Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

LISA

PROJEKTIDOKUMENT

Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise ELi konsortsium (IV etapp) – HR(2022) 34

17. jaanuar 2022

Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise ELi konsortsiumi (EUNPDC) lõi Euroopa Liidu Nõukogu eesmärgiga luua sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustik, et edendada poliitilist ja julgeolekualast dialoogi ning pikaajalist arutelu massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses võetavate meetmete üle. Selline dialoog hõlmab ka tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimusi. Kõnealune projekt käivitati 2010. aastal nõukogu otsusega 2010/430/ÜVJP ning EL pikendas kõnealuse projekti rakendamise toetamist veel kaheks etapiks – 2014. aastal ((ELi nõukogu otsus 2014/129/ÜVJP) ja 2018. aastal (ELi nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/299). III etapi rakendamine viiakse lõpule 2022. aasta mais.

EUNPDC koosseisu kuuluvad praegu strateegiliste uuringute sihtasutus (Fondation pour la Recherche Stratégique (FRS)), rahvusvaheliste suhete instituut (Istituto Affari Internazionali (IAI)), rahvusvaheline strateegiliste uuringute instituut (International Institute for Strategic Studies (IISS)), Frankfurdi rahuuuringute instituut (Peace Research Institute Frankfurt (HSFK/PRIF)), Stockholmi Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituut (Stockholm International Peace Research Institute(SIPRI)) ning Viini desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise keskus (Vienna Center for Disarmament and Non-Proliferation(VCDNP)). Aastate jooksul on võrgustik laienenud, ning selle töös osaleb 104 liiget mõttekodade, uurimiskeskuste ja ülikoolide osakondade näol, mis asuvad kõigis ELi liikmesriikides ja veel kuues ELi mittekuuluvas riigis (Norra, Serbia, Šveits, Türgi, Ukraina, Ühendkuningriik).

Konsortsiumi ülesanne on koordineerida ja edendada võrgustiku tegevust ning teha selle eksperditeadmised ELile kättesaadavaks, et anda selle asjaomastele organitele teavet aruteludeks massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja desarmeerimise poliitika üle ning esitada ideid, analüüse ja soovitusi. Konsortsium on seda ülesannet täitnud mitmesuguste tegevuste kaudu, sealhulgas rahvusvaheliste konverentside ja kohtumiste, haridustegevuse, väljaannete ja teavitustegevuse kaudu. Projekti III etapis on konsortsiumi töö ulatus järk-järgult laienenud, et reageerida vajadusele suurendada järgmise põlvkonna praktikute ja teadlaste ning loodusteaduste valdkonna töötajate suutlikkust, teadlikkust ja võimalusi desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli valdkonnas. Erilist tähelepanu on pööratud ka vajadusele kaasata kõnealusesse valdkonda rohkem naisi.

Desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli valdkonnas toimuvate pidevate arengute ja väljakutsete tõttu on konsortsiumi ja võrgustiku kokkukutsumine, uurimistegevus ja teavitustegevus ELi ja selle liikmesriikide jaoks eriti olulised. Tuginedes projekti eelmistes etappides tehtud tööle, kajastatakse käesolevas dokumendis, kuidas EUNPDC IV etapi tegevuste jätkamine võimaldab konsortsiumil ja võrgustikul toetada ELi tööd selles olulises valdkonnas.

1.   Üldjuhtimine

Üldjuhtimise raames jätkab SIPRI konsortsiumi ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) tegevuse jälgimist ja koordineerimist, sealhulgas korraldades juhtkomitee kohtumisi Euroopa välisteenistuse, Euroopa Komisjoni ja konsortsiumi esindajate vahel ning täites aruandekohustusi. See hõlmab ka ülesannet laiendada veelgi võrgustiku mitmekesisust teadusvaldkondade, geograafia, soo ja vanuse osas. Üldjuhtimine hõlmab ka aega, et kõik konsortsiumi liikmed saaksid täita üldisi juhtimisülesandeid (nt koordineerimiskoosolekutel osalemine, koordinaatorile panuste esitamine) ja nähtavusega seotud kulusid.

IV etapp (2022–2025) hõlmab ka järgmist:

—	Konsortsiumi liikmete, Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni esindajatest koosneva EUNPDC programmikomitee loomine, et anda panus iga-aastase konverentsi ja muude projektide (nt konsultatiivkohtumine, väljaanded ja sihtotstarbelised seminarid) sisusse ja korraldamisse.

