I LISA

ÜPP strateegiakava sisu esitamine

1.   Strateegiline avaldus

ÜPP strateegiakava ülevaates kirjeldatakse, mida ÜPP abil liikmesriigi territooriumil soovitakse saavutada. Selles keskendutakse peamistele oodatavatele tulemustele ja sekkumistele, sealhulgas keskkonna- ja kliimaaspektide asjakohastele elementidele, pidades silmas tuvastatud vajadusi, ning tehakse kokkuvõte rahaliste vahendite eraldamise peamistest valikutest. Selles näidatakse, kuidas need aspektid on üksteisega seotud. Välja võib tuua selle, kuidas on käsitletud peamisi elemente, mis on esitatud ÜPP strateegiakava kohta käivates komisjoni soovitustes.

2.   Vajaduste hindamine, sekkumisstrateegia, kontekstinäitajad ja sihtväärtuste kava

2.1.   Vajaduste hindamine

ÜPP strateegiakava selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud iga erieesmärgi kohta järgmine teave:

a)	olukorra tugevuste ja nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsi (edaspidi „SWOT-analüüs“) kokkuvõte, mis on jaotatud nelja ossa (tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud);

b)

iga vajaduse kindlakstegemine ja kirjeldus, olenemata sellest, kas neid ÜPP strateegiakava sekkumistega käsitletakse. See hõlmab järgmist: i) vajaduse kirjeldus, sealhulgas asjaomaste alade või territooriumide liigid, kui need on asjakohased; ii) iga vajaduse seos määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud ühe või mitme erieesmärgiga; iii) määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud erieesmärgi puhul hinnang nende vajaduste kohta seoses otsetoetuste õiglasema jaotamise ning tulemuslikuma ja tõhusama suunamisega, võttes vajaduse korral arvesse põllumajandusettevõtete struktuuri, ning hinnang vajaduste kohta seoses riskijuhtimisega; iv) määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud erieesmärkidega seotud vajaduste puhul teave selle kohta, kuidas on arvesse võetud riiklikke keskkonna- ja kliimakavade asjakohaseid sihtväärtusi ja muid elemente, mis tulenevad kõnealuse määruse XIII lisas osutatud õigusaktidest. Kirjeldusest peab selguma, millised vajadused milliste asjaomaste sihtväärtuste või riiklike keskkonna- ja kliimakavadega seotud on.

Selles alapunktis esitatakse ÜPP strateegiakava tasandil järgmine:

a)	vajaduste tähtsusjärjekord, sealhulgas tehtud valikute ning kasutatud meetodite ja kriteeriumide mõistlik põhjendamine;

b)	vajaduse korral selgitus selle kohta, miks teatavaid vajadusi ÜPP strateegiakavas ei käsitleta või käsitletakse osaliselt;

c)	vajaduse korral konkreetsete geograafiliste piirkondade, näiteks äärepoolseimate piirkondade, mägi- ja saarepiirkondade vajaduste hinnang.

2.2.   Sekkumisstrateegia

Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud iga erieesmärgi kohta järgmine:

a)

sekkumisstrateegia kirjeldus, milles selgitatakse, kuidas erinevad sekkumised ja ÜPP strateegiakava muud olulised elemendid peaksid vajaduste, sealhulgas territoriaalsete aspektide käsitlemisel koos toimima, kuidas sekkumised aitavad otseselt ja märkimisväärselt kaasa erieesmärgi saavutamisele ning kuidas need kombineeritakse muude asjakohaste vahenditega, mis jäävad väljapoole ÜPP strateegiakava;

b)

tulemusnäitajate valik, mis põhineb vajaduste hindamisel, sealhulgas kogu ÜPP strateegiakava jaoks asjakohaste sihtväärtuste ja nendega seotud vahe-eesmärkide põhjendus, võttes aluseks määruse (EL) 2021/2115 I lisas esitatud loetelu. Tulemusnäitajate ja eesmärkide vahelised seosed peavad olema kooskõlas nii vajaduste hinnangu kui ka sekkumisloogikaga ning võtma arvesse sekkumiste ja tulemusnäitajate vahelisi seoseid. Liikmesriigid määravad terveks ÜPP strateegiakava perioodiks iga tulemusnäitaja kohta ühe sihtväärtuse. Kui sihtväärtus on suhtarv, esitavad liikmesriigid lugeja ja nimetaja. Sihtväärtused ja iga-aastaste vahe-eesmärkide väärtused on seotud ja kooskõlas vajadustega ning samuti vastavate tulemusnäitajatega seotud sekkumiste kavandatud väljundite väärtustega ning nende puhul hõlmatakse vajaduse korral määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 5 osutatud täiendav riiklik rahastamine;

c)	selgitus selle kohta, kuidas sekkumised võimaldavad sihtväärtusi saavutada ning kuidas need on omavahel seotud ja kooskõlas;

