|
29.11.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 452/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JUHATUSE OTSUS,
17. oktoober 2022,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid
(2022/C 452/01)
EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 223 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust (1), eriti selle artikli 2 lõiget 1 ja artikli 20 lõikeid 1, 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 25 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artikli 28 lõiget 2
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 20 lõikes 3 on sätestatud, et parlamendiliikme mandaadi täitmisega seotud teatavad kulud hüvitatakse kindlasummalise hüvitisena. Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse põhjenduses 17 on täpsustatud, et hüvitamine toimub kooskõlas põhimõtetega, mille töötas välja Euroopa Kohus seoses lord Bruce’i kohtuasjas tehtud otsusega (2). |
|
(2) |
Seega võib Euroopa Parlament hea halduse huvides sellist hüvitist maksta kindla summana, kui see vähendaks halduskulusid ja -koormust, mis on omased süsteemile, mille puhul tuleb muidu kontrollida iga kuluartiklit. |
|
(3) |
Kooskõlas kodukorra artikli 25 lõikega 3 teeb parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes otsuseid juhatus. |
|
(4) |
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete (3) (edaspidi „rakendusmeetmed“) artiklis 25 täpsustatakse, et parlamendiliikmetel on õigus kindlasummalisele üldkulude hüvitisele. Rakendusmeetmete artikli 28 lõikes 2 sisaldub volitus juhatusele võtta vastu mittetäielik loetelu kuludest, mida võib katta nimetatud hüvitisest. |
|
(5) |
Viimase loetelu kuludest, mida võib katta üldkulude hüvitisest, võttis juhatus vastu oma 2. juuli 2018. aasta otsusega. Juhatus vaatab nimetatud otsuse üheksanda ametiaja jooksul saadud kogemuste põhjal läbi ning see kehtib 2022. aasta lõpuni. |
|
(6) |
Presidendi 4. aprilli 2022. aasta teadaande põhjal moodustati juhatuse ajutine üldkulude hüvitise töörühm (edaspidi „juhatuse ajutine töörühm“), mille ülesanne oli hinnata juhatuse 2. juuli 2018. aasta otsust ning esitada juhatusele hiljemalt 2022. aasta novembriks selle tulemused ning asjakohasel juhul ka soovitused ja ettepanekud. |
|
(7) |
Juhatuse ajutine töörühm esitas 6. oktoobril 2022 juhatusele soovituse lisada rakendusmeetmete I jaotisesse eraldi peatükk, nimelt 7. peatükk, mis käsitleb üldkulude hüvitist, ning mitut kaasnevat meedet selle hüvitise läbipaistvuse suurendamiseks. |
|
(8) |
Juhatuse ajutine töörühm tegi ka ettepaneku, et juhatus hindaks ja vajaduse korral vaataks läbi rakendusmeetmete 7. peatüki kohased üldkulude hüvitise reeglid pärast seda, kui ta on võtnud teadmiseks ülevaate vabatahtlikult tagastatud kasutamata summadest, mille Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraat pärast iga ametiaja lõppu koostab. Kõnealune hindamine ja läbivaatamine tuleks teha hiljemalt Euroopa Parlamendi valimistele järgneva aasta lõpuks, pidades silmas uusi reegleid, mis jõustuvad parlamendi järgmisel ametiajal. |
|
(9) |
Lisaks on 7. peatüki lisamist silmas pidades ja rakendusmeetmete loogilise ülesehituse säilitamiseks asjakohane teatavad kehtivad artiklid ümber järjestada ning seetõttu ka ümber nummerdada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusmeetmeid muudetakse järgmiselt.
