8.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 155/42


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/895,

24. mai 2022,

millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni üle

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 83 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

27. detsembril 2019 võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni 74/247 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse kohta, otsustades luua kõiki piirkondi esindava avatud valitsustevahelise ekspertide sihtkomitee, et koostada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastast võitlust käsitlev ulatuslik rahvusvaheline konventsioon.

(2)

Liit on võtnud vastu normid, millega on hõlmatud mõned, kuid mitte kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastast võitlust käsitleva ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni puhul tõenäoliselt kaalutavad elemendid. Need normid hõlmavad eelkõige õigusakte kriminaalõiguse, (1) kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö, (2) menetlusõiguste miinimumstandardite (3) ning andmekaitse ja privaatsuse kaitsemeetmete (4) valdkonnas. Lisaks, kuna kõnealuse teemaga seotud lisavaldkondades on juba tehtud seadusandlikud ettepanekud ja neid on arutatud, tuleks nimetatud seadusandlikke ettepanekuid arvesse võtta niivõrd kuivõrd nende eesmärk on tugevdada liidu õigusraamistiku tõhusust.

(3)

Seetõttu võib ulatuslik rahvusvaheline konventsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse kohta mõjutada teatud liidu norme või muuta nende kohaldamisala.

(4)

Selleks et kaitsta liidu õiguse terviklikkust ning tagada rahvusvahelise ja liidu õiguse kooskõla, on komisjonil aluslepingute kohaselt liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, mille kohta liit on vastu võtnud normid, vaja koos liikmesriikidega osaleda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastast võitlust käsitleva ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel.

(5)

Nõukogu võttis 22. märtsil 2021 vastu järeldused, milles käsitletakse Euroopa Liidu küberturvalisuse strateegiat digikümnendi jaoks. Nendes tuletas nõukogu meelde, et läbirääkimised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastast võitlust käsitleva ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni mitmete aspektide üle võivad olla seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, rõhutades, et ta „toetab ja edendab Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni ning tööd, mida tehakse kõnealuse konventsiooni teise lisaprotokolliga; jätkab lisaks sellele osalemist mitmepoolses teabevahetuses küberkuritegevuse teemal, sealhulgas protsessides, mis on seotud Euroopa Nõukogu, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) ning kuriteoennetuse ja kriminaalõigusemõistmise komisjoniga, et tagada tõhustatud rahvusvaheline koostöö küberkuritegevuse vastu võitlemisel, sealhulgas parimate tavade ja tehniliste teadmiste vahetamine ning suutlikkuse suurendamise toetamine, austades, edendades ja kaitstes samal ajal inimõigusi ja põhivabadusi“.

(6)

Käesolev otsus ei tohiks piirata aluslepingutes sätestatud pädevuste jaotust liidu ja selle liikmesriikide vahel, liikmesriikide osalemist läbirääkimistel ega ühegi hilisema otsuse tegemist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastast võitlust käsitleva ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni sõlmimise, allkirjastamise või ratifitseerimise kohta.

(7)

Käesolevale otsuse addendum’is esitatud läbirääkimisjuhised on adresseeritud komisjonile ning sõltuvalt läbirääkimiste arengust võib neid vajaduse korral muuta ja edasi arendada.

(8)

Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema läbirääkimiste käigus tihedat koostööd, sealhulgas korrapäraste kontaktide kaudu liikmesriikide ekspertidega ning esindajatega New Yorgis ja Viinis.

(9)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 18. mail 2022 (5).

(10)

Euroopa Liidu lepingule („ELi leping“) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule („ELi toimimise leping“) lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(11)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Komisjon on volitatud alustama liidu nimel aluslepingute kohaselt liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, mille kohta liit on vastu võtnud normid, läbirääkimisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni üle.

2.   Läbirääkimisi peetakse käesoleva otsuse addendum’is esitatud nõukogu läbirääkimisjuhiste kohaselt ning sõltuvalt läbirääkimiste arengust võib neid vajaduse korral muuta ja edasi arendada.

Artikkel 2

Läbirääkimisi peetakse konsulteerides kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmaga, mis on määratud erikomiteeks ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 tähenduses.

Komisjon annab esimeses lõigus osutatud erikomiteele korrapäraselt aru käesoleva otsuse alusel võetud sammudest ja konsulteerib erikomiteega korrapäraselt.

Komisjon annab nõukogule nõukogu taotlusel läbirääkimiste käigu ja tulemuste kohta aru, sealhulgas kirjalikult.

Kui läbirääkimistel käsitletav küsimus kuulub nii liidu kui ka selle liikmesriikide pädevusse, teeb komisjon ja liikmesriigid läbirääkimiste käigus tihedat koostööd, et tagada ühtsus liidu ja selle liikmesriikide esindamisel rahvusvahelisel tasandil.