d)	põhjendus selle kohta, et sekkumiste jaoks eraldatavad rahalised vahendid on määratud sihtväärtuste saavutamiseks piisavad ja kooskõlas rahastamiskavaga;

e)

vajaduse korral põhjendus InvestEU kasutamise kohta ja selle kohta, kuidas see aitab kaasa määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ning ÜPP strateegiakava alusel valitud ühe või mitme erieesmärgi saavutamisele. Selles alapunktis esitatakse ka selgitus selle kohta, kuidas aitab riik saavutada liidu 2030. aasta eesmärke, mis on sätestatud strateegias „Talust taldrikule“ ja ELi elurikkuse strateegias, et võimaldada komisjonil hinnata kavandatud ÜPP strateegiakava kooskõla liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja kohustustega ning panust nende täitmisse, eelkõige liidu asjaomaste eesmärkide saavutamisse. Liikmesriigid võivad lisada täiendavat teavet ÜPP strateegiakava täiendavasse lisasse, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 2.

2.3.   Kontekstinäitajad

Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 I lisas loetletud kontekstinäitajate puhul, mida kasutatakse tulemusnäitajate nimetajatena, lähteväärtus ja -aasta, kasutades uusimaid kättesaadavaid andmeid.

2.4.   Sihtväärtuste kava

Selles alapunktis esitatakse koondtabelis sekkumisloogika puhul alapunkti 2.2 alapunkti b kohaselt valitud iga tulemusnäitaja jaoks sihtväärtus ja iga-aastased vahe-eesmärgid.

3.   Strateegia ühtsus

Selle punkti igas alapunktis antakse ülevaade ÜPP strateegiakavas sätestatud sekkumiste ja tingimuste kombinatsioonist tulenevast koostoimest ja vastastikusest täiendavusest.

See punkt koosneb järgmistest alapunktidest.

3.1.   Ülevaade keskkonna- ja kliimaaspektidest

Selles alapunktis kirjeldatakse järgmist:

a)	tingimuslikkuse üldine panus konkreetsete keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse;

b)

vastastikune täiendavus asjakohaste baastingimuste (millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 lõikes 5 ja artikli 70 lõikes 3), tingimuslikkuse ning erinevate sekkumiste vahel, mille puhul käsitletakse kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud keskkonna- ja kliimaeesmärke;

c)	viis, kuidas eelduste kohaselt saavutatakse määruse (EL) 2021/2115 artiklis 105 sätestatud suuremad ambitsioonid keskkonna- ja kliimaeesmärkide puhul;

d)	kuidas keskkonna- ja kliimaaspektid aitavad kaasa määruse (EL) 2021/2115 XIII lisas osutatud õigusaktides sätestatud või neist tulenevate pikaajaliste riiklike sihtväärtuste saavutamisele ja on nendega kooskõlas;

e)

maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise iga standardi (HPK) puhul, kuidas liidu standardit rakendatakse, hõlmates järgmised elemendid: kokkuvõte põllumajandustavast, territoriaalne kohaldamisala, standardi kohaldamisalasse kuuluvate põllumajandustootjate liik ning vajaduse korral põhjendus, kuidas tava HPK standardi peamise eesmärgi saavutamisele kaasa aitab. Kirjeldus peab sisaldama järgmist teavet: i) HPK 1. standard: põllumajandusettevõttega seotud kohustuste, nagu loa andmise eeskirjade ja tagasimuutmise ning muude eeskirjade kokkuvõte, kui püsirohumaa osakaal kogu põllumajandusmaast jääb alla võrdlusmäära; püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa vahekorda iseloomustava võrdlusmäära arvutamisel kasutatav territoriaalne tasand (riiklik, piirkondlik, allpiirkondlik, põllumajandusliku majapidamise tasand), võrdlusmäära väärtus kohaldatavatel tasemetel ning selle arvutamise selgitus; ii) HPK 2. standardi puhul märgitakse: — peamised põllumajandusmaa liigid, mida leidub kindlakstehtud ja määratud turba- ja märgaladel; — nõuded, mida kohaldatakse eri liiki põllumajandusmaa suhtes, et kaitsta süsinikurikast mulda; — HPK standardi kohaldamise algusaasta; kui taotlus on kavandatud taotlusaastaks 2024 või 2025, tuleb sellist viivitust põhjendada, tuginedes vajadustele ja kavandamisele, mis on seotud määruse (EL) 2021/2115 III lisas märgitud HPK 2. standardi kohta lisatud joonealuses märkuses 1 osutatud juhtimissüsteemiga; — kui selle HPK standardi kohaldamine on kavandatud taotlusaastaks 2024 või 2025, tuleb esitada kindlaksmääratud ala põllumajandusmaa liigi kirjeldus ja põllumajandusettevõttes rakendamise tavade kokkuvõte hiljemalt ÜPP strateegiakava muudatuses, mille komisjon kinnitab kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikliga 119, enne HPK standardi esimest kohaldamisaastat; iii) HPK 3. standard: tingimused erandi tegemiseks taimetervisega seotud põhjustel; iv) HPK 4. standard: — puhverribade minimaalne laius ja selle standardi kohaldamisega kaitstavate vooluveekogude määratlus, mis esitatakse vajaduse korral territoriaalse kohaldamisala osas; — spetsiifiliste kohalike olude selgitus, kui liikmesriigid kohandavad puhverribade miinimumlaiust aladel, kus on olulisi kuivendus- ja niisutuskraave; v) HPK 5. standard: põllumajandustava kokkuvõte, milles täpsustatakse nõlva kalle ja märgitakse vajaduse korral erosiooniohus olevad alad; vi) HPK 6. standard: — põllumajandustava kokkuvõte, milles täpsustatakse kõige kriitilisemad ajavahemikud ja mullakatte liik; — kui liikmesriigid kohaldavad määruse (EL) 2021/2115 III lisas märgitud HPK 6. standardi kohta lisatud joonealust märkust 2, siis asjaomaste piirkondade eritingimuste selgitus; vii) HPK 7. standard: — põllumajandustava kokkuvõte, milles täpsustatakse külvikorrad ning määratletakse põllumajanduskultuur ja vahekultuur; — asjaomaste põllumajandustootjate liik, sealhulgas kohaldatavad erandid, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 III lisas; — kui liikmesriik lubab oma territooriumi teatavates piirkondades rakendada tavasid, mis on seotud liblikõieliste kultuuride ja põllumajanduskultuuride mitmekesistamise abil külvikorra tõhustamisega, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 III lisas esitatud HPK 7. standardi kohta lisatud joonealuses märkuses 3, siis selgitus selle kohta, kuidas need tavad aitavad kaasa mullapotentsiaali säilitamisele kooskõlas HPK standardi eesmärkidega, tuginedes asjaomaste piirkondade mitmekesistele põllumajandusmeetoditele ja agroklimaatilistele tingimustele, ning valiku põhjendus; viii) HPK 8. standard: — selgitus selle kohta, millised võimalused on liikmesriik valinud tootmisega mitteseotud maa-alade või maastikuelementide jaoks eraldatava põllumaa minimaalse osakaaluga seoses, eelkõige juhul, kui määruse (EL) 2021/2115 III lisas esitatud kõiki kolme võimalust ei kohaldata; — konkreetsed osakaalud põllumaast, mille suhtes standardit kohaldatakse; — viide järgmises soovituslikus loendis nimetatud maastikuelementidele ja tootmisega mitteseotud maa-aladele: kesa, hekid, üksikud puud või puuderühmad, puude read, põlluservad, laigud, puhverribad, kraavid, ojad, väikesed tiigid, väikesed märgalad, kiviaiad, kivikalmed, terrassid, kultuurilised elemendid, muu; — iga maastikuelemendi ja tootmisega mitteseotud maa-ala liigi kohta, mille liikmesriigid on valinud käesoleva punkti teises taandes esitatud soovituslikust loendist, vajaduse korral viide miinimumsuurusele ja kaaluteguritele või ümberarvestusteguritele, mida kasutatakse selleks, et arvutada maastikuelementide ja tootmisega mitteseotud maa-alade minimaalne osakaal vastavalt sellele, kuidas need aitavad kaasa elurikkuse eesmärgi saavutamisele, kui see on asjakohane; — teave asjaomaste põllumajandustootjate liigi kohta, sealhulgas kohaldatavad erandid, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 III lisas esitatud HPK 8. standardi kohta lisatud joonealuses märkuses 1; — nende maastikuelementide loetelu, mille suhtes kohaldatakse maastikuelementide säilitamist käsitlevat standardit; — vajaduse korral invasiivsete taimeliikide vältimise meetmed; ix) HPK 9. standard: keskkonnatundliku püsirohumaa määramise elemendid ja vastav ligikaudne hektarite arv;

f)

kui liikmesriigid kehtestavad lisaks III lisas sätestatud HPK standarditele kõnealuse lisa põhieesmärkidega seotud täiendavad standardid vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 13 lõikele 2, selgitus põllumajandusettevõttes rakendamise tava kohta, territoriaalne kohaldamisala, standardi kohaldamisalasse kuuluvate põllumajandustootjate liik ning kirjeldus selle kohta, kuidas standard eesmärgi saavutamisele kaasa aitab;

g)	vajaduse korral selgitus ÜPP panuse kohta, mille abil võimendatakse toetust ja laiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/783 (1) kohaseid integreeritud strateegilisi loodusprojekte, millest saavad kasu põllumajandustootjate kogukonnad.

3.2.   Ülevaade asjakohastest sekkumistest ja noorte põllumajandustootjate tingimustest

Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 109 lõike 2 punktis b sätestatud elemendid ja vajaduse korral selgitus ÜPP panuse kohta seoses inimeste riikidevahelise õpirändega põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas, keskendudes noortele põllumajandustootjatele ja maapiirkondades elavatele naistele, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/817 (2).

3.3.   Ülevaade tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (3) vahelisest seosest

Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 109 lõike 2 punktis c sätestatud elemendid.

3.4.   Sissetulekutoetuse õiglasema jaotamise ning tulemuslikuma ja tõhusama suunamise eesmärgiga seotud ülevaade

Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 109 lõike 2 punktis d sätestatud elemendid.

3.5.   Ülevaade sektoriga seotud sekkumistest

Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 109 lõike 2 punktis e sätestatud elemendid. Lisaks käsitletakse sektoripõhises ülevaates vajaduse korral vastastikust täiendavust seoses tingimuslikkuse elementidega.

3.6.   Ülevaade sekkumistest, mis aitavad tagada ühtset ja integreeritud lähenemisviisi riskijuhtimisele

Selles alapunktis selgitatakse sekkumiste kombinatsiooni, sealhulgas vajaduse korral määruse (EL) 2021/2115 artiklis 19 sätestatud võimalust, mille eesmärk on aidata tagada ühtne ja integreeritud lähenemisviis riskijuhtimisele.

3.7.   Riiklike ja piirkondlike sekkumiste ja elementide koosmõju

See alapunkt sisaldab järgmist:

a)	vajaduse korral riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus, sealhulgas rahaeraldiste jaotus sekkumise ja fondi kohta;

b)	kui ÜPP strateegiakava elemendid on paika pandud piirkondlikul tasandil, siis selgitus selle kohta, kuidas tagab sekkumiste strateegia nende elementide ja ÜPP strateegiakava riigi tasandil paika pandud elementide sidususe ja järjepidevuse.

3.8.   Ülevaade sellest, kuidas aidatakse saavutada eesmärki parandada loomade heaolu ja võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõike 1 punktis i

Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 109 lõike 2 punktis h sätestatud elemendid.

3.9.   Selgitus selle kohta, kuidas mitme sekkumise ühised elemendid aitavad lihtsustada protsesse lõplike abisaajate jaoks ja vähendada halduskoormust

Selgituses käsitletakse eelkõige ÜPP rakendamisel võetavaid meetmeid, mis aitavad lihtsustada ÜPP juhtimist ja haldamist tehnoloogia ja andmete kasutamise kaudu ning ÜPP strateegiakavas ette nähtud sekkumiste ülesehituse lihtsustamise kaudu.

4.   Mitme sekkumise ühised elemendid

4.1.   Mõisted ja miinimumnõuded

See alapunkt sisaldab järgmist:

a)    põllumajanduslik tegevus

Põllumajandusliku tootmise mõistega seoses esitavad liikmesriigid teavet üksnes juhul, kui nad muudavad mõiste määratlust võrreldes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (4) artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktiga i.

Mis puudutab põllumajandusmaa säilitamise mõistet, siis esitatakse see mõiste igat liiki põllumajandusmaa kohta (põllumaa, püsikultuuride all olev maa-ala ja püsirohumaa). Kui liikmesriigid määratlevad eraldi nõuded kesa suhtes, tuleb esitada sellekohane täpsustav teave;

b)    põllumajandusmaa

Vajaduse korral esitatakse määruses (EL) 2021/2115 sätestatud mõiste täiendavad elemendid.

Eelkõige esitatakse vajaduse korral teave järgmiste elementide kohta:

i)	agrometsandussüsteemide elemendid, kui süsteem on loodud või seda hoitakse ülal põllumajandusmaal, täpsustades need elemendid iga põllumajandusmaa liigi kohta (põllumaa, püsikultuuride all olev maa-ala ja püsirohumaa);

ii)	puukoolide mõiste;

iii)	lühikese raieringiga madalmetsa mõiste, mis hõlmab vähemalt raietsükli, taimeliikide või -kategooriate loetelu ja istutustiheduse;

iv)	püsirohumaa puhul kirjeldus iga selle mõiste määratluses kasutatud üksikelemendi kohta, nagu mullaharimine, kündmine, uuendamine eri liiki rohuga või kinnistunud kohalikud tavad;

c)    toetusõiguslik hektar

Esitatakse määruses (EL) 2021/2115 sätestatud mõiste täiendavad elemendid, vajaduse korral eelkõige järgmised elemendid:

i)	kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, et maad kasutatakse peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks, juhul kui maad kasutatakse ka muuks kui põllumajanduslikuks tegevuseks;

ii)	kriteeriumid, millega tagatakse s, et maa on põllumajandustootja kasutuses;

iii)	ajavahemik, mille jooksul peab maa-ala vastama mõiste „toetusõiguslik hektar“ määratlusele;

iv)	kui maa-alasid võib põllumajanduslikuks tegevuseks kasutada ainult iga kahe aasta tagant, siis sellekohase otsuse põhjendus, mis peab tuginema keskkonna, elurikkuse ja kliimaga seotud põhjustele;

v)	kui hõlmata võib maastikuelemendid, mis ei ole HPK standardite alusel kaitstud, siis selliste elementide kirjeldus, näiteks nende maastikuelementide maksimaalne suurus ja maksimaalne lubatud osakaal maatükist, kui see on asjakohane;

vi)	kui toetusõigusliku ala kindlaksmääramiseks kohaldatakse üksikute toetusõiguseta maastikuelementidega püsirohumaa suhtes kindlaksmääratud vähenduskoefitsiente, kirjeldus nende vähenduskoefitsientide aluseks olevate põhimõtete kohta;

vii)

kui otsustatakse säilitada toetusõigus varem toetusõiguslike alade puhul, mis ei vasta enam määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 punktide a ja b alusel „toetuskõlbliku hektari“ määratlusele, tulenevalt riiklike kavade rakendamisest, siis kõnealuste riiklike kavade kirjeldus, sealhulgas järgmine teave: — nende vastavus ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) nõuetele; — kohaldatavus Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) I lisas loetlemata toodete kasvatamise suhtes, kui seda tehakse paludikultuurina; ja — kuidas aidatakse saavutada konkreetseid eesmärke, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f;

d)    aktiivne põllumajandustootja

Aktiivse põllumajandustootja mõistega seoses esitatakse järgmine teave:

i)	kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks põllumajandustootjad, kellel on minimaalsel tasemel põllumajanduslik tegevus;

ii)	kui täiendava vahendina kasutatakse mittepõllumajanduslikke tegevusi hõlmavat negatiivset loetelu, siis selle kirjeldus;

iii)	kui see on asjakohane, siis otsetoetuste summa (mis ei ole suurem kui 5 000 eurot), mille puhul tuleb põllumajandustootjad igal juhul lugeda aktiivseteks põllumajandustootjateks, ja sellekohane põhjendus;

e)    noor põllumajandustootja

Noore põllumajandustootja mõistega seoses esitatakse järgmine teave:

i)	vanuse ülempiir;

ii)	põllumajandusliku majapidamise juhina tegutsemise tingimused;

iii)	nõutavad asjakohane väljaõpe ja/või oskused;

f)    uus põllumajandustootja

Uue põllumajandustootja mõistega seoses esitatakse järgmine teave:

i)	põllumajandusliku majapidamise juhina esimest korda tegutsemise tingimused;

ii)	nõutav asjakohane väljaõpe või oskused;

g)    otsetoetuste saamise miinimumnõuded

Otsetoetuste saamise miinimumnõuetega seoses esitatakse künniste kirjeldus ja põhjendus; need künnised esitatakse vajaduse korral hektarites kahe komakoha täpsusega ja/või eurodes kahe komakoha täpsusega;

h)    maapiirkond

Lisatakse maapiirkondade mõiste määratlused ja märgitakse kohaldatavus kogu ÜPP strateegiakava raames;

i)    ÜPP strateegiakavaga seotud muud mõisted

Kui ÜPP strateegiakava raames kasutatakse muid otsetoetuste, maaelu arengu või valdkondliku toetuse puhul kohaldatavaid mõisteid, tuleb neid kirjeldada, hõlmates sealhulgas kirjelduse nende konkreetse kohaldamisala kohta.

4.2.   Otsetoetuste andmise vormis sekkumistega seotud elemendid

See alapunkt sisaldab järgmist:

a)    territoriaalne lähenemine

Vajaduse korral iga territooriumide rühma kirjeldus, sealhulgas sarnaste sotsiaal-majanduslike või põllumajanduslike tingimuste selgitus;

b)    toetusõigused

Toetusõiguste süsteemi kirjelduse ja reservi toimimisega seoses vajaduse korral märge esimese aasta kohta, mil toetusõigusi ei ole, kui toetusõigused kavatsetakse järk-järgult kaotada;

c)    riigisisese ühtlustamise süsteem

Iga territooriumide rühma puhul, kui see on asjakohane, ja kui alates esimesest aastast ei kasutata ühtset määra, riigisisese ühtlustamise meetodi kirjeldus, sealhulgas järgmised elemendid:

i)	sihtaasta toetusõiguste väärtuse maksimumtaseme ja individuaalsete toetusõiguste väärtuse maksimumtaseme jaoks, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõikes 3;

ii)	ühtlustamisetapid, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõikes 4;

iii)	vajaduse korral sihtaastal saavutatava ühtse määra väärtus, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõikes 4;

iv)	sihtaasta minimaalse ühtlustamise protsendi ja minimaalse ühikuväärtuse jaoks, kusjuures protsent arvutatakse kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse kavandatud keskmisest ühikusummast sihtaastal, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõikes 5;

v)	ühtlustamise rahastamine, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõikes 6;

vi)	vajaduse korral kirjeldus selle kohta, kuidas vähendatakse toetusõigusi ainult selle osa suhtes, mis ületab keskmist kavandatud ühikusummat, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõike 6 teises lõigus;

