I LISA

ARTIKLITES 4 JA 5 OSUTATUD INDIVIDUAALSED TINGIMUSED, KOLLEKTIIVSED TINGIMUSED JA LIIKMESRIIKIDE OSALEMISE KORRALDUS

1.   INDIVIDUAALSED TINGIMUSED

1.1.   SST alakomponendi jaoks kättesaadava piisava SST sensori omamine ja juurdepääs sellele ning selle käitamiseks vajalike inimressursside olemasolu

1.1.1.   SST sensori omamine või juurdepääs SST sensorile

1.1.1.1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/696 (1) artikli 57 lõike 1 punkti a kohaldamisel loetakse, et liikmesriik omab SST sensorit, kui tal on riigisisese õiguse kohaselt selle sensori ja selle toodetud andmete suhtes omandiõigus ja need on tema valduses.

1.1.1.2.

Määruse (EL) 2021/696 artikli 57 lõike 1 punkti a kohaldamisel loetakse, et liikmesriigil on juurdepääs SST sensorile, kui kolmas isik ei saa keelata talle sensorilt vajalike andmete saamist ning – jälgimissensori puhul – kui liikmesriik või riiklik üksus võib lasta anda teguminõude.

1.1.2.   Piisav SST sensor

1.1.2.1.

Määruse (EL) 2021/696 artikli 57 lõike 1 punkti a kohaldamisel loetakse SST sensor käidu seisukohalt piisavaks, kui sensor kuulub A-kategooriasse (nagu on määratletud punktis 2.2.1.1).

1.1.2.2.

Määruse (EL) 2021/696 artikli 57 lõike 1 punkti a kohaldamisel loetakse SST sensor käiduväliselt piisavaks, kui sensor kuulub B- või C-kategooriasse (nagu on määratletud punktis 2.2.1.1).

1.1.3.   SST jaoks kättesaadav sensor

Määruse (EL) 2021/696 artikli 52 lõike 1 punkti a kohaldamisel kehtib järgmine:

1.1.3.1.

SST sensor loetakse SST jaoks käidu seisukohalt kättesaadavaks: kui sensor kuulub punktis 2.2.1.1 määratletud A-kategooriasse ja täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: a) sensor on vähemalt 20 % ulatuses pühendatud SST partnerluse ülesannete täitmisele, kuid jälgimissensorite puhul võib aktsepteerida madalamat protsendimäära, kui see on arhitektuuriuuringutega põhjendatud; b) sensori SSTga seotud tegum on prioriteetne selle sensori kõigi muude tegumite suhtes.

1.1.3.2.

SST sensor loetakse SST jaoks käiduväliselt kättesaadavaks, kui on täidetud järgmised tingimused: a) sensor on loetletud B- või C-kategoorias (nagu on määratletud punktis 2.2.1.1); b) liikmesriik suudab tõendada, et tehnoloogilised ja tegevusriskid on maandatud.

1.1.4.   Tehnilised ja inimressursid sensori käitamiseks

Teave, mis näitab, et tehnilised ja inimressursid on praegu ja edaspidi sensori käitamiseks olemas, tuleb esitada ettepanekus.

1.1.5.   SST sensorite turvalisus

1.1.5.1.

Taotluse esitanud liikmesriik vastutab kavandatava SST sensori turvaaspektide eest.

1.1.5.2.

Liikmesriik viib läbi kavandatava SST sensori esialgse riskihindamise ja esitab riskihinnangu. Hindamine hõlmab järgmist: — sensori suutlikkus käsitleda salastatud teavet; — kehtestatud tehnilised, lepingulised ja operatiivmeetmed, millega tagatakse, et kolmas isik ei saa keelata sellelt sensorilt andmete saamist ning – kui tegemist on jälgimissensoriga – sensor on võimeline vastu võtma teguminõude, selle täide viima ja tulemusi levitama; — sellega seonduvad jääkriskid.

1.2.   Spetsiaalselt SST jaoks kavandatud ja SST jaoks kättesaadava piisava operatiivanalüüsivõimekuse ja andmetöötlusvõimekuse omamine või juurdepääs sellele

1.2.1.   SST operatiivanalüüsi- ja andmetöötlusvõimekuse omamine või juurdepääs sellele

1.2.1.1.

Määruse (EL) 2021/696 artikli 57 lõike 1 punkti a kohaldamisel loetakse, et liikmesriik omab SST operatiivanalüüsi- ja andmetöötlusvõimekust, kui tal on riigisisese õiguse kohaselt selle võimekuse ning sellega loodud andmete ja teabe suhtes omandiõigus ja need on tema valduses.

1.2.1.2.

Määruse (EL) 2021/696 artikli 57 lõike 1 punkti a kohaldamisel loetakse, et liikmesriigil on juurdepääs teatavale SST võimekusele, kui kolmas isik ei saa talle keelata selle võimekusega loodud andmete ja teabe saamist.

1.2.1.3.

SST partnerlusse panustamise kontekstis loetakse teatav SST võimekus olevat arendamisel, kui on täidetud järgmised tingimused: — kuupäev, millal see võimekus hakkab toimima, on teada ja eelneb SST teenuste osutamisele SST partnerluse poolt ning ei ole hilisem kui 30. juuni 2023; — liikmesriik suudab tõendada, et tehnoloogiariskid on maandatud ja et selle võimekuse arendamiseks on riigi tasandil tehtud investeeringuid.

1.2.2.   SST piisav operatiivanalüüsi- ja andmetöötlusvõimekus

1.2.2.1.

Andmetöötlusvõimekust peetakse piisavaks, kui on olemas vajalikud riist- ja tarkvaralahendused SST andmete töötlemiseks ning asjakohase SST teabe tootmiseks ja/või SST teenuste osutamiseks. Süsteemil peavad olema vajalikud eriomadused, et see saaks toimida igal ajal.

1.2.2.2.

Operatiivanalüüsivõimekust peetakse piisavaks, kui on olemas nii riist- ja tarkvaralahendused kui ka väljaõppinud analüütikud, et toota SST teavet ja/või osutada SST teenuseid.