|
1) |
I jaotise 4. peatüki jaotise 3 pealkiri asendatakse järgmisega: „Jaotis 3: Üldsätted“. |
|
2) |
Artikkel 25 asendatakse järgmisega: „Artikkel 25 Abi ametlike reiside ajal 1. Parlamendiliikmel, kes artikli 10 lõike 1 punktis a, lõikes 2 ja lõikes 2a osutatud ametliku reisi ajal raskelt haigestub või kellega toimub õnnetus või kelle reisi tõrgeteta kulgu häirivad ettenägematud asjaolud, on õigus Euroopa Parlamendi abile. Abi hõlmab tagasitoimetamise korraldamist ja sellega seotud kulude hüvitamise kohustuse ülevõtmist. Parlamendiliige või asjakohastel juhtudel tema esindaja võib taotleda tagasitoimetamist ühte parlamendi kolmest töökohast või parlamendiliikme elukohta. 2. Kui parlamendiliige sureb ametliku reisi ajal, võib hüvitada ka lahkunu elukohta tagasitoimetamise kulud. 3. Euroopa Parlament täidab oma abistamiskohustust kindlustuse abil. Parlamendiliikmed saavad lõigetes 1 ja 2 osutatud õigusi kasutada kindlustuspoliisis ette nähtud tingimustel. 4. Kindlustuspoliis peab muu hulgas hõlmama järgmisi abi osutamise kulusid:
|
|
3) |
Artikkel 26 asendatakse järgmisega: „Artikkel 26 Puuetega parlamendiliikmete abistamine Peasekretäri ettepanekul võivad kvestorid pärast Euroopa Parlamendi arsti arvamuse saamist anda loa võtta Euroopa Parlamendi kanda raske puudega parlamendiliikme abistamiseks vajalikud teatavad kulud, et parlamendiliikmel oleks võimalik oma mandaati täita. Euroopa Parlamendi arst vaatab regulaarselt üle invaliidsuse määra ja abistamise põhjendatuse. Kvestorite loaga täpsustatakse abistamise kord ja kestus.“ |
|
4) |
Artikkel 27 asendatakse järgmisega: „Artikkel 27 Puudumised Artiklis 24 ette nähtud päevaraha vähendatakse 50 % iga päeva kohta, mil parlamendiliige puudus rohkem kui pooltelt Strasbourgi osaistungjärgu teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval ning Brüsseli osaistungjärgu teisel päeval toimuvatelt nimelistelt hääletustelt.“ |
|
5) |
Artikkel 28 asendatakse järgmisega: „Artikkel 28 Rahalised karistused 1. Parlamendiliige, kes on kodukorra artikli 152 alusel istungilt kõrvaldatud, kaotab õiguse artiklis 24 ette nähtud päevarahale kogu perioodiks, mille jooksul ta on istungilt kõrvaldatud. 2. Parlamendiliige kaotab õiguse päevarahale kodukorra artiklis 153 sätestatud juhtudel.“ |
|
6) |
Pärast artiklit 28 asendatakse pealkiri „Jaotis 4: Üldsätted“ järgmisega: „5. peatükk Isiklike kaastöötajate abi “. |
|
7) |
Artikkel 29 asendatakse järgmisega: „Artikkel 29 Parlamendiliikme assisteerimiskulude katmine 1. Parlamendiliikmel on õigus kasutada isiklikke kaastöötajaid, kelle ta võib vabalt valida. Euroopa Parlament katab tegelikult kantud kulud, mis tulenevad täielikult ja üksnes ühe või mitme assistendi palkamisest või teenuseosutajate kasutamisest kooskõlas rakendusmeetmetega ning juhatuse poolt kindlaksmääratud tingimustel. 2. Kaetakse üksnes vajalikud ja parlamendiliikme mandaadi täitmisega otseselt seotud assisteerimise kulud. Mingil juhul ei tohi katta parlamendiliikme eraeluga seotud kulusid. 3. Kulud kaetakse parlamendiliikme mandaadi kestuse jooksul. Katta võib ainult need kulud, mis on tekkinud kõige rohkem 30 päeva jooksul enne käesoleva peatüki kohase kulude katmise taotluse esitamist. 4. Alates 1. jaanuarist 2022 on igakuine maksimumsumma, mille ulatuses kaetakse kõikide artiklis 30 osutatud isiklike kaastöötajatega seotud kulud, 26 734 eurot. 5. Kui parlamendiliikme mandaat ei alga kuu esimesel päeval või ei lõpe kuu viimasel päeval, kaetakse parlamendiliikme asjaomase kuu assisteerimise kulud proportsionaalselt mandaadi kehtivusega sellel kuul. 6. Lõikes 4 ette nähtud igakuise summa kasutamata jäänud osa, mis on kogunenud eelarveaasta lõpuks, kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse lõikes 4 nimetatud igakuise maksimumsumma ulatuses.“ |
|
8) |