Artikkel 3

Käesolev otsus ja selle addendum tehakse üldsusele kättesaadavaks kohe pärast nende vastuvõtmist.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel, 24. mai 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LE MAIRE


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (ELT L 218, 14.8.2013, lk 8); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/713, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2001/413/JSK (ELT L 123, 10.5.2019, lk 18).

(2)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta akt, millega kehtestatakse konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53); nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta (EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1); nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses (ELT L 328, 15.12.2009, lk 42); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132, 21.5.2016, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT L 65, 11.3.2016, lk 1);

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (andmekaitsemäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/136/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11).

(5)   18. mai 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).


ADDENDUM

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KURITEGELIKUL OTSTARBEL KASUTAMISE VASTASE VÕITLUSE ULATUSLIKU RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI ÜLE

Läbirääkimiste protsessi puhul peaks liit püüdlema alljärgneva poole.

(1)

Läbirääkimised on avatud, kaasavad ja läbipaistvad ning põhinevad heas usus tehtaval koostööl.

(2)

Läbirääkimisprotsessis saavad sisukalt osaleda kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna, erasektori, akadeemiliste ringkondade ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad.

(3)

Kõigilt ÜRO liikmetelt saadud tagasisidet võetakse arvesse võrdsetel alustel, et tagada kaasav protsess.

(4)

Läbirääkimisprotsess põhineb tulemuslikul ja realistlikul tööprogrammil.

Läbirääkimiste üldeesmärkide puhul peaks liit püüdlema alljärgneva poole.

(5)

Tagades inimõiguste ja põhivabaduste kõrgetasemelise kaitse, on konventsioon õiguskaitse- ja õigusasutustele tõhus vahend ülemaailmses küberkuritegevuse vastases võitluses ning selle eesmärk on edendada ja tugevdada meetmeid küberkuritegevuse tõhusamaks ja tulemuslikumaks ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, edendada ja hõlbustada ka rahvusvahelist koostööd, tagada ohvrite õiguste kõrgetasemeline kaitse ning toetada suutlikkuse suurendamist ja tehnilist abi küberkuritegevuse vastases võitluses.

(6)

Täielikult võetakse arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioonides 74/247 ja 75/282 kajastatud kehtivat raamistikku, mis põhineb oma otstarvet tõestanud rahvusvahelistel ja piirkondlikel õigusaktidel ja jõupingutustel. Seega on konventsioon kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste õigusaktidega, eelkõige ÜRO 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja selle protokollidega, ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooniga, Euroopa Nõukogu 2001. aasta küberkuritegevuse Budapesti konventsiooni ja selle protokollidega, aga ka muude asjakohaste, eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitset käsitlevate rahvusvaheliste ja piirkondlike õigusaktidega. Konventsioonis hoidutakse igasuguse mõju avaldamisest nende kohaldamisele või mis tahes riigi edasisele ühinemisele nende kehtivate õigusaktidega ning hoidutakse nii palju kui võimalik tarbetust dubleerimisest.

(7)

Täielikult võetakse arvesse küberkuritegevuse kohta põhjaliku uuringu tegemise valitsustevahelise avatud eksperdirühma tööd ja tulemusi, nagu on kokku lepitud ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 75/282.

(8)

Konventsiooni sätetes on ette nähtud inimõiguste ja põhivabaduste parim võimalik kaitse. ELi liikmesriigid peaksid olema võimelised järgima rahvusvahelist ja liidu õigust, sealhulgas põhiõigusi ja -vabadusi ning liidu õiguse üldpõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes ja põhiõiguste hartas. Konventsiooni sätted peaksid olema kooskõlas ka ELi ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kaubanduskohustustega.

Läbirääkimiste sisu puhul peaks liit püüdlema alljärgneva poole.

(9)

Konventsioonis on määratletud kuriteod, mida saab toime panna üksnes arvutisüsteemide abil.

(10)

Tingimusel, et on tagatud piisavad tingimused ja kaitsemeetmed ning inimõiguste ja põhivabaduste piisav kaitse, võiks konventsioonis erandina punktis 9 sätestatud põhimõttest määratleda kuriteod, mida saab toime panna ilma arvutisüsteeme kasutamata, kuid mida on teatavatel asjaoludel võimalik toime panna arvutisüsteemide toel, aga ainult juhul, kui arvutisüsteemide kaasamine muudab oluliselt kuriteo tunnuseid või mõju.