1.2.3.   Võimekuste turvalisus

Et täita määruse (EL) 2021/696 artikli 57 lõike 1 punktiga b seotud kohustust, põhjendatakse ettepanekus järgmisi elemente.

1.2.3.1.

Taotluse esitanud liikmesriik vastutab kavandatavate SST võimekuste turvaaspektide eest.

1.2.3.2.

Taotluse esitanud liikmesriik viib läbi kavandatavate SST võimekuste esialgse riskihindamise ja esitab riskihinnangu. Esialgsel riskihindamisel vaadeldakse eelkõige järgmist: — kas selle võimekuse abil saab käsitleda salastatud teavet; — kehtestatud tehnilised, lepingulised ja operatiivmeetmed, millega tagatakse, et võimekust ei saa liikmesriigi riiklikule üksusele keelata; — sellega seonduvad jääkriskid.

2.   KOLLEKTIIVSED TINGIMUSED JA LIIKMESRIIKIDE SSTs OSALEMISE KORRALDUSLIKU RAAMISTIKU TOIMIMISE ÜKSIKASJALIKUD REEGLID

Et täita määruse (EL) 2021/696 artikli 57 lõike 1 punktis c ette nähtud tegevuskavaga seotud kohustust, esitatakse ettepanekus järgmised elemendid.

2.1.   Liidu süsteemi arhitektuur

2.1.1.   Tehnilise ja funktsionaalse arhitektuuri esitamine

SST partnerlus esitab ettepaneku, mis sisaldab SST süsteemi tehnilist arhitektuuri ja funktsionaalset arhitektuuri.

Kavandatav tehniline arhitektuur peab põhinema arhitektuuriuuringutel ja olema nendega põhjendatud.

2.1.1.1.   Arhitektuuriuuringud

SST partnerlus esitab ettepaneku SST süsteemi kohta, mis põhineb arhitektuuriuuringutel ja on nendega põhjendatud.

Toimiva SST süsteemi arhitektuuri kohta viib ta läbi arhitektuuriuuringu, mis hõlmab ka A-kategoorias loetletud sensoreid (nagu on määratletud punktis 2.2.1.1).

„SST süsteemi planeeritud arenduse“ arhitektuuri kohta viib ta läbi arhitektuuriuuringu, mis hõlmab A-kategoorias ning B- ja/või C-kategoorias loetletud sensoreid (nagu on määratletud punktis 2.2.1.1), niivõrd kui vajalikud andmed planeeritavate sensorite kohta on kättesaadavad.

Arhitektuuriuuringud tehakse vähemalt iga kolme aasta järel, et võtta arvesse SST süsteemi võimalikku arengut, kasutajate vajadusi, tehnika arengut, uute sensorite lisandumist (võttes arvesse SST eelarvevahendeid) ja sensorite süsteemist väljaviimist.

2.1.1.2.   Üldine tehniline arhitektuur

Üldises tehnilises arhitektuuris esitatakse üksikasjalikult SST süsteemi koostiselemendid:

—	sensorifunktsioon,

—	töötlemisfunktsioon, sealhulgas: andmed ja teave, andmebaas ja kataloog,

—	teenuste funktsioon, et tagada määruse (EL) 2021/696 artikli 55 lõikes 1 loetletud SST teenuste osutamine.

Üldisesse tehnilisse arhitektuuri kuuluvad turvaaspektid, sealhulgas vähemalt järgmised elemendid:

—	taristute ja teenuseosutamise kaitse,

—	salastatud teabe kaitse,

—	varahaldus ja nõrkuste tuvastamine,

—	kaitse füüsiliste ja küberrünnete eest ning andmevoogude rikkumise eest,

—	sissetungide avastamine ja haldamine ning talitluspidevus,

—	piisavus nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/698 (2) kohaselt antud käskude täitmiseks.

2.1.1.3.   Üldine funktsionaalne arhitektuur

Funktsionaalne arhitektuur põhineb funktsionaalsel analüüsil (nagu on määratletud IV lisas) ja funktsionaalsel kirjeldusel.

Üldise funktsionaalse arhitektuuri hulka kuulub ka tegevuste jaotumine eri eksperdirühmade vahel, et jaotada tegevused SST partnerluse liikmete vahel, et tagada määruse (EL) 2021/696 artikli 55 lõikes 1 loetletud SST teenuste osutamine ja otsustusmehhanismid.

Üldine funktsionaalne arhitektuur sisaldab järgmisi turvaaspekte:

—	turvakohustuste kindlaksmääramine, sealhulgas poliitika kehtestamise otsustusprotsess ja kontrollimeetmed;

—	intsidentide käsitlemise operatiivkorraldus, sealhulgas teenuse osutamist mõjutavate intsidentide korral suhtlemine kasutajaskondadega.

Tehniline ja funktsionaalne arhitektuur vaadatakse läbi vähemalt iga kolme aasta järel, et võtta arvesse SST süsteemi võimalikku arengut, kasutajate vajadusi, uute sensorite tehnilist arengut ja sensorite süsteemist väljaviimist.

2.1.2.   Tarbetu dubleerimise vältimise põhimõte

Kavandatav SST süsteem põhineb tarbetu dubleerimise vältimise põhimõttel. Tarbetu dubleerimise vältimist tuleb mõista nii, et see hõlmab kõiki vajalikke elemente, mis võimaldavad tagada ja suurendada liidu tasandil SST võimekuste sooritust ja autonoomsust, hoidudes samal ajal lisamast varasid, mis toovad kaasa süsteemi suurema liiasuse, kui on vaja SST teenuste õigeaegseks ja usaldusväärseks osutamiseks.

2.1.3.   SST süsteemi soorituse tõendamine

SST süsteemi sooritust tuleb tõendada kollektiivselt järgmiste kriteeriumide/näitajate põhjal:

—	objektide arv, mida sensorivõrgustik suudab avastada igas orbitaalrežiimis;

—	kosmose-tehisobjektide kataloogimine;

—	kokkupõrke vältimise teenus;

—	taassisenemisteenus;

—	killunemisteenus;

—	võime töötada välja uusi teenuseid (kosmoseprügi tekke vähendamine ja kosmoseprügi kõrvaldamine).