Artikkel 30 asendatakse järgmisega: „Artikkel 30 Üldpõhimõtted 1. Parlamendiliige võib kasutada:
2. Mitu parlamendiliiget võivad kirjalikul kokkuleppel moodustada rühma ühe või mitme lõikes 1 osutatud assistendi või ühe või mitme praktikandi ühiseks töölevõtmiseks või nende teenuste ühiseks kasutamiseks. Sellisel juhul määravad asjaomased parlamendiliikmed endi seast ühe või mitu parlamendiliiget, kellel on volitused rühma nimel lepingutele alla kirjutada või esitada töölevõtmise taotlus. Parlamendiliikmed esitavad asjaomasele teenistusele kirjaliku deklaratsiooni, milles on kindlaks määratud igaühe asjaomane osa, mis arvatakse maha artikli 29 lõikes 4 ette nähtud summast. 3. Artikleid 31–38 ei kohaldata parlamendiliikme registreeritud assistentide suhtes. 4. Juhatuse poolt kindlaksmääratud tingimuste alusel sõlmitud praktikalepingutega seotud kulud võib samuti katta. 5. Parlamendiliige võib aeg-ajalt kasutada täpselt kindlaks määratud ja mandaadi täitmisega otseselt seotud teenuste kasutamiseks ka teenuseid osutavaid füüsilisi või juriidilisi isikuid vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele. 6. Teenuste osutamisega ei tohi kaasneda töötajate andmine parlamendiliikme käsutusse, välja arvatud niisuguste teenuseosutajate pakutavate ajutiste teenuste puhul, kes pakuvad selliseid teenuseid korrapäraselt kutsealase tegevuse raames ning kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt õigus niisuguseid teenuseid osutada. 7. Juhatus kinnitab nende kulude loetelu, mida võib katta seoses parlamendiliikme assisteerimisega (*1). 8. Assistentide ja praktikantide nimed ning teenuseosutajate ja makseagentide nimed või ärinimed avaldatakse lepingu kehtivuse ajal Euroopa Parlamendi veebisaidil koos nende tööandjaks oleva parlamendiliikme nime või parlamendiliikmete nimedega. Assistendid, praktikandid, teenuseosutajad ja makseagendid võivad igakülgselt põhjendatud juhul oma isikliku turvalisuse kaitseks taotleda kirjalikult, et nende nimesid või ärinimesid Euroopa Parlamendi veebisaidil ei avaldataks. Taotluse rahuldamise üle otsustab peasekretär. 9. Parlamendiliikme ja registreeritud assistentide vahel sõlmitud kehtivate lepingute arv ei või nendes lepingutes sätestatud töösuhte kestusest olenemata olla mis tahes ajal suurem kui kolm. Seda piirarvu võib suurendada neljani, kui Euroopa Parlamendi president sõnaselgelt lubab erandi teha ja kui parlamendi asjaomane teenistus on kontrollinud, kas parlamendiliikme käsutuses on piisavalt büroopinda, et täita parlamendi hoonete kasutamise suhtes kohaldatavaid norme, võttes ühtlasi arvesse büroos viibida võivate praktikantide arvu. 10. Vähemalt 25 % artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast eraldatakse Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotisest lähtuvateks koosolekute kuludeks. Seetõttu ei või muud parlamendiliikmete assisteerimisega seotud kogukulud, v.a Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotisest lähtuvad kulud, kokku ületada 75 % artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast. Ka ei või artiklis 30 osutatud teenustega seotud kulud ületada 25 % artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast. Need piirsummad arvutatakse kumulatiivselt eelarveaasta kohta artikli 29 lõikes 4 sätestatud igakuiste maksimumsummade põhjal, millele lisanduvad proportsionaalselt artikli 29 lõike 6 kohaselt järgmisse eelarveaastasse üle kantud kasutamata jäänud summad. 11. Euroopa Parlament katab kohalike assistentidega seotud kulud brutotulu või brutotasu ulatuses (ilma käibemaksuta) juhatuse poolt vastavalt lõikele 12 kehtestatud igakuise ülemmäära piires. Juhatus võib ülemmäärasid igal aastal kohandada. Kohaldatavad ülemmäärad avaldatakse Euroopa Parlamendi veebisaidil. 