(1)

27. novembril 2017 esitas Brancheorganisation for den danske vejgodstransport (edaspidi „ITD“) komisjonile kaebuse mitme meetme kohta, mida Taani ja Rootsi olid võtnud või kavatsesid võtta ettevõtja Post Danmark A/S (edaspidi „Post Danmark“) suhtes. Komisjon on hinnanud mitut neist meetmetest oma 28. mai 2018. aasta otsuses riigiabi SA.47707 kohta (edaspidi „2018. aasta otsus“) (2). 2018. aasta otsuses teatas komisjon, et ta võtab vastu eraldi otsuse ülejäänud meetmete suhtes; need käesolevas otsuses käsitletavad meetmed on järgmised:

(2)

20. detsembri 2017. aasta kirjaga, 12., 13. ja 28. märtsi, 3., 6. ja 26. aprilli, 15., 26., 28. ja 30. mai, 1. ja 13. juuni, 9. oktoobri ja 10. detsembri 2018. aasta kirjadega ning 6. ja 13. märtsi 2019. aasta kirjadega esitasid Taani ja Rootsi ametiasutused koos või eraldi komisjonile lisateavet (3).

(3)

14. juuni 2019. aasta kirjas teatas komisjon Taanile ja Rootsile oma otsusest algatada abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus (4) (edaspidi „menetluse algatamise otsus“). Komisjon palus Taanil ja Rootsil esitada oma märkused ning kogu sellise teabe, mis võib aidata ülejäänud meetmeid hinnata, ning kutsus ühtlasi kõiki huvitatud isikuid üles esitama ülejäänud meetmete kohta oma märkused.

(4)

Komisjon sai Rootsi ja Taani esimesed märkused menetluse algatamise otsuse kohta vastavalt 12. ja 16. juuli 2019. aasta kirjadega.

(5)

17. septembri 2019. aasta kirjadega sai komisjon menetluse algatamise otsuse kohta märkused seitsmelt kolmandalt isikult, sealhulgas IDT-lt.

(6)

Komisjon edastas kõigi kolmandate isikute märkused Rootsile ja Taanile 3. ja 14. oktoobril 2019.

(7)

Rootsi ja Taani ametiasutused esitasid oma märkused kolmandate isikute märkuste kohta ühiskirja ja eraldi kirjadega 13. detsembril 2019.

(8)

Menetluse käigus sai komisjon Rootsilt ja Taanilt 24. märtsil 2020 ja 19. mail 2020 lisamärkused pärast teabetaotluste esitamist 14. veebruaril 2020 ja 22. aprillil 2020.

(9)

Komisjon sai ITD-lt lisamärkused 15. mail 2020 ja 5. veebruaril 2021. Ta edastas viimati nimetatud märkused Rootsile ja Taanile 9. veebruaril 2021. Taani ja Rootsi vastasid e-kirjaga 7. aprillil 2021.

(10)

Postiteenuste osutamine on olnud Taani valitsuse ülesannete lahutamatu osa alates 1711. aastast. Kogu riiki hõlmav postisaadetiste ringlus sai alguse 1865. aastal. Kuni 1995. aastani vastutas postiteenuste osutamise eest Taanis taristuministeerium.

(11)

8. veebruari 1995. aasta seadusega nr 88 (5) andis Taani kogu postiteenustega seotud tegevuse üle Post Danmarkile, kes oli sõltumatu avaliku sektori ettevõte. Postiteenuste seaduse (6) kohaselt oli Post Danmarkil riigisiseste ja piiriüleste kirjade puhul seaduslik monopol.

(12)

6. juuni 2002. aasta seadusega nr 409 asutas Taani transpordiminister Post Danmarki kui riigile kuuluva piiratud vastutusega äriühingu (7). Selle seaduse paragrahvi 4 kohaselt võis riik müüa kuni 25 % Post Danmarki aktsiatest. 2005. aastal omandas Post Invest S.A. (mida haldas CVC Capital Partners) 22 % Post Danmarki aktsiatest ja 3 % aktsiatest pakuti töötajatele. 2009. aastal müüs Post Invest S.A. oma osaluse äriühingus tagasi (8) Taanile vahetult enne seda, kui äriühing ühines (9) Rootsi postiettevõtjaga Posten AB (10). Ühinemise tulemusel loodi PostNord AB.

(13)

Ühinemise eesmärk oli luua tugevam ettevõtja ja tulla toime kasvava survega ettevõtja põhitootele, st kirjade kättetoimetamisele. PostNord AB kuulub ühiselt Taanile (40 %) ja Rootsile (60 %), kuid hääleõigus jaguneb võrdselt (50:50); ta on PostNord Groupi ainuomanik. Ettevõtja struktuur on esitatud joonisel 1. Kogu ettevõtjale koos tema tütarettevõtjatega osutatakse kui „PostNordile“.

Joonis 1

Ettevõtja PostNord struktuur

(14)

Post Danmark on täielikult PostNord Groupile kuuluv tütarettevõtja ning alates Taani postituru liberaliseerimisest 2011. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 97/67/EÜ (11) on tema ja teiste postiettevõtjate vahel olnud täielik konkurents. Taani andis Post Danmarkile Taani postiseadusega (12) universaalteenuse osutamise kohustuse, mis hõlmab eelkõige kirjade kättetoimetamist ja jaotamist Taani territooriumil. Post Danmark konkureerib teiste ettevõtjatega eelkõige postipakiturul ning ajalehtede ja ajakirjade kättetoimetamise turul.

(15)

PostNord tegutseb eelkõige Rootsi, Taani, Norra ja Soome postiteenuste turgudel ning pakub kulleri-, kaubaveo- ja logistikalahendusi Põhjamaades ja mujal Euroopas.

(16)

Post Danmark tegutseb Taani postiteenuste turgudel ja pakub mitmesuguseid postiteenuseid (kirjade ja postipakkide kättetoimetamine, kiirkulleri- ja kulleriteenused, e-posti- ja kaubaveoteenused ning postkontorite võrgustiku käigushoidmine).

(17)

Üldise digipöörde ja Taani konkreetsete asjaolude tõttu (13) on Post Danmarki käideldavate kirjade hulk kiiresti vähenenud, näiteks alates 2000. aastate algusest on kirjade kogus vähenenud järsult ja seda palju kiiremini kui võrreldavates riikides. Taanis vähenes kirjade kogus 2006.–2019. aastal enam kui 80 %. Post Danmarki käideldavate kirjade koguse muutumine võrreldes teiste Euroopa postiettevõtjate kogustega on esitatud joonisel 2.

Joonis 2

Postimahu muutumine Euroopa postiettevõtjate hulgas

Teised jooned kujutavad muutust Saksamaal (–27 %), Austrias (–29 %), Šveitsis (–31 %), Belgias (–35 %), Prantsusmaal (–43 %), Ühendkuningriigis (–50 %), Hispaanias (–52 %), Itaalias (–63 %), Madalmaades (–64 %), Rootsis (–50 %), Soomes (–47 %), Norras (–53 %, alates 2008. aastast), Iirimaal (–48 %, alates 2010. aastast), Portugalis (–44 %). Allikas: postiettevõtjate veebisaidid ja aastaaruanded.

(18)

Kiirenenud digipöörde tagajärg on olnud tulude vähenemine. 2009.–2019. aastal vähenesid Post Danmarki tulud 55 %, suuresti kirjaturu väiksemate tulude tõttu, ning alates 2012. aastast oli äriühing iga aasta kahjumis, vt tabel 1.

Tabel 1

Post Danmarki tulud ning intressi- ja maksueelne kasum (EBIT) 2009.–2019. aastal

(19)

Post Danmark võttis meetmeid oma finantsseisundi parandamiseks ning 2009.–2016. aastal lahkus äriühingust 8 000 töötajat (täistööajale taandatud töötajate arv). Meetmed ei olnud aga piisavad ning Post Danmark suutis vältida pankrotti üksnes tänu 1 miljardi Taani krooni suurusele kapitalisüstile, mille PostNord Group tegi 23. veebruaril 2017 (seda käsitleti 2018. aasta otsuses) (14).

(20)

Et taastada Post Danmarki majanduslik elujõulisus, töötas PostNord AB juhatus välja uue tegevusmudeli. See tegevusmudel on osa laiemast ümberkujundamiskavast, (15) mis hõlmab ühtlasi halduse ümberkorraldamist (täpsemalt üldkulude, IT-kulude ja kinnisvarakulude vähendamist). Uue tegevusmudeli eesmärk on parandada tõhusust peamiselt järgmisel kolmel viisil:

(21)

Nimetatud kavaga kaasnevad suured kulud, eelkõige seetõttu, et koondatakse enam kui 4 000 töötajat, sealhulgas hinnanguliselt 1 500 ametnikku varasemast 3 200st.

(22)

Eeltoodut silmas pidades sõlmisid Rootsi ja Taani 20. oktoobril 2017 kahepoolse lepingu (edaspidi „oktoobrileping“), milles kirjeldatakse mitut PostNord AB ja Post Danmarki kasuks võetavat meedet. Oktoobrilepingus on märgitud: „Et tulla toime digipöördega kaasnevate katsumustega Taanis, on äriühing [(PostNord AB)] töötanud välja uue tegevusmudeli, mille hinnanguline maksumus on 5 miljardit Rootsi krooni“ (16). PostNord AB toonase hinnangu kohaselt oli ümberkujundamiskava rakendamiseks vajaliku välise rahastamise maht 3 miljardit Rootsi krooni (umbes 297 miljonit eurot) (17). Oktoobrilepingus on sätestatud, et see summa kaetakse 400 miljoni Rootsi krooni (umbes 39,6 miljonit eurot) suuruse kapitalisüstiga, mille teeb Rootsi, ja 267 miljoni Rootsi krooni (umbes 26,4 miljonit eurot) suuruse kapitalisüstiga, mille teeb Taani. Need kaks kapitalisüsti tehakse kapitali sissemaksena ettevõtjale PostNord AB (18). Lisaks panustaks PostNord Group kontsernisiseselt Post Danmarki umbes 2,3 miljardit Rootsi krooni (umbes 228 miljonit eurot). Rootsi ja Taani on oma kapitalisüstid välja maksnud ning PostNord Group on nüüdseks paigutanud äriühingusse 2,339 miljardit Taani krooni (umbes 314,6 miljonit eurot) (19) kapitali. PostNord Groupi tehtavale kapitalisüstile on osutatud oktoobrilepingu punktis 4, ilma et summat oleks sõnaselgelt mainitud:

„Äriühingu hinnangul on kapitalivajadus 3 miljardit Rootsi krooni, millest Rootsi aktsionär on nõus investeerima 400 miljonit Rootsi krooni ja Taani aktsionär 267 miljonit Rootsi krooni, et toetada uue tegevusmudeli rakendamist, ning äriühing tagab täiendavad rahalised vahendid. Need investeeringud tehakse kapitali sissemaksetena äriühingusse turutingimustel, ilma uusi aktsiaid emiteerimata.“ (rõhuasetus lisatud)

(23)

Peale selle on oktoobrilepingus märgitud, et Taani riik peab andma Post Danmarkile 1,533 miljardit Rootsi krooni (umbes 151,6 miljonit eurot) teatavate varasemate kohustuste katmiseks. Taani teatas lõpuks sellest summast universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest antava hüvitisena ja see kiideti 2018. aasta otsuses heaks kokkusobiva abina.

(24)

Oktoobrilepingus rõhutatakse, et Taani ja Rootsi vahelise lepingu sõlmimine eeldab „Taani valitsuse, Taani parlamendi, Rootsi valitsuse ja Rootsi parlamendi nõusolekut ning seoses riigiabi elementidega Euroopa Komisjoni heakskiitu“ (20).

(25)

11. juunil 2018 sõlmisid PostNord AB ja Taani lepingu universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest antava hüvitise rakendamise põhimõtete kohta (21). See leping sisaldab muu hulgas klauslit, mis kohustas PostNord AB juhatust kandma PostNord Groupi kapitalisüsti üle Post Danmarkile. Juhatus otsustas seda teha samal päeval.

(26)

Käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvad põhjenduses 1 loetletud kolm kapitalisüsti, mida kirjeldatakse üksikasjalikumalt punktides 2.3.2, 2.3.3 ja 2.3.4.

(27)

PostNord Groupi poolt Post Danmarkile tehtud kapitalisüsti eesmärk on Taani ja Rootsi ametiasutuste sõnul toetada ettevõtjat Post Danmark ümberkujundamiskava rakendamisel.

(28)

PostNord Groupi poolt Post Danmarkile tehtud kapitalisüsti suurus on 2,339 miljardit Taani krooni.

(29)

PostNord Group on maksnud kapitalisüsti Post Danmarkile välja kolmes osas. Kõigepealt tehti 4. aprillil 2018 osamakse summas 150 miljonit Taani krooni. Seejärel tehti 18. juunil 2018 osamakse summas 1 450 miljonit Taani krooni. Viimasena tehti 4. veebruaril 2019 osamakse summas 739 miljonit Taani krooni.

(30)

Ka kapitalisüst, mille Taani tegi ettevõtjale PostNord AB, on osa oktoobrilepingust, kuid sellel on teistsugune eesmärk. Taani on selgitanud, et tema tehtud kapitalisüsti eesmärk on seotud PostNord AB investeerimisjärgu krediidireitingu säilitamisega (22).

(31)

Taani poolt ettevõtjale PostNord AB tehtud kapitalisüsti suurus on 267 miljonit Rootsi krooni.

(32)

Taani maksis oma kapitalisüsti ettevõtjale PostNord AB välja 10. detsembril 2018.

(33)

Rootsi on selgitanud samamoodi nagu Taani, et tema tehtud kapitalisüsti eesmärk on säilitada PostNord AB investeerimisjärgu krediidireiting (23).

(34)

Rootsi poolt ettevõtjale PostNord AB tehtud kapitalisüsti suurus on 400 miljonit Rootsi krooni.

(35)

Rootsi maksis oma kapitalisüsti ettevõtjale PostNord AB välja 10. detsembril 2018.

(36)

27. novembril 2017 sai komisjon kaebuse ühingult ITD, mille enam kui 810 liiget tegutsevad Taani maanteetranspordi ja logistikasektoris (vt põhjendus 1). Komisjon on kaebust osaliselt hinnanud 2018. aasta otsuses. Kaebus käsitles järgmisi meetmeid:

(37)

28. mail 2018 võttis komisjon vastu 2018. aasta otsuse, milles ta järeldas, et neli meedet, millele oli juhitud tähelepanu ITD kaebuses, ei kujutanud endast abi või kujutasid endast olemasolevat abi ning et universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest antav 1,683 miljardi Rootsi krooni suurune hüvitis oli üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku kohaselt (24) kokkusobiv abi (lõpuks maksti välja üksnes 1,533 miljardit Rootsi krooni).

(38)

2018. aasta otsuses teatas komisjon, et ITD kaebuses käsitletud kolme kapitalisüsti hinnatakse eraldi.

(39)

20. septembril 2018 kaebasid ITD ja Danske Fragtmænd A/S, kes on Taanis kauba maanteetransporditeenuste ja pakkide kättetoimetamise teenuste turul tegutsev äriühing, 2018. aasta otsuse menetluslikel põhjustel edasi. Hagejad esitasid oma hagi põhistamiseks üheainsa väite, mille kohaselt komisjon jättis algatamata ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse vaatamata sellele, et asjaomase hüvitise ning teiste ITD kaebuses välja toodud meetmete hindamisel tekkisid tõsised raskused. Üldkohus registreeris selle kohtuasja numbri T-561/18 all (25).

(40)

5. mail 2021 kinnitas Üldkohus komisjoni järeldust, et hüvitis universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest 2017.–2019. aastal kujutab endast üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku kohaselt kokkusobivat abi. Peale selle kinnitas kohus komisjoni järeldust kahe meetme kohta ülejäänud neljast meetmest, mida kaebuses käsitleti, nimelt järeldust riigigarantii kohta, mille Taani andis 2002. aastal endiste ametnike koondamishüvitistega seotud kulude katmisele Post Danmarki pankroti korral, ning järeldust Post Danmarki kulude jaotamise viisi kohta 2006.–2013. aastal. Üldkohus tühistas aga 2018. aasta otsuse osaliselt, võttes arvesse, et komisjon oleks pidanud algatama ametliku uurimismenetluse seoses 1 miljardi Taani krooni suuruse kapitalisüstiga, mille PostNord Group tegi ettevõtjale Post Danmark 23. veebruaril 2017, ja seoses e-kaubandusega tegelevate ettevõtjate käibemaksuvabastusega veoteenuste ostmisel Post Danmarkilt.

(41)

14. juunil 2019 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse seoses punktis 2.3 kirjeldatud meetmetega, kuna ta kahtles kolme kapitalisüsti vastavuses turutingimustele.

(42)

Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et Taani ja Rootsi ametiasutuste esitatud diskonteeritud rahavoogude mudel oli meetodina kooskõlas lubatud hindamistavaga investeeringu turutingimustele vastavuse kindlakstegemiseks. Omakapitaliinvesteeringuid käsitlevate otsuste hindamiseks kasutatakse sageli äriühingu tulevaste rahavoogude nüüdispuhasväärtust (mida on korrigeeritud võla arvessevõtmiseks). Mudelis võeti arvesse kaht rahavoogu, nimelt üht, mis tulenes Post Danmarki pankrotist (negatiivne rahavoog), mida välditi, ning teist, mis tulenes Post Danmarki tulevasest tegevuskasumist (positiivne rahavoog).

(43)

Post Danmarki tulevase tegevuskasumi arvutamise puhul oli komisjonil aga kahtlusi kirja- ja logistikaturu eeldatavate kasvumäärade suhtes, võttes arvesse asjaolu, et Post Danmarki netomüük vähenes 2017. aastal ligi 10 %. Seoses Post Danmarki pankroti negatiivse mõju arvutamisega leidis komisjon, et Taani ja Rootsi polnud negatiivse mõju kvantifikatsiooni piisavalt põhjendanud.

(44)

Samuti märkis komisjon, et diskonteeritud rahavoogude mudel oli suhteliselt tundlik rakendatud eelduste suhtes. Täpsemalt ei vastaks investeering enam turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttele, kui näiteks kapitali kaalutud keskmine hind oleks [---] % ja müügi aastane prognoositud kogukasv oleks [---] %. Seda silmas pidades leidis komisjon, et arvutustes kasutatud näitajate puhul on vaja suuremat kindlust.

(45)

Võttes arvesse põhjendustes 42–44 esitatud teavet, väljendas komisjon teatavat kahtlust selle suhtes, kas PostNord Groupi kapitalisüst on turutingimustega kooskõlas (26).

(46)

Komisjon märkis, et Taani ametiasutused polnud arvesse võtnud tõenäosust, et ilma Taani ja Rootsi kapitalisüstideta kaotab PostNord AB oma mitteametliku investeerimisjärgu krediidireitingu, ega tõenäosust, et PostNord AB kaotab oma mitteametliku investeerimisjärgu krediidireitingu igal juhul, isegi kui Taani ja Rootsi teevad kapitalisüstid.

(47)

Samuti märkis komisjon, et Taani ametiasutused ei võtnud arvesse refinantseeritavate laenude lõpptähtaegu ega eeldatavat ajavahemikku, mille jooksul PostNord AB mitteametlik investeerimisjärgu krediidireiting oleks tänu Taani ja Rootsi kapitalisüstidele säilinud. Mõlemat elementi tuleks aga arvesse võtta, et hinnata nõuetekohaselt kapitalisüstidest tulenevat rahastamiskulude kokkuhoidu, eeldades, et selline kokkuhoid saavutatakse.

(48)

Võttes arvesse põhjendusi 46 ja 47, väljendas komisjon oma kahtlust selle suhtes, kas Taani ametiasutuste kapitalisüst on turutingimustega kooskõlas (27).

(49)

Komisjon leidis, et põhjendustes 46–48 esitatud argumendid kehtisid samamoodi ka hinnangu suhtes, mille Rootsi ametiasutused esitasid ettevõtjale PostNord AB tehtava Rootsi kapitalisüsti kohta. Peale selle leidis komisjon, et Rootsi ametiasutused ei olnud tõendanud, et iga-aastane laenukasutuse kulutuste kokkuhoid summas [---] Rootsi krooni, mis saavutataks Rootsi ametiasutuste hinnangul tänu Taani ja Rootsi kapitalisüstidele, tagaks, et Rootsi ametiasutused saavad oma kapitalisüstist tulu, mis on kooskõlas turutingimustega.

(50)

Komisjon märkis, et Rootsi ametiasutused olid ühtlasi tunnistanud, et krediidireitingu analüüsil oli mitu ebakindlat aspekti. Need ebakindlad aspektid on eelkõige asjaolu, et ettevõtjal PostNord AB ei ole tegelikku avalikku krediidireitingut, ning eeldus, et kõik olemasolevad võlad refinantseeritakse ja et ettevõtjal PostNord AB on võimalik saada turult lisaks [---] Rootsi krooni suurune võlg. Selliseid ebakindlaid aspekte paistis olevat keeruline ühitada nõuetekohase erainvestori lähenemisviisiga.

(51)

Võttes arvesse põhjendusi 49 ja 50, väljendas komisjon kahtlust selle suhtes, kas Rootsi ametiasutuste kapitalisüst on turutingimustega kooskõlas (28).

(52)

Komisjon sai 17. septembril 2019 märkused seitsmelt huvitatud isikult: ITD, Dansk Distribution A/S, Dansk Scanning A/S, Danske Fragtmænd A/S, Jørgen Jensen Distibution A/S (edaspidi „JJD“), UPS Europe SPRL/BVBA ja üks huvitatud isik, kes soovis jääda anonüümseks. Kõik huvitatud isikud esitasid oma märkused eraldi.

(53)

ITD peakontor asub Padborgis (Taanis) ning tal on kontorid ka Kopenhaagenis ja Brüsselis. ITD on Taani kutseorganisatsioon ning selle enam kui 810 liikme hulka kuuluvad spetsialiseerunud Taani äriühingud, kes tegutsevad riigi ja/või rahvusvahelisel tasandil kauba maanteetransporditeenuste ja logistikateenuste osutamisega (29). Organisatsiooni eesmärk on muu hulgas tagada usaldusväärne poliitiline ja õiguslik raamistik Taani maanteetranspordi- ja logistikaettevõtjate konkurentsivõime toetamiseks ning säilitada maanteetranspordi sektoris suur professionaalsus, pakkudes autoveoettevõtjatele suuniseid, abivahendeid ja teenuseid. ITD väidab, et umbes pooled tema liikmetest transpordivad segakaupa ja pakke ning on seega Post Danmarki otsesed konkurendid. Ülejäänud liikmed on võimalikud tulevased konkurendid mitmesugustes turusegmentides.

(54)

ITD on seisukohal, et kolm kapitalisüsti (vt punkt 2.3) moodustavad ühe meetme, mitte kolm eraldi meedet, nagu komisjon oli märkinud oma menetluse algatamise otsuse põhjenduses 69.

(55)

ITD sõnul näitab kohtuotsus kohtuasjas Kreeka jt vs. komisjon, (30) et tegemaks kindlaks, kas eri maksetena antud abi kujutab endast mitut või ühte meedet, tuleks vaadata „nende ajalist järjekorda, eesmärki ja ettevõtja olukorda“ (31). ITD on seisukohal, et nende kriteeriumide põhjal saab praegusel juhul järeldada üksnes seda, et kolm asjaomast kapitalisüsti moodustavad ühe meetme:

(56)

ITD väidab, et komisjon kasutas ekslikult kohtuasjas Kreeka jt vs. komisjon tunnustatutest erinevaid kriteeriume, täpsemalt, et kapitalisüstide puhul kehtib järgmine:

(57)

Viidates menetluse algatamise otsuse põhjendusele 71, lükkab ITD tagasi komisjoni väite, et kohtuasi BP Chemicals ei ole käesoleva juhtumi seisukohast asjakohane, kuna kohtuasjas BP Chemicals tegi sama investor mitu kapitalisüsti. ITD leiab, et kohtuasi BP Chemicals on käesoleva juhtumi seisukohast asjakohane kahel põhjusel. Esiteks väidab ta, et see on järjekordne kohtuasi, mis tõendab, et komisjon oleks pidanud võtma arvesse ajalist järjekorda, eesmärki ja olukorda (vt põhjendus 55). Samuti väidab ITD, et kohtuasjas BP Chemicals (ega üheski muus kohtuasjas) pole esitatud ühtegi väidet, mis toetaks seisukohta, et on oluline, kas kapitalisüsti tegijaks on üks investor või mitu investorit. Sellega seoses märgib ITD, et eri investeeringute kulud on loomulikult erinevad (olenemata sellest, kas investoreid on üks või mitu).

(58)

Peale selle on ITD seisukohal, et komisjon oleks pidanud keskenduma investeeringutele ja sihtettevõtjale, mitte investorile. Sellega seoses leiab ITD oktoobrilepingu sõnastusele viidates, et erinevalt sellest, mida on väitnud komisjon, oli kõigi kapitalisüstide puhul abisaaja sama, nimelt Post Danmark. Oma 17. septembri 2019. aasta märkustes kirjutas ITD oktoobrilepinguga seoses järgmist:

„2017. aasta oktoobrilepingu punkti 1 kohaselt on töötatud välja „uus tegevusmudel, mille hinnanguline maksumus on 5,0 miljardit Rootsi krooni “ ning „uue tegevusmudeli rakendamisel kannab äriühing [PostNord] [selle] kapitali üle Post Danmarkile “. Punktist 4 ilmneb, et „kapitalivajadus [on hinnanguliselt] 3,0 miljardit Rootsi krooni, millest Rootsi aktsionär on nõus investeerima 400 miljonit Rootsi krooni ja Taani aktsionär 267 miljonit Rootsi krooni, et toetada [Post Danmarki] uue tegevusmudeli rakendamist“ (ITD rõhuasetus) (33).

(59)

Seoses täiendavate rakendusmeetmete nõudega, mis mõjutaks eri kapitalisüstide tegemise aega, selgitab ITD, et kohtupraktika kohaselt eeldab rakendusmeetmete võtmine kas seda, et varasemas kehtivas lepingus või õigusaktis on kehtestatud nõue, et kapitalisüstid võib teha alles pärast rakendusmeetmete võtmist, (34) või seda, et kapitalisüstide tegemine on võimatu, kui rakendusmeetmeid ei võeta (35). ITD sõnul pole kumbki neist tingimustest täidetud (36).

(60)

Peale selle osutab ITD PostNordi kapitalisüsti esimese osamakse tegemisele 4. aprillil 2018, mille puhul ei nõutud nähtavasti mingeid rakendusmeetmeid ja mis toimus enne seda kuupäeva, mil PostNordi kapitalisüst komisjoni arvates tehti. Samuti osutab ITD 2018. aasta otsuses käsitletud 1 miljardi Taani krooni suurusele kapitalisüstile, mille tegemiseks polnud vaja rakendusmeetmeid.

(61)

Lisaks leiab ITD, et kui komisjon kalduks kõrvale oma menetluse algatamise otsuse kohasest arutluskäigust (vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 69–76), et kapitalisüstid kujutavad endast kolme eraldi meedet (ja järeldaks, et meetmeid on ainult üks), oleks vaja võtta vastu uus menetluse algatamise otsus.

(62)

ITD on seisukohal, et isegi kui komisjon väidab, et kolm kapitalisüsti on kolm eraldi meedet, tehti need siiski samal kuupäeval, nimelt 20. oktoobril 2017, kui sõlmiti oktoobrileping.

(63)

Seevastu kui komisjon leiab, et kapitalisüstid sõltusid universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest antava hüvitise heakskiitmisest, tuleks järeldada, et kõik kolm kapitalisüsti tehti 28. mail 2018, mil komisjon kiitis heaks universaalteenuse osutamise kohustuse eest antava hüvitise.

(64)

Sellega seoses selgitab ITD esiteks, et oktoobrileping on siduv nii Taanile kui ka Rootsile, (37) nagu ka valitsustevaheline leping, mille Taani ja Rootsi sõlmisid Öresundi püsiühenduse rajamise, haldamise ja käitamisega tegeleva konsortsiumi loomise kohta (38).

(65)

Teiseks selgitab ITD, et oktoobrilepingu jõustumiseks pole vaja rakendusmeetmeid. Rakendusmeetmed, millele komisjon osutas PostNordi poolt Post Danmarkile tehtud kapitalisüsti ning Taani poolt PostNordile tehtud kapitalisüsti kontekstis, polnud ITD sõnul nõutavad oktoobrilepingu ega ühegi muu õigusakti kohaselt, (39) samuti polnud võimatu teha kapitalisüste ilma rakendusmeetmeteta (40). Seepärast leiab ITD, et väär on pidada 11. juunit 2018 päevaks, mil PostNord tegi kapitalisüsti Post Danmarkile ja Taani PostNordile.

(66)

ITD viitab ka 15. jaanuaril 2021 avaldatud aruandele, mille koostas Taani riigikontroll (Rigsrevisionen). Selles aruandes on esitatud Rigsrevisioneni järeldused Post Danmarki raamatupidamistavade järelevalve asjakohasuse kohta. Aruandes esitatud joonis ja ka aruande tekst näitavad ITD sõnul, et kõik kolm kapitalisüsti moodustavad ühe meetme ja tehti samal päeval, nimelt 20. oktoobril 2017, mil sõlmiti oktoobrileping.

(67)

Seoses menetluse algatamise otsuses esitatud komisjoni hinnanguga abi kohta väljendab ITD heameelt komisjoni arvamuse üle, et kolm kõnealust kapitalisüsti on tehtud riigi ressurssidest ning on omistatavad Taanile, Rootsile või mõlemale, on valikulised ning moonutavad konkurentsi ja mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust.

(68)

Seoses PostNordi koostatud diskonteeritud rahavoogude analüüsiga, mille tulemusel tehti kindlaks, et kasu, mida PostNord saab kapitalisüsti tegemisega Post Danmarkile, ületab Post Danmarki likvideerimisega saadavat kahju, väidab ITD, et analüüs pole usaldusväärne järgmistel põhjustel:

(69)

Peale selle väidab ITD järgmist:

(70)

ITD leiab, et lisaks sellele, mida komisjon mainis menetluse algatamise otsuses, on veel asjaolusid, mis tekitavad kahtlusi Taani ja Rootsi kapitalisüstide suhtes:

(71)

Ettevõtja Dansk Distribution A/S peakontor asub Karlslundes (Taanis) ning ta tegeleb pakkide, kaubaaluste ja segakauba veoga. Dansk Distribution väidab, et ta konkureerib Post Danmarkiga pakisektoris ja üldisemalt tarnesektoris. Ettevõtjal Dansk Distribution on huvi märkuste esitamise vastu, kuna ta osaleb Post Danmarkiga samadel logistikalepingute hangetel, kus Post Danmark pakub väidetavalt turuhinnast madalamaid hindu.

(72)

Dansk Distribution on esitanud samasugused märkused nagu ITD.

(73)

Ettevõtja Dansk Scanning A/S peakontor asub Esbjergis (Taanis) ja ta tegeleb digiarhiivide loomisega oma klientidele. Ta pakub mitmesuguseid digiteerimisteenuseid. Dansk Scanning väidab, et ta konkureerib Post Danmarkiga digitaalse posti sektoris ja eelkõige skannimisteenuste turul.

(74)

Dansk Scanning on esitanud samasugused märkused nagu ITD.

(75)

Danske Fragtmænd A/S asub Aarhusis (Taanis) ja on ettevõtja Fragtmænd Holding A/S tütarettevõtja. Ta osutab logistikateenuseid Taani äriklientidele. Ta võtab vastu tellimusi ning ladustab, komplekteerib, pakendab ja tarnib nende alusel pool- ja valmistooteid, varuosi, esmatarbekaupu ja kestvuskaupu. Ta tarnib kaupu iga päev ja pakub uksest ukseni kohaletoimetamist. Lisaks tegutseb Danske Fragtmænd lao- ja infotehnoloogiateenuste turul.

(76)

Danske Fragtmænd A/S on esitanud samasugused märkused nagu ITD.

(77)

JJD peakontor on Ikastis (Taanis) ja ta osutab kaubaveoteenuseid. Ta osutab mitmesuguseid transporditeenuseid, sealhulgas pakkide ja kauba (ka kaubaalustel kaup) kohaletoimetamine, pikamaaveod, sealhulgas temperatuuritundlike kaupade (nagu toit) ja muude kaupade vedu. Peale selle pakub JJD veoteenuste turul väga lühikese etteteatamisega pealevõtmist ja kohaletoimetamist ning kulleriteenuseid. JJD väidab, et ta konkureerib Post Danmarkiga transpordi- ja tarnesektoris. Ta leiab, et käesolevas otsuses käsitletud kapitalisüstid mõjutavad otseselt tema tegevust, kuna need võimaldavad Post Danmarkil pakkuda turuhinnast madalamaid hindu (15–30 % madalamaid). JJD selgitab, et ta on seda kogenud klientide kutsetel põhinevate hangete ja konkursside puhul (43).

(78)

JJD on esitanud samasugused märkused nagu ITD.

(79)

UPS on ülemaailmne eripostiteenuste ja -veoteenuste osutaja. Ameerika Ühendriikide järel on UPSi suurim turg Euroopa, kus tema tegevus hõlmab 56 riiki ja territooriumi. Alates 1988. aastast on UPS tegutsenud Taani turul, kus ta pakub riigisiseseid ja rahvusvahelisi posti- ja logistikateenuseid, sealhulgas standard- ja ekspresspakiteenuseid ning mitmesuguseid õhu-, mere- ja autoveoteenuseid. UPS väidab, et ta konkureerib Post Danmarkiga otseselt mitteuniversaalsete paki- ja postiteenuste ning logistikasektoris.

(80)

UPSi märkused kattuvad suures osas ITD ja teiste kolmandate isikute märkustega, kuid ta esitas konkreetseid märkusi turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte järgimise hindamise kohta.

(81)

Esiteks väidab UPS, et diskonteeritud rahavoogude arvutustes kasutatud eeldatavat kasvumäära on võimalik kontrollida, võrreldes seda nõuetekohaselt posti- ja logistikasektori omaga, mis on esitatud hulgas teadustöödes ja muudes allikates (44).

(82)

Samuti leidis UPS, et kahtluse alla tuleks seada PostNordi võime täpselt prognoosida oodatavaid tulemusi konkreetsete eesmärkide saavutamisel, näiteks tulude kasvumäära ning äriühingu intressi- ja maksueelset kasumit. Viimast oleks võimalik hinnata järeltestimisega, võrreldes nende eesmärkide puhul kavandatud ja tegelikult saavutatud tulemusi.

(83)

Peale selle väidab UPS, et diskonteeritud rahavoogudes tuleks arvesse võtta krediidireitingu alandamisest tulenevaid suuremaid laenukasutuse kulutusi ning seda mitte üksnes PostNordi kapitalisüsti puudumisest tingitud pankroti stsenaariumi puhul, vaid ka PostNordi kapitalisüsti toimumise stsenaariumi puhul. UPS leiab, et see oleks kooskõlas Taani ametiasutuste väitega, et PostNordi krediidireiting võib langeda ka Post Danmarkile kapitalisüsti tegemise tagajärjel.

(84)

UPS väidab, et tegemaks kindlaks, kas erainvestor oleks teinud Taani ja Rootsi asemel kapitalisüstid, oleks tulnud üksikasjalikumalt hinnata väidetavaid täiendavaid laenukasutuse kulutusi, mis kaasnevad PostNordi krediidireitingu alandamisega. Selles hindamises oleks tulnud arvesse võtta eeldatavaid tulevasi rahastamisvajadusi, tuginedes prognoositud rahavoogude analüüsile ja olemasoleva võla ülevaatele.

(85)

Anonüümne kolmas isik väidab, et ta konkureerib Post Danmarkiga paki- ja kaubaveosektoris.

(86)

Anonüümne kolmas isik on esitanud samasugused märkused nagu ITD.

(87)

Oma ühistes märkustes märgivad Rootsi ja Taani, et PostNord AB eraldiseisvate ja sõltumatute omanikena hindasid nad eraldi oma vastavate kapitalisüstide majanduslikku põhjendatust. Seepärast on nende märkused Taani ja Rootsi kapitalisüstide kohta esitatud eraldi punktides 4.2 ja 4.3.

(88)

Rootsi ja Taani on oma ühiste märkuste lisas esitanud PostNord AB märkused menetluse algatamise otsuse kohta. PostNord AB märkis: „Taani ja Rootsi valitsused on palunud, et PostNord AB esitaks märkused menetluse algatamise otsuse ja kolmandate isikute esitatud teabe nende osade kohta, mis käsitlevad kontsernisiseseid ülekandeid.“ Kuna Rootsi ja Taani esitasid PostNord AB märkused, käsitab komisjon neid märkusi nii Taani kui ka Rootsi märkustena.

(89)

Esiteks märgivad Rootsi ja Taani, et mitte üksnes kolm kapitalisüsti pole eraldi meetmed, vaid ka Post Danmarkile 2017.–2019. aastal universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest antud hüvitis on eraldi meede. Nad väidavad, et see on nii oktoobrilepingu põhjal, mille kohaselt Taani makstav hüvitis universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest oli 267 miljoni Rootsi krooni suuruse Taani kapitalisüsti ja 400 miljoni Rootsi krooni suuruse Rootsi kapitalisüsti eeltingimus. Samuti oli universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest antav hüvitis PostNord Groupile hädavajalik järeldamaks, et tema kapitalisüst oleks kooskõlas turutingimustega. Tingimus, et kapitalisüsti (mis on turutingimustega kooskõlas) saab teha juhul, kui sama ettevõtja kasuks on antud siseturuga kokkusobivat riigiabi, on Taani ja Rootsi sõnul komisjoni praktikas laialt levinud (45).

(90)

Teiseks nõustuvad Taani ja Rootsi komisjoniga, et kolm kapitalisüsti kujutavad endast kolme eri meedet. Sellega seoses väidavad nad, et komisjoni kaalutlused (nimelt asjaolud, et meetmeid võtsid eri investorid, kellel on erinevad rahastamiskulud, tulunõuded ja otsustusprotsessid, ning et meetmetel on eri abisaajad ja eesmärgid) oleksid asjakohased ja et neid toetaks kohtuasi Kreeka vs. komisjon (46). Selles kohtuasjas leidis Üldkohus, et komisjon oleks pidanud tuginema kõigile asjassepuutuvatele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mitte üksnes meetmete kontekstile ja ajalisele järgnevusele.

(91)

Samuti rõhutavad Taani ja Rootsi, et Rootsi jaoks ei tulenenud direktiivist 97/67/EÜ Taani territooriumil mingeid kohustusi ning seega poleks Rootsil seoses PostNord Groupi rahaliste vahendite eraldamisega Post Danmarki ümberkujundamiskava jaoks olnud muid ajendeid peale majanduslikult mõistlike investeerimisotsuste tegemise. Seega on Rootsi huvi Post Danmarki vastu puhtalt äriline.

(92)

Lisaks selgitavad Taani ja Rootsi, et kohtupraktikas tunnistatakse, et sama liikmesriigi mitut avaliku sektori asutust tuleks käsitada eraldi turuosalistena (47). Seepärast peavad nad vaieldamatuks, et kaht eri riiki tuleks käsitada kahe eraldi turuosalisena.

(93)

Taani ja Rootsi arvates pole üksnes nemad eraldi investorid, vaid ka PostNord Group on neist eraldi investor. See järeldus põhineb eelkõige kasumlikkuse (või kahjumi vähendamise) analüüsil, mille PostNord Group tegi enne Post Danmarki investeerimist ning mis erineb Taani ja Rootsi analüüsist.

(94)

Seoses väitega, et kapitalisüstidel on erinevad abisaajad, leiavad Taani ja Rootsi, et huvitatud isikute viited oktoobrilepingule, milles on Post Danmark väidetavalt kindlaks määratud ainsa abisaajana, ei ole põhjendatud, kuna oktoobrilepingu eesmärk ei olnud määrata kindlaks tegelikke abisaajaid riigiabi seisukohast. Pigem oli oktoobrileping põhimõtteline kokkulepe ja seda kajastas selgelt lepingu sõnastus. Taani ja Rootsi on selgitanud, et nende vastavaid kapitalisüste ei anta edasi Post Danmarkile ning seega saab neist kasu peamiselt PostNord AB.

(95)

Taani ja Rootsi selgitavad, et mis tahes võimalik kaudne kasu, mida Post Danmark võib nende kapitalisüstide kaudu saada, on liiga kaudne, et pidada seda eeliseks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Samuti saaksid PostNord Groupi teised tütarettevõtjad sarnase kaudse eelise.

(96)

Seoses väitega, et meetmetel on erinevad eesmärgid selgitavad Taani ja Rootsi esiteks, et PostNord Group tegi Post Danmarkile kapitalisüsti eesmärgiga hõlbustada ümberkujundamiskava rakendamist ning suurendada aktsionäride vara (või vähendada võimalikku kahju). Teiseks oli Taani ja Rootsi vastavate kapitalisüstide eesmärk vähendada riski, et kogu PostNord Group kaotab investeerimisjärgu krediidireitingu, ning seega säilitada või suurendada aktsionäride vara.

(97)

Taani ja Rootsi peavad oluliseks selgitada oma riiklikke otsustusmenetlusi, mida kohaldatakse nende vastavate kapitalisüstide suhtes, ning parandada menetluse algatamise otsust seoses sellega, millal nende kapitalisüstid tegelikult tehti.

(98)

Taanis on kõigi selliste kulude või kulutuste jaoks, mis ei kuulu iga-aastases finantsaktis kirjeldatud riigieelarvesse, vaja eraldi õiguslikku alust, et need oleksid õiguspärased. Parlamendi rahanduskomitee saab tagada sellise õigusliku aluse ministri dekreediga (Akstykke), mis võetakse vastu pädeva ministeeriumi taotluse alusel (in casu transpordi-, ehitus- ja elamuvaldkonna ministeerium). Pärast vastuvõtmist eraldab riik rahalised vahendid ministri dekreedis kirjeldatud eesmärgi jaoks ning ministeerium võib seejärel kasutada rahalisi vahendeid oma riigikassa arvelduskonto kaudu, järgides ministri dekreedi tingimusi. Ministri dekreedi vastuvõtmisega ei kaasne ministeeriumile kohustust rahalisi vahendeid kasutada; dekreet loob selleks üksnes õigusliku aluse. Kui ministeerium rahalisi vahendeid ei kasuta (näiteks kuna tehingut pole võimalik lõpule viia, teatavad projektid lükatakse edasi või tühistatakse), tagastatakse rahalised vahendid riigikassasse. Taani kapitalisüsti käsitlev ministri dekreet on 17. mai 2018. aasta ministri dekreet.

(99)

Rootsis peab valitsus saama parlamendilt volituse muudatuste tegemiseks oma äriühingute portfellis, sealhulgas kapitalisüstide tegemiseks. Selline parlamendi antud volitus võimaldab valitsusel tegutseda; üldjuhul ei kohusta see aga valitsust konkreetsel ajal ega viisil tegutsema. Märkimisväärne aeg võib jääda valitsuse tegutsemist võimaldava parlamendi heakskiidu ja selle aja vahele, mil valitsus tegelikult tegutseb, kui ta seda üldse teeb. 2019. aasta lõpus oli Rootsi valitsusel mitu tegutsemisvolitust, mille puhul ta oli otsustanud osaliselt või täielikult tegevusest hoiduda (48). Rootsi kapitalisüst ettevõtjale PostNord AB eeldab valitsuse otsust ja seega parlamendi volitust.

(100)

Võttes arvesse põhjendusi 97–99, eristavad Taani ja Rootsi investeerimisotsuste tegemise kuupäeva (teisisõnu peaks turutingimustele vastavuse hindamine olema tehtud enne seda kuupäeva), kapitalisüstide määramise kuupäeva ning nende abisaajale kättesaadavaks tegemise või väljamaksmise kuupäeva. Neid kolme ajahetke on kujutatud Taani ja Rootsi esitatud joonisel 3.

Joonis 3

Kolme kapitalisüsti tegemise ajakava

(101)

Taani ja Rootsi on esitanud joonise 3 kohta järgmised selgitused:

(102)

Taani ja Rootsi ametiasutused väidavad, et PostNord Groupi kapitalisüst Post Danmarkile kujutas endast üksnes kontsernisisest (st PostNord Groupi sisest) ülekannet ja ei muudaks turul konkurentsitingimusi, (51) kuna Post Danmark tegutses juba turul.

(103)

Sellega seoses selgitavad Taani ja Rootsi, et ENEA kohtuasjas tehtud Euroopa Kohtu otsuses on märgitud, et „riigi osalusega äriühingute vahendeid saab käsitada riigi ressurssidena siis, kui riigil on oma valitsevat mõju teostades võimalik suunata nende vahendite kasutamist, et rahastada eeliseid teiste ettevõtjate kasuks“ (Taani ja Rootsi ametiasutuste lisatud rõhuasetus) (52).

(104)

Praegusel juhul leiavad Taani ja Rootsi ametiasutused aga, et ei Taani ega Rootsi polnud võimeline suunama PostNord Groupi rahaliste vahendite kasutamist, et rahastada Post Danmarki, ning mis veel tähtsam, PostNordi eri üksuste vahelised rahaliste vahendite ülekanded (nagu kontserni kapitalisüst) ei kujutaks endas eelist „teiste ettevõtjate kasuks“, (53) vaid üksnes ülekannet sama ettevõtja raames (PostNord).

(105)

Peale selle selgitavad Taani ja Rootsi ametiasutused taas ENEA kohtuasjale (54) tuginedes, et „ametivõimude juhised“ ei määranud ära PostNord AB käitumist ning seega ei olnud see omistatav Taanile ega Rootsile.

(106)

Selles kontekstis väidavad Taani ja Rootsi ühtlasi, et vastavalt liidu kohtupraktikale kohtuasjas Stardust Marine ei piisa juhul, kui otsuseid teevad riigi osalusega äriühingud, äriühingu võetavate meetme omistamiseks riigile ainuüksi sellest, et riigi osalusega äriühing on riigi kontrolli all. Tegelikult tuleb tõendada, et avaliku sektori asutusi saab pidada meetme vastuvõtmisega seotuks ning sellist riigile omistatavust saab järeldada hulga näitajate põhjal (55).

(107)

Taani ja Rootsi ametiasutused selgitavad, et 150 miljonit Taani krooni kanti 4. aprillil 2018 üle tagamaks, et Post Danmark saab jätkata oma tegevust sel ajal, kui oodati komisjoni eeldatavat heakskiitu universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest antavale hüvitisele ning seejärel ümberkujundamiskava rakendamist PostNord Groupi poolt, sealhulgas PostNord Groupi kapitalisüsti. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et Taani ja Rootsi osalesid mingil moel 150 miljoni Taani krooni ülekandmise otsuse tegemises.

(108)

2018. aasta juunis ja 2019. aasta veebruaris tehtud ülekanded olid osa PostNord AB 11. juuni 2018. aasta otsusest liikuda edasi ümberkujundamiskavaga (rakendamislepingu kuupäev, vt põhjendus 25). Taani ja Rootsi väidavad nende kahe ülekande kohta, et puuduvad tõendid, et kumbki riik oleks osalenud PostNord AB otsuses ümberkujundamiskavaga edasi liikuda (sealhulgas 18. juuni 2018. aasta ja 4. veebruari 2019. aasta kontsernisiseste ülekannete tegemises) muul viisil kui PostNord AB aktsionäridena. Seepärast leiavad Taani ja Rootsi, et komisjon eksis, kui ta väitis menetluse algatamise otsuse põhjenduses 87, kontsernisisene kapitali ülekandmine on omistatav Taanile ja Rootsile, kuna see oli osa oktoobrilepingust. Sellega seoses väidavad Taani ja Rootsi, et oktoobrileping käsitleb üksnes kaht omanikku (Taani ja Rootsi) ning mitte PostNord Groupi.

(109)

Lisaks väidavad Taani ja Rootsi, et kui oktoobrilepingu punktides 1 ja 4 mainitakse PostNord AB kavatsust rakendada uut tegevusmudelit ja sellega seotud PostNord Groupi kapitalisüsti ettevõtjale Post Danmark, on tegemist üksnes oktoobrilepingu faktilise konteksti kirjeldamisega. See ei tähenda, et PostNord AB otsus ümberkujundamiskava rakendada oli omistatav Taanile ja Rootsile. Seda seisukohta toetab nende sõnul asjaolu, et:

(110)

Taani ja Rootsi leiavad, et asjaolu, et universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest antava Taani hüvitise tingimuseks oli ümberkujundamiskava rakendamine (oktoobrilepingu punkt 9), üksnes kinnitab seda, et ümberkujundamiskava rakendamise otsus oli PostNord AB teha, kuna nimetatud tingimus oleks olnud ülearune, kui PostNord AB oleks juba olnud kohustatud kava rakendama.

(111)

Taani ja Rootsi väidavad, et PostNord Group tegi oma kapitalisüsti Post Danmarkile kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega. PostNordi otsus teha kontsernisiseseid kapitaliülekandeid põhines turutavade kohastel meetoditel, nagu diskonteeritud rahavoogude analüüs, finantsvarade hindamise mudel ja kapitali kaalutud keskmine hind.

(112)

Eelkõige väidavad Taani ja Rootsi, et Post Danmarki kasvumäär kirjaturul ([---] % aastas) ja logistikaturul ([---] %) ning üldine (kombineeritud) kasv (mis pidi eeldatavalt jõudma [---] %ni 2026. aastal ja [---] %ni pärast 2026. aastat), mida eeldati diskonteeritud rahavoogude mudelis, olid konservatiivsed. See väide põhines ootusel, et logistikaäri kasvab vähemalt aluseks võetud SKP kasvuga samas tempos ning et langus kirjaäris aeglustub 2022. aastaks ja stabiliseerub 2026. aastal. Prognoositud kasvumäärad põhinesid nende viimaste aastate suundumustel ning neis võeti arvesse prognoositud inflatsiooni ja rahvastiku kasvu. Eeldus, et langus kirjateenustes 2022. aastaks aeglustub, põhines asjaolul, et suur osa Taani postimahust oli juba digitaalne (umbes 80 % suurem osa kui 2001. aastal), ning eeldusel, et ülejäänud osa postimahust väheneks palju aeglasemalt kui esimene, väga suur osa (56).

(113)

Lisaks väidavad Taani ja Rootsi, et Post Danmarki pankroti stsenaariumi puhul kaheldaks turul PostNord Groupi võimes ja valmiduses toetada ülejäänud tütarettevõtjaid. Sellise stsenaariumi korral alandataks PostNord AB mitteametlikku krediidireitingut märkimisväärselt, nõrgalt investeerimisjärgu krediidireitingult [---] ringis spekulatiivsele krediidireitingule [---] ringis. See vastaks [---] võlakirja ja [---] võlakirja [---] baaspunkti suurusele hinnavahele ehk [---] % tootluse vahele. Selles kontekstis peavad Taani ja Rootsi konservatiivseks eeldust, et laenukasutuse kulutused suurenevad pankrotistsenaariumi korral [---] %. Samal ajal arvutati suuremad laenukasutuse kulutused [---] Rootsi krooni suuruse koguvõla põhjal, mida peetakse keskmiseks intressikandvate kohustiste mahuks, mida vajatakse 2018.–2026. aastal PostNord Groupi rahastamiseks Post Danmarki pankroti korral.

(114)

Taani ja Rootsi väidavad, et kui Post Danmark peaks minema pankrotti, kaotaks PostNord täielikus Põhjamaade võrgustikus seisneva konkurentsieelise ning praeguse tegevusmudeli kohase koostoime. Selle tulemusel väheneksid PostNordi Põhjamaades toimuvast tegevusest saadavad tulud 2026. aastaks [---] % (indekseeritud inflatsiooniga ja postipakkide koguse suurenemisega) ehk [---] miljoni Rootsi krooni võrra, samas kui intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) muutuks vastavalt [---] %.

(115)

Taani ja Rootsi on esitanud kaks üksikasjalikku kvantitatiivset analüüsi, et tõendada PostNord Groupi kapitalisüsti vastavust turutingimustele. Neis analüüsides täpsustatakse arvutusi, mille PostNord Group tegi enne investeerimist. Mõlemad analüüsid kujutavad endast diskonteeritud rahavoogude mudeleid, milles on tuginetud investeeringu tegemise aja väärtusele vastavatele diskonteeritud kulude ja tulude prognoosidele, et teha kindlaks investeeringu üldine kasumlikkus. Peamine erinevus nende kahe analüüsi vahel seisneb selle kasumi liigis, mida arvesse võetakse.

(116)

Esimeses analüüsis (mis on esitatud tabelis 2) arvutatakse kõigepealt ettevõtte väärtus, et arvutada omakapitali väärtus. See kujutab endast diskonteeritud rahavoogude mudelit, milles on võetud arvesse Post Danmarki kui terviku tasandil tekkivaid vabasid rahavoogusid, nimelt nii võlgade katmiseks kui ka aktsionäridele jaotamiseks kättesaadavat kasumit (ettevõtte vabad rahavood), mis on diskonteeritud Post Danmarki kapitali kaalutud keskmise hinnaga. Lisaks sellele kasumile võetakse esimeses analüüsis arvesse PostNord Groupi võimalikku kahjumit, mis tekiks vastupidises stsenaariumis, mille korral Post Danmark läheb pankrotti. See kahjum on seotud muu hulgas suuremate intressikuludega, pidades silmas võimalikku muret, et PostNord Group pole võimeline oma võlgu teenindama, tuludega koostoimest Post Danmarki ja PostNord Groupi muu tegevuse vahel ning tuludega, mida PostNord Group saab Post Danmarkilt hüvitisena kontserni tasandi kulude (nagu [---] ja [---] kulud) katteks. Omakapitali väärtuse arvutamiseks lahutatakse ettevõtte väärtusest netovõlg.

Tabel 2

Post Danmark A/S – diskonteeritud rahavoogude mudel PostNord Groupi kapitalisüsti hindamiseks – ettevõtte väärtus

(117)

Taani ja Rootsi sõnul ilmneb tabelist 2, et [---] miljardi Taani krooni suurune kahju, mida PostNord Group (kui ainuaktsionär) kannaks Post Danmarki likvideerimise korral (nimelt omakapitali vähenemine „G“), oleks suurem kui kulu, mida PostNord Group tegelikult kandis 2 339 miljoni Taani krooni suuruse kapitalisüsti („H“) tegemisega, et toetada Post Danmarki.

(118)

Teises kvantitatiivses analüüsis (mis on esitatud tabelis 3) keskendutakse otseselt omakapitali väärtusele ning kasutatakse diskonteeritud rahavoogude meetodit, mis põhineb üksnes Post Danmarki omanikule ehk PostNord Groupile tekkival kasumil. Omakapitali diskonteeritud rahavoogude meetodis võetakse lähtepunktiks samad ettevõtte vabad rahavood, mida kasutati esimeses analüüsis, ning lahutatakse seejärel võlaintresside kulud, laenude tagasimaksed ja uutest laenudest laekuv raha Post Danmarki tasandil, saades omakapitali vabad rahavood. Need vabad rahavood diskonteeritakse omaniku (PostNord Group) omakapitali hinnaga. Sarnaselt esimese analüüsiga võetakse Taani esitatud omakapitali väärtuse arvutustes arvesse negatiivset mõju PostNord Groupile vastupidise stsenaariumi korral.

Tabel 3

Post Danmark A/S – diskonteeritud rahavoogude mudel PostNord Groupi kapitalisüsti hindamiseks – omakapitali väärtus

(119)

Taani ja Rootsi sõnul ilmneb tabelist 3, et [---] miljardi Taani krooni suurune kahju, mida PostNord Group (kui ainuaktsionär) kannaks Post Danmarki likvideerimise korral (nimelt omakapitali vähenemine „G“), oleks suurem kui kulu, mida PostNord Group tegelikult kandis 2 339 miljoni Taani krooni suuruse kapitalisüsti („H“) tegemisega, et toetada Post Danmarki.

(120)

Taani ja Rootsi sõnul näitavad põhjendustes 116 ja 118 kirjeldatud analüüsid, et PostNord Groupi omakapitalisüst vastab turutingimustele, sest tänu kapitalisüstile välditud kahju nüüdisväärtus on suurem kui kapitalisüsti kulud.

(121)

Samad analüüsid näitavad ka (vt tabel 4), et PostNordi Groupi poolt Post Danmarkile tehtud kapitalisüsti sisemine tulumäär [---] % ületaks turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja nõutavat minimaalset tulusust, st omakapitali hinda, mis oli [---] %, nagu selgitatud allpool põhjenduses 148.

Bilanss perioodi lõpus

(122)

Taani ja Rootsi väidavad, et diskonteeritud rahavoogude mudelites kohaldatud eeldused olid mõistlikud ja konservatiivsed, sest nagu näitavad valimisse kaasatud võrreldavate postiettevõtjate kapitali kaalutud keskmised hinnad, on diskonteeritud rahavoogude mudelis kasutatud [---] % kapitali kaalutud keskmine hind [---] protsendipunkti [---] kui võrreldavatel ettevõtjatel. Samuti on kasumiprognoosid turu-uuringute (57) alusel mõistlikud ja põhjendatud, samas kui eeldusi tulude kasvumäärade ja Post Danmarki kasumlikkuse kohta võrreldi valimisse kaasatud Post Danmarkiga võrreldavate ettevõtjate omadega (58).

(123)

Seoses sellega, kas Taani ja Rootsi kui PostNord AB omanikud ja investorid oleksid pidanud hindama tõenäosust, et PostNord AB kaotab ilma kapitalisüstideta oma investeerimisjärgu krediidireitingu, väidavad Taani ja Rootsi, et selline nõue on väga spekulatiivne. Samuti leiavad nad, et võrreldavatel omanikel, kes kaaluvad oma äriühingusse investeerimist (nagu Taani ja Rootsi enda väitel tegid) on üksikasjalikud teadmised oma äriühingute kohta, aga nad ei pruugi enne konkreetse investeeringu tegemist asjaomast mõju tingimata sõnaselgelt ja üksikasjalikult kirjeldada, arvutada ja dokumenteerida. Sellise dokumentatsiooni nõudmine läheks oluliselt kaugemale sellest, milliseid dokumente tavalised turuosalised enne selliste investeeringute tegemist koostaksid. Sarnases olukorras eraettevõtjad lähtuksid tavaliselt ärilise kaalutluse reeglist, mis tähendab, et ettevõtja juhatust võib tema otsuste eest vastutavaks pidada. Nimetatud reegli täitmisel on otsustav see, kas otsusel oli põhjendatud alus ja kas otsus tehti ettevõtja huvides.

(124)

Rootsi ja Taani väidavad, et ettevõtjale PostNord AB kapitalisüsti tegemise otsuse alus oli põhjendatud, piisav ja sarnane sellega, mida võrreldav erainvestor oleks nõudnud, järgmistel põhjustel:

(125)

Taani ja Rootsi arvates näitab diskonteeritud rahavoogude analüüs, et nende investeeringutel on positiivne mõju väärtuse loomise mõttes, sest kui PostNord AB kaotaks oma investeerimisjärgu krediidireitingu, väheneks äriühingu väärtus 1 071 miljoni Rootsi krooni võrra. See kahju oleks suurem kui Taanile ja Rootsile kaasnenud 667 miljoni Rootsi krooni suurune tegelik kogukulu, st nende tehtud kapitalisüstide koguväärtus. Taani ja Rootsi võtsid arvesse oma investeeringute mõju PostNord AB väärtusele ning oma eesmärki kaitsta oma vara aktsionäridena (st omakapitali väärtust [---] Rootsi krooni), ning on seisukohal, et turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõte ei eelda, et omanikud viivad ellu majanduslikud hindamised vastupidise stsenaariumi kohta, mille korral PostNord AB likvideeritaks.

(126)

Samuti väidavad Taani ja Rootsi, et isegi kui seda polnud omanike majandusanalüüsides sõnaselgelt mainitud, olid neil põhjalikud teadmised PostNordi refinantseerimisvajaduse kohta. Ühtlasi on Taani ja Rootsi kaasanud finantsnõustajaid (SEB ja Rothschild), kes on PostNordi finantsseisundit põhjalikult analüüsinud. Neis analüüsides on võetud arvesse refinantseeritavate laenude lõpptähtaegu. Seega eeldus, et PostNord vajas märkimisväärset refinantseerimist ja et tal oli sel põhjusel konkreetne vajadus säilitada investeerimisjärgu krediidireiting, et tal oleks juurdepääs krediiditurule ning paindlikkus kõige sobivamate ja soodsamate rahastamisallikate valimisel, on Taani ja Rootsi arvates nõuetekohaselt põhjendatud.

(127)

Peale selle väidavad Taani ja Rootsi, et kuigi turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte järgimise hindamine seda ei eelda, näitavad ex post tõendid, nagu PostNordi ja temaga võrreldavate ettevõtjate 2018. ja 2019. aastal emiteeritud võlakirjade tootlus, et kapitalisüstid vastasid tõepoolest turutingimustele ja et ilma kapitalisüstideta võiksid intressikulud suureneda [---] baaspunkti võrra.

(128)

Taani eraldi märkused käsitlevad üksnes tema enda ja Rootsi kapitalisüste. Taani väidab, et enne investeerimisotsuse tegemist koostatud Taani ametiasutuste hinnangus polnud sõnaselgelt väljendatud PostNord AB investeerimisjärgu krediidireitingu kaotamise hinnangulist tõenäosust Taani ja Rootsi kapitalisüstide tegemise ja tegemata jätmise korral, aga seda oli väljendatud kaudselt. Hinnangu kohaselt oli tõenäoline (st [---]–[---] % kindel), et PostNord AB kaotaks investeerimisjärgu krediidireitingu, kui Taani ja Rootsi kapitalisüste ei tee.

(129)

Taani ja Rootsi 667 miljoni Rootsi krooni suurune kapitalisüst tagaks, et netovõla ja EBITDA suhe jääks lähiaastatel alla [---], mis on tase, mida finantsturul tavaliselt nõutakse investeerimisjärgu krediidireitingu saamiseks. Samuti suurendaksid omanike kapitalisüstid iseenesest äriühingu krediidivõimelisust, andes finantsturgudele signaali, et omanikud olid prognoosinud PostNord AB tulevasi majandustulemusi ja uskusid neisse.

(130)

Taani väidab, et vastupidise ja faktilise stsenaariumi põhjal täpsete finantsarvutuste tegemine selle kohta, kas PostNord AB krediidireiting säiliks üksnes tänu Taani ja Rootsi kapitalisüstidele, ei ole levinud turutava, sest Post Danmarki tegevuse ümberkujundamist silmas pidades võiks eeldada, et PostNord AB krediidivõimelisus paraneb järk-järgult igal juhul.

(131)

Taani leiab aga ka, et Rothschildi analüüsis esitati illustreeriv, kuid realistlik näide võimaliku kahju kohta, mida PostNord AB kannaks investeerimisjärgu krediidireitingu puudumise korral, tuginedes 2017. aasta kohustiste koguväärtusele (st [---] Rootsi krooni) ja võttes lõpptähtajaks [---] aastat. Analüüs näitab, et ettevõtja PostNord AB vajas investeerimisjärgu krediidireitingut, et tagada madalad intressimäärad oma peatse tähtajaga kohustiste refinantseerimiseks. Analüüs näitab seega, et realistlik oht, et PostNord AB väärtus suurenenud investeerimiskulude tõttu langeb, oleks sarnastel asjaoludel ajendanud iga omanikust erainvestorit tegema kapitalisüsti, ilma et ellu oleks viidud komisjoni nõutava üksikasjalikkusega hindamist.

(132)

Taani väidab ühtlasi, et ajavahemik, mil PostNord AB investeerimisjärgu krediidireiting tänu Taani ja Rootsi kapitalisüstidele säilib, poleks kindel. Kuna aga enamik PostNord AB kohustisi tuli 2018.–2019. aastal refinantseerida, oli oluline, et PostNord AB investeerimisjärgu krediidireiting sel ajavahemikul säiliks. Samuti tegutseb PostNord AB turul, kus toimuvad märkimisväärsed muutused, mis tähendaks, et finantsturgudel kohaldatakse tõenäoliselt rangemaid kriteeriume investeerimisjärgu ja muu kui investeerimisjärgu krediidireitingu eristamiseks ning ollakse netovõla ja EBITDA suhte puhul vähem paindlikud. Neil asjaoludel oleks PostNord AB investeerimisjärgu krediidireiting oluline mitme aasta jooksul, isegi pärast Post Danmarki ümberkujundamise lõpule viimist.

(133)

Taani väidab, et netovõla ja EBITDA suhe oleks üks peamistest finantsnäitajatest, mida reitinguagentuurid kasutavad emitendi makseviivituse riski kindlaksmääramiseks, mistõttu oleks selle konkreetse suhte hoidmine allpool teatavat künnist äärmiselt oluline, et PostNord AB säilitaks oma investeerimisjärgu krediidireitingu. Samal ajal saab finantsturgudel krediidireitingute andmisel tugineda üksnes eeldatavatele tulemustele, näiteks Post Danmarki eduka ümberkujundamise tõenäosusele. Selles kontekstis oleksid Taani ja Rootsi kapitalisüstid ettevõtjale PostNord AB mõjutanud turul tehtavat riskihindamist positiivselt.

(134)

Rootsi eraldi märkused käsitlevad üksnes tema enda ja Taani kapitalisüste. Rootsi väidab, et kui PostNord Group kannaks Post Danmarkile kapitali üle ilma Taani antava hüvitiseta universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest või ilma aktsionäride kapitalisüstideta ettevõtjale PostNord AB, nõuaks Post Danmarki ümberkujundamiskava rakendamine nii palju PostNord Groupi rahalisi vahendeid, et kogu kontsern oleks ohus.

(135)

Rootsi hinnangul oleks Post Danmarki pankroti mõju Rootsile kuuluvate PostNord AB aktsiate omakapitali väärtusele kokkuvõttes ebakindel, kuid tõenäoliselt negatiivne.

(136)

Rootsi väidab, et kapitalisüstide ja Post Danmarkile universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest antava hüvitise puudumise korral ei peetaks PostNord Groupi investeerimisjärgu krediidireitinguga ettevõtjaks ning talle kaasneks märkimisväärne finantsrisk, suuremad laenukasutuse kulutused ning piiratud rahaline paindlikkus. Madalam krediidireiting võib hõlmata negatiivset mõju suhetele klientide ja tarnijatega ning raskusi andekate töötajate ettevõttes hoidmisel, samuti omaniku (kapitali)toetuse puudumise muud märgilist mõju. Seepärast oli Rootsi hinnangul oluline tagada finantsriski tase, mis on kooskõlas investeerimisjärgu krediidireitinguga või sellele lähedase krediidireitinguga [---], mis on võrreldav sarnaste ettevõtjate omaga.

(137)

Rootsi järeldab diskonteeritud rahavoogude analüüsi põhjal, et kui võtta arvesse 1 533 miljoni Rootsi krooni suurust Taani abi seoses hüvitisega universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest 2017.–2019. aastal, suureneb Taani äriühingu nüüdispuhasväärtus [---] Rootsi kroonilt [---] Rootsi kroonini, mis omakorda suurendab omakapitali väärtust. Rootsi omakapitali väärtuse suurenemine [---] Rootsi krooni võrra ületab selgelt tema 400 miljoni Rootsi krooni suurust investeeringut, mis näitaks, et Rootsi otsus teha ettevõtjale PostNord AB kapitalisüst oli kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega.

(138)

Punktis 4.1.1 selgitatud põhjustel pole Taani ja Rootsi nõus ITD ja teiste kolmandate isikute väitega, et kolme kapitalisüsti tuleks käsitada ühe meetmena. Osutades menetluse algatamise otsuse põhjendusele 75, märgivad Taani ja Rootsi ühtlasi, et hüvitis, mis anti universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest 2017.–2019. aastal, on eraldi meede.

(139)

Eelkõige leiavad Taani ja Rootsi, et pole võimalik nõustuda ITD väitega, et vastamaks küsimusele, kas mitut meedet tuleks analüüsida eraldi, tuleb keskenduda „abisaaja olukorrale, mitte investorite olukorrale“. Taani ja Rootsi leiavad, et vastavus turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttele peaks sõltuma majanduslikust põhjendatusest iga investori vaatenurgast (59).

(140)

Seoses kolme kapitalisüsti eesmärgiga ja ITD väitega, et väidetav rahastamispuudujääk uue tegevusmudeli hinnanguliste kulude (nimelt 5 miljardit Rootsi krooni vastavalt oktoobrilepingule) ja PostNord Groupi 2,339 miljardi Taani krooni suuruse kapitalisüsti vahel näitab, et Rootsi ja Taani kapitalisüstid on tegelikult samuti mõeldud ümberkujundamiskava jaoks, (60) märgivad Taani ja Rootsi, et uue tegevusmudeli hinnangulised kulud, millele on osutatud oktoobrilepingus, ei ole võrdsed kapitalivajadusega, sest hinnangulised kulud sisaldavad prognoositud tegevuskahjumit, mida kandis Post Danmark ise, mistõttu kapitalivajadus oli väiksem.

(141)

Seoses ITD väitega, et kõigi kolme kapitalisüsti puhul on lõplik abisaaja Post Danmark (vt põhjendus 58), märgivad Taani ja Rootsi, et oktoobrilepingu eesmärk polnud määrata kindlaks tegelikku abisaajat riigiabi seisukohast. Pigem on see põhimõtete kokkulepe, mida rakendati hiljem õiguslikult siduvate kohustustega PostNord AB ees.

(142)

Punktis 4.1.2 selgitatud põhjustel ei nõustu Taani ja Rootsi ka ITD seisukohaga, et kolm kapitalisüsti tehti oktoobrilepingu sõlmimise kuupäeval. Taani ja Rootsi osutavad Magdeburger Mühlenwerke ja BSCA (61) kohtuasjades loetletud tingimustele, selgitades, et abimeedet saab pidada võetuks üksnes õiguslikult siduva aktiga, millega pädev siseriiklik ametiasutus kohustub abisaajale abi andma, tingimusetu ja õiguslikult siduva lubadusega või kui abi saamise tingimused on täidetud ja abisaaja on võimalik kindlaks määrata.

(143)

Taani ja Rootsi leiavad järgmistel põhjustel, et oktoobrileping ei vasta ühelegi nimetatud kolmest tingimusest:

(144)

Lisaks peavad riigid asjakohatuks ITD väidet, et selleks, et rakendusmeetmeid saaks riigiabi seisukohalt rakendusmeetmetena iseloomustada, tuleks need eelnevalt kindlaks määrata, ja et abi oleks võimatu anda ilma rakendusmeetmeid võtmata (vt põhjendus 59). Sellega seoses kahtlevad riigid ITD viidatud kohtupraktika asjakohasuses. Esiteks ei olnud kohtuotsust kohtuasjas Arriva Italia jt ITD märkuste esitamise ajal veel tehtud. Igal juhul leiavad riigid, et kohtuasi Arriva Italia jt ei käsitle seda, kas või millal on võimalik rakendusmeetmeid kehtestada, vaid seda, kas siseriiklikud õigusaktid, millega anti õigus abi saada, sisaldasid rakendusmeetmeid ja kas neid võeti (65). Teiseks puudutavad ITD viidatud muud kohtuotsused (vt joonealune märkus 35) seda, kas riiklikud meetmed kujutasid endast abikavasid ja kas äriühingu ümberkujundamine teatud liiki äriühinguks kujutas endast abikava või üksikabi. Riikide sõnul on ilmselge, et see kohtupraktika pole ITD väite seisukohast asjakohane.

(145)

Taani ja Rootsi leiavad, et ITD tütarettevõtja arutluskäik, mille kohaselt kõik kolm kapitalisüsti tehti 28. mail 2018, ei ole põhjendatud, nagu selgitatud põhjendustes 100 ja 101.

(146)

Seoses ITD viitega Rigsrevisioneni aruandele (põhjendus 66) märgivad Taani ja Rootsi järgmist:

(147)

Taani ja Rootsi vaidlustavad ITD väite, et kapitali kaalutud keskmine hind, mida kasutati PostNord Groupi poolt Post Danmarkile tehtud kapitalisüsti puhul, oleks pidanud olema kõrgem, kajastamaks tõenäosust, et universaalteenuse osutamise kohustust ei anta Post Danmarkile. Nad selgitavad, et universaalteenuse osutamise kohustus on alati antud Post Danmarkile ning PostNord Groupil poleks olnud põhjust arvata, et Taani riik kavatseb seda olukorda muuta, eriti kuna universaalteenuse osutamine on kulukas ja kahjumlik tegevus.

(148)

Taani ja Rootsi vaidlustavad ühtlasi ITD väite, et kapitali kaalutud keskmine hind oleks pidanud olema kõrgem kui PostNord Groupiga võrreldavate ettevõtjate kapitali kaalutud keskmine hind, kajastamaks ümberkujundamiskava rakendamisega seotud riske, sest asjaomases äriplaanis oli äririski arvesse võetud ja kohaldati täiendavaid äriühingu riskipreemiaid (seoses digitaliseerimise ja suurusega), nagu näidatud tabelis 5.

Tabel 5

Post Danmark A/S – kapitali kaalutud keskmise hinna arvutus

(149)

Lisaks väidavad Taani ja Rootsi, et Post Danmarki tulemused oleksid ületanud äriplaanis aastateks 2018–2020 seatud eesmärke, nagu märgitud PostNord AB 2018. aasta aruande leheküljel 25. Nii Taani kui ka Rootsi arvates toetab see järeldust, et diskonteeritud rahavoogude arvutuses kasutatud eeldused olid mõistlikud ja konservatiivsed. Samuti lükkab see ümber ITD väite, et Post Danmarki tegevustulemuste suundumus oli alates 2017. aastast olnud üksnes ja aina enam negatiivne. Vastupidi: intressi- ja maksueelne kasum enne võrreldavust mõjutavaid tegureid on paranenud. Nagu on märgitud PostNord AB 2018. aasta aruandes, on kahju vähenemine tingitud ümberkujundamiskava rakendamisest.

(150)

Vastupidi ITD väidetele leiavad Taani ja Rootsi, et nende kapitalisüste ettevõtjale PostNord AB poleks tulnud kontserni kapitalisüsti puhul diskonteeritud rahavoogudes arvesse võtta. Taani ja Rootsi väidavad aga, et isegi kui neid kapitalisüste oleks võetud arvesse menetluse algatamise otsuse tabelis 1 esitatud PostNord Groupi kapitalisüsti nüüdispuhasväärtuse arvutamisel, suurendades seeläbi kapitalisüsti (A) 667 miljoni Rootsi krooni võrra (460 miljonit Taani krooni), jääks koguväärtus ilma kapitalisüstita (G) positiivseks ehk oleks umbes [---] Taani krooni ([---] Taani krooni – 460 miljonit Taani krooni).

(151)

Vastupidi ITD väidetele leiavad Taani ja Rootsi ühtlasi, et PostNord Groupi kapitalisüsti puhul oleks tulnud diskonteeritud rahavoogudes arvesse võtta ühekordset mõju seoses kinnisvaralaenudega Taanis ([---] Taani krooni), sest selle mõju arvessevõtmine põhines PostNord Groupi krediidilimiidi lepingu kohastel samaaegse makseviivituse tingimustel. Igal juhul väidavad riigid, et kinnisvaraga seotud ühekordse mõju arvessevõtmisel diskonteeritud rahavoogudes ei ole olulist mõju tulemusele ning isegi kui kinnisvaraga seotud ühekordset mõju poleks arvesse võetud, oleks koguväärtus ilma kapitalisüstita jäänud positiivseks.

(152)

Vastuseks ITD väitele, et universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest antav hüvitis hõlmab riigiabi ja tuleks seega diskonteeritud rahavoogude analüüsist välja jätta, väidavad riigid, et selle hüvitise neutraliseerisid diskonteeritud rahavoogudes vastavad kulud, mis on seotud kahjumliku universaalteenuse osutamise kohustusega.

(153)

Vastuseks ITD väitele, et diskonteeritud rahavoogude mudeli töötas välja PostNord ise, väidavad riigid, et sellistes riigi osalusega äriühingutes nagu PostNord töötavad ilmselgelt pädevad isikud, kes on täiesti võimelised tegema turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttele vastava investeerimisanalüüsi, ilma et see ülesanne oleks vaja anda sõltumatule eksperdile.

(154)

ITD (ja teised kolmandad isikud) väidavad, et kõiki kapitalisüste tuleks käsitada ühe meetmena (vt punkt 3.1.1). Seevastu Taani ja Rootsi väidavad, et kapitalisüste tuleks käsitada kolme eraldi meetmena (vt punkt 4.1.1). Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et kolm asjaomast kapitalisüsti on kolm eraldi meedet, mida tuleb nõuetekohaselt eraldi hinnata (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 69).

(155)

Pärast kõigi ametliku uurimismenetluse käigus saadud märkuste läbivaatamist jääb komisjon menetluse algatamise otsuses esitatud seisukohale, et kolm kapitalisüsti on kolm eraldi meedet, millest igaüht tuleb hinnata eraldi.

(156)

PostNord Group, Taani ja Rootsi ei ole sama investor. Kapitalisüstide tegemisel kasutatud loogika ja otsustusprotsess on iga asjaomase investori puhul erinevad (nagu näitavad Taani ja Rootsi erinevad arutluskäigud, mis on esitatud punktides 4.2 ja 4.3). Nende meetmete kooskõla turutingimustega pole võimalik hinnata ühe meetmena, sest Rootsil, Taanil ja PostNord Groupil on igaühel erinevad rahastamiskulud ja nõuded investeeringutasuvusele. See tähendab näiteks, et toiming võib olla majanduslikult põhjendatud kas Rootsile või Taanile, aga mitte mõlemale liikmesriigile.

(157)

Nende kahe riigi otsustusprotsessid on täiesti erinevad (vt põhjendused 98 ja 99) ning hõlmavad täiesti erinevaid osalisi. Taani ja Rootsi vastavate kapitalisüstide puhul on Rootsi ja Taani PostNord AB aktsionäridena erinevas finantsseisundis, kuna neil on erinevad finantskulud ja investeeringutasuvuse nõuded ning ka erinevad laenukasutuse kulutused. Samal ajal erineb Rootsi ja Taani olukord ka PostNord Groupi omast. Ka PostNord Groupil on oma sisemine otsustusprotsess ja ta oli alustanud juba 2016. aasta augustis ümberkujundamiskava rakendamise ettevalmistusi, mis viisid lõpuks tema kapitalisüstini. Isegi kui PostNord Group peab võtma arvesse oma aktsionäride seisukohta seoses tema kapitalisüstiga Post Danmarkile, ei ole võimalik kooskõlastada tema otsustusprotsessi Taani ja Rootsi sõltumatute otsustusprotsessidega. PostNord Groupi kapitalisüsti vastavust turutingimustele tuleb seega hinnata tagajärgede põhjal, mis selle investeeringuga PostNord Groupile kaasnevad.

(158)

Vastupidi sellele, mida ITD ja teised kolmandad isikud väidavad, pole abisaajad kõigi kolme kapitalisüsti puhul samad. PostNord Groupi kapitalisüst tehti Post Danmarkile, kuid Taani ja Rootsi kapitalisüstid tehti ettevõtjale PostNord AB.

(159)

ITD ja teised kolmandad isikud vaidlustavad selle asjaolu (vt põhjendus 58) oktoobrilepingu tingimuste alusel. Esiteks viis, kuidas ITD on tsiteerinud oktoobrilepingut („äriühing [PostNord] kannab [selle] kapitali üle Post Danmarkile“) tekitab vale mulje, et lõpuks kannaks PostNord AB kapitali summas 5 miljardit Rootsi krooni üle Post Danmarkile. ITD on lisanud sõna „selle“ ja komisjoni hinnangul muudab see tähendust. Täielik tsitaat on järgmine:

„Et tulla toime digipöördega kaasnevate katsumustega Taanis, on äriühing töötanud välja uue tegevusmudeli, mille hinnanguline maksumus on 5 miljardit Rootsi krooni ning mis hõlmab 2017.–2020. aastal Taani äriühingu töötajate arvu vähendamist umbes 4 000 võrra (edaspidi „uus tegevusmudel“). Osana uue tegevusmudeli rakendamisest kannab äriühing kapitali üle Post Danmarkile, nagu kirjeldatud äriühingu juhatuse 29. septembri 2017. aasta ettepanekus.“  (68)

(160)

Sellest tsitaadist ilmneb, et puudub seos 5 miljardi Rootsi krooni suuruse kapitalisüsti ja väidetava asjaolu vahel, et see kõik kantakse üle Post Danmarkile. Mainitakse üksnes, et osana uue tegevusmudeli rakendamisest kannab äriühing Post Danmarkile üle kapitali. See ei välista asjaolu, et üks uue tegevusmudeli muudest osadest on kapitali eraldi ülekandmine ettevõtjale PostNord AB. See on täpselt see, mida tehti, nagu sätestatud oktoobrilepingu punktis 4:

„Äriühingu hinnangul on kapitalivajadus 3 miljardit Rootsi krooni, millest Rootsi aktsionär on nõus investeerima 400 miljonit Rootsi krooni ja Taani aktsionär 267 miljonit Rootsi krooni, et toetada uue tegevusmudeli rakendamist, ning äriühing tagab täiendavad rahalised vahendid. Need investeeringud tehakse kapitali sissemaksetena äriühingusse[  (69)] turutingimustel, ilma uusi aktsiaid emiteerimata (70).“ (rõhuasetus lisatud)

(161)

Teiseks mainitakse nii põhjenduse 101 punktis a osutatud Taani dekreedis kui ka põhjenduse 101 punktis b osutatud Rootsi parlamendi otsuses kapitali ülekandmist ettevõtjale PostNord AB. Taani dekreedis on märgitud [---] (71). Rootsi parlamendi otsuses on märgitud: „Riksdagile esitatakse eelnõu, et volitada valitsust otsustama ettevõtjale PostNord AB antavate kuni 400 miljoni Rootsi krooni suuruste kapitalisüstide üle“ (72).

(162)

Samuti ei leidnud komisjon oma ametliku uurimise käigus ühtegi asjaolu, mis oleks olnud vastuolus Taani ja Rootsi esitatud teabega (põhjendus 94).

(163)

Seepärast leiab komisjon, et oktoobrileping oli põhimõtteline kokkulepe (vt põhjenduse 143 punkt a), mis jättis tegelikult riikidele ja ettevõtjale PostNord AB märkimisväärse kaalutlusruumi konkreetsete meetmete tegelikul rakendamisel. Näiteks ei vasta Post Danmarkile PostNord Groupi kapitalisüsti kaudu lõpuks antud summa oktoobrilepingus kavandatud summadele. Oktoobrilepingu tingimusi ei saa seega pidada otsustavateks tõenditeks Taani ja Rootsi kapitalisüstide saajate kohta.

(164)

Komisjon leiab, et ettevõtjale PostNord AB ja kõigile tema tütarettevõtjatele kasu tuues toovad Taani ja Rootsi kapitalisüstid kaudselt kasu ka Post Danmarkile, kuna need kaitsevad ettevõtjat PostNord AB. Seevastu PostNord Groupi kapitalisüst toob otseselt kasu Post Danmarkile, kes saab kasutada saadud kapitali oma ümberkujundamiskava rahastamiseks.

(165)

On vaieldamatu, et PostNord Groupi kapitalisüsti selge eesmärk on võimaldada Post Danmarkil rakendada oma ümberkujundamiskava.

(166)

Taani ja Rootsi kapitalisüstid tehakse ettevõtjale PostNord AB ning need toovad kasu tervele kontsernile. Taani ja Rootsi on selgitanud, et nende vastavate kapitalisüstide eesmärk on säilitada PostNord AB mitteametlik investeerimisjärgu krediidireiting (vt põhjendused 30 ja 33). Kuna ettevõtjal PostNord AB pole ametlikku krediidireitingut, oleks eesmärk peamiselt tagada finantsriski tase, mis on kooskõlas investeerimisjärgu krediidireitinguga [---] või sellele lähedase krediidireitinguga (vt põhjendused 30 ja 33). Komisjon leiab, et eesmärk säilitada end turul ise rahastava PostNord AB krediidivõimelisus on tema aktsionäridele arusaadav ja mõistlik majanduslik eesmärk.

(167)

Komisjon leiab, et oktoobrileping ei ole akt, mille alusel ükski kolmest kapitalisüstist tehti. Õigupoolest tuleneb oktoobrilepingu tingimustest, et see oli põhimõtteline kokkulepe, ja kõigi kolme kapitalisüsti tegemiseks tuli hiljem võtta rakendusmeetmeid, nagu selgitasid Taani ja Rootsi (vt põhjenduse 143 punkt b).

(168)

ITD väidab, et komisjon oleks pidanud kasutama teistsuguseid kriteeriume, et teha kindlaks, kas kapitalisüstid kujutavad endast tegelikult ühte meedet.

(169)

Väljakujunenud kohtupraktika (73) ja nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (74) artikli 6 lõike 1 alusel peab komisjon aga tuginema oma hinnangus kõigile asjakohastele faktidele ja õigusküsimustele ning mitte kriteeriumidele, mis on kindlaks määratud piiratud viisil, ning praegusel juhul on komisjon võtnud arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja õigusküsimusi. Ka ITD esitatud kriteeriumide põhjal jõuab komisjon samale järeldusele, et kolm kapitalimeedet on eraldi meetmed.

(170)

Esiteks väidab ITD, et kõigi kolme kapitalimeetme võtmise aeg on sama, sest kõik kolm võeti tema arvates oktoobrilepingu sõlmimise kuupäeval, nimelt 20. oktoobril 2017. See väide on tugevalt seotud meetme võtmise kuupäevaga. Nagu selgitatud punktis 5.2, leiab komisjon, et kapitalisüstid tehti eri kuupäevadel. Seepärast on kapitalisüstide tegemise aeg erinev.

(171)

Teiseks jääb komisjon seoses kolme kapitalisüsti eesmärgiga seisukohale, et PostNord Groupi ja riikide kapitalisüstidel on erinevad eesmärgid. Komisjon leiab, et ITD täheldatud rahastamispuudujääk (vt põhjenduse 55 punkt b) ei saa olla tõend selle kohta, et ka Taani ja Rootsi kapitalisüstide eesmärk oli hõlbustada ümberkujundamiskava rakendamist ning et seega moodustasid need Post Nord Groupi kapitalisüstiga ühe meetme, seda enam, et rahastamispuudujääk oleks olemas isegi siis, kui neid meetmeid võetaks arvesse. Samuti on riigid selgitanud, et rahastamispuudujääk on tegelikult kooskõlas Post Danmarki hinnangulise tegevuskahjumiga (vt põhjendus 140).

(172)

Kolmandaks, kuna kapitalisüstide puhul on abisaajad ja/või investorid erinevad, oli ka nende kapitalisüstide tegemise kontekst ja abisaajate olukord erinev. Seepärast järeldab komisjon, et kapitalisüstide tegemise asjaolud ei ole samad.

(173)

Komisjon leiab ühtlasi, et ITD algses kaebuses viidatud kohtupraktika ja tema märkused menetluse algatamise otsuse kohta ei toeta ITD väidet, et kolm kapitalisüsti moodustavad ühe meetme.

(174)

Esiteks, nagu juba rõhutatud põhjenduses 169, leidis Üldkohus kohtuasja Kreeka jt vs. komisjon (75) punktis 178, et arvesse tuleb võtta kõiki juhtumi puhul asjassepuutuvaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. See läheb kaugemale üksnes ajalise järjekorra, eesmärgi ja olukorra arvessevõtmisest.

(175)

Teiseks märgib komisjon seoses kohtuasjadega Bouygues ja Bouygues Télécom vs. komisjon jt (76) (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 33) ning BP Chemicals vs. komisjon, (77) et nende kohtuasjade asjaolud erinevad praeguse juhtumi omadest, sest praegusel juhul on abi andjaid mitu ja neid kõiki tuleb hinnata eraldi. Selle erinevuse olulisust näitab kohtuasjas BP Chemicals tehtud kohtuotsus (millele viidatakse kohtuasjas Bouygues ja Bouygues Télécom vs. komisjon), milles Üldkohus leidis, et „sellise kohtuasja puhul, mis käsitleb sama investori tehtud kolme kapitalisüsti [---]“ peab komisjon kindlaks tegema, kas meetmed on eristatavad (78) (rõhuasetus lisatud). See näitab, et hindamisel, kas kapitalisüstid kujutavad endast üht või mitut meedet, tuleb muude asjakohaste elementide kõrval arvesse võtta seda, kes on investor(id).

(176)

Kolmandaks tuleks märkida, et kuigi kohtuasjas Bouyges ja Bouygues Télécom vs. komisjon osutatakse seoses hindamisega, kas järjestikused sekkumised kujutavad endast riigiabi, ajalisele järjekorrale, eesmärgile ja ettevõtja olukorrale, ei välista see ka muude kriteeriumide arvessevõtmist. Täpsemalt märkis kohus: „Selline [st mitme järjestikuse sekkumise käsitamine ühe sekkumisena] võib olukord olla eelkõige siis, kui järjestikused sekkumised, võttes eelkõige arvesse nende ajalist järjekorda, eesmärki ja ettevõtja olukorda nende sekkumiste hetkel, on niivõrd tihedalt omavahel seotud, et neid on võimatu eraldada“ (79) (rõhuasetus lisatud).

(177)

Neljandaks viitab ITD oma märkustes kohtuasjale Arriva Italia jt ning märgib, et Euroopa Kohus kinnitas, et rakendusmeetme võtmine oli tingimata vajalik vastavalt kehtivale siseriiklikule õigusaktile, milles oli ette nähtud riigiabi andmine. ITD (ja teiste kolmandate isikute) märkuste esitamise ajal ei olnud Euroopa Kohus selles kohtuasjas veel otsust teinud. Seega põhinesid ITD väited tõenäoliselt kohtujuristi ettepanekul. Igal juhul järeldas kohus oma 19. detsembri 2019. aasta otsuses, et selle konkreetse juhtumi puhul võis järeldada, et riigiabi oli antud; siseriiklik kohus pidi aga kontrollima, kas asjaomase õigusliku alusega oli juba antud õigus rahalisi vahendeid saada (80). Komisjon ei vaidlusta kohtu lähenemisviisi; vaid leiab, et kuna käesoleval juhul olid rakendusmeetmed tegelikult vajalikud, sest oktoobrileping ei andnud õigust rahaliste vahendite eraldamiseks, ei saa kapitalisüste pidada nimetatud lepingu sõlmimise kuupäeval tehtuks.

(178)

Mis puudutab kohtuasja Belgia Kuningriik ja Magnetrol International vs. komisjon, (81) siis erinevalt selle kohtuasja asjaoludest on praegusel juhul abisaajad kindlaks määratud (st Post Danmark ja PostNord AB). Kuigi abisaajate kindlaksmääramine polnud käesoleval juhul abi andmisel takistuseks, esines muid takistusi, nagu riiklikud otsustusmenetlused, millega tuli muuta kapitalisüstide andmine õiguslikult siduvaks. Sarnased kaalutlused kehtisid kohtuasjas BSCA vs. komisjon, millele komisjon viitas menetluse algatamise otsuse põhjenduses 81. Selles kohtuasjas märkis Üldkohus: „abi andmise hetkeks [määratakse] see kuupäev, mil võeti õiguslikult siduv akt, millega pädev siseriiklik ametiasutus kohustub abisaajale abi andma [---] tingimusetu ja õiguslikult siduva lubadusega [---]“ (82). Selline tingimusetu ja õiguslikult siduv lubadus anti alles erinevate kapitalisüstide andmise hetkel ja see tingimus polnud täidetud oktoobrilepingu sõlmimise kuupäeval.

(179)

Samuti paistab, et ITD tõlgendab kohtuasja BSCA vs. komisjon kitsalt, kui ta selgitab, et kui abisumma ja abisaaja on teada, võib pidada meedet võetuks (vt põhjendus 59). Pigem kasutab kohus kohtuasjas BSCA vs. komisjon abisaaja kindlaksmääramata jätmist lisaargumendina selle kohta, et asjaomast meedet pole võetud. Punktis 74 on märgitud:

„Sellest otsusest nähtub seega selgelt, et Vallooni valitsus ei ole kohustunud hageja ees viimasele abi andma, vaid hoopis pädev minister kohustus pelgalt esitama Vallooni valitsusele investeerimiskava rakendusmeetmed. Lisaks tuleb sedastada, et hagejat ei ole abi potentsiaalse saajana nimetatud.“ (rõhuasetus lisatud.)

(180)

Samuti märgib kohus selle otsuse punktis 77 järgmist:

„Sellest järeldub, et vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei sisaldanud 20. juuli ja 8. novembri 2000. aasta otsused Vallooni piirkonna valitsuse siduvaid ja täpseid õiguslikke kohustusi hageja ees. Nagu hageja pealegi ise repliigis möönab, kujutasid need otsused endast Vallooni piirkonna valitsuse kohustumust oma poliitiliste eesmärkide alusel ning need võeti selle valitsuse raames ministrite konsensuse tulemusena. Seevastu tuleb juba 2002. aasta lepingu pelgal lugemisel selgelt esile asjaolu, et vaid selles dokumendis on taristut ja teenuseid käsitlevad üksikasjad määratletud õiguslike kohustuste vormis. Nimelt iseloomustab seda 2002. aasta lepingut investeerimiskava ning kulud, mida Vallooni piirkond ja Sowaer[ (83)] kohustusid kandma, ning kontsessioonitasu, mida hageja nõustus vastutasuna maksma.“ (rõhuasetus lisatud)

Seega on oktoobrileping sarnane 20. juuli ja 8. novembri 2000. aasta otsustega, mis sisaldasid kohtuasja BSCA vs. komisjon punktis 77 mainitud poliitilisi eesmärke (ja mitte samas punktis mainitud 2002. aasta lepinguga), kuna ka oktoobrileping kajastab poliitilisi eesmärke, on sõlmitud Taani ja Rootsi konsensuse tulemusel ning pole akt, mille põhjal saab kapitalisüste tehtuks pidada.

(181)

Põhjendustes 156–180 esitatud arutluskäigu põhjal järeldab komisjon, et kapitalisüstid kujutavad endast kolme eraldi meedet, mida hinnatakse seega punktis 5.2 eraldi.

(182)

Taani ja Rootsi nõustuvad menetluse algatamise otsuses esitatud komisjoni hinnanguga, et PostNord Groupi kapitalisüst tehti 11. juunil 2018 (põhjendus 101). ITD on seisukohal, et PostNord Groupi kapitalisüst tehti 20. oktoobril 2017 (põhjendus 62).

(183)

Kui meetme võtmine sõltub teatavatest tingimustest, ei saa seda pidada võetuks, kui need tingimused on täitmata (84). Oktoobrilepingus on märgitud: „Aktsionärid nõustuvad, et järgmine [---] seoses riigiabi elementidega sõltub Euroopa Komisjoni heakskiidust“. Kolmandate isikute märkused ei saa muuta komisjoni järeldust, et see on selge tingimus, mis tuleb täita enne seda, kui PostNord Groupi kapitalisüsti saab pidada tehtuks. Seepärast saab PostNord Groupi kapitalisüsti tegemise kõige varasemaks võimalikuks kuupäevaks pidada 28. maid 2018, mil võeti vastu 2018. aasta otsus.

(184)

Oktoobrilepingust tuleneb, et kui komisjon poleks universaalteenuse osutamise kohustuse eest antavat hüvitist 2018. aasta otsusega heaks kiitnud, poleks saanud kolme asjaomast kapitalisüsti üldse teha. Kapitalisüstide väljamaksmise aeg on selle tingimusega kooskõlas.

(185)

Samuti oli PostNord Groupi kapitalisüst igal juhul osa Taani ja PostNord AB vahel sõlmitud rakendamislepingust (vt põhjendused 25 ja 100). Alles selle lepingu alusel tegi PostNord AB juhatus investeerimisotsuse ja PostNord Groupi kohustus Post Danmarkile kapitalisüst teha muutus seega „tingimusetuks ja õiguslikult siduvaks“, mis on kohtute kohaldatav kriteerium (85).

(186)

Võttes arvesse põhjendusi 183–185, leiab komisjon, et PostNord Groupi kapitalisüst tehti 11. juunil 2018.

(187)

Samuti on 2018. aasta aprillis tehtud suhteliselt väike ja osaline ülekanne (86) (vt põhjendus 107) kooskõlas oktoobrilepingu punktiga 6, kus on märgitud: „Oodates [komisjoni heakskiitu lepingu riigiabi elementide kohta], võib [PostNord] anda ettevõtjale Post Danmark A/S vajalikud rahalised vahendid, et ettevõtja saaks jätkata oma igapäevategevust.“ Sellist väikest ülekannet, mille eesmärk on tagada tegevuse lühiajaline jätkumine ajal, mil oodati struktuursemaid meetmeid, nagu hüvitis universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest 2017.–2019. aastal, ei saa pidada võrreldavaks PostNord Groupi 2,339 miljardi Taani krooni suuruse kapitalisüstiga Post Danmarkile.

(188)

Komisjon märgib ka, et oktoobrileping erineb valitsustevahelisest lepingust, mille Taani ja Rootsi sõlmisid Öresundi püsiühenduse rajamise, haldamise ja käitamisega tegeleva konsortsiumi loomise kohta (vt põhjendus 64). Erinevalt valitsustevahelisest lepingust ei taga Taani ja Rootsi oktoobrilepinguga ühiselt midagi ega kohustu rahalist toetust andma.

(189)

Seda asjaolu kinnitab Öresundi püsiühendust käsitleva komisjoni otsuse (vt joonealune märkus 38) põhjendus 32, milles osutatakse valitsustevahelise lepingu artiklile 12, kus on märgitud:

(190)

Vastupidi menetluse algatamise otsuses esitatud komisjoni järeldusele, et Taani kapitalisüst tehti 11. juunil 2018 (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 108), leiab Taani, et tema kapitalisüst tehti alles 10. detsembril 2018 ehk samal päeval, mil see välja maksti. ITD leiab, et see kapitalisüst tehti oktoobrilepingu sõlmimise kuupäeval, nimelt 20. oktoobril 2017.

(191)

Komisjon leiab, et sarnaselt PostNord Groupi kapitalisüstiga tuli pärast oktoobrilepingu sõlmimist võtta edasisi meetmeid, et Taani saaks oma kapitalisüsti teha. Esiteks tuli võtta vastu 17. mai 2018. aasta ministri dekreet, mis kujutas endast Taani parlamendi rahanduskomitee heakskiitu Taani transpordi-, ehitus- ja elamuvaldkonna ministeerium vajas seda Taani parlamendi heakskiitu, et kapitalisüstiga edasi liikuda.

(192)

Teiseks märgib komisjon, et märkuste põhjal, mille riigid esitasid menetluse algatamise otsuse kohta, ei olnud ministri dekreet siduv ja Taani valitsus võis igal ajal otsustada ministri dekreeti mitte arvesse võtta, sest see ei pannud Taanile abi andmise kohustust.

(193)

Kuna oktoobrilepingus on selgelt märgitud, et oktoobrilepingu rakendamiseks on samamoodi vaja ka Taani valitsuse nõusolekut (vt põhjendus 24), ning võttes arvesse, et ministri dekreet ei kujuta endast sellist nõusolekut ega pane valitsusele sellega seoses kohustust, järeldab komisjon, et Taani kapitalisüsti saab pidada tehtuks üksnes alates selle väljamaksmisest 10. detsembril 2018.

(194)

Seepärast parandab komisjon menetluse algatamise otsuses väljendatud järeldust Taani kapitalisüsti tegemise kuupäeva kohta. Tuleks aga märkida, et abi andmise kuupäeva 11. juuni 2018 asendamine 10. detsembriga 2018 ei mõjuta turutingimustele vastavuse hindamist käesoleva otsuse punktis 5.3.2.

(195)

Vastupidi menetluse algatamise otsuses esitatud komisjoni järeldusele, et Rootsi kapitalisüst tehti 28. mail 2018 (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 118), leiab Rootsi, et tema kapitalisüst tehti alles 29. novembril 2018. ITD leiab, et Rootsi kapitalisüst tehti oktoobrilepingu sõlmimise kuupäeval, nimelt 20. oktoobril 2017.

(196)

Sarnaselt Taani kapitalisüstiga oli pärast oktoobrilepingu sõlmimist vaja rakendusmeetmeid Rootsi kapitalisüsti rakendamiseks. Rootsi kapitalisüsti puhul on rakendamismeede Rootsi parlamendi volitus, mis anti 12. detsembril 2017 (põhjendused 100 ja 101). Nagu selgitatud menetluse algatamise otsuses (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 117), sõltus see volitus komisjoni heakskiidust universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest antavale hüvitisele; see heakskiit saadi 28. mail 2018.

(197)

Riikide märkustest menetluse algatamise otsuse kohta ilmneb, et volitus võimaldab küll valitsusel tegutseda, aga ei kohusta teda selleks. Sellega seoses on Rootsi esitanud näiteid muude olukordade kohta, kus parlament andis volitused, kuid valitsus pole nende alusel (veel) tegutsenud (vt põhjendus 99).

(198)

Põhjenduste 195–197 põhjal järeldab komisjon, et alles siis, kui valitsus otsustab tegutseda, on tegemist õiguslikult siduva otsusega, mille alusel saab pidada volituses heaks kiidetud rahaliste vahendite ülekandmist abi andmiseks. See otsus tehti 29. novembril 2018 (vt põhjendus 101).

(199)

Seepärast parandab komisjon menetluse algatamise otsuses väljendatud järeldust Rootsi kapitalisüsti tegemise kuupäeva kohta. Tuleks aga märkida, et abi andmise kuupäeva 28. mai 2018 asendamine 29. novembriga 2018 ei mõjuta turutingimustele vastavuse hindamist käesoleva otsuse punktis 5.3.3.

(200)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt saab meedet pidada riigiabiks, kui täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused: i) meede antakse riigi poolt või riigi ressurssidest; ii) see annab valikulise majandusliku eelise teatavatele ettevõtjatele või teatavate kaupade tootmisele; iii) eelis kahjustab konkurentsi või ähvardab seda teha ning iv) meede mõjutab liidusisest kaubandust.

(201)

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peab komisjon esmalt kindlaks tegema, kas abisaaja on ettevõtja ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Ettevõtja mõiste hõlmab majandustegevusega tegelevat mis tahes üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Majandustegevus on igasugune tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises teataval turul (87).

(202)

Taani ja Rootsi ametiasutused tunnistavad, et Post Danmark tegeleb majandustegevusega. Post Danmark pakub Taani postiturul tasu eest postiteenuseid, konkureerides teiste teenuseosutajatega. Seepärast on postiteenuste pakkumine sellel turul majandustegevus. Neil põhjustel saab Post Danmarki seoses kapitalisüstiga rahastatud tegevusega pidada ettevõtjaks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(203)

Et hinnata, kas riigi osalusega äriühingu kaudu võetud meede on riigile omistatav, tuleb teha kindlaks, kas avaliku sektori asutusi saab pidada ühel või teisel viisil meetme vastuvõtmises osalenuks (88).

(204)

Lisaks hõlmavad riigi ressursid kõiki avaliku sektori ressursse, (89) sealhulgas riigi osalusega äriühingute ressursse (90). See, kas avalikku sektorisse kuuluv asutus on autonoomne, ei puutu asjasse (91).

(205)

Komisjon jääb oma menetluse algatamise otsuses esitatud hinnangu juurde, et PostNord Groupi kapitalisüst on Taanile ja Rootsile omistatav. Kuigi oktoobrilepingut ei saa pidada abi andmise aktiks, on see kahe riigi vaheline kahepoolne leping, milles lepitakse põhimõtteliselt kokku Post Danmarki ümberkujundamiskava rakendamises. Kontserni kapitalisüst on osa oktoobrilepingust, nagu nähtub selle punktist 4 (vt põhjendus 22).

(206)

Kuna kõnealused kaks riiki leppisid oktoobrilepingus põhimõtteliselt kokku PostNord Groupi kapitalisüstis ja kuna need riigid pole seda lepingut kunagi kahtluse alla ei seadnud, leiab komisjon, et PostNord Groupi kapitalisüst on selle lepingu tagajärg ning seega Taani ja Rootsi riigile omistatav. Seda järeldust kinnitab ka rakendamisleping (vt põhjendus 25), milles Taani ja PostNord AB lepivad sõnaselgelt kokku kontserni tehtavas kapitalisüstis. Võttes ka arvesse, et PostNord Group on riigi osalusega äriühing ja et riigi ressursid hõlmavad riigi osalusega äriühingute ressursse, on meede võetud riigi ressurssidest.

(207)

Et meede kuuluks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse, peab see soodustama teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Seega laieneb abi mõiste vaid nendele meetmetele, millega soodustatakse teatud ettevõtjaid valikuliselt.

(208)

PostNord Groupi kapitalisüst on üksikmeede, millega toetatakse konkreetselt Post Danmarki. Seega leiab komisjon, et meede on valikuline.

(209)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta (92). Oluline ei ole mitte riigi sekkumise põhjus ega eesmärk, vaid meetme mõju ettevõtjale (93). Eelisega on tegemist iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise tagajärjel ja tavalistest turutingimustest erinevatel tingimustel paranenud.

(210)

Avaliku sektori asutuste majandustehingutega ei anta eelist ning seetõttu ei kujuta need tehingud endast abi, kui need on sooritatud tavapärastel turutingimustel (94). Seepärast tuleks avaliku sektori asutuste käitumist võrrelda sarnaste eraettevõtjate käitumisega tavapärastel turutingimustel. Hinnang, kas riigi sekkumine vastab turutingimustele, tuleb anda ex ante, võttes aluseks sekkumisotsuse tegemise hetkel kättesaadava teabe (95).

(211)

Komisjon leiab, et Taani ja Rootsi ametiasutuste esitatud kaks diskonteeritud rahavoogude mudelit olid meetodina hästi kooskõlas lubatud hindamistavaga investeeringu turutingimustele vastavuse kindlakstegemiseks. Omakapitaliinvesteeringuid käsitlevate otsuste hindamiseks kasutatakse sageli äriühingu tulevaste rahavoogude nüüdispuhasväärtust (mida on korrigeeritud võla arvessevõtmiseks). Esitatud mudelites võeti arvesse kaht rahavoogu, nimelt üht, mis tulenes Post Danmarki pankrotist (negatiivne rahavoog, mida välditi), ning teist, mis tulenes Post Danmarki tulevasest tegevuskasumist (positiivne rahavoog).

(212)

Seoses menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlustega leiab komisjon saadud lisateabe alusel, et diskonteeritud rahavoogude mudelites kasutatud kasumlikkuse prognoosid on mõistlikud ja turu-uuringute alusel põhjendatud (vt põhjendus 122). Eelkõige võrreldi eeldusi Post Danmarki tulude kasvumäärade ja kasumlikkuse kohta Post Danmarkiga võrreldavate ettevõtjate valimi omadega (vt põhjendus 122). Sellesse valimisse kuulus hulk börsil noteeritud äriühinguid, kes tegutsesid postiteenuste ja logistikasektoris. Iga Post Danmarkiga võrreldava ettevõtja puhul saadi turuanalüütikutelt prognoosid tulude ja kasumi kohta. Kokkuvõttes näitas võrdlemine, et turuanalüütikute prognoosidega võrreldes paistsid Post Danmarki äriplaani aluseks olevad prognoosid olevat konservatiivsed.

(213)

Äriplaani kohaselt oleks Post Danmarki kasumlikkus PostNord Groupi kapitalisüstile järgnevatel aastatel esialgu negatiivne. See on üks argumentidest, mille ITD esitas Post Danmarkile antud väidetava majandusliku eelise kohta. Kuigi PostNord Groupi kapitalisüstile vahetult järgnevatel aastatel tekkivad märkimisväärsed restruktureerimiskulud toovad kaasa kahjumi, oleks eeldatav kasumlikkus pärast Post Danmarki saneerimist eelanalüüsi kohaselt piisav, et pidada PostNord Groupi kapitalisüsti turutingimustele vastavaks.

(214)

Kasumlikkuse analüüs, milles kasutati omakapitali vabade rahavoogude meetodit, näitas, et PostNord Groupi kapitalisüsti eeldatav kasumlikkus oleks siiski turutingimustel piisav, isegi kui arvutustest jäetaks välja kahjum, mis tekiks Post Danmarki pankroti korral. Analüüs näitas, et Post Danmarki aktsionärina ootas PostNord Group omakapitalisüsti tegemise kuludest suuremat tulu.

(215)

PostNord Groupi kapitalisüsti eeldatav kasumlikkus põhines täpselt kindlaks määratud ja põhjendatud kapitali kaalutud keskmisel hinnal ja omakapitali hinnal, mida kasutati vastavalt ettevõtte ja aktsionäride vabade rahavoogude diskonteerimiseks. Vastupidi sellele, mida väitis ITD, kajastasid need diskontomäärad nõuetekohaselt Post Danmarki rahavoogude riskitaset. Kapitali kaalutud keskmises hinnas võeti eelkõige arvesse asjakohaseid riskipreemiaid (vt põhjendus 148).

(216)

Seoses ITD väitega, et diskonteeritud rahavoogude analüüsi aruande koostas PostNord ise ja seda ei teinud sõltumatu ekspert, märgib komisjon, et riigiabi eeskirjades pole nõutud, et hindamisaruanded koostaks ekspert, kes on abisaavatest ettevõtjatest sõltumatu. Riigiabi eeskirjades on üksnes nõutud, et turutingimustele vastavuse analüüs põhineks üldtunnustatud standardsel hindamismetoodikal, mis tugineb kättesaadavatele objektiivsetele, kontrollitavatele ja usaldusväärsetele andmetele, (96) mis peaksid olema piisavalt üksikasjalikud ja kajastama majanduslikku olukorda ajal, mil otsustati tehing teha, võttes arvesse riskitaset ja tulevikuootusi (97).

(217)

Seoses ITD väitega, et diskonteeritud rahavoogude analüüsi aruandes oleks tulnud arvesse võtta kõiki kolme kapitalisüsti, märgib komisjon, et PostNord Groupi kapitalisüst Post Danmarkile on eraldi meede, mille eesmärk erineb Taani ja Rootsi poolt ettevõtjale PostNord AB tehtud kapitalisüsti omast. Seega tehti diskonteeritud rahavoogude analüüsis õigesti, et võeti arvesse üksnes PostNord Groupi kapitalisüsti Post Danmarkile.

(218)

Seoses ITD väitega, et diskonteeritud rahavoogude analüüsis võeti arvesse nõuetele mittevastavaid kulusid, mis on seotud hüpoteeklaenude ja muude laenudega, mida Post Danmark poleks võimeline likvideerimise korral tagasi maksma, on Rootsi ja Taani teavitanud komisjoni, et PostNord Groupi krediidilimiidi lepingu kohased samaaegse makseviivituse tingimused on sellised, et juhul, kui Post Danmark läheb pankrotti, on PostNord Group õiguslikult kohustatud need laenud tagasi maksma. Seega on diskonteeritud rahavoogude analüüsis õigesti neid kulusid arvesse võetud. Tegutsedes krediidilimiidi lepingu kontekstis [---], ei tegutse PostNord Group avaliku sektori asutusena, vaid turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtjana, kes täidab oma kohustusi ärilise laenulepingu raames. Seepärast märgib komisjon, et Post Danmarkile pankroti korral tekkivaid hüpoteeklaenu ja muude laenudega seotud kulusid võib diskonteeritud rahavoogude analüüsis kasutada.

(219)

Seoses ITD väitega, et diskonteeritud rahavoogude analüüsis võeti arvesse nõuetele mittevastavaid kulusid seoses kaudsete pankrotikuludega, täpsemalt PostNord Groupi väidetavaid suuremaid laenukasutuse kulutusi ning kahju, mis tuleneb PostNord Groupile „võimetusest pakkuda Põhjamaades terviklikke logistikalahendusi“ ning „tema Põhjamaades toimuva tegevuse sünergia ja ulatuse vähenemisest“, märgib komisjon, et need kulud on tõepoolest kaudsed kulud, mida PostNord Group kannaks Post Danmarki pankroti korral, nagu seda teeks iga arukas ettevõtja. Seega võib neid kulusid diskonteeritud rahavoogude analüüsis kasutada.

(220)

Seoses ITD väitega, et diskonteeritud rahavoogude analüüsis on arvesse võetud nõuetele mittevastavaid rahavooge, nagu universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest antav hüvitis, märgib komisjon, et kuna universaalteenuse osutamise kohustuse täitmise eest antavat hüvitist käsitatakse kokkusobiva abina, võib seda diskonteeritud rahavoogude analüüsis arvesse võtta. Lõppude lõpuks võtaks arukas investor investeeringu asjakohasuse hindamisel arvesse kokkusobivat abi.

(221)

Seoses ITD väitega, et isegi kui diskonteeritud rahavoogude analüüsis võetaks arvesse Post Danmarki pankroti stsenaariumi kohaseid otseseid ja kaudseid kulusid, tuleks arvesse võtta üksnes osa neist kuludest ja mitte kogu summat, kuna Post Danmarki pankrotti poleks tingimata võimalik PostNord Groupi kapitalisüsti abil vältida, märgib komisjon aga, et Taani ja Rootsi esitatud arvutuste kohaselt oleks kontserni kapitalisüst hoidnud Post Danmarki pankroti ära ja et pankrot hoiti ära ka tegelikult.

(222)

Seoses ITD väitega, et diskonteeritud rahavoogudes kasutatud tulud on liiga suured ja ei kajasta riski, et universaalteenuse osutamise kohustust pärast 2019. aastat ei pikendata, märgib komisjon, et see risk on üksnes hüpoteetiline. Universaalteenuse osutamise kohustust on alati täitnud Post Danmark ja PostNord Groupil polnud mingit põhjust arvata, et see muutuks. Sellega seoses võib märkida, et enamikus liikmesriikides täidab universaalteenuse osutamise kohustust üldjuhul ajalooline riiklik postiettevõtja.

(223)

Seoses ITD väitega, et võttes arvesse Post Danmarki netomüügi 10 % vähenemist 2017. aastal, on diskonteeritud rahavoogudes kasutatud eeldatavad kasvumäärad kirja- ja logistikaturul liiga optimistlikud ja seega küsitavad, kordab komisjon oma põhjenduses 212 esitatud hinnangut ja leiab, et Post Danmarki äriplaani aluseks olevaid turuanalüütikute prognoose võib pidada konservatiivseteks.

(224)

Seoses ITD väitega, et diskonteeritud rahavoogude puhul kasutatud kapitali kaalutud keskmine hind on liiga madal, kuna selle puhul võeti arvesse PostNord Groupiga võrreldavaid ettevõtjaid, mitte Post Danmarkiga võrreldavaid ettevõtjaid ning ei võetud arvesse Post Danmarki kaugeleulatuva plaaniga kaasnevat pankrotiohtu ega mudeli suurt tundlikkust tulevast turuolukorda käsitlevate subjektiivsete eelduste suhtes, kordab komisjon oma põhjenduses 215 esitatud hinnangut ja märgib, et diskonteeritud rahavoogude analüüsis võeti arvesse Post Danmarkiga võrreldavate ettevõtjate võrdlusaluseid, samas kui lisapreemiad kajastasid kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamisel nõuetekohaselt asjakohaseid riske.

(225)

Seoses ITD väitega, et riikide käsitletav PostNord Groupi krediidireitingu tõenäoline alandamine kinnitaks, et PostNord Groupi kapitalisüst poleks rahaliselt mõistlik ja ei vastaks turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele, kordab komisjon oma põhjendustes 211–215 esitatud hinnangut kontserni kapitalisüsti turutingimustele vastavuse kohta ning leiab selle põhjal, et PostNord Groupi krediidireitingu alandamine Post Danmarkile tehtava kapitalisüsti tõttu ei tundu eriti tõenäoline (vt põhjendus 240). Sellest olenemata ei oleks PostNord AB mitteametliku krediidireitingu väga ajutine korrigeerimine tingimata vastuolus mõistliku investeeringu tingimustega.

(226)

Seoses UPSi väitega, et diskonteeritud rahavoogude arvutustes kasutatud eeldatava kasvumäära realistlikkust on võimalik kontrollida, võrreldes kasvumäära kogu segmendi kasvumääraga (vt põhjendus 81), mis on esitatud hulgas teadustöödes ja muudes allikates, ning võttes arvesse PostNordi võimet prognoosida täpselt eeldatavaid tulemusi seoses konkreetsete eesmärkidega, kordab komisjon oma põhjenduses 212 esitatud märkusi, et diskonteeritud rahavoogude analüüsis kasutatud eeldatavad kasvumäärad tundusid olevat konservatiivsed, ning lisab, et komisjonil pole võimalik riigiabi hindamisel arvesse võtta PostNord Groupi võimet konkreetse eesmärgi puhul oodatavaid tulemusi täpselt prognoosida.

(227)

Seoses UPSi väitega, et diskonteeritud rahavoogude analüüsis tuleks arvesse võtta täiendavaid laenukasutuse kulutusi ning seda mitte üksnes PostNord Groupi kapitalisüsti puudumisest tingitud Post Danmarki pankroti stsenaariumi puhul, vaid ka PostNord Groupi kapitalisüsti toimumise stsenaariumi puhul, pidades silmas Taani ametiasutuste märkust, et PostNord AB mitteametlikku krediidireitingut võidakse alandada ka Post Danmarkile kapitalisüsti tegemise tagajärjel, märgib komisjon, et kuna PostNord Groupi kapitalisüst Post Danmarkile on keskpikas perspektiivis piisavalt kasumlik, ei tundu PostNord Groupi krediidireitingu alandamine eriti tõenäoline ning seega ei tuleks PostNord Groupi kapitalisüsti stsenaariumi puhul täiendavaid laenukasutuse kulutusi arvesse võtta.

(228)

Kokkuvõttes järeldab komisjon Taani ja Rootsi esitatud kahe kvantitatiivse kasumlikkuse analüüsi põhjal, et PostNordi Groupi kapitalisüst on kooskõlas turutingimustega, sest need analüüsid näitasid, et PostNord Groupi olukorras erainvestor oleks samuti Post Danmarkile kapitalisüsti teinud.

(229)

Et meedet saaks pidada riigiabiks, peab see moonutama või ähvardama moonutada konkurentsi ja mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust.

(230)

Riigi võetud meedet käsitatakse meetmena, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, kui see võib parandada abisaaja konkurentsiolukorda võrreldes konkureerivate ettevõtjatega (98). Seetõttu eeldatakse konkurentsi moonutamist, kui riik annab ettevõtjale rahalise eelise liberaliseeritud sektoris, kus esineb või võib esineda konkurents.

(231)

Seoses meetme mõjuga kaubandusele ei ole vaja kindlaks teha, et abil on tegelik mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele (99). Täpsemalt on liidu kohtud otsustanud, et „kui liikmesriigi antud abi tugevdab ühe ettevõtja seisundit [liidusiseses] kaubanduses teiste konkureerivate ettevõtjate suhtes, tuleb leida, et abi mõjutab viimaseid“ (100).

(232)

Post Danmark osutab postiteenuseid nii Taani territooriumil kui ka muudes riikides. Taani postiteenuste turg liberaliseeriti 1. jaanuaril 2011. Taani ametiasutuste sõnul oli Post Danmarki turuosa 2016. aastal kirjade kättetoimetamise valdkonnas umbes [---] %, ettevõtjalt ettevõtjale ning ettevõtjate poolt tarbijatele saadetavate postipakkide kättetoimetamise valdkonnas [---] % ning ajalehtede ja ajakirjade kättetoimetamise valdkonnas [---] %.

(233)

Taani territooriumil tegutseb mitu postiteenuseid osutavat ettevõtjat. Need ettevõtjad konkureerivad otseselt Post Danmarkiga ning mitu neist, näiteks UPS ja GLS, tegutsevad ka teistes liikmesriikides.

(234)

Seepärast leiab komisjon, et PostNord Groupi kapitalisüst Post Danmarkile võib mõjutada kaubandust ja moonutada konkurentsi.

(235)

Kuna leiti, et PostNord Groupi kapitalisüst on kooskõlas turutingimustega, sest asjakohased analüüsid näitasid, et PostNord Groupi olukorras erainvestor oleks Post Danmarkile sarnase omakapitalisüsti teinud, ei saanud Post Danmark majanduslikku eelist ja seega pole üks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumidest täidetud.

(236)

Kuna need kriteeriumid on kumulatiivsed, leiab komisjon, et PostNord Groupi kapitalisüst Post Danmarkile ei ole riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(237)

Taani ametiasutused tunnistavad, et PostNord Group tegeleb majandustegevusega. PostNord Group on Post Danmarki ainuomanik; Post Danmark pakub Taani postiturul postiteenuseid tasu eest ja konkureerides teiste teenuseosutajatega, tegeledes seega majandustegevusega. Ka kontserni teised tütarettevõtjad osutavad teenuseid mitmel postiteenuste ja logistikaturul. Neil põhjustel saab PostNord Groupi seoses tegevusega, mida rahastati Taani kapitalisüstiga PostNord Groupile, pidada ettevõtjaks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(238)

Kuna Taani ametiasutused rakendasid asjaomast meedet otseselt, on see määratluse poolest riigile omistatav. Nagu märgitud põhjenduses 204, hõlmavad riigi ressursid kõiki avaliku sektori ressursse. Kuna Taani ametiasutused tegid kapitalisüsti Taani riigieelarvest, leiab komisjon, et ka see tingimus on täidetud.

(239)

Kapitalisüst on PostNord AB kasuks võetud üksikmeede. Sel põhjusel on see valikuline.

(240)

Komisjon leiab, nagu seda oli märkinud ka ITD, et Taani (või Rootsi) ametiasutused pole endiselt veenvalt tõendanud, et ilma Taani ja Rootsi kapitalisüstideta halveneks PostNord AB krediidireiting. Börsivälise äriühinguna pole ettevõtjal PostNord AB ametlikku krediidireitingut ning PostNord AB krediidireitingu kindlaksmääramiseks peaks finantsasutus võtma arvesse rohkem tegureid peale PostNord AB netovõla ja EBITDA suhte. Oletust, et finantsasutus oleks tingimata kehtestanud märkimisväärselt rangemad rahastamistingimused üksnes sellepärast, et nimetatud suhe muutuks ilma Taani ja Rootsi kapitalisüstideta ajutiselt ebasoovitavalt suureks, pole piisavalt põhjendatud, kuigi see on seda enam vajalik, et PostNord Groupi kapitalisüst Post Danmarkile on turutingimustega kooskõlas (vt põhjendus 228) ja seega keskpikas perspektiivis kasumlik.

(241)

Kuigi Rothschildi esitatud analüüs näitab, et PostNord AB kaotaks oma investeerimisjärgu krediidireitingu üksnes aastateks 2019–2020, on ettevõtja väärtusele avalduva mõju kvantifitseerimiseks kasutatud diskonteeritud rahavoogude mudelis võetud arvesse püsivalt kõrgemat kapitali kaalutud keskmist hinda [---] %, nagu Taani riik kinnitas oma vastuses komisjoni küsimustele. Sellise lähenemisviisi puhul on kapitalisüsti mõju ettevõtja väärtusele (C) suurem kui 1 miljard Taani krooni ning seega on see ka suurem kui 667 miljoni Rootsi krooni suurune riigi kapitalisüst (D), nagu näidatud tabelis 6.

Stsenaarium A. Ettevõtja väärtus koos riigi kapitalisüstidega – kapitali kaalutud keskmine hind = madalam kapitali kaalutud keskmine hind (enne PostNord AB krediidireitingu alandamist)

Stsenaarium B. Ettevõtja väärtus ilma riigi kapitalisüstideta – kapitali kaalutud keskmine hind = kõrgem kapitali kaalutud keskmine hind

(242)

Komisjon leiab, kui oletada, et PostNord AB mitteametlik krediidireiting ajutiselt halveneb, siis vähemalt jätkuväärtuse (101) arvutamisel alates 2027. aastast tuleks kasutada tavapärast kapitali kaalutud keskmist hinda [---] % (enne PostNord Groupi kapitalisüsti), mitte kehvemat hinda, et kajastada PostNord AB mitteametliku krediidireitingu halvenemise ajutisust. Kui riikide esitatud arvutustes kasutataks jätkuväärtuse puhul tavapärast kapitali kaalutud keskmist hinda [---] %, jõutaks järeldusele, et investeering ei ole kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega; see järeldus oleks vastuolus riikide järeldusega, milleni jõuti püsivalt kehvema kapitali kaalutud keskmise hinna [---] % põhjal.

(243)

Korrigeeritud arvutus (milles kasutatakse tavapärast kapitali kaalutud keskmist hinda), mis põhineb Taani ja Rootsi diskonteeritud rahavoogude analüüsi vabadel rahavoogudel (esitatud tabelis 7) näitab, et Taani ja Rootsi 667 miljoni Rootsi krooni suurused kapitalisüstid (D) suurendavad PostNord AB väärtust (C) üksnes 62 miljoni Rootsi krooni võrra, mis on kapitalisüstide väärtusest väiksem summa.

Stsenaarium A. Ettevõtja väärtus koos riigi kapitalisüstidega – kapitali kaalutud keskmine hind = madalam kapitali kaalutud keskmine hind (enne PostNord AB krediidireitingu alandamist)

Stsenaarium B. Ettevõtja väärtus ilma riigi kapitalisüstideta – kapitali kaalutud keskmine hind = kõrgem kapitali kaalutud keskmine hind (pärast PostNord AB krediidireitingu alandamist) üksnes 2018.–2026. aastal ja hilisem püsivalt madalam kapitali kaalutud keskmine hind

(244)

See korrigeeritud arvutus näitab, et vastupidi sellele, mida riigid väidavad, ei suureneks ettevõtja väärtus Taani ja Rootsi kapitalisüstide tulemusel rohkem kui 62 miljoni Rootsi krooni võrra, mis on palju väiksem summa kui 667 miljoni Rootsi krooni suurune investeering. Rahastamiskulude kasv on riikide prognoositust palju väiksem, sest rahastamistingimuste halvenemisel (kui see juhtub) oleks üksnes ajutine mõju.

(245)

Seoses riikide esitatud väitega, et komisjoni nõutav tõendamiskoormis on ülemäärane, tuleks märkida, et riigiabi eeskirjade ja komisjoni praktika kohaselt lasub tõendamiskoormis alati liikmesriigil. Asjakohasest liidu kohtupraktikast tuleneb, et kui liikmesriigi väide, et ta toimis turuosalisena, on kaheldav, peab liikmesriik esitama tõendid, et tehingu tegemise otsus põhines majandushinnangutel, mis on sarnased nendega, mille oleks sarnastel tingimustel ellu viinud mõistlik eraettevõtja (kes on asjaomase avaliku sektori asutusega võimalikult sarnane), et teha kindlaks tehingu kasumlikkus või majanduslikud eelised (102).

(246)

Komisjon leiab, et Taani ametiasutused ei tõendanud selle väite usaldusväärsust, et PostNord AB oleks ilma Taani ja Rootsi kapitalisüstideta oma investeerimisjärgu krediidireitingu kaotanud ning selle nimetatud kapitalisüstide saamise korral säilitanud. Samuti ei tõendanud Taani ametiasutused, et investeerimisjärgu krediidireitingu kaotamise (oletades, et see juhtub) rahalised tagajärjed oleksid nende kapitalisüsti summast suuremad. Mõistlik turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja ei oleks teinud kapitalisüsti olukorras, kus puudus toimingu kasumlikkust või majanduslikke eeliseid näitav analüüs.

(247)

Komisjon ei saa seega asuda seisukohale, et Taani kapitalisüst oli kooskõlas turutingimustega, ning seega järeldab komisjon, et kapitalisüstiga anti ettevõtjale PostNord AB eelis.

(248)

Määral, mil meede toob ettevõtjale PostNord AB kasu, võib see ühtlasi moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust, sest PostNord AB tegutseb Post Danmarki ja oma muude tütarettevõtjate, näiteks PostNord Sverige kaudu mitmel rahvusvahelise konkurentsiga turul. PostNord Sverige tegutseb Rootsi postiturul, mis liberaliseeriti 1993. aastal. Samuti osutab ta logistikateenuseid mitmel Põhjamaade turul ja mujal Euroopas (vt põhjendus 15).

(249)

Võttes arvesse põhjendusi 240–248, leiab komisjon, et Taani kapitalisüst ettevõtjale PostNord AB kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(250)

Rootsi ametiasutused tunnistavad, et PostNord Group tegeleb majandustegevusega. PostNord Group on Post Danmarki ainuomanik; Post Danmark pakub Taani postiturul postiteenuseid tasu eest ja konkureerides teiste teenuseosutajatega, tegeledes seega majandustegevusega. Ka kontserni teised tütarettevõtjad osutavad teenuseid mitmel postiteenuste ja logistikaturul. Neil põhjustel saab ettevõtjat PostNord AB seoses tegevusega, mida rahastati Rootsi kapitalisüstiga ettevõtjale PostNord AB, pidada ettevõtjaks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(251)

Kuna Rootsi ametiasutused rakendasid asjaomast meedet otseselt, on see määratluse poolest riigile omistatav. Nagu märgitud põhjenduses 204, hõlmavad riigi ressursid kõiki avaliku sektori ressursse. Kuna Rootsi ametiasutused tegid kapitalisüsti Rootsi riigieelarvest, leiab komisjon, et ka see tingimus on täidetud.

(252)

Kapitalisüst on PostNord AB kasuks võetud üksikmeede. Sel põhjusel on see valikuline.

(253)

Samadel põhjustel, mis on esitatud põhjendustes 240–247, ning kooskõlas ITD märkustega ei suutnud Taani ja Rootsi enne ja pärast menetluse algatamise otsuse esitamist põhjendada ega kvantifitseerida riski, et PostNord AB kaotab ilma Taani ja Rootsi kapitalisüstita oma mitteametliku investeerimisjärgu krediidireitingu. Investeerimisjärgu krediidireitingu kaotamise tõenäosus ei ole prima facie ilmselge ning selle kaotamise tagajärgede hindamine on probleemne nii teoreetilisest vaatepunktist (st võlakapitali hinna püsiv suurenemine) kui ka kvantitatiivsest vaatepunktist (ettevõtja väärtuse arvutamine).

(254)

Määral, mil meede toob ettevõtjale PostNord AB kasu, säilitades tema investeerimisjärgu krediidireitingu, võib see ühtlasi moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust, sest PostNord AB tegutseb Post Danmarki ja oma muude tütarettevõtjate, näiteks PostNord Sverige kaudu mitmel rahvusvahelise konkurentsiga turul. PostNord Sverige tegutseb Rootsi postiturul, mis liberaliseeriti 1993. aastal. Samuti osutab ta logistikateenuseid mitmel Põhjamaade turul ja mujal Euroopas (vt põhjendus 15).

(255)

Võttes arvesse põhjendusi 250–254, leiab komisjon, et Rootsi kapitalisüst ettevõtjale PostNord AB kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(256)

Nende käesolevas otsuses hinnatud meetmete puhul, mille kohta on tehtud järeldus, et need kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb hinnata, kas meetmeid saab pidada siseturuga kokkusobivaks.

(257)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi ülesanne esitada siseturuga kokkusobivuse võimalikud alused ja näidata, et asjakohased tingimused on täidetud (103).

(258)

Taani ja Rootsi ametiasutused ei ole aga esitanud ühtegi argumenti, mis tõendaks kõnealuste meetmete kokkusobivust siseturuga.

(259)

Võttes arvesse põhjendusi 256–258, järeldab komisjon, et Taani kapitalisüst ettevõtjale PostNord AB ja Rootsi kapitalisüst ettevõtjale PostNord AB kujutavad endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi.

(260)

Aluslepingu ja liidu kohtute väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on komisjon pädev otsustama, et asjaomane liikmesriik peab abi muutma või selle andmise lõpetama, kui komisjon on leidnud, et abi on siseturuga kokkusobimatu (104). Samuti on liidu kohtud korduvalt sedastanud, et liikmesriigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada varasem olukord (105).

(261)

Sellega seoses on liidu kohtud sedastanud, et see eesmärk on täidetud, kui abisaaja on ebaseadusliku abiga saadud summad tagasi maksnud, loobudes sel moel eelisest, mis tal siseturul konkurentide ees oli, ja on taastatud abi andmisele eelnenud olukord (106).

(262)

Kooskõlas osutatud kohtupraktikaga on määruse (EL) 2015/1589 artikli 16 lõikes 1 sätestatud, et „[k]ui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada“.

(263)

Seega, võttes arvesse, et Taani ja Rootsi kapitalisüste rakendati aluslepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes ja et neid tuleb käsitada ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abina, tuleks nõuda need kapitaliinvesteeringud tagasi, et taastada enne nende tegemist siseturul valitsenud olukord.

(264)

Ettevõtjale PostNord AB antud Rootsi ja Taani kapitalisüstidele puhul on tagasinõutavad nominaalsummad vastavalt 400 miljonit Rootsi krooni, mis tuleks tagasi nõuda Rootsilt, ja 267 miljonit Rootsi krooni, mis tuleks tagasi nõuda Taanilt.

(265)

Tagasinõutavad summad peaksid hõlmama ajavahemikku alates kuupäevast, mil abi anti PostNord AB käsutusse, kuni selle tegeliku tagasimaksmiseni. Tagasinõutava abisumma pealt tuleks arvestada intressi kuni abi tegeliku tagasimaksmiseni.

(266)

Komisjon leiab, et PostNord Groupi kapitalisüst Post Danmarkile ei ole riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(267)

Komisjon leiab, et Taani kapitalisüst ettevõtjale PostNord AB ja Rootsi kapitalisüst ettevõtjale PostNord AB on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ning et Taani ja Rootsi on rakendanud neid ebaseaduslikult, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3. Samuti leiab komisjon, et need kapitalisüstid on siseturuga kokkusobimatud. Seepärast peaksid Taani ja Rootsi ebaseadusliku ja kokkusobimatu abi ettevõtjalt PostNord AB tagasi nõudma,