vii)	vajaduse korral toetusõiguse ühikuväärtuse maksimaalse vähendamise protsent, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõikes 7;

d)    reservi toimimine

Vajaduse korral selgitatakse iga territooriumide rühma puhul reservi toimimist, hõlmates eelkõige järgmised elemendid:

i)	reservi loomise süsteemi kirjeldus;

ii)	kirjeldus selle kohta, millised on toetuskõlblike põllumajandustootjate eri kategooriad, kuidas nad reservi kasutada saavad, kuidas toimub uue toetusõiguse eraldamine või olemasoleva toetusõiguse väärtuse suurendamine ning kuidas nad tähtsuse järjekorda seatakse;

iii)	reservi rahaliste vahendite täiendamise eeskirjad;

iv)	toetusõiguste kehtivuse lõppemise ja reservi tagastamise eeskirjad;

e)    toetusõiguste üleandmise eeskirjad

Vajaduse korral toetusõiguste üleandmise eeskirjad;

f)    otsetoetuste vähendamine

Vajaduse korral toetuste vähendamise ja piiramise kirjeldus, hõlmates eelkõige teabe järgmise kohta:

i)	osamaksed, vähendusprotsendid ja nende selgitus;

ii)	vajaduse korral tööjõukulude mahaarvamise meetod;

iii)	otsetoetuste vähendamise ja piiramise tulemusena saadav summa iga aasta kohta ning selle kavandatav eraldamine;

g)    künniste või piirmäärade kohaldamine juriidiliste isikute liikmete, füüsiliste või juriidiliste isikute rühmade või seotud üksuste rühmade tasandil

Otsused ja põhjendused seoses künniste ja piirmääradega, mis kehtestatakse juriidiliste isikute liikmete või füüsiliste või juriidiliste isikute rühmade või seotud juriidiliste isikute rühma tasandil, vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 110 punkti d alapunktile iii, vajaduse korral kõigi sekkumisliikide kohta, märkides ära, millised on asjaomased sekkumised;

h)    panus riskijuhtimisvahenditesse

Vajaduse korral kirjeldus määruse (EL) 2021/2115 artikli 19 kavandatava rakendamise kohta, sealhulgas otsus selle jaoks määratavate otsetoetuste protsendi kohta.

4.3.   Tehniline abi

See tehnilise abi kasutamist kirjeldav alapunkt sisaldab eelkõige järgmist:

a)	selle eesmärgid;

b)	selle ulatus ja soovituslik tegevuste kava;

c)	tehnilise abi saajad;

d)	protsent Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ÜPP strateegiakavasse tehtavast kogutoetusest, mida kasutatakse tehnilise abiga seotud tegevuste rahastamiseks, esitades selle ühtse protsendimäärana ÜPP strateegiakava perioodi kohta kahe komakoha täpsusega.

4.4.   ÜPP võrgustik

See ÜPP võrgustikku kirjeldav alapunkt sisaldab eelkõige järgmist:

a)

riikliku ÜPP võrgustiku kokkuvõtlik ülevaade ja selle eesmärgid, sealhulgas selliste tegevuste kirjeldus, millega toetatakse Euroopa innovatsioonipartnerlust ja teadmistevoogu põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi raames ning kohalike tegevusrühmade vahelist suhtlust programmi LEADER raames või kogukonna juhitavat kohalikku arengut;

b)	riikliku ÜPP võrgustiku struktuur, juhtimine ja toimimine, sealhulgas asjaolu, kas võrgustik hõlmab piirkondliku tasandi komponente; esialgne osa tehnilise abi vahenditest, mis eraldatakse ÜPP võrgustiku jaoks, perioodi esialgne eelarve ja riikliku ÜPP võrgustiku käivitamise esialgne ajakava.

4.5.   EAFRD ja teiste maapiirkondades toetust andvate liidu fondide tegevuse koordineerimine, piiritlemine ja nende vastastikune täiendavus

Selles alapunktis antakse ülevaade EAFRD ja teistes maapiirkondades toetust andvate liidu fondide tegevuse koordineerimisest, piiritlemisest ja nende vastastikusest täiendavusest, sealhulgas kirjeldatakse liidu fondidest maapiirkondade jaoks antava toetuse üldise kooskõla aspekti, tuues välja, kuidas nende kasutamist optimeeritakse, ning selgitades tegevuse piiritlemise ja koordineerimise mehhanisme.

4.6.   Rahastamisvahendid

Selles alapunktis esitatakse vajaduse korral rahastamisvahendite üldine kirjeldus ja nende kasutamise põhjendus, hõlmates teabe järgmise kohta:

a)	rakendamise liik, sealhulgas juhtimisteave;

b)	võimalik fondivalitseja;

c)	pakutavate finantstoodete liik (laen, tagatis, omakapital);

d)	rahastamisvahendi kaudu lõppsaajatele pakutavad hüved;

e)	vajaduse korral territoriaalne kohaldamisala;

f)	muud tehnilised eeskirjad, mis on ühised kõikidele sekkumistele, näiteks kombineerimisega seotud aspektid.

4.7.   Maaelu arengut toetavate sekkumiste või teatavaid sektoreid toetavate sekkumiste ühised elemendid

See alapunkt sisaldab järgmist:

a)	valikud, mis tehakse seoses EAFRD osaluse määraga, mida kohaldatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil, sõltuvalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 91 lõikes 2 osutatud piirkonnatüüpidest, ning kõnealuse määruse artikli 91 lõikes 3 osutatud teatavate sekkumiskategooriate puhul;

b)	vajaduse korral selliste mitterahastamiskõlblike investeeringute üldloetelu, mida pole sätestatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3;

c)	vajaduse korral muud elemendid, mis on asjakohased mitmete maaelu arengut toetavate sekkumiste või teatavaid sektoreid toetavate sekkumiste rakendamise puhul, kui sekkumiste kirjeldus neid ei hõlma.

5.   Sekkumiste kirjeldus

Selles punktis, milles käsitletakse strateegias märgitud määruse (EL) 2021/2115 artikli 111 kohaseid sekkumisi, sealhulgas piirkondlikul tasandil kehtestatud sekkumisi, esitatakse järgmine teave:

a)

sekkumise määratlus; i) sekkumisliik, mille alla sekkumine kuulub; ii) vajaduse korral kohaldamisalasse kuuluv sektor; iii) sekkumise puhul kasutatav ühtne väljundnäitaja ja kasutatavad ühikud, kui need on asjakohased; iv) kas kogu sekkumisega aidatakse täielikult kaasa määruse (EL) 2021/2115 artiklites 92, 93 ja 95 osutatud minimaalsete rahaeraldiste tegemisele; v) territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral märge selle kohta, kas sekkumist rakendatakse riiklikul, piirkondlikul või piirkondlike elementidega riiklikul tasandil või riikidevaheliselt;

b)

panus strateegiasse: i) seos sekkumisega käsitletavate vajadustega, mis on esitatud alapunktis 2.1 osutatud vajaduste hindamise käigus tuvastatud vajaduste loetelus; ii) määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud seotud erieesmärgid, millega sekkumisel on otsene ja oluline seos; kui see on teatavate sektoritega seotud sekkumise puhul asjakohane, siis kõnealuse määruse artiklites 46 ja 57 osutatud asjakohased valdkondlikud eesmärgid; iii) seotud tulemusnäitajad, mille saavutamisse sekkumine otseselt ja oluliselt kaasa aitab;

c)

kirjeldus ja rahastamiskõlblikkuse tingimused: i) sekkumise konkreetne ülesehitus, sellega seotud nõuded ja rahastamiskõlblikkuse tingimused, sealhulgas vajaduse korral järgmine: — sekkumise eesmärgi kirjeldus ja sekkumise üldine kirjeldus, sealhulgas konkreetne suunatus, valiku põhimõtted, seosed asjaomaste õigusaktide ja muude sekkumistega; — rahastamiskõlblike toetusesaajate ja toetusõigusliku ala kirjeldus ning asjaomased rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, või kui toetust antakse rahastamisvahendina, siis vahendite lõplike saajate üldkategooriad; — rahastamiskõlblike kohustuste või tegevusliikide kirjeldus; — vajaduse korral toetusesaajate muude kohustuste kirjeldus; ii) piirkondlike elementidega riiklike sekkumiste puhul ühistele tingimustele lisanduvad konkreetsed piirkondlikud rahastamiskõlblikkuse tingimused, kui neid kavandatakse; iii) vajaduse korral määratletakse kõik asjakohased HPK standardite ja kohustuslike majandamisnõuete aluselemendid ning esitatakse asjakohased kohustuslikud riiklikud standardid. Lisatakse selgitus selle kohta, millised on toetusesaajate täidetavad täiendavad kohustused võrreldes määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 lõike 5 punktides b, c ja d ning artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5 osutatud kohustuslike nõuetega;

d)

finantsteave: i) maaelu arengut toetavate sekkumiste puhul kohaldatavad EAFRD osaluse määrad iga sekkumise kohta ja iga piirkonna kohta, kui see on asjakohane; ii) maaelu arengu ning kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud sekkumiste puhul vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 lõike 7 punktile b märge selle kohta, kas sekkumise puhul on ajavahemiku 2014–2022 maaelu arengu programmidest ülekantud kulusid hõlmatud täielikult või osaliselt; iii) sekkumiste puhul, millega panustatakse määruse (EL) 2021/2115 artiklis 95 osutatud ja XII lisas sätestatud miinimumsummasse, sekkumiste rahaeraldise osa, mida võetakse arvesse kõnealuses lisas osutatud summa arvutamisel;

e)