12. Ülemmäär on kolmekordne võrdlussumma. Võrdlussumma on üks kaheteistkümnendik Eurostati poolt avaldatavast täisajaga töötajate aasta keskmisest brutopalgast asjaomase parlamendiliikme valimisriigis. Selliselt arvutatud ülemmäär ei tohi siiski olla madalam kui palgaastmel 6 töötava registreeritud assistendi põhipalk ega kõrgem kui palgaastmel 19 töötava registreeritud assistendi põhipalk. Lisatasu hüvitatakse ainult igal aastal arvutatava eespool nimetatud ülemmäärani. Ülemmäärasid vähendatakse proportsionaalselt, kui kohalik assistent töötab osalise tööajaga või kui ta ei tööta tervet kuud. (*1) Vt parlamendiliikmete assisteerimisega seotud hüvitatavate kulude loetelu, mille juhatus kinnitas 5. juulil 2010 ja 26. oktoobril 2015.“" |
|
9) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 30a Finantstagajärjed parlamendiliikme registreeritud assistendi tõendatud ahistamisjuhtumi korral Kui president on ahistamist käsitleva sisemenetluse käigus ja pärast kummagi poole ärakuulamist kindlaks teinud, et parlamendiliige on parlamendiliikme registreeritud assistendi psühholoogilises või seksuaalses ahistamises süüdi, arvab Euroopa Parlament erandina rakendusmeetmete artiklist 29 parlamendiliikme assisteerimiskuludest maha kõik nimetatud assistendi lepingust tulenevad rahalised kohustused, eelkõige assistendi töötasu, jättes parlamendiliikme ilma õigusest kasutada edaspidi nimetatud assistendi teenuseid.“ |
|
10) |
Artikkel 31 asendatakse järgmisega: „Artikkel 31 Makseagent 1. Parlamendiliikme või parlamendiliikmete rühma poolt sõlmitud töölepingute ja teenuslepingute ning valimisriigis asuvate praktikantidega sõlmitud praktikalepingute haldamine peab toimuma liikmesriigis registreeritud makseagendi kaudu. 2. Makseagendi teenuseid osutab füüsiline või juriidiline isik, kellel on liikmesriigis õigus kutsealaseks tegevuseks töölepingute või teenuslepingute maksu- ja sotsiaalaspektide haldamise alal vastavalt liikmesriigi õigusele. 3. Parlamendiliige sõlmib individuaalse lepingu vabalt valitud makseagendiga, kes vastab lõikes 2 sätestatud nõudele. Lõike 1 kohaselt makseagendi teenuste kasutamise kulud kaetakse artikli 29 lõikes 4 ette nähtud summast ja nende kulude suhtes ei kohaldata artikli 30 lõikes 10 teenuste suhtes sätestatud piirmäära. Makseagendi tasu (ilma käibemaksuta) ei või ületada 10 % kohalike assistentide, teenuseosutajate ja praktikantide palgakuludest, tasudest ja hüvitistest, mille väljamaksmise eest makseagent vastutab, ka ei või see ületada 4 % artikli 29 lõikes 4 osutatud summast. Makseagendi tasu ülemmäär vaadatakse läbi igal kalendriaastal kumulatiivselt vastavalt tema lepingu kehtivusajale. 4. Parlamendiliikme ja makseagendi vaheline leping sõlmitakse niisuguse tüüplepingu alusel, mille juhatus on heaks kiitnud. Tüüplepingus määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud lepingutega seotud maksete kord kooskõlas käesoleva peatüki sätetega, samuti makseagendi tasu ja vastutus.“ |
|
11) |
Artikkel 32 asendatakse järgmisega: „Artikkel 32 Isiklike kaastöötajatega sõlmitud lepingute haldamise kord 1. Makseagent tagab tema hallatavate lepingute puhul liikmesriigi ja ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise, eelkõige sotsiaalkindlustus- ja maksukohustuste täitmise. 2. Makseagendi tasu makstakse arvete või makseagendi tasu arvestuse esitamise alusel. 3. Parlamendiliige esitab makseagendile kõik dokumendid ja kogu teabe, mida makseagent vajab nende lepingute õiguspärasuse ja korrapärase haldamise tagamiseks, mille eest ta vastutab, sealhulgas artikli 33 lõikes 2, artikli 34 lõike 1 punktis a, artiklis 36, artikli 37 lõike 1 punktis a ja artiklis 38 osutatud dokumendid ja teabe. 4. Euroopa Parlament maksab nõutavate tõendavate dokumentide esitamisel makseagendile summad, mis on vajalikud makseagendi hallatavate lepingute, sealhulgas praktikalepingute täitmiseks. 