Eri suurpiirkondi katvate liidu SST sensorite loetelu ja nende lisaväärtust tõendatakse arhitektuuriuuringutega ja tagatakse tehnilise arhitektuuriga.

Tõendada tuleb ka tulemuslikkuse (teenuste kvaliteet, liidu kataloogi suurus jms) ning saadud SST süsteemi kulude vahelise kompromissi kvaliteeti.

2.2.   SST süsteemis osalevate sensorite valimise üldreeglid

2.2.1.   Sensorite loetelud ja kategooriad

Esitatakse loetelu riiklikest sensoritest, mille SST partnerlus on valinud määruse (EL) 2021/696 artiklis 55 loetletud SST teenuste osutamiseks.

Sensorid määratakse A-, B- või C-kategooriasse.

Sensorite kategoriseerimise korda võib ajakohastada, et see oleks kooskõlas SST sensorivõrgu uusimate vajadustega. Kui tehakse muudatusi, peavad need olema:

—	arhitektuuruuringute kohaselt põhjendatud,

—	SST partnerluse hääletusel heaks kiidetud,

—	komisjoni poolt heaks kiidetud.

2.2.1.1.   Sensorid liigitatakse järgmistesse kategooriatesse:

—

A-kategooria: operatiivandmeid edastavad käidusensorid: liikmesriikide käidu seisukohalt piisavad sensorid (nagu on määratletud punktis 1.1.2.1), mis osalevad SST teenuste osutamises, olenemata sellest, kas komisjon neid osaliselt rahastab või üldse ei rahasta. A-kategoorias loetletud käidusensorite puhul kohustub liikmesriik iga sensori puhul määrama kindlaks protsendimäära, mille ulatuses sensor on pühendatud SST toimingutele. Kui täpne pühendatuse määr ei ole käimasolevate eelarveläbirääkimiste tõttu teada, tuleks näidata eeldatav määr. Toetusetaotluses tuleb siiski esitada täpne pühendatuse määr. Deklareeritud pühendatust väljendatakse minimaalse päevade arvuna kuus või tundide arvuna päevas või saadaolevate teguminõuete arvuna ja see kehtib iga kuu kohta terve selle aja vältel, mil saadakse toetusi vastavalt määrusele (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm.

—

B-kategooria: katseandmeid edastavad käidueelsed sensorid: liikmesriikide käiduväliselt piisavad sensorid (nagu on määratletud punktis 1.1.2.2), mis ei osale veel SST teenuste osutamises ja mille puhul tuleb oodata, et nad läbiksid edukalt hindamiskampaaniad (nagu on kirjeldatud punktis 2.3), enne kui nad saavad osaleda SST teenuste osutamises. B-kategooriasse kuuluvate sensorite operatiivtegevust ei rahastata, kuid võidakse rahastada nende hindamiskampaaniate ettevalmistamist.

—

C-kategooria: arendusel olevad sensorid: liikmesriikide käiduväliselt piisavad sensorid (nagu on määratletud punktis 1.1.2.2), mida võidakse tulevikus kasutada SST teenuste jaoks, kui sensorid on lõplikult valminud, töökorras ja hindamiskampaania läbinud. C-kategooriasse kuuluvate sensorite operatiivtegevust ei rahastata , kuid kui see on arhitektuuriuuringutega põhjendatud, võidakse rahastada nende teadus- ja arendustegevust.

2.2.1.2.   Kategooria muutmine

Ülemineku A-kategooriast B-kategooriasse põhjustab see, kui sensor ei läbi:

—	kalibreerimiskampaaniat või

—	kaht järjestikust käidukampaaniat.

Selle ülemineku puhul kehtib järgmine:

—	SST partnerlus peab selle hääletusel heaks kiitma,

—	komisjoni tuleb teavitada.

Ülemineku A-kategooriast B-kategooriasse põhjustab:

—	hindamiskampaania (kalibreerimiskampaania ja käidukampaania) edukas läbimine.

Selle ülemineku puhul kehtib järgmine:

—	SST partnerlus peab selle hääletusel heaks kiitma,

—	komisjon peab selle heaks kiitma,

—	tuleb analüüsida sensori lisaväärtust vastavalt arhitektuuriuuringutele.

Ülemineku B-kategooriast C-kategooriasse põhjustab see, kui sensor ei läbi:

—	kalibreerimiskampaaniat või

—	kaht järjestikust käidukampaaniat, välja arvatud juhul, kui sensor on viidud A-kategooriast üle B-kategooriasse, sest see ei läbinud kaht järjestikust käidukampaaniat, millisel juhul viiakse sensor B-kategooriast üle C-kategooriasse juhul, kui see ei läbi üht käidukampaaniat.

Selle ülemineku puhul kehtib järgmine:

—	SST partnerlus peab selle heaks kiitma,

—	komisjoni tuleb teavitada.

Ülemineku C-kategooriast B-kategooriasse põhjustab järgmine:

—	see on arhitektuuriuuringute kohaselt põhjendatud lisaväärtusega, mida see annab SST süsteemile tervikuna,

—	SST partnerlus on selle hääletusel heaks kiitnud,

—	komisjon on seda aktsepteerinud.

2.2.2.   Sensorite valimine

Sensorid, mis valitakse osalema SST teenuste osutamises (A-kategooria), valitakse objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu: tehnilised parameetrid, sooritus, asukoht ja edukas korrapärane osalemine hindamiskampaaniates vastavalt punktis 2.3 nõutud sagedusele.

Ühelgi liikmesriigil ei ole tema olemasolevate või riiklikul tasandil arendatavate varade põhjal õigust nõuda, et teda võetaks SSTs arvesse, välja arvatud erandjuhtudel, kui:

—	see on arhitektuuriuuringute järgi nõuetekohaselt põhjendatud tänu lisaväärtusele, mida see annab SST süsteemile tervikuna,

—	SST partnerlus on selle hääletusel nõuetekohaselt heaks kiitnud,

—	komisjon on seda nõuetekohaselt aktsepteerinud.