—	Kuus suulist (virtuaalset või füüsilise kohalolekuga) teabekoosolekut CONOPile, COARMile ja muudele ELi organitele, kui see on asjakohane, võrgustiku või konsortsiumi liikmetega seotud ekspertide poolt ja Euroopa välisteenistuse taotlusel (varem läbi viidud kasutajatoe projekti kaudu).

2.   Projektide kirjeldus

Kõigi projektide puhul on valdkondadevahelised eesmärgid järgmised:

—	Soolise ja geograafilise mitmekesisuse tagamine kõigis tegevustes

—	Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise järgmise põlvkonna ekspertide toetamine

2.1.   Iga-aastase massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise teemalise konverentsi korraldamine IAI)

Projekti eesmärk ja kirjeldus

Iga-aastasel konverentsil, kus osalevad ELi, assotsieerunud riikide ja kolmandate riikide valitsuste eksperdid ja sõltumatud mõttekojad ning muud akadeemilised eksperdid, arutatakse ja määratakse kindlaks edasised meetmed massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastu võitlemiseks ning tavarelvadega seotud probleemide käsitlemiseks, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimise tõkestamiseks ning samuti kujunemisjärgus tehnoloogiatega seotud riskid ja võimalused.

IV etapis (2022–2025) hõlmab see tegevus ühe iga-aastase konverentsi korraldamist aastas. Konsortsiumi eesmärk on korraldada konverents osalejate füüsilise kohalolekuga, kuid võimalusega edastada otseülekanne üritusest osaliselt või kogu üritusest. Kui COVID-19 pandeemiaga seotud reisi- ja koosolekupiirangute kohaldamist jätkatakse, on konsortsium valmis kohandama selle ürituse vormi, nagu ta on juba teinud III etapis. Lisaks:

—	Võrgustiku koosolek toimub osalejate füüsilise kohalolekuga vahetult pärast iga-aastast konverentsi. Kogu aasta jooksul toimuvad võrgustiku täiendavad virtuaalsed koosolekud.

—	Nn järgmise põlvkonna kohtumine korraldatakse paralleelselt iga-aastase konverentsiga, kuid see on seotud muude noori eksperte kaasavate tegevustega (vt käesoleva dokumendi punkt 2.6).

—	Konverentsil kutsutakse osalema EUNPDC mentorlusprogrammi juhendatavad isikud.

Projekti tulemused

—

Euroopa juhtimisel hoitakse jätkuvalt elus oluline massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alane suurkonverents, mis on endiselt peamiseks platvormiks strateegiliste arutelude edendamiseks massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastu võitlemiseks võetavate meetmete ja omavahel seotud desarmeerimiseesmärkide üle, et käsitleda tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimise tõkestamisega seotud probleeme.

—	Kolmandate riikide valitsusametnike, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna hulgas suurendatakse massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade leviku tõkestamist ning keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtusid käsitleva liidu poliitika nähtavust ning sellealast teadlikkust.

—	Edendatakse võrgustiku rolli ja sidusust ning liidu rolli selles valdkonnas.

—	Kogutakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid eksperditeadmisi riikides, kus see ei ole piisav, sealhulgas kolmandates riikides, pöörates erilist tähelepanu järgmise põlvkonna toetamisele.

—

Esitatakse tegevusele suunatud soovitused, millega parandatakse massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ning ELi väike- ja kergrelvade strateegia rakendamist ning rajatakse kasulik lähteplatvorm liidu ja rahvusvahelise kogukonna tegevusele seoses massihävitusrelvade leviku vastase võitluse ja tavarelvadega.

—	Suurendatakse liidu institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja kolmandate riikide teadlikkust ja teadmisi massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemidega seotud ohtudest, võimaldades neid paremini ennetada.

2.2.   Iga-aastase massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise teemalise konsultatiivkohtumise korraldamine FRS)

Projekti eesmärk ja kirjeldus

Konsultatiivkohtumistel, kus osalevad ELi, liikmesriikide ja mõttekodade esindajad, käsitletakse liidu lühi- ja pikaajalisi probleeme massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnas, eelkõige massihävitusrelvi ja nende kandevahendeid, tavarelvi, sealhulgas väike- ja kergrelvi, uut liiki relvi ja kandesüsteeme.

Projekti IV etapis hõlmab see tegevus ühe konsultatiivkohtumise korraldamist aastas, mis on jagatud kaheks osaks, millest kumbki hõlmab CONOPi ja COARMiga seotud küsimusi, ning sellega seotud aruannete ja/või soovituste koostamist. Nende ürituste kavad valmistatakse ette tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega ja nõukogu ÜVJP töörühmadega, mis tegelevad massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega (CODUN/CONOP) ning relvaekspordi kontrolliga (COARM). Vajaduse korral konsulteeritakse täiendavate asutustega (nt Euroopa välisteenistuse kosmosevaldkonna töökond). Täpsemalt:

—

Iga-aastane konsultatiivkohtumine kestab kuni kaks päeva ning on jagatud COARPi ja COARMi koosolekuteks. Sellega nähakse ette, et mõlemal kõnealusel CONOPi ja COARMi kohtumisel osaleb kohapeal kuni 50 isikut Euroopa mõttekodadest, ELi liikmesriikidest ja ELi institutsioonidest, kes on spetsialiseerunud massihävitusrelvade desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimustele, samuti kujunemisjärgus tehnoloogiatele.

—	Konsultatiivkohtumine peetakse kahe päeva jooksul füüsilise kohalviibimise formaadis, et suurendada osalejate vahelist suhtlust nii palju kui võimalik.

Projekti tulemused

—	Massihävitusrelvade leviku päevakohaseid suundumusi käsitleva teabe ja analüüside vahetamine liikmesriikide poliitikute ja teadusekspertide, samuti Euroopa välisteenistuse ja muude liidu institutsioonide spetsialistide vahel.

—	Arutelu teemal, millised on parimad viisid ja vahendid massihävitusrelvade leviku vastast võitlust käsitleva liidu poliitika rakendamiseks.

—	Sõltumatute Euroopa mõttekodade poolt konstruktiivse tagasiside pakkumine liidule massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ning ELi väike- ja kergrelvade strateegia kohta ning praktikute soovitused teadlastele kõige asjakohasemate edasist uurimist vajavate poliitikateemade kohta.

—	Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonna asjakohaste küsimuste kindlakstegemine poliitikast lähtuvate aruannete koostamiseks.

—	Poliitikast lähtuvate aruannete koostamine ja tegevussoovituste esitamine kõrge esindaja esindajatele.

2.3.   Üheksa massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise eriseminari korraldamine

Projekti eesmärk ja kirjeldus

Eriseminaride peamine eesmärk on võrgustiku, liidu ja selle liikmesriikide vaheliste sihtotstarbeliste nõupidamiste korraldamine, et käsitleda olulisi sündmusi ja ELi poliitikavalikuid ning pakkuda võrgustikule, liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele võimalus suhelda sihtrühmadega liidus ja väljaspool liitu.

Projekti raames korraldatakse kuni üheksa ekspertide eriseminari ning koostatakse nendega seonduv kirjalik kokkuvõte. IV etapis:

—	Korraldatakse kolm füüsilist seminari kohapeal ja kuus virtuaalset seminari.

—

Seminaride korraldamise raames tellitakse võrgustiku, konsortsiumi või vajaduse korral muude instituutidega seotud asjaomastelt ekspertidelt seminari teemale keskenduv sihtotstarbeline kirjalik kokkuvõte. Need kokkuvõtted edastatakse kas enne seminari taustadokumendina või pärast seda, et anda ülevaade peamistest järeldustest. Sihtotstarbelised kokkuvõtted avaldatakse konsortsiumi veebisaidil.

—	Euroopa välisteenistus võib kirjaliku ülevaate asemel taotleda ka eraldiseisvaid ülevaateid (varem kasutajatoe dokumendid), milles keskendutakse eriseminari teemale.

Projekti tulemused

—	Massihävitusrelvade leviku päevakohaseid suundumusi käsitleva teabe ja analüüside vahetamine liikmesriikide poliitikute ja teadusekspertide, samuti Euroopa välisteenistuse ja muude liidu institutsioonide spetsialistide vahel.

—	Arutelu teemal, millised on parimad viisid ja vahendid massihävitusrelvade leviku vastast võitlust käsitleva liidu poliitika rakendamiseks.

—	Sõltumatute liidu mõttekodade poolt konstruktiivse tagasiside pakkumine liidule massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse strateegiate kohta ning praktikute soovitused mõttekodadele kõige asjakohasemate edasist uurimist vajavate poliitikateemade kohta.

—	Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonna asjakohaste küsimuste kindlakstegemine poliitikast lähtuvate aruannete koostamiseks.