5. Parlamendiliikme taotluse alusel maksab Euroopa Parlament erandkorras tema nimel netopalga otse assistentidele, kellega parlamendiliige on sõlminud töölepingu. Makseagent teatab pädevale teenistusele viivitamata sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude summad ning koostab palgatõendid. 6. Vajaduse korral võib Euroopa Parlament töölepingu puhul ja parlamendiliikme taotluse alusel teha lõigetes 4 ja 5 osutatud maksete ettemakseid. Ettemakseid võib kasutada ka selleks, et katta kohalike assistentide lühireiside kulud. Sellisel juhul tehakse ettemakseid kindlasummaliselt kuni 100 eurot assistendi kohta kuus. Kui tekkinud kulud on sellest ülemmäärast suuremad, esitab makseagent kord kvartalis tõendavad dokumendid, mis põhjendavad tekkinud kulusid. Erandjuhtudel võib tõendavad dokumendid asendada deklaratsiooniga. Ettemaksete tasaarvestamine toimub täielikult makseagendi vastutusel ning seda tehakse kooskõlas käesolevate rakendusmeetmete ja kohaldatava liikmesiigi õigusega.“ |
|
12) |
Pärast artiklit 32 jäetakse välja pealkiri „5. peatükk Isiklike kaastöötajate abi“. |
|
13) |
Artikkel 33 asendatakse järgmisega: „Artikkel 33 Parlamendiliikme assisteerimiskulude katmise taotlus 1. Artikli 30 lõike 1 punktile b ning lõigetele 2, 4 ja 5 vastava assisteerimiskulude katmise taotluse, milles näidatakse ära makse saajad ja summad, esitab pädevale teenistusele parlamendiliige või tema makseagent ning selle allkirjastavad kõik asjaomased parlamendiliikmed ja juhul, kui tegemist ei ole artikli 32 lõike 5a punktis b sätestatud juhtumiga, makseagent. Taotlusele lisatakse töölepingu puhul artiklis 34 ja teenuslepingu puhul artiklis 37 nimetatud tõendavad dokumendid. 2. Parlamendiliige teatab makseagendile ja pädevale teenistusele viivitamata kõikidest muutustest lepingulistes suhetes ja makseid käsitlevates juhistes, teatades neile lepingusse tehtud muudatustest. Makseagent edastab viivitamata vastava teabe ja asjakohased tõendavad dokumendid pädevale teenistusele.“ |
|
14) |
Artikkel 34 asendatakse järgmisega: „Artikkel 34 Töölepingu puhul esitatavad dokumendid Töölepinguga seotud kulude katmise taotlus peab sisaldama järgmist:
|
|
15) |
Artikkel 34a jäetakse välja. |
|
16) |
Artikkel 35 asendatakse järgmisega: „Artikkel 35 Kontode tasaarveldamine 1. Makseagent edastab eelkõige tehtud ettemaksete tasaarvestamise eesmärgil pädevale teenistusele hiljemalt asjaomasele Euroopa Parlamendi eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks iga teenistuses oleva assistendi kohta väljavõtte palkade, maksude mahaarvamiste ning tööandja ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksetega seotud kulude, samuti kõikide muude katmisele kuuluvate kulude kohta. Ühtlasi esitab makseagent tõendi selle kohta, et asjaomased kohalikud assistendid on ühinenud sotsiaalkindlustusskeemiga, märgivad, et tööandja on parlamendiliige, ning esitavad tõendi tööõnnetuskindlustuse kohta, kui see on kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt vajalik. Makseagent kinnitab ühtlasi, et kõik liikmesriigi õigusest tulenevad kohustused on täidetud. Makseagendi ja parlamendiliikme vahelise lepingu lõpetamise korral ja parlamendiliikme mandaadi lõppemisel tuleb need kohustused täita hiljemalt kolme kuu jooksul. Esimeses lõigus osutatud väljavõtted koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi poolt kindlaksmääratud nõuetele. 2. Pärast lõikes 1 osutatud väljavõtete kontrollimist saadab asjaomane teenistus makseagendile teate ja parlamendiliikmele selle koopia, milles märgitakse, kas maksed on tehtud korrakohaselt või mitte, ning asjakohasel juhul osutatakse, millised puuduvad dokumendid tuleb veel esitada. Kui teates märgitakse, et maksed ei ole tehtud korrakohaselt, tuleb nende korrakohasuse tagamiseks vajalikud dokumendid esitada pädevale teenistusele ühe kuu jooksul alates teate kuupäevast. Vastasel korral kohaldab Euroopa Parlament artikleid 67 ja 68.“ |