(11)

Kuriteod on määratletud selgelt ja kitsalt ning tehnoloogianeutraalselt. Mõisted on kooskõlas muude asjakohastes rahvusvahelistes või piirkondlikes konventsioonides esitatud mõistetega, eelkõige küberkuritegevuse valdkonnas, ning rahvusvaheliste inimõiguste standarditega ja põhivabadustega.

(12)

Konventsiooniga nähakse ette normid, mis käsitlevad sellistele kuritegudele kaasaaitamist ja vajaduse korral selliste kuritegude katset, nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute vastutust selliste kuritegude eest, selliste kuritegude kohtualluvuse kindlaksmääramist ning selliste kuritegudega seotud tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi ja meetmeid, mis on kooskõlas muude asjakohaste rahvusvaheliste või piirkondlike konventsioonidega, eelkõige organiseeritud kuritegevuse või küberkuritegevuse valdkonnas, ning rahvusvaheliste inimõiguste standarditega.

(13)

Konventsiooniga nähakse ette kriminaalmenetluslikud meetmed, mis võimaldavad ametiasutustel küberkuritegevust tulemuslikult uurida ja mis võivad juhul, kui on ette nähtud piisavad kaitsemeetmed, hõlmata meetmeid, mille abil saab säilitada või hankida kuriteo kohta elektroonilisi tõendeid kriminaaluurimise või -menetluse raames, ning meetmeid sellistest kuritegudest saadud tulu külmutamiseks ja konfiskeerimiseks, kui on lisaks tõendatud, et selliseid meetmeid on vaja ja neil on lisaväärtus, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse, seaduslikkuse ja vajalikkuse põhimõtteid, eraelu puutumatuse austamisega seotud õiguste kaitset ja isikuandmete kaitset.

(14)

Need kriminaalmenetluslikud meetmed ei ole vastuolus muude asjakohaste rahvusvaheliste või piirkondlike konventsioonidega, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonnas, ning on kooskõlas selliste konventsioonide ja rahvusvaheliste inimõiguste standarditega ja põhivabadustega.

(15)

Elektrooniliste tõendite säilitamise või hankimise menetluslikud meetmed sisaldavad hõlmatud andmete liigi selget ja kitsast määratlust. Erasektori üksustega tehtava koostöö menetluslike meetmetega tagatakse, et selliste üksuste koormus on proportsionaalne ja et erasektori üksused järgivad täielikult õigusakte, mis kaitsevad nende kasutajate inimõigusi. Konventsiooniga tagatakse õigusselgus internetipõhiste teenuste osutajatele (nt internetiteenuse osutajatele) suhtlemisel konventsiooni osalisriikide õiguskaitseasutustega. Ebaseadusliku sisu eemaldamise menetluslikud meetmed on seotud üksnes sellise ebaseadusliku sisuga, mis on piisavalt konkreetne ja konventsioonis kitsalt määratletud.

(16)

Konventsiooniga nähakse ette koostöömeetmed, mis võimaldavad selle osaliseks olevate eri riikide ametiasutustel teha tulemuslikku koostööd vastastikuse õigusabi kaudu, sealhulgas luues kontaktpunkte, konventsioonis määratletud kuritegude kriminaaluurimise või -menetluse otstarbel. Samuti võiks sellega ette näha koostöömeetmed mis tahes kuriteo kohta elektrooniliste tõendite säilitamiseks või hankimiseks kriminaaluurimise või -menetluse osana, tingimusel et nende meetmete suhtes kohaldatakse piisavaid tingimusi ja kaitsemeetmeid vastavalt riikide siseriiklikule õigusele, millega nähakse ette inimõiguste ja põhivabaduste piisav kaitse.

(17)

Need koostöömeetmed on kooskõlas muude asjakohaste rahvusvaheliste või piirkondlike konventsioonidega, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonnas, ning ei ole vastuolus selliste konventsioonide ja rahvusvaheliste inimõiguste standarditega ja põhivabadustega.

(18)

Koostöömeetmete suhtes kohaldatakse taotluse saanud osalise õiguse kohaseid tingimusi ja nendega nähakse ette keeldumise üldised alused, näiteks põhiõiguste kaitse, sealhulgas õigus isikuandmete kaitsele, muu hulgas isikuandmete edastamise kontekstis, ning topeltkaristatavuse võimalikkus.