—	Poliitikast lähtuvate aruannete ja tegevussoovituse koostamine kõrge esindaja esindajatele. Neid aruandeid levitatakse asjaomastes liidu institutsioonides ja liikmesriikides.

2.4.   ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist käsitleva 15 poliitikadokumendi avaldamine SIPRI)

Projekti eesmärk ja kirjeldus

Projekti raames koostatakse ja avaldatakse kuni 15 poliitikadokumenti. Poliitikadokumendid tellib konsortsium ja need koostab peamiselt konsortsium või võrgustik, et tagada seisukohtade tasakaalustatud ja mitmekülgne esindatus soo ning temaatiliste ja piirkondlike eksperditeadmiste osas. Võimaluse korral kutsutakse poliitikadokumentidega seotud töös osalema järgmise põlvkonna spetsialistid, et aidata kaasa nende ametialasele arengule. Need dokumendid kajastavad konsortsiumi ülesannete hulka kuuluvaid teemasid. Igas dokumendis esitatakse soovitused/poliitikavalikud. Kõik poliitikadokumendid avaldatakse konsortsiumi veebisaidil.

Projekti tulemused

—	Paraneb eelkõige ekspertide, teadlaste ja akadeemikute poliitiline ja julgeolekuga seotud dialoog, kus käsitletakse massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastase võitluse, relvastuskontrolli ning desarmeerimise meetmeid.

—	Suurem teadlikkus, teadmised ja arusaamine kodanikuühiskonnas, massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustikus ja valitsustes liidu massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja desarmeerimise poliitikameetmetest.

—	Kõrgele esindajale, liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele esitatakse poliitilisi ja/või tegevuspoliitilisi valikuid.

—	Liidu tasandil massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja desarmeerimise meetmete väljatöötamist abistatakse ideede, teabe ja analüüside esitamisega.

2.5.   Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnaga seotud hariduse edendamine ja tugevdamine

Projekt hõlmab järgmisi tegevusi:

2.5.1.   ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonna e-õppe taristu ja kursuste ajakohastamine PRIF)

Projekti eesmärk ja kirjeldus

Tegevuses keskendutakse II ja III etapis välja töötatud e-õppe vahendi ülemaailmsele levitamisele ja kasutamisele. Kursus koosneb praegu 20 õppeüksusest, mis käsitlevad kõiki asjakohaseid massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega seotud küsimusi. IV etapis ajakohastatakse korrapäraselt kõiki 20 üksust, et anda õpilastele värskeimad faktid ja arvandmed. Kuna massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnas on viimastel aastatel toimunud märkimisväärseid muutusi, keskendutakse selles etapis aastatel 2014–2017 välja töötatud 15 algse õppeüksuse olulisele ajakohastamisele nende sisu, kasutajasõbralikkuse ja kasutajaliidese ning graafilise videodisaini osas. Need muudatused lihtsustavad õppeüksuste ajakohastamist.

Erilist tähelepanu pööratakse taas ligipääsetavusele, st selle ajakohastamisele nägemis- või kuulmispuudega kasutajate jaoks. Kogu kursuse arusaadavust parandatakse selliselt, et selle vaatavad keeleliselt läbi inglise keelt emakeelena kõnelevad spetsialistid. Haridusasutuste jätkuv teavitamine ja toetamine võimaldab e-õppe hõlpsalt integreerida ülikoolide magistriõppeprogrammidesse ja muudesse hariduspakkumistesse ning innustada e-õppe kursuse kasutamist kogu maailmas.

Projekti tulemused

—	Hallatakse, optimeeritakse ja ajakohastatakse olemasolevat ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonna e-õppe kursust, mis hõlmab kõiki asjakohaseid massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise aspekte.

—	Teavitatakse ja abistatakse haridustöötajaid ja lektorite koolitajaid, et nad saaksid kasutada ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid õppematerjale.

—	Teavitatakse ja abistatakse ajakirjanikke ja madalama astme diplomaate, et nad saaksid kasutada ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid õppematerjale.

—	Toetatakse relvastuskontrolli, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega seotud teemade õpetamist ülikoolide seminaridel.

—	Toetatakse e-õppe ja kontaktõppe (nn põimõpe) kombineerimist.

—	Parandatakse liidus ja kolmandates riikides põhjalikke teadmisi ELi poliitikast massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal.

—	Kõigile massihävitusrelvade leviku tõkestamise alases teadustöös ja programmitöös osalevatele sidusrühmadele pakutakse pidevalt ajakohastatud avatud õppematerjale.

—	Pakutakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonna spetsialistidele ja teadlastele olulisi toetavaid teadmisi.

2.5.2.    Nn õppekliinik (õpperessursside keskus) PRIF)

Projekti eesmärk ja kirjeldus

Selle tegevusega jätkatakse aastatel 2021–2022 alustatud tööd desarmeerimise, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise alase hariduse edendamiseks ELis. Tänaseks on põhjaliku veebiotsingu abil tuvastatud 59 asjakohast kursust, mida on ELi ülikoolides hiljuti korraldatud. Asjaomaste lektoritega võeti isiklikult ühendust. Selle tulemusena tehti kättesaadavaks 24 õppekava. Esialgse hindamise tulemusel koostati kaks põhiõppekava ja kõige olulisemate tekstide lühikokkuvõtted. Projekti IV etapis kogutakse kursusi Euroopa ja Põhja-Ameerika ülikoolides ning laiendatakse otsinguid ka lääne ühiskonda mittekuuluvatesse riikidesse. Statistilist analüüsi täiustatakse ja ajakohastatakse pidevalt. Õppejõududele ja õpetajatele pakutakse lisamaterjale.

Projekti tulemused

—	Konsortsiumi veebisaidil on esitatud suur hulk õppimisürituste õppekavasid, mis annavad näiteid ja inspiratsiooni.

—	Olemasolevate kursuste statistiline hinnang seoses nt õpetatud teemade, teoreetiliste lähenemisviiside või soolise mitmekesisusega avaldatakse konsortsiumi veebisaidil ja esitatakse konverentsidel või seminaridel.

—	Esmakordsetele õpetajatele mõeldud kahe nn põhiõppekava loomine ja ajakohastamine.

—	Konsortsiumi veebisaidil on avaldatud asjakohase või puuduva kirjanduse lühikokkuvõtted.

2.5.3.    Massihävitusrelvade levikuga seotud teadlikkust käsitlev koolituskursus SIPRI)

Projekti eesmärk ja kirjeldus

Tegevuse käigus töötatakse loodusteaduste ja muude asjakohaste valdkondade magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste jaoks välja kuus koolituskursust, et suurendada teadlikkust massihävitusrelvade levikuga seotud riskidest. Sellega luuakse samuti sild sotsiaal- ja loodusteaduste vahel, mida peeti viimases etapis hädavajalikuks. See hõlmab spetsiaalse õppekava väljatöötamist eri sihtrühmade jaoks (nt biomeditsiin, inseneriteadus või tuumaenergia) ja kahe kursuse läbiviimist igal aastal. IV etapis korraldatakse kolm neist kursustest Stockholmis füüsiliselt kohapeal; kolm kursust toimub virtuaalselt.

Projekti tulemused

—	Loodusteaduste ja muude asjakohaste valdkondade järgmise põlvkonna teadlastel on paremad teadmised massihävitusrelvade leviku tõkestamise vahenditest ja poliitikameetmetest.

—

Toetatakse liidu massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika eesmärgi saavutamist, suurendades teadlikkust massihävitusrelvade leviku ohust valdkondades, kus esineb suur massihävitusrelvade leviku oht ja leiab aset oluline tehnoloogia areng, samuti võimalusi käsitleda massihävitusrelvade leviku ohtusid tehnoloogia arengu kaudu.

—	Kombineeritakse kaugõpe (e-õpe) ja kohapealne koolitus („põimõpe“).

2.6.   Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonna küsimuste tutvustamine noortele naistele ja järgmisele põlvkonnale

Projekt hõlmab järgmisi tegevusi:

2.6.1.    Praktikaprogramm (juht: PRIF)

Projekti eesmärk ja kirjeldus

Tegevus näeb ette massihävitusrelvade ja desarmeerimise Euroopa praktikakohad kuni 30 üliõpilasele või noorele diplomaadile, igaühele kuni kolmeks kuuks. Praktikakohad loob ja dokumenteerib konsortsium ning need ühendavad osalemist üritustel ja seminaridel, lugemis- ja kirjutamisülesandeid ning projektide integreerimist. Vastuvõtvateks asutusteks võivad olla kõik võrgustikku kuuluvad asutused. 24 praktikakohta 30st reserveeritakse Euroopa kandidaatidele, ülejäänud kuus praktikakohta nähakse ette väljastpoolt Euroopat pärit kandidaatidele. Kõik praktikandid kutsutakse nii palju kui võimalik nende praktika ajal toimuvatele konsortsiumi korraldatavatele konverentsidele ja seminaridele.

Projekti tulemused

—	Suurendatakse järgmise põlvkonna teadlaste ja praktikute massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika ja kavandamise alast suutlikkust.

—	Parandatakse põhjalikke teadmisi liidu poliitikast massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal kogu liidus.

—	Parem arusaamine liidu strateegiatest, poliitikameetmetest ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisel järgitavatest lähenemisviisidest kolmandates riikides.

—	Luuakse noorte praktikute ja teadlaste võrgustikke ja soodustatakse praktilist koostööd.

—	Tugevam suutlikkuse suurendamine võrgustikus seoses liidu poliitikameetmetega massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade valdkonnas.

2.6.2.   Algatusega Next Generation and Young Women hõlmatud tegevus ja mentorlusprogramm VCDNP)

Projekti eesmärk ja kirjeldus

Lähtudes massihävitusrelvade leviku tõkestamise, desarmeerimise ja relvastuskontrolli valdkonna ekspertide ja praktikute seas laialdaselt tajutavast vanuselisest ja soolisest tasakaalustamatusest, on projekti eesmärk tutvustada bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele massihävitusrelvade leviku tõkestamise, desarmeerimise ja relvastuskontrolli küsimusi, suurendades nende teadlikkust nendest, ning innustada neid osalema asjakohastel teemadel toimuvatel üritustel ja seminaridel. IV etapis korraldatakse igal aastal kaks kohapealset teavituskülastust Euroopa ülikoolidesse, et suurendada kõnealuse valdkonna nähtavust ja noortele teadlastele pakutavaid võimalusi. Lisaks korraldatakse selle tegevuse raames veebiseminare temaatilistes küsimustes, mis sisaldavad alati teavet noorte karjääri- või muude võimaluste kohta.

Naiste esindatuse suurendamiseks kõnealuses valdkonnas viiakse projekti IV etapis igal aastal läbi ka ametlik mentorlusprogramm (kestusega üks aasta) 20 noore naise kokku viimiseks 20 mentoriga, et aidata parandada üksikisikute võrgustikke, suurendada arusaamist asjaomasest valdkonnast ja saada karjäärinõustamist. Mentorlusprogrammiga kaasnevad ekspertide kohtumised, sotsiaalsed tegevused ja oskuste arendamise õpikojad.

Projekti tulemused

—	Suurendatakse järgmise põlvkonna teadlaste ja praktikute massihävitusrelvade leviku tõkestamise, desarmeerimise ja relvastuskontrolli alast suutlikkust.

—	Parem arusaamine valdkonnast ja asjaomastest ELi poliitikavaldkondadest.

—	Noorte teadlaste, eriti naiste suurem teadlikkus võimalustest osaleda rohkem massihävitusrelvade leviku tõkestamise, desarmeerimise ja relvastuskontrolli valdkonnas.

—	Tugevamad võrgustikud noorte praktikute vahel ning noorte praktikute ja väljakujunenud ekspertide vahel.

—	Parem koostöö noorte teadlastega, kes on huvitatud kõnealuse valdkonna paremast tundmaõppimisest ja selle valdkonna tegevuses osalemisest.

2.7.   ÜRO desarmeerimisstipendiaatide visiit Brüsselisse VCDNP)

Projekti eesmärk ja kirjeldus

Projekti raames korraldatakse ÜRO desarmeerimisstipendiaatide kahe- kuni kolmepäevane õppevisiit Belgiasse Brüsselisse, et nad saaksid rohkem teavet ELi, selle poliitika, toimimise ja institutsioonide kohta. Visiit korraldatakse nii, et see sobituks stipendiumiprogrammi Euroopa komponendiga. Programmi eesmärk on anda põhjalik ülevaade ELi peamistest institutsioonidest ja poliitikat kujundavatest organitest, eelkõige seoses massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega, ning pakkuda temaatilisi esitlusi ELi töö kohta selles valdkonnas, sealhulgas kolmandatele riikidele pakutavate toetusprogrammide kohta.

Projekti tulemused

—	Täienevad teadmised ja suureneb nähtavus ELi toimimise, institutsioonide ja poliitikasuundade ning kolmandates riikides massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise toetusprogrammide kohta.