|
17) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 35a Töölepinguid puudutavad kohustused 1. Makseagent peab kohaldatavas liikmesriigi õiguses sätestatud ajavahemikus ja vähemalt ühe aasta jooksul pärast asjaomase parlamendi koosseisu ametiaja lõppu palgaarvestusraamatut, märkides sellesse makstud töötasud ning kinnipeetud maksud ning tööandjate ning töötajate sotsiaalkindlustusmaksed. Kui leping makseagendiga lõpeb enne parlamendiliikme mandaadi lõppemist, edastatakse palgaarvestusraamatu tõestatud koopia viivitamata parlamendiliikme poolt vastavalt artikli 31 lõikele 3 vabalt valitud uuele makseagendile. 2. Assistent peab hoiduma tegevusest, mis toob kaasa huvide konflikti parlamendiga ja parlamendiliikmega, kelle assistent ta on. Ta peab asjaomast parlamendiliiget viivitamatult teavitama kavatsusest alustada mis tahes tasustatud või tasustamata parlamendivälist tegevust või kandideerida valimistel. Assistent peab elama teenistuskohast sellisel kaugusel, mis võimaldab tal oma kohustusi nõuetekohaselt täita. 3. Parlamendiliige peab viivitamata teavitama asjaomast teenistust sellistest teenistustingimuste muudatustest, mis mõjutavad parlamendiliikme assisteerimiskulusid, ning assistentide plaanidest alustada tegevust väljaspool teenistuskohustusi või kandideerida valimistel. Parlamendiliige peab tagama, et tegevus väljaspool teenistuskohustusi või valimistel kandideerimine ei sega assistenti tema ametiülesannete täitmisel ega ole vastuolus liidu finantshuvidega. Asjaomased teenistused võivad nõuda tõendeid assistendiga selles küsimuses sõlmitud kokkulepete kohta. 4. Valimistel kandideerida kavatsev kohalik assistent peab järgima valimiskampaaniaid reguleerivat liikmesriigi õigust. Assistent peab olema vähemalt ametliku kampaania ajal aastapuhkusel või palgata puhkusel. Valituks osutumise korral lõpetatakse temaga seotud kulude katmine, välja arvatud juhul, kui ta esitab tõendi selle kohta, et tema mandaat on kooskõlas parlamendiliikme assistendi ametiülesannete täitmisega. 5. Parlamendiliikme ja assistendi vahel sõlmitud leping peab sisaldama lõigetes 2 ja 4 sätestatud kohustusi.“ |
|
18) |
Artikkel 36 asendatakse järgmisega: „Artikkel 36 Töölepingu lõppemise kulud 1. Erandina artikli 29 lõikest 3 võib katta täiendavaid kulusid, mis on tingitud parlamendiliikme poolt kohalike assistentidega sõlmitud lepingute lõppemisest parlamendiliikme mandaadi lõppemise tõttu, kui need kulud tulenevad kohaldatavast liikmesriigi tööõigusest, sealhulgas kollektiivlepingutest. 2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui:
3. Makseagent esitab kolme kuu jooksul pärast parlamendiliikme mandaadi lõppemist pädevale teenistusele parlamendiliikme allkirjaga taotluse lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamiseks, märkides ära makse juriidilise aluse. 4. Kui parlamendiliige on kohaldatava liikmesriigi tööõiguse alusel kohustatud maksma lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate kulude puhul summa, mis ületab enam kui kolmekordselt artikli 29 lõikes 4 nimetatud summa, võib nõuetekohaselt koostatud ja pädevate riiklike asutuste poolt kinnitatud dokumentide esitamisel need kulud erandjuhul katta. Kulude katmise taotlus esitatakse lõikes 3 sätestatud korra kohaselt. 5. Parlamendiliige võib anda oma makseagendile korralduse panna kõrvale vahendeid artikli 29 lõikes 4 viidatud summast, et katta sellise lepingu lõppemisega seotud kulud, mida ei saa katta vastavalt lõigetele 1–4, ning anda korralduse kanda need summad üle järgmistesse eelarveaastatesse tingimusel, et täidetud on järgmised nõuded:
|
|
19) |