Riiklikul tasandil käitatavaid liidu sensoreid ei või pidada SST partnerlusse panustavateks sensoriteks, välja arvatud juhul, kui:

—	see on arhitektuuriuuringute järgi põhjendatud tänu lisaväärtusele, mida see annab SST süsteemile tervikuna,

—	SST partnerlus on selle hääletusel heaks kiitnud,

—	komisjon on seda aktsepteerinud.

2.3.   Hindamiskampaania käigus valitud sensorite korrapärane kontroll

Hindamiskampaania koosneb kahest elemendist:

—	tehnilise soorituse hindamine („kalibreerimiskampaania“),

—	operatiivse soorituse hindamine („operatiivse soorituse analüüs“)

2.3.1.   Tehnilise soorituse hindamine: kalibreerimiskampaaniad

2.3.1.1.   Kalibreerimiskampaania: üldreeglid

Igal sensoril, mis on valitud olema SST süsteemi osa, on kohustus osaleda SST partnerluse poolt läbiviidavates kalibreerimiskampaaniates, et tagada toodetavate andmete kvaliteet.

Kalibreerimiskampaaniate sagedus võib varieeruda vastavalt sensori tüübile järgmiselt:

—	SST süsteemi osaks valitud radarid peavad kalibreerimiskampaania läbima vähemalt iga 12 kuu järel,

—	SST süsteemi osaks valitud teleskoobid peavad kalibreerimiskampaania läbima vähemalt iga 6 kuu järel,

—	SST süsteemi osaks valitud laserid peavad kalibreerimiskampaania läbima vähemalt iga 12 kuu järel.

2.3.1.2.   Kalibreerimiskampaania kriteeriumid

Kalibreerimiskampaaniates järgitakse konkreetseid objektiivseid kriteeriume, et tagada tulemuste õiglus ja SST süsteemi üldine tõhusus.

Kriteeriumid on järgmised:

	Tehniline sooritus
	[N] – müra
Vaatlusradarid	Tegevusulatus ≤ 100 m Jälgimise kiirus ≤ 4 m/s
Jälgimisradarid	Tegevusulatus ≤ 50 m Jälgimise kiirus ≤ 2 m/s
Vaatlusteleskoobid (MEO/GEO)	Nurktäpsus ≤ 2''
Jälgimisteleskoobid MEO/GEO	Nurktäpsus ≤ 2''
Jälgimisteleskoobid LEO	Nurktäpsus ≤ 7,2''
Laserid	Kauguse täpsus ≤ 5 m

Künnis, mida tuleb kasutada sensorite osalemise suhtes, võib muutuda, sõltuvalt tulemuslikkuse seire protsessist, ja käesolevas lisas esitatud väärtusi võib ajakohastada, et need vastaksid SST sensorivõrgustiku uusimatele vajadustele. Kui tehakse muudatusi, tuleb need esitada ja neid põhjendada tegevuse aastaülevaates.

2.3.2.   Operatiivse soorituse hindamine: operatiivse soorituse analüüs

2.3.2.1.   Operatiivse soorituse analüüs: üldreeglid

Igal sensoril, mis on valitud olema SST süsteemi osa, on kohustus jagada andmeid, et SST partnerlusel oleks võimalik teha operatiivse soorituse analüüsi, et tagada toodetavate andmete operatiivne sooritus.

A-kategooriasse kuuluvad sensorid edastavad andmeid oma riigi riiklikule üksusele või teise liikmesriigi riiklikule üksusele, kellega sensori riigil on erileping. Riiklik üksus saadab andmed piisava ajavaru ja regulaarsusega andmebaasi, kasutades selleks elektroonilisi vahendeid, millel on sobivad turvameetmed.

Operatiivse soorituse analüüsi sagedus võib varieeruda vastavalt vara tüübile järgmiselt:

—	SST süsteemi osaks valitud radarid peavad operatiivse soorituse analüüsi läbima vähemalt iga 12 kuu järel,

—	SST süsteemi osaks valitud teleskoobid peavad operatiivse soorituse analüüsi läbima vähemalt iga 6 kuu järel,

—	SST süsteemi osaks valitud laserid peavad operatiivse soorituse analüüsi läbima vähemalt iga 12 kuu järel.

Sensori, mis operatiivse soorituse analüüsil läbi kukub, võib jätta A-kategooriasse, kuni oodatakse järgmist operatiivse soorituse analüüsi.

Sensor, mis kukub läbi kahel järjestikusel operatiivse soorituse analüüsil, jäetakse A-kategooriast välja ja kantakse B-kategooriasse, välja arvatud erandjuhtudel, kui:

—	see on arhitektuuriuuringute kohaselt põhjendatud tänu lisaväärtusele, mida see annab SST süsteemile tervikuna,

—	SST partnerlus on selle hääletusel heaks kiitnud,

—	komisjon on seda aktsepteerinud.

2.3.2.2.   Operatiivse soorituse analüüsi kriteeriumid

	Operatiivne sooritus
	Objekte/töötund	Mõõtmisi/tegelik töötund	Ajakohasus (andmete jagamisel)
Vaatlusradarid	≥ 65	≥ 250 mõõtmist tunnis	> 90 % trajektooridest vähem kui 48 h jooksul NING > 75 % trajektooridest vähem kui 24 h jooksul  (*1)
Jälgimisradarid	ei kohaldata	≥ 12 mõõtmist tunnis
Vaatlusteleskoobid	≥ 7	≥ 24 mõõtmist tunnis
Jälgimisteleskoobid	ei kohaldata	≥ 21 mõõtmist tunnis
Laserid	ei kohaldata	≥ 19 mõõtmist tunnis

Künnis, mida tuleb kasutada sensorite osalemise suhtes, võib muutuda, sõltuvalt tulemuslikkuse seire protsessist, ja käesolevas lisas esitatud väärtusi võib ajakohastada, et need vastaksid SST sensorivõrgustiku uusimatele vajadustele. Kui tehakse muudatusi, tuleb need esitada ja neid põhjendada tegevuse aastaülevaates.

Tegelik aeg on deklaratiivne väärtus, mille sensori eest vastutav liikmesriik igas kuus teatab. Seda kasutatakse mõõtesageduse arvutamiseks.

Tööaeg tähendab aega, mil sensor mõõtetulemusi jagab, ja see arvutatakse SST andmebaasi kaudu jagatud trajektooride kogukestusena.

2.4.   Erireeglid teleskoopide, radarite, laserite ja muude sensoritüüpide kohta

2.4.1.   Teleskoobid

SST partnerlus tagab võimaluste piires teleskoopide ideaalse geograafilise jaotuse, mis põhineb katvuse tagamise, kataloogimise ja SST teenuste osutamise vajadustel, järgides samal ajal tarbetu dubleerimise vältimise põhimõtet.

Teleskoopide geograafiline jaotus ja parim hinna ja kvaliteedi suhe peavad olema põhjendatud ja kinnitatud arhitektuuriuuringutega.

Teleskoopide (nii vaatlus- kui ka jälgimisteleskoopide) üldarvu hinnatakse vastavalt vajadusele, mida näitavad arhitektuuriuuringud, ja iga suurpiirkonna vajadustele. Arhitektuuriuuringus tõendatakse iga vara lisaväärtust ja näidatakse, kuidas on järgitud dubleerimise vältimise põhimõtet.

2.4.1.1.   Vaatlusteleskoobid

Optiliste vaatlussensorite arv Euroopa suurpiirkonnas piirdub iga liikmesriigi kohta ühe täistööaja ekvivalendiga (3).

Optiliste vaatlussensorite arv kogu maailmas (sh Euroopa suurpiirkonnas) piirdub iga liikmesriigi kohta kahe täistööaja ekvivalendiga.

Kui ühes liikmesriigis on vaja rohkemate teleskoopide ressurssi, siis:

—	see peab olema põhjendatud arhitektuuriuuringutega,

—	SST partnerlus peab selle hääletusel heaks kiitma,

—	komisjon peab selle aktsepteerima.

2.4.1.2.   Jälgimisteleskoobid

Optiliste jälgimissensorite arv Euroopa suurpiirkonnas piirdub iga liikmesriigi kohta ühe täistööaja ekvivalendiga.

Optiliste jälgimissensorite arv kogu maailmas (sh Euroopa suurpiirkonnas) piirdub iga liikmesriigi kohta kahe täistööaja ekvivalendiga.

Kui ühes liikmesriigis on vaja rohkemate teleskoopide ressurssi, siis:

—	see peab olema põhjendatud arhitektuuriuuringutega,

—	SST partnerlus peab selle heaks kiitma,

—	komisjon peab selle aktsepteerima.

2.4.1.3.   Vaatlus- ja jälgimisteleskoobid

Sensorite kohta, mis on võimelised töötama nii vaatlus- kui ka jälgimisrežiimil, tuleb teatada, milline on nende peamine töörežiim, kui nad SST heaks töötavad. Sensorit hinnatakse tema peamise töörežiimi põhjal; sellest hoolimata peab sensor suutma töötada ka teises režiimis, kui see vajalik on.

Tehnilise ja operatiivse soorituse puhul peab sensor vastama kõige kitsendavamatele nõuetele, et tagada selle vastavus ka halvima stsenaariumi korral. Näiteks teleskoobiga, mis on võimeline töötama vaatlus- ja jälgimissensorina ning mille põhiotstarbena on deklareeritud vaatlus, peab olema võimalik vaadelda vähemalt seitset objekti tunnis ja sellel peab olema tõendatud ruutkeskmine nurktäpsus, mis on parem kui kaks nurgasekundit.

2.4.2.   Radarid

SST partnerlus tagab võimaluste piires radarite ideaalse geograafilise jaotuse, mis põhineb katvuse tagamise, kataloogimise ja SST teenuste osutamise vajadustel, järgides samal ajal tarbetu dubleerimise vältimise põhimõtet.

SST teenuste osutamises osalevate (A-kategooria) radarite arv peab olema piiratud.

Täiendava radari lisamisel A-kategooriasse kehtib järgmine:

—	see peab olema põhjendatud arhitektuuriuuringutega,

—	SST partnerlus peab selle heaks kiitma,

—	komisjon peab selle aktsepteerima.

Radarite geograafiline jaotus ja parim hinna ja kvaliteedi suhe peavad olema põhjendatud ja kinnitatud arhitektuuriuuringutega.

2.4.3.   Laserid

Et SST teenuste osutamises osalev laser saaks kuuluda A-kategooriasse, peab see suutma leida mittekoostöise sihtmärgi ja seda jälgida.

Laserite arv peab ülemaailmselt piirduma viie sensoriga.

Kui on vajadus rohkemate laserite ressursi järele või laserite järele, mis suudavad jälgida ainult koostöiseid sihtmärke, siis:

—	see peab olema põhjendatud arhitektuuriuuringutega,

—	SST partnerlus peab selle hääletusel heaks kiitma,

—	komisjon peab selle aktsepteerima.

2.4.4.   Muud sensoritüübid

SST partnerlus võib lisada muud tüüpi sensoreid (nt kosmoses asuvad sensorid, passiivsed kaugusemõõtmistehnikad jne).

Täiendava sensoritüübi kaasamisel kehtib järgmine:

—	see peab olema põhjendatud arhitektuuriuuringutega,

—	SST partnerlus peab selle hääletusel heaks kiitma,

—	komisjon peab selle aktsepteerima.

2.5.   Varade uuendamise ja käitamise rahastamise reeglid

Iga uuendus ja arendus, mis saab liidult rahastust, peab olema SST partnerluse poolt välja töötatud SST arhitektuuri alusel põhjendatud. Põhjenduses tuleb esile tuua vara algne sooritus, kavandatud lõppsooritus ja vastav lisaväärtus, mis tekib SST süsteemi tulemuslikkusele.

SST alakomponent keskendub olemasolevate riiklike varade uuendamisele.

2.5.1.   Investeeringukulud

Tulenevalt liidu tegevuse laadist SST valdkonnas peab iga vara uuenduste liidupoolne rahastamine põhinema SST partnerluse poolt igal SST toetuse saamise perioodil SST selle vara kõikideks uuendusteks eraldatud investeeringukulude kogusumma põhjendusel ning peab piirduma 45 %-ga investeeringukulude kogumahust. Liikmesriigid saadavad komisjonile riiklike investeeringute finantstõendid.

Kõrgema protsendimäära võib heaks kiita, kui:

—	see on arhitektuuriuuringute kohaselt põhjendatud tänu lisaväärtusele, mida see annab SST süsteemile tervikuna,

—	SST partnerlus on selle hääletusel heaks kiitnud,

—	komisjon on selle aktsepteerinud.

Alla 75 000 euro suurused investeeringud võivad saada suurema protsentosa rahastusest.

2.5.2.   Tegevuskulud

Liidu rahastatav protsendimäär peab olema kooskõlas pühendatusega SST alakomponendile ja vara tegevuskulude kogusummaga. Näiteks sensoril, millest SST jaoks on pühendatud X %, ei või tegevuskulud olla suuremad kui X % tegevuskulude kogusummast (100 %), mis tuleb komisjonile deklareerida.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69).

(2)  Nõukogu 30. aprilli 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/698, mis käsitleb liidu julgeolekut mõjutada võivate liidu kosmoseprogrammi raames kasutusele võetavate, toimivate ja kasutatavate süsteemide ja teenuste turvalisust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/496/ÜVJP (ELT L 170, 12.5.2021, lk 178).

(*1)  Komisjoni taotluse põhjal võib ELi SST partnerlus välja töötada täiendavad ajakohasuse kriteeriumid.

(3)  Üks täistööaja ekvivalendile vastav teleskoop tähendab ühte teleskoopi, mis on 100 % pühendatud SST tegevusele, või N arvu teleskoope, kus N pühendatuse summa = 100 %.

II LISA

ARTIKLIS 10 OSUTATUD PÕHILISED TULEMUSNÄITAJAD

Ettepanekus kasutatakse järgmisi mõisteid:

—	Parameetrid: suurused, mida mõõdetakse ja esitatakse, et aidata protsessi või tegevust juhtida.

—	Põhiline tulemusnäitaja: parameeter, mille abil mõõdetakse kriitiliste edutegurite saavutamist, et aidata protsessi/plaani/projekti või muud tegevust hallata.

Nimereeglistik

Näitajate nimereeglistikuga püütakse hõlbustada näitajate ja neid hõlmavate kategooriate süstematiseerimist.

Igale näitajale antakse kood, mis seda üheselt identifitseerib vastavalt järgmisele nomenklatuurile: [T][CC]-[n]

kus:

—	T: näitaja liik. See võib olla põhiline tulemusnäitaja (K) või parameeter (M).

—	CC: kategooria. Teises veerus on esitatud iga põhiliste tulemusnäitajate või parameetrite kategooria puhul kasutatavad akronüümid. S Sensorid CAT SST kataloog DS Andmejagamine TR Teguminõuded DB SST andmebaas SP Teenuste osutamine FD Kontaktpunkt U Kasutajate kaasamine ja kohapealne töö

—	n: järjekorranumber. Number, mis tuvastab näitaja vastavas kategoorias.

Kasutatavate parameetrite ja põhiliste tulemusnäitajate loetelu ning nendega seotud sihtväärtused

SST partnerlus peab sihtväärtused välja pakkuma toetusetaotluses.

SST partnerluse ettepanekus näidatakse, kuidas neid parameetreid / põhilisi tulemusnäitajaid projekti käigus mõõdetakse ja jälgitakse.

Kategooria	ID	Pealkiri	Eeldatav sihtarv
			2022	2027
Sensorid	MS-1	Sensorite arv	määratakse hiljem	määratakse hiljem
	KS-1	Sensorid, mis ei jaga andmeid	0	0
	MS-2	Sensorite deklareeritud pühendatus
	KS-2	Sensorite tegelik pühendatus	=MS-2	=MS-2
	MS-3	Sensorite taastumisaeg
	KS-3	Sensorite kalibreerimiskampaania nõuete täitmine	100 %	100 %
	MS-4	Sensorid kalibreerimiskampaanias
	KS-4	Sensorid, mis jagavad andmeid kalibreerimiskampaania käigus	100 %	100 %
SST kataloog	KCAT-1	Autonoomselt kataloogitud objektide arv	määratakse hiljem	määratakse hiljem
	MCAT-1	Autonoomselt kataloogitud objektide % võrreldes USA avaliku kataloogiga	määratakse hiljem	määratakse hiljem
	K-CAT 2	Kosmoseprügi kataloogimistäpsus	määratakse hiljem	määratakse hiljem
	K-CAT 3	Kataloogis olevate objektide orbiidi määrangu aeg	määratakse hiljem	määratakse hiljem
	K-CAT 4	Lisatud uute objektide arv	määratakse hiljem	määratakse hiljem
SST andmebaas	MDB-1	Kosmose-tehisobjektide populatsioon
	KDB-1	Orbiidirežiimide kaetus
	MDB-2	Orbiitide määrangu vanus
Andmejagamine	MDS-1	Deklareeritud andmejagamissagedus
	KDS-1	Tegelik andmejagamissagedus	=MSD-1	=MSD-1
	MDS-2	Mõõtmiste arv
	MDS-3	Trajektooride arv
	MDS-4	Orbiitide arv
Teenuste osutamine	MSP-1	Teatatud sündmuste arv
	KSP-1	Autonoomsed sündmused
	MSP-2	Toodete arv
	KSP-2	Autonoomsed tooted
	KSP-3	Toodete esitamise ajakohasus	3 h (kinnitamisel)	1 h (kinnitamisel)
	MSP-3	Teenusepõhised käsud
	KSP-4	Teenusepõhiste käskude lahendamise aeg	1 päev (kinnitamisel)	0,5 päeva (kinnitamisel)
	KSP-5	Tooteformaadi kõrvalekalded	0 %	0 %
	KSP-6	CA teenuste konfiguratsiooni vastavus	100 %	100 %
	KSP-8	Sensorite panus autonoomsetesse toodetesse
Teguminõuded	MTR-1	Teguminõuete arv
	MTR-2	Tegumivastused liikide kaupa
	KTR-1	Edukad teguminõuded
	KTR-2	Teguminõuete täitmiseks kuluv aeg
	KTR-3	Teguminõuetele reageerimine sensori kohta
Kontaktpunkt	MFD-1	Tugipäringute arv
	MFD-2	Intsidentide arv
	KFD-1	Tugipäringute lahendamiseks kuluv aeg
	KFD-2	Intsidentide lahendamiseks kuluv aeg
	KFD-3	Toodete allalaadimisi
	KFD-4	Autonoomsete toodete allalaadimisi
	KFD-5	Portaali kättesaadavus
Kasutajate kaasamine ja kohapealne töö	MU-1	Võimalike kasutajate/organisatsioonide arv
	KU-1	Kasutuselevõtt / kasutajate arv
	MU-2	Uute kasutajate arv
	KU-2	Tooteid alla laadivaid kasutajaid
	KU-3	Portaali külastavaid kasutajaid
	MU-3	Kasutajate üleslaadimisi
	MU-4	Kosmoseaparaadi olek