—	Partnerriikides ja kolmandates riikides paranevad eksperditeadmised massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvadega seotud küsimustes.

—	Tihedam koostöö ÜRO desarmeerimisküsimuste bürooga ja panustamine haridusalastesse jõupingutustesse ÜRO desarmeerimisalase stipendiumiprogrammi raames.

2.8.   Teavitustegevus ja teabevahetus FRS)

Projekt hõlmab järgmisi tegevusi:

Veebisait, võrguteenuse platvorm ja teavitustegevus FRS)

Projekti eesmärk ja kirjeldus

See tegevus pakub vahendeid konsortsiumi veebisaidi ja sotsiaalvõrgustike (Twitter, LinkedIn, Youtube) veebimajutuseks, veebikujunduseks ja tehniliseks hoolduseks. Pärast digitaalse koostööplatvormi loomist eelmises etapis, et hõlbustada teabevahetust, koostööd ja parimate tavade jagamist võrgustikus, hõlmab see tegevus platvormi ühist haldamist, ajakohastamist ja tehnilist hooldamist. Toimub võrgustiku liikmete otsesem kaasamine selle digitaalse koostööplatvormi kaudu, kus nad suhtlevad foorumil, jagavad oma vahendeid ja teavet eelseisvate ürituste kohta ning annavad ajakohastatud teavet oma ekspertide ja asutuse kohta. Iga üksiku uurimistegevuse raames on võimalik luua platvormil spetsiaalne profiil, saada teavet EUNPDC ja võrgustiku kohta ning suhelda teiste kasutajatega. Lisaks:

—	Konsortsiumi ja võrgustiku teiste liikmete väljaandeid, üritusi ja töövõimalusi edendatakse ja toetatakse jätkuvalt eri platvormidel.

—	Veebisaidil tutvustatakse ja dokumenteeritakse jätkuvalt konsortsiumi korraldatud konverentse (taustadokumendid, päevakord, ettekanded, vajaduse korral avatud koosoleku videosalvestus).

—	Veebisaidi spetsiaalses osas edendatakse jätkuvalt konsortsiumis pakutavaid hariduslikke võimalusi, sealhulgas e-õppe kursust, õppevahendeid, algatust Young Women and Next Generation, stipendiumi- ja praktikavõimalusi.

—	Veebisaidi ja platvormi vahel luuakse lingid, et tagada kõigi konsortsiumi kasutatavate teavitustegevus- ja teabevahendite integreerimine ja korrapärane ajakohastamine.

—

Uudiskirja avaldatakse jätkuvalt kord kuus. Iga teema hõlmab järgmist: 1) foorum, mis võimaldab võrgustiku esindajatel tutvustada oma teadustegevust, keskendudes kõige hiljem alustatud teadustegevusele; b) ajakohastatud teave konsortsiumi tegevuse kohta; c) võrgustiku liikmete tegevust kajastavad uudised; d) toimetaja veerg, milles käsitletakse ELi poliitika seisukohast olulisi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega seotud teemasid.

2.8.1.    EUNPDC netisaate tootmine (juht: ISS-Europe)

Projekti eesmärk ja kirjeldus

Selle tegevusega nähakse ette EUNPDC netisaate tootmine, milles käsitletakse temaatilisi küsimusi konsortsiumi volituste piires. Projekti IV etapis toodetakse IISS-Europe’i hallatavate netisaate sarjade raames kuni 36 osa.

Projekti tulemused

—	Suurenevad liidu institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja kolmandate riikide teadlikkus ja teadmised tavarelvade, massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemidega seotud ohtudest, võimaldades neid paremini ennetada.

—	Edendatakse paremat arusaamist ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning väike- ja kergrelvade alastest strateegiatest kodanikuühiskonnas.

—	Tagatakse liidu ja mõttekodade võrgustiku vaheline ühendus.

—	Hallatakse platvormi, kus massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevad mõttekojad saavad jätkuvalt vahetada sõltumatuid arvamusi ja analüüse massihävitusrelvade leviku ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimuste kohta.

—	Laiendatakse, hallatakse ja ajakohastatakse sõltumatute mõttekodade olemasolevat võrgustikku.

—	Võimaldatakse alaliselt ja tasuta alla laadida võrgustiku koosolekute dokumente ja nende sõltumatute mõttekodade dokumente, kes soovivad jagada oma uurimistulemusi ilma rahalise hüvitiseta.