1.   Määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) artikliga 74 ettenähtud kontrollnõukogu tegutseb sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni juures.

2.   Kontrollnõukogu tegutseb määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 74 punktides a–f sätestatud ülesandeid täites halduskomisjoni alluvuses, saades sellelt juhtnööre. Kontrollnõukogu esitab pikaajalise tööprogrammi halduskomisjonile heakskiitmiseks.

1.   Kontrollnõukogu teeb oma otsused põhimõtteliselt dokumentaalsete tõendite põhjal. Kontrollnõukogu võib pädevatele asutustele esitada teabenõudeid ja päringuid, mida peetakse vajalikuks kontrollimiseks antud küsimuste uurimiseks. Saanud eelnevalt loa halduskomisjoni esimehelt, võib kontrollnõukogu vajaduse korral delegeerida sekretariaadi liikme või teatavad kontrollnõukogu liikmed, et teha töö edenemiseks vajalikke uurimisi koha peal. Halduskomisjoni esimees teatab sellisest uurimisest asjaomase liikmesriigi halduskomisjoni esindajale.

2.   Kontrollnõukogu hõlbustab lõplikku arveldamist juhtudel, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord, (2) sätestatud tähtaja jooksul ei leita lahendust. Üks osapooltest esitab põhjendatud taotluse vaidluse kohta kontrollnõukogult määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõike 7 kohase arvamuse saamiseks vähemalt 25 tööpäeva enne koosoleku algust.

3.   Kontrollnõukogu võib moodustada lepitusvaekogu, kes aitab tal menetleda põhjendatud taotlust, mille üks osapool on käesoleva artikli punkti 2 kohaselt kontrollnõukogu arvamuse saamiseks esitanud.

Lepitusvaekogu koosseis, tegutsemisaeg, ülesanded, töömeetodid ja juhtimissüsteem kinnitatakse mandaadiga, mille kohta teeb otsuse kontrollnõukogu

1.   Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on kontrollnõukogus kaks esindajat, kelle nimetavad ametisse vastavate liikmesriikide pädevad asutused.

Kui kontrollnõukogu liige ei saa nõukogu töös osaleda, võivad pädevad asutused talle sel puhul määrata asendaja.

2.   Euroopa Komisjoni esindaja halduskomisjonis või tema asetäitja osaleb kontrollnõukogu töös nõuandva pädevusega.

3.   Kontrollnõukogule on abiks sõltumatu ekspert või eksperdirühm, kellel on kutsealane koolitus ja kogemus kontrollnõukogu tegevusega seotud valdkonnas, eelkõige määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitest 64, 65 ja 69 tulenevate ülesannete lahendamisel.

1.   Kontrollnõukogu esimehena tegutseb sama liikmesriigi esindaja, kelle esindaja juhib ka halduskomisjoni.

2.   Kontrollnõukogu esimees võib koos sekretariaadiga võtta kõik vajalikud meetmed, et viivituseta lahendada kõik kontrollnõukogu pädevusse kuuluvad probleemid.

3.   Tavaliselt tegutseb kontrollnõukogu esimees kontrollnõukogu pädevusse kuuluvate probleemide uurimiseks moodustatud töörühmade koosolekutel esimehena; kui ta ei saa osaleda või kui uuritakse mõnda spetsiifilist probleemi, võib esimees määrata teise isiku ennast asendama.

1.   Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kusjuures igal liikmesriigil on vaid üks hääl.

Kontrollnõukogu otsustes ja arvamustes vaidluse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõikele 7 tuleb märkida, kas need võeti vastu ühehäälselt või häälteenamusega. Arvamuses tuleb vajaduse korral sätestada vähemuse seisukohad või reservatsioonid.

Vaidlusega seotud riikide esindajad ei osale kontrollnõukogu poolt vaidluse kohta määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõike 7 alusel antud arvamuse heakskiitmises. Kui vaidluse kohta määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõike 7 alusel antud arvamus ei ole ühehäälne, peab kontrollnõukogu saatma selle halduskomisjonile koos aruandega, kus on kirjas vastuolevad seisukohad ja nende põhjused. Komisjon nimetab ka raportööri, kelle ülesandeks on esitada halduskomisjonile kogu teave, mida viimane peab vajalikuks vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks. Raportööriks ei saa nimetada vaidlusaluse küsimusega seotud riikide esindajat.

2.   Kontrollnõukogu võib otsustada, et ta võtab määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõike 7 kohased otsused ja arvamused vastu kirjaliku menetluse teel, kui sellise menetluse suhtes on kokku lepitud kontrollnõukogu eelneval koosolekul.

Selleks saadab esimees vastuvõetava teksti kontrollnõukogu liikmetele. Liikmetele antakse vähemalt kümne tööpäeva pikkune tähtaeg, mille jooksul neil on võimalik teatada, et nad on kavandatava teksti vastu või loobuvad hääletamast. Kindlaksmääratud tähtaja jooksul vastamata jätmine loetakse poolthääleks.

Esimees võib otsustada algatada kirjaliku menetluse ka siis, kui selle suhtes ei ole kontrollnõukogu koosolekul eelnevalt kokku lepitud. Sellisel juhul loetakse poolthäälteks ainult kavandatud teksti suhtes esitatud kirjalikke nõusolekuid ning vastuse esitamiseks antakse vähemalt 15 tööpäeva pikkune tähtaeg.

Kindlaksmääratud tähtaja möödumisel teavitab esimees liikmeid hääletamise tulemustest. Nõutava hulga poolthääli saanud otsus loetakse vastuvõetuks liikmetele vastamiseks antud ajavahemiku viimasel päeval.

3.   Kui kontrollnõukogu liige teeb kirjaliku menetluse käigus ettepaneku teksti muutmiseks, siis esimees kas

olenevalt sellest, kumba võimalust peab esimees kõnealuse küsimuse puhul sobivaks.

4.   Kui mõni kontrollnõukogu liige taotleb enne vastamiseks kindlaksmääratud tähtaja möödumist kavandatava teksti arutamist kontrollnõukogu koosolekul, siis kirjalik menetlus tühistatakse.

Sel juhul arutatakse küsimust kontrollnõukogu järgmisel koosolekul.

1.   Halduskomisjoni sekretariaat valmistab ette, korraldab ja protokollib kontrollnõukogu koosolekud. Sekretariaat teeb kontrollnõukogu tegevuseks vajaliku töö. Kontrollnõukogu koosolekute päevakord, toimumisaeg ja kestus lepitakse kokku esimehega.

2.   Halduskomisjoni sekretariaat edastab päevakorra kontrollnõukogu ja halduskomisjoni liikmetele vähemalt 15 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Päevakorrapunktidega seotud dokumendid tuleks teha kättesaadavaks vähemalt 10 tööpäeva enne koosoleku toimumist. See ei kehti nende dokumentide puhul, mis on ette nähtud üldiseks teavitamiseks ning mida ei ole vaja heaks kiita.

3.   Kontrollnõukogu eelseisva koosolekuga seotud märkused tuleks saata halduskomisjoni sekretariaati vähemalt 20 päeva enne koosoleku toimumist. See ei kehti nende dokumentide puhul, mis on ette nähtud üldiseks teavitamiseks ning mida ei ole vaja heaks kiita.

Käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 3 osutatud sõltumatu ekspert või eksperdirühm täpsustab määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 69 lõikes 1 sätestatud aastaaruande koostamise jaoks vajalike märkuste vormi ja üksikasjad. Iga delegatsioon saadab märkused sekretariaati asjaomasele aastale järgneva aasta 31. juuliks.

1.   Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat otsust kohaldatakse alates selle avaldamise kuupäevast.

2.   Käesoleva otsusega asendatakse 22. detsembri 2009. aasta otsus nr H4 (3).