III LISA

ARTIKLIS 7 OSUTATUD TEAVE, MIS TULEB ESITADA KOOS ETTEPANEKUGA

1.   INDIVIDUAALSETE TINGIMUSTEGA SEOTUD DOKUMENDID

Taotluses tuleb tõendada vastavust I lisas sätestatud kriteeriumidele.

1.1.   Kui vara on sensor, sisaldab taotlus järgmist.

1.1.1.   SST sensori omamine või juurdepääs SST sensorile

Teave, mis näitab SST sensori vastavust kriteeriumidele, mis on esitatud I lisa I osa 1. jaos – SST sensori omamine või juurdepääs SST sensorile.

1.1.2.   Piisav SST sensor

Teave, mis näitab SST sensori vastavust kriteeriumidele, mis on esitatud I lisa I osa 1. jaos – Piisav SST sensor.

1.1.3.   SST jaoks kättesaadav sensor

Teave, mis näitab SST sensori vastavust kriteeriumidele, mis on esitatud I lisa I osa 1. jaos – SST sensor kättesaadav või arendamisel.

1.1.4.   Tehnilised ja inimressursid sensori käitamiseks

Teave, mis näitab, et tehnilised ja inimressursid on praegu ja edaspidi sensori käitamiseks olemas

1.1.5.   SST sensorite turvalisus

Teave, mis näitab SST sensori vastavust kriteeriumidele, mis on esitatud I lisa I osa 1. jaos – Turvaaspektid.

1.2.   Kui vara kujutab endast spetsiaalselt SST jaoks määratud operatiivanalüüsi- ja andmetöötlusvõimekust, sisaldab taotlus järgmist:

1.2.1.   SST operatiivanalüüsi- ja andmetöötlusvõimekuse omamine või juurdepääs sellele

Teave, mis näitab SST sensori vastavust kriteeriumidele, mis on esitatud I lisa I osa 2. jaos – SST võimekuse omamine või juurdepääs sellele võimekusele.

1.2.2.   SST piisav operatiivanalüüsi- ja andmetöötlusvõimekus

Teave, mis näitab SST sensori vastavust kriteeriumidele, mis on esitatud I lisa I osa 2. jaos – Piisav operatiivanalüüsi- ja andmetöötlusvõimekus.

1.2.3.   Võimekuste turvalisus

Teave, mis tõendab SST võimekuse vastavust kriteeriumidele, mis on sätestatud punktis 1.2.3 – Turvaaspektid, sealhulgas andme- ja infoturbe aspektid, mis kajastavad SST olemasolevat ülesehitust, nagu konsortsium on selle välja arendanud, ja kohustust anda panus teiste liikmesriikidega kokku lepitud üritusse.

2.   KOLLEKTIIVSED TINGIMUSED JA TEGEVUSKAVA

2.1.   Ülddokumendid

Riiklike üksuste loetelu.

SST partnerluslepingu tekst, mis sisaldab järgmist: teave SST üldise ülesehituse kohta liidu tasandil, sealhulgas SST partnerluse juhtimise kohta koos mitmesuguste tehniliste organite rolli ja nende otsustusmehhanismidega.

2.2.   Süsteemi konfiguratsioon

—	Funktsionaalne arhitektuur

—	Tehniline arhitektuur

—	Arhitektuuriuuringud A-kategooria ning B- ja/või C-kategooria kohta, nagu on määratletud punktis 2.2.1.1, niivõrd kui vajalikud andmed planeeritavate sensorite kohta on kättesaadavad

—	Süsteemi lülitatud sensorite loetelu kategooriate (A, B või C) kaupa, nagu on määratletud punktis 2.2.1.1

—	Süsteemi lülitatud võimekuste loetelu

—	Hindamiskampaanias kasutatavad objektiivsed kriteeriumid

—	Juba läbi viidud hindamiskampaaniate loetelu sensorite kaupa

2.3.   Tegevuste jaotus ja otsuste tegemise kord

Kirjeldus selle kohta, kuidas tegevused jaotuvad eksperdirühmade vahel

SST kontaktpunkti tegevuse kirjeldus

Otsuste tegemise korra kirjeldus

2.4.   Andmejagamise reeglid

Teave, mis kirjeldab SST partnerluse liikmete vahel andmete jagamise üldist korda

2.5.   Üleminekumeetmed

Sujuvaks üleminekuks SST konsortsiumilt SST partnerlusele ette nähtud üleminekumeetmete kirjeldus.

IV LISA

I–III LISAS OSUTATUD MÕISTED

1.   Suurpiirkond

Suurpiirkonna (very large area, VLA) mõiste seisneb kindlaksmääratud piirkondades, kus on võimalik sensoreid rühmitada. Esimeses järjekorras on samal sensoril, kui see paigutada eri suurpiirkondades asuvatesse asukohtadesse, erinev tulemuslikkus ja lisaväärtus. Praegu on ette nähtud järgmised suurpiirkonnad:

—	Aasia suurpiirkond

—	Euroopa suurpiirkond

—	Põhja-Ameerika suurpiirkond

—	Okeaania suurpiirkond

—	Vaikse ookeani suurpiirkond

—	Lõuna-Aafrika suurpiirkond

—	Lõuna-Ameerika suurpiirkond

Suurpiirkondade ligikaudne asukoht on esitatud joonisel.

2.   Arhitektuuriuuringud

Mõiste „arhitektuuriuuringud“ alla on koondatud rida süsteemitehnilisi tegevusi. Selle hulka kuulub konkreetse vara, konkreetse versiooniuuenduse või terve sensorivõrgu soorituse ja lisaväärtuse hindamine või alternatiivsete projektlahenduste hindamine ja klassifitseerimine ning nende pingereakoha põhjendamine. Arhitektuuriuuringud on kooskõlas alt-üles-lähenemisviisiga, milles on sihikule võetud parim hinna ja kvaliteedi suhe, tarbetu dubleerimise vältimine ning selle jälgimine, et süsteem vastaks kõrgetasemelistele kasutajavajadustele. Arhitektuuriuuringud hõlmavad kõiki süsteemi funktsioone: sensorifunktsiooni, andmetöötlusfunktsiooni ja teenusefunktsiooni.

3.   Toorandmed

Sensori tasandi andmed, mida ei ole järeltöödeldud (nt andmed radariimpulsi kohta, pildid ja footonituvastus)

4.   Vaadeldav suurus

Kosmose-tehisobjekti teatav mõõdetav ajatemplita suurus, mis on saadud toorandmete (nt asimuut, kõrgus, RA, DEC, tegevusulatus, Doppler, RCS ja MAG) töötlemisel.

5.   Mõõtmine

Kogum töödeldud geomeetrilisi (näiteks nurgad, tegevusulatus ja saabumisaja diferentsiaal) ja/või füüsilisi (nt suurusjärk ja RCS) vaadeldavaid suurusi, mis on saadud ühelt sensorilt ja kuuluvad kõik ühele ja samale objektile ja samasse epohhi.

6.   Trajektoor

Rida üksiksensori järjestikuseid mõõtmisi ühel ja samal objektil, kusjuures mõõtmistevahelised vahed ei ületa iga sensori jaoks kindlaks määratud trajektoori määramise keskmist kestust.

7.   Müra

Parameetri ID	[N]
Nimetus	Müra
Kirjeldus/määratlus	Mõõtemüra määratletakse kui vaatlusvigade ruutkeskmine. Mõõtemüra samastatakse tavaliselt Gaussi jaotuse ehk normaaljaotusega. Sel viisil sisaldab keskväärtusele keskendatud intervall, mille poolamplituud on 1-, σ 68,27 % vaatlusvigade andmetest. Seda müra võib vaadelda ka standardhälbena, mis sunnib keskmist olema null (mõlema lähenemisviisi omavahelist kooskõla kontrollitakse).
Parameeter (parameetrid)	Nurk: kuna nurkvaatlused määratletakse sfääriliste koordinaatidega, arvutatakse standardhälve järgmiselt: või samaväärselt , kus ra = otsetõus, dec = deklinatsioon, asz = asimuut ja el = elevatsioon dec või samaväärselt el Tegevusulatus: saadud otseselt vaatluste tulemusena Jälgimise kiirus: saadud otseselt vaatluste tulemusena
Mõõtühik:	kaaresekund, m, m/s (vastavalt nurk, tegevusulatus ja jälgimise kiirus)

8.   Operatiivanalüüsi määratlused

Parameetri ID	[TL]
Nimetus	Ajakohasus
Kirjeldus/määratlus	Mõõtmiste esitamise viivitus
Parameeter (parameetrid)	Jagatava trajektoori määramise lõpu ja selle jagamise vaheline aeg. SST andmebaasis jagatud andmete piirtase 90 % ehk „Lisamisaeg“ – „Lõpuaeg“ vähem kui 48 h ja 75 % puhul vähem kui 24 h. Sellele lisatakse 48 tunni ja 24 tunni jooksul jagatud andmete hulk.
Mõõtühik:	tund

Parameetri ID	[O2]
Nimetus	Objekte/töötund
Kirjeldus/määratlus	Mitmesuguste sensori poolt vaadeldavate objektide keskmine arv tunnis
Parameeter (parameetrid)	Sensori poolt ühetunnise intervalli jooksul vaadeldavate eri objektide keskmine arv. Kogu tööaeg jagatakse N intervalliks kestusega 1 tund. Iga intervalli i kohta arvutatakse sensori poolt vaadeldavate objektide arv.
Mõõtühik:	objekti/h

Parameetri ID	[MR]
Nimetus	Mõõtemäär
Kirjeldus/määratlus	Mõõtmiste arv
Parameeter (parameetrid)	mõõtmisi / deklareeritud tegelik pühendatud aeg (h)
Mõõtühik:	mõõtmisi/h

9.   Muud määratlused

Pühendatus
Deklareeritud pühendatus	Maksimaalne aeg, mil vara aruandeperioodil deklareeritult panustab SSTsse, vastavalt toetuse jaoks võetud kohustustele.
Tegelik pühendatus	Aeg, mil vara panustab aruandeperioodi jooksul SSTsse.
Realiseerumata pühendatus	Aeg, mil sensoril ei ole võimalik SSTsse panustada, sest see on hoolduses või ei ole kättesaadav (ilmastiku, planeerimata hoolduse vms tõttu).
Funktsionaalne analüüs	SST peamiste funktsioonide kindlaksmääramine ja kirjeldus ning nende omavaheline toime töövoogude, sisendite, väljundite ja teabevahetuse näol. Jaotus funktsioonideks on kontseptuaalne ega ole seotud SST süsteemi arhitektuuri füüsilise rakendamisega. Mõned funktsioonid võivad jaguneda mitme füüsilise elemendi vahel.
Käidusensor	Sensor, mis on edukalt täitnud kõik operatiivse soorituse seire kvaliteedi- ja panustamiskriteeriumid.
Võimalik pühendatus	Maksimaalne aeg, mille jooksul sensor võib hüpoteetiliselt SST heaks töötada.
SST varad	SST sensori- ja andmetöötlusvõimekused.
Teguminõue	SSTsse panustavatele sensoritele antud käsk esitada andmeid konkreetse objekti või sündmuse kohta.