Artikkel 37 asendatakse järgmisega: „Artikkel 37 Teenuslepingu puhul esitatavad dokumendid 1. Kulude katmise taotlus tuleb esitada enne teenuste osutamise lepingu sõlmimist, v.a aeg-ajalt osutatavad teenused, mille maksumus ei ületa 500 eurot (käibemaks kaasa arvatud), ja see peab sisaldama järgmist:
2. Osutatud teenuste kulud kaetakse teenuseosutaja poolt tegelikult osutatud teenuste eest koostatud üksikasjaliku arve või teenuseosutaja tasu arvestuse ning teenuseosutajaga sõlmitud lepingu koopia alusel, mille parlamendiliige esitab asjaomasele teenistusele. Arvele või teenuseosutaja tasu arvestusele tuleb lisada parlamendiliikme kinnitus, et teenust tõepoolest osutati. Parlamendiliige peab asjaomase teenistuse taotluse korral esitama ka peamised tõendavad dokumendid. Kui teenused on osaliselt või täielikult käibemaksust vabastatud, võib asjaomane teenistus nõuda makseagendilt selle erandi õigusliku aluse kinnitamist.“ |
|
20) |
Artikkel 38 asendatakse järgmisega: „Artikkel 38 Täiendavad kulud Kui töölepinguga tööle võetud kohalik assistent puudub töölt kauem kui kolm kuud sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse või raske haiguse tõttu, võib alates assistendi puudumise kolmandast kuust lisaks artikli 29 lõikes 4 osutatud summale katta ka tema asendamisega seotud kulude selle osa, mida ei kata riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi poolt töötajale ette nähtud hüvitised. Makseagent esitab pädevale teenistusele nimetatud kulude katmise taotluse, mille on allkirjastanud parlamendiliige.“ |
|
21) |
Artikkel 39 asendatakse järgmisega: „Artikkel 39 Kulud, mida ei hüvitata Käesoleva peatüki alusel makstud summasid ei tohi otseselt ega kaudselt kasutada:
|
|
22) |
Artikkel 39a jäetakse välja. |
|
23) |
Artikli 39 järele lisatakse järgmine pealkiri: „6. peatükk Varustus ja teenused “. |
|
24) |
Artikkel 40 asendatakse järgmisega: „Artikkel 40 Siseteenuste ning varustuse ja muude võimaluste kasutamine 1. Juhatus kinnitab korra, mis reguleerib parlamendiliikmete võimalust kasutada parlamendi siseteenuseid ning parlamendiliikmetele mõeldud vahendeid ja võimalusi, mis hõlmab eelkõige järgmist:
2. Juhatus võib võtta vastu ka sätted Euroopa Parlamendi endistele presidentidele nende mandaadi ajaks teatavate võimaluste andmise kohta, samuti endiste parlamendiliikmete juurdepääsu kohta parlamendi taristule. “ |
|
25) |
Artiklid 41, 42 ja 43 jäetakse välja. |
|
26) |
Pealkiri „6. peatükk Varustus ja teenused“ ning artikkel 44 jäetakse välja. |
|
27) |
Lisatakse järgmine peatükk: „7. PEATÜKK Üldkulude hüvitis Artikkel 41 Õigus hüvitisele 1. Parlamendiliikmel on õigus üldkulude hüvitisele, mis on ette nähtud parlamentaarsest tegevusest tingitud kulude katmiseks. 2. Vastavalt põhimääruse põhjendusele 17 ja artikli 20 lõikele 3 makstakse üldkulude hüvitist kindlasummalise maksena. 3. Parlamendiliikmel on õigus saada hüvitist alates maksetaotluse kättesaamise kuust. 4. Parlamendiliige võib valida, kas ta saab kogu hüvitise summa või osa sellest. Artikkel 42 Hüvitise maksmise periood 1. Üldkulude hüvitist makstakse parlamendiliikme mandaadi kogu kestuse jooksul. 2. Üldkulude hüvitis on 4 778 eurot kuus. 3. Parlamendiliikmele, kelle mandaat algab pärast 15. kuupäeva, makstakse antud kuu eest üksnes pool üldkulude hüvitise summast. 4. Ettenähtud üldkulude hüvitisest pool makstakse ka kolme kuu jooksul pärast seda kuud, mil parlamendiliikme mandaat lõpeb, kui tema mandaat kestis vähemalt kuus kuud ja teda ei valitud järgmiseks ametiajaks tagasi. Artikkel 43 Maksed ja puudumised 1. Kõik üldkulude hüvitise summad makstakse otse parlamendiliikmele. 2. Parlamendiliige, kelle puudumine on registreeritud parlamendi tööaasta jooksul (1. septembrist kuni 31. augustini) vähemalt pooltel juhatuse poolt määratud täiskogu istungjärgu päevadel, maksab parlamendile tagasi 50 % üldkulude hüvitisest vastaval aastal. 