(19)

Konventsiooniga nähakse ette ranged tingimused ja tugevad kaitsemeetmed, millega tagatakse, et ELi liikmesriigid saavad austada ja kaitsta Euroopa Liidu aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud ELi õigusest tulenevaid põhiõigusi ja -vabadusi ning üldpõhimõtteid, sealhulgas eelkõige kuritegude ja karistuste proportsionaalsuse, seaduslikkuse ja vajalikkuse põhimõtteid, menetluslikke tagatisi ja õigusi, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, süütuse presumptsiooni, õigust õiglasele kohtumenetlusele ja selliste isikute õigust kaitsele, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, õigust, et isiku üle ei mõisteta sama kuriteo eest kohut või teda ei mõisteta süüdi kriminaalkorras teist korda, samuti õigust eraelu puutumatusele, õigust isikuandmete ja elektroonilise side andmete kaitsele selliste andmete töötlemisel, sealhulgas andmete edastamisel väljaspool Euroopa Liitu asuvate riikide ametiasutustele, ning õigust väljendus- ja teabevabadusele. Konventsiooniga tagatakse eelkõige, et ELi liikmesriigid suudavad täita isikuandmete rahvusvahelise edastamise nõudeid direktiivi (EL) 2016/680, määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ tähenduses. Tingimuste ja kaitsemeetmetega tagatakse ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega. See kehtib kogu konventsiooni kohta, hõlmates menetluslikud ja koostöömeetmed, sealhulgas meetmed, mis võivad oluliselt riivata üksikisikute õigusi.

(20)

Konventsiooniga luuakse alus vabatahtlikele suutlikkuse suurendamise meetmetele, et toetada riikide suutlikkust toimetada tulemuslikult küberkuritegevust käsitlevaid uurimisi või menetlusi ning hankida elektroonilisi tõendeid muude kuritegude uurimiseks ja menetlemiseks, sealhulgas tehnilise abi ja koolituse kaudu. Selliste meetmete rakendamisel on selgelt kirjeldatud roll ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse bürool.

(21)

Konventsiooniga tagatakse, et küberkuritegevuse ohvrid saavad asjakohast abi, tuge, kaitset ja hüvitist.

(22)

Konventsiooniga luuakse alus küberkuritegevuse ennetamise praktilistele meetmetele, mis on selgelt kindlaks määratud ja rangelt piiratud ning eristuvad üksikisikute või juriidiliste isikute õigusi ja vabadusi riivata võivatest kriminaalmenetluse meetmetest.

Konventsiooni toimimise suhtes peaks liit püüdlema alljärgneva poole.

(23)

Konventsiooniga säilitatakse kehtivad ülemaailmsed ja piirkondlikud õigusaktid ning käimasolev rahvusvaheline koostöö ülemaailmses küberkuritegevuse vastases võitluses. Eelkõige saavad Euroopa Liidu liikmesriigid jätkata omavahelistes suhetes Euroopa Liidu õigusnormide kohaldamist.

(24)

Konventsiooniga nähakse ette asjakohane mehhanism, et tagada konventsiooni rakendamine ja näha ette lõppsätted, sealhulgas vaidluste lahendamist, samuti allkirjastamist, ratifitseerimist, vastuvõtmist, heakskiitmist ja ühinemist, jõustumist, muutmist, peatamist, denonsseerimist ja hoiulevõtjat ning keeli käsitlevad sätted, mis on võimaluse ja vajaduse korral koostatud muude asjakohaste rahvusvaheliste või piirkondlike konventsioonide, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonna konventsioonide sätete järgi.

(25)

Konventsioon võimaldab Euroopa Liidul olla selle osaline.

Läbirääkimiste kord on üldiselt järgmine.

(26)

Komisjon peaks püüdma tagada, et konventsioon on kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitikameetmetega ning liidu kohustustega, mis tulenevad muudest asjakohastest mitmepoolsetest lepingutest.

(27)

Komisjon peaks pidama liidu nimel läbirääkimisi aluslepingute kohaselt liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, mille kohta liit on vastu võtnud normid.

(28)

Läbirääkimised, sealhulgas iga läbirääkimisvoor, peavad olema aegsasti ette valmistatud. Sel eesmärgil teavitab komisjon nõukogu võimalikult vara eeldatavast ajakavast ja läbirääkimistel käsitletavatest küsimustest ning jagab asjakohast teavet.

(29)

Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema läbirääkimiste käigus tihedat koostööd, sealhulgas korrapäraste kontaktide kaudu liikmesriikide ekspertidega ning esindajatega Viinis ja New Yorgis.

(30)

Läbirääkimisvoorudele eelneb kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühma koosolek, et teha kindlaks põhiküsimused, sõnastada arvamused ja anda suuniseid, sealhulgas vajaduse korral sõnastada avaldused ja reservatsioonid.

(31)

Komisjon esitab pärast iga läbirääkimisvooru kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmale läbirääkimiste tulemuste kohta aruande, sealhulgas kirjalikult.

(32)

Komisjon teavitab nõukogu kõigist olulistest küsimustest, mis võivad läbirääkimiste käigus esile kerkida, ja konsulteerib neis küsimustes kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmaga.