(1)

Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) ja Ukraina vaheliste suhete areng Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames jätkub. Liidu ja Ukraina vaheline assotsieerimisleping (2) (edaspidi „assotsieerimisleping“), mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, jõustus 1. septembril 2017.

(2)

2014. aasta kevadel alustas Ukraina kaugeleulatuva reformiprogrammi elluviimist, mille eesmärk on stabiliseerida riigi majandust ja parandada kodanike toimetulekut. Peamiste prioriteetide hulgas on võitlus korruptsiooni vastu ning põhiseaduse, valimis- ja kohtureformid. Nende reformide rakendamist on toetatud viie järjestikuse makromajandusliku finantsabi programmiga, mille raames on Ukraina saanud laenudena abi kokku 5 miljardit eurot. Viimase, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2020/701 (3) kohase COVID-19 pandeemia kontekstis antud makromajandusliku finantsabi raames sai Ukraina laenudena 1,2 miljardit eurot ja selle andmine lõppes 2021. aasta septembris.

(3)

Ukraina majandust mõjutas 2020. aasta majanduslangus, mille põhjustasid COVID-19 pandeemia ja pikaajalised julgeolekuohud piiril Venemaaga. Ebakindluse pideva suurenemise tagajärjeks on hiljutine kindlustunde kaotamine, mis mõjutab negatiivselt majanduslikke väljavaateid, ja alates 2022. aasta jaanuari keskpaigast juurdepääsu kaotamine rahvusvahelistele kapitaliturgudele. Rahastamistingimuste halvenemine on suurendanud märkimisväärset ja üha kasvavat välisrahastamise puudujääki ning avaldab ränka mõju investeeringutele, mille tulemusel väheneb Ukraina võime panna vastu tulevastele majanduslikele ja poliitilistele šokkidele.

(4)

Ukraina valitsus on näidanud üles kindlat pühendumist rakendada edasisi reforme, keskendudes praegusel kriitilisel silmapilgul lühiajalist perspektiivi silmas pidades peamistele poliitikavaldkondadele, nagu majanduslik vastupanuvõime ja stabiilsus, valitsemine ja õigusriigi põhimõte ning energeetika.

(5)

Taas kinnitatud valmisolek selliseid reforme ellu viia ja tugev poliitiline tahe on viinud Ukraina ametiasutused alates 2021. aasta suvest reformide kiirendatud rakendamiseni. See on võimaldanud Ukrainal ka edukalt lõpule viia COVID-19 pandeemia kontekstis antud makromajandusliku finantsabi tehingud, kuna kõik vastastikuse mõistmise memorandumis liiduga kokku lepitud reformimeetmed olid ellu viidud.

(6)

Selleks et võimaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisiolukorras paindlikumat poliitikat, kiitis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 2020. aasta juunis heaks 5 miljardi USA dollari suuruse 18-kuulise tugilaenu andmise Ukrainale. See kokkulepe keskendub neljale prioriteedile: i) kriisi majandusliku mõju leevendamine, sealhulgas leibkondade ja ettevõtete toetamise kaudu; ii) keskpanga jätkuva sõltumatuse ja paindliku vahetuskursi tagamine; iii) finantsstabiilsuse kindlustamine koos pangakriiside lahendamise kulude hüvitamisega ning iv) edasiliikumine oluliste valitsemis- ja korruptsioonivastaste meetmetega, et säilitada ja parandada hiljutisi saavutusi. Kuna reformide rakendamise tulemused on ebaühtlased, lõpetati programmi esimene läbivaatamine, mille raames muu hulgas nõustuti pikendama programmi kuni 2022. aasta juuni lõpuni, alles 2021. aasta novembris. Selle tulemusel on praeguse IMFi programmi raames seni tehtud väljamaksete kogusumma 2,8 miljardit USA dollarit. 2022. aasta teise kvartali lõpuks on kavas korraldada veel kaks läbivaatamist.

(7)

Võttes arvesse suuri eelarve rahastamisega seotud riske ja olukorras, kus majandus taastub aeglaselt COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist ja inflatsioon kasvab kiiresti, taotles Ukraina 16. novembril 2021 liidult uut pikaajalise makromajandusliku finantsabi programmi kogusummas kuni 2,5 miljardit eurot. Selline makromajanduslik finantsabi reageerib eeskätt Ukraina välisrahastamisvajaduse järsule ja ootamatule suurenemisele, mille põhjus on asjaolu, et juurdepääs finantsturgudele on sisuliselt kaotatud, ning selle aluseks olevatele kiireloomulistele katsumustele.

(8)

Arvestades, et Ukraina osaleb Euroopa naabruspoliitikas, peaks tal olema õigus saada liidult makromajanduslikku finantsabi.

(9)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse maksebilansi sidumata ja sihtotstarbeta toetust eesmärgiga rahuldada abisaaja kiireloomulist välisrahastamisvajadust ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmab tugevaid ja viivitamatuid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid abisaaja maksebilansi olukorra parandamiseks lühiajalises perspektiivis ning majandusliku vastupanuvõime suurendamiseks keskpikas perspektiivis.

(10)

Arvestades et turule juurdepääsu kaotamine ja kapitali väljavool on tekitanud Ukraina maksebilansis märkimisväärse täiendava välisrahastamise puudujäägi ka pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist, peetakse Ukrainale kiiresti antavat liidu erakorralist makromajanduslikku finantsabi praeguses erandlikus olukorras asjakohaseks viisiks reageerida lühiajaliselt riiki ohustavatele märkimisväärsetele riskidele. Liidu makromajandusliku finantsabiga toetataks Ukraina majanduse stabiliseerimist ja eesmärki viivitamata suurendada riigi vastupanuvõimet ning võimaluse korral tugevdada Ukraina struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamiskokkuleppe alusel kättesaadavaks tehtud vahendeid.

(11)

Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Ukrainas, toetades seeläbi ka riigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(12)

Liidu makromajanduslik finantsabi käib eelduste kohaselt käsikäes eelarvetoetusega naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 (4).

(13)

Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks kvantitatiivsed hinnangud Ukraina täiendava välisrahastamise vajaduse kohta ning võetakse arvesse Ukraina suutlikkust rahastada end oma vahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse ka mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, samuti Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisaväärtust.

(14)

Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muu asjakohase poliitikaga.

(15)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid liidu välispoliitika kooskõlastamiseks ja selle järjepidevuse tagamiseks tegema makromajandusliku finantsabi andmisel tihedat koostööd.

(16)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Ukraina pühendumist väärtustele, mis on liiduga ühised, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõttele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, kestlikule arengule ja vaesuse vähendamisele, samuti Ukraina pühendumist avatud, reeglitel põhineva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(17)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Ukraina järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme (sealhulgas parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust, läbipaistvust ja nendega seotud aruandekohustust ning soodustama struktuurireforme, mis edendavad kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, inimväärsete töökohtade loomist ja eelarve konsolideerimist. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid korrapäraselt jälgima nii eeltingimuse täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

(18)

Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abiga seotud kelmuste ja pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle, kontrollikoda auditeid ja Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust.

(19)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kui eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

(20)

Liidu makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(21)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid selle abiga seotud asjaajamise käigust korrapäraselt teavitama ja edastama neile asjakohased dokumendid.

(22)

Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(23)

Liidu makromajandusliku finantsabi suhtes tuleks kohaldada majanduspoliitilisi tingimusi, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum“). Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Ukraina ametiasutustega selliste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Nimetatud määruse kohaselt tuleks üldjuhul kohaldada nõuandemenetlust kõikidel juhtudel, mida ei ole selles määruses sätestatud. Võttes arvesse asjaolu, et üle 90 miljoni euro suurusel abil võib olla oluline mõju, on seda künnisväärtust ületavate tehingute puhul asjakohane kasutada määruses (EL) nr 182/2011 kindlaks määratud kontrollimenetlust. Võttes arvesse Ukrainale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning abi vähendamise, peatamise või lõpetamise suhtes kohaldada kontrollimenetlust.

(24)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt anda Ukrainale eelkõige tema majandusliku vastupanuvõime ja stabiilsuse toetamiseks erakorralist makromajanduslikku finantsabi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Võttes arvesse kiireloomulisust, mis tuleneb COVID-19 pandeemiast ning sellega seotud majanduslikest tagajärgedest põhjustatud erandlikest asjaoludest, peetakse asjakohaseks teha erand ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(26)

Et võimaldada käesolevas otsuses sätestatud meetmete kohest kohaldamist, peaks käesolev otsus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,