3. Parlamendi president võib lõikes 2 osutatud puudumise lugeda vabandatuks, kui selel on tervislikud põhjused, raske perekondlik olukord või ülesanne, mida parlamendiliige täidab parlamendi nimel. Tõendavad dokumendid tuleb edastada kvestoritele kahe kuu jooksul alates puudumise algusest. 4. Last ootav parlamendiliige on vabastatud parlamendi ametlikel koosolekutel osalemisest kolme kuu jooksul enne lapse sündi. Parlamendiliige peab selleks esitama arstitõendi, millel on näidatud lapse eeldatav sünnikuupäev. Pärast sünnitust on parlamendiliige ametlikel koosolekutel osalemisest vabastatud kuue kuu jooksul. Parlamendiliige peab selleks esitama lapse sünnitunnistuse koopia. Artikkel 44 Hüvitisega kaetud kulud 1. Üldkulude hüvitis on ette nähtud muu hulgas selliste kulude katmiseks nagu büroo jooksvad kulud ja büroo hoolduskulud, kontoritarvete ja dokumentatsiooni kulud, büroosisustuse kulud, esinduskulud ja halduskulud. 2. Kui parlamendiliige leiab, et rakendusmeetmete või parlamendi muude reeglite kohaselt muude hüvitistena ette nähtud summad on ammendunud, võib ta kasutada üldkulude hüvitist ka selleks, et maksta otse nimetatud hüvitistega kaetud tegevuste eest. Artikkel 44a Üldkulude hüvitise kasutamise põhimõtted 1. Selleks et hõlbustada parlamendiliikmetel kulude haldamist ja järelevalvet, kannab parlament üldkulude hüvitiseks ette nähtud vahendid selle hüvitise jaoks ette nähtud pangakontole, kuhu ta siis muid vahendeid ei kanna. Selle pangakonto suhtes kehtivad tavapärased parlamendiliikme mandaadiga seotud tingimused. 2. Parlamendiliikmed vastutavad ainuisikuliselt käesoleva peatüki alusel makstud summade kasutamise eest. 3. Parlamendiliikmed võivad ise või välisaudiitori abiga nende summade kasutamist üksikasjalikult või lõikes 4 loetletud kululiikide kaupa dokumenteerida ning need andmed täielikult või osaliselt avaldada parlamendi veebisaidil vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 11 lõigetele 4 ja 5. 4. Lõikes 3 osutatud kulude liigid on järgmised:
5. Juhatus võtab vastu lisameetmed, mida peetakse vajalikuks, et hõlbustada parlamendiliikmete otsuste rakendamist seoses lõikega 3.“ |
|
28) |
Artikli 64 lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sõnad „artikli 36 lõikes 5“ sõnadega „artikli 32 lõikes 5“. |
|
29) |
Artikli 65 lõike 2 esimeses lõigus asendatakse sõnad „artikli 36 lõigetes 4 ja 5“ sõnadega „artikli 32 lõigetes 4 ja 5“. |
|
30) |
Artikli 67 esimeses lõigus asendatakse sõnad „artiklile 35“ sõnadega „artiklile 31“. |
|
31) |
Artikli 69 lõikes 1 asendatakse sõnad „artikli 26 lõikes 2“ sõnadega „ja artikli 42 lõikes 2“. |
|
32) |
Artikli 69 lõikes 2 asendatakse sõnad „artikli 33 lõikes 4“ sõnadega „artikli 29 lõikes 4“. |
|
33) |
Artikli 78 lõikes 1 asendatakse sõnad „artiklid 34 ja 35“ sõnadega „artiklid 30 ja 31“. |
Artikkel 2
Euroopa Parlamendi juhatus hindab ja vajaduse korral vaatab läbi rakendusmeetmete 7. peatüki kohase üldkulude hüvitise reeglid pärast seda, kui ta on võtnud teadmiseks ülevaate vabatahtlikult tagastatud kasutamata summadest, mille Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraat koostab pärast iga ametiaja lõppu. Kõnealune hindamine ja läbivaatamine tehakse hiljemalt Euroopa Parlamendi valimistele järgneva aasta lõpuks, pidades silmas võimalikke uusi reegleid, mis jõustuvad parlamendi järgmisel ametiajal.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.
(1) Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsus 2005/684/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (ELT L 262, 7.10.2005, lk 1).
(2) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. september 1981, Lord Bruce of Donington vs. Aspden, C-208/80, ECLI:EU:C:1981:194.
(3) Euroopa Parlamendi juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsus Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta (ELT C 159, 13.7.2009, lk 1).