toetusesaajatele antav toetus: i) maaelu arengut toetavate sekkumiste puhul, mis ei ole hõlmatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga, toetuse vorm(id) (toetus (grant) või rahastamisvahend); ii) sõltuvalt sekkumise liigist tuleb märkida järgmine: — kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade puhul: — täiendav toetus, mida antakse lisaks kestlikkuse tagamiseks antavale baas sissetuleku toetusele kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 lõike 7 punktiga a või — toetus, millega hüvitatakse täielikult või osaliselt lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis tulenevad võetud kohustustest, kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 lõike 7 punktiga b, ning tehingukulude hõlmamise võimalus; — maaelu arengut toetavate sekkumiste puhul, mis ei ole hõlmatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga: tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine, ühikuhinnad, kindlasummalised maksed või kindlamääralised maksed; — maaelu arengut toetavate sekkumiste puhul, mis on hõlmatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga: hüvitised, ühekordsed maksed ja kindlasummalised maksed ning tehingukulude hõlmamise võimalus; iii) kui see on asjakohane, erinevad toetusmäärade vahemikud ja toetuse ulatuse vahemikud, pidades silmas sekkumise suunamist; iv) kui toetust antakse lisakulude ja saamata jäänud tulu alusel, siis viide toetussummade arvutamisel kasutatavale sertifitseeritud meetodile, mis esitatakse ÜPP strateegiakava lisas, ning vajaduse korral viide sellele, kas antakse täielikku või osalist hüvitist; v) kavandatud ühikusummad, sealhulgas järgmine teave: — ühikusumma kood ja nimetus; — ühikusumma liik (ühtne või keskmine); — vajaduse korral seonduv(ad) osalusmäär(ad); — vajaduse korral tulemusnäitajad (kogu sekkumise jaoks valitud tulemusnäitajate hulgast), millega kavandatud ühikusumma on otseselt ja oluliselt seotud; — kui sekkumise puhul on hõlmatud mõlemat liiki toetused (toetused (grandid) ja rahastamisvahendid), siis märge kõnealusele ühikusummale vastava toetusvormi kohta; — vajaduse korral märge selle kohta, et kavandatud ühikusumma vastab ajavahemiku 2014–2022 maaelu arengu programmidest ülekantud kuludele; — määruse (EL) 2021/2115 artikli 22 lõikes 2 osutatud territoriaalse lähenemise kohaldamise puhul märge kõnealusele ühikusummale vastava territooriumide rühma kohta; — kui sekkumise jaoks valitud väljundnäitaja puhul võib kasutada erinevaid mõõtühikuid, märge ühikusummale vastava mõõtühiku kohta; — kõnealuse ühikusumma jaoks kavandatud aastaväärtus; — selgitus väärtuse kohta, sealhulgas vajaduse korral varieeruvus (maksimum- ja miinimumtase). Selline selgitus ei ole vajalik ühtsete ühikusummade puhul, mis vastavad lisakulude ja saamata jäänud tulu alusel tehtud toetusmaksetele, mille jaoks on vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artiklile 82 tagatud sertifitseeritud arvutusmeetod; vi) tabel, milles on esitatud kavandatud aastased ühikusummad ja kavandatud aastased väljundid ning vajaduse korral kavandatud maksimaalsed või minimaalsed ühikusummad. Kavandatud väljundite puhul hõlmatakse vajaduse korral täiendav riiklik rahastus. Tabelis märgitakse ka sekkumise raames makstavate toetuste esialgne eeldatav aastane tase ja vajaduse korral jaotumine ülekantud kulude või rahastamisvahendite osas. Kui sekkumise väljundid kavatsetakse välja maksta mitme aasta jooksul, siis selleks, et vältida nende korduvat arvestamist perioodi jooksul, vastab aastaks kavandatud väljundite arv üksnes nende väljundite arvule, mille puhul on algselt kavandatud esimese makse saamine kõnealusel eelarveaastal; vii) teave riigiabi hindamise kohta, märkides eelkõige ära, kui sekkumine ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse, ning osutades abi heakskiitmisel kasutatava riigiabi vahendi liigile;

f)

teatavaid sekkumisliike iseloomustav täiendav teave: i) otsetoetuste andmise vormis sekkumistega seoses: — kestlikkuse tagamiseks antava baassissetuleku toetuse puhul, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatüki 2. jao 2. alajaos, konkreetne teave ja selgitus väikestele põllumajandustootjatele antava toetuse kohta, sealhulgas toetuse maksimumsumma ja liik (kindel summa või hektari kohta); — kestlikkise tagamiseks antava täiendava ümberjaotava sissetulekutoetuse puhul, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 29, konkreetne asjaomane teave ja selgitus, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse teave, maksimaalne hektarite arv, mille eest makstakse, ning vahemikud ja territooriumide rühmad; — noortele põllumajandustootjatele antava täiendava sissetulekutoetuse puhul, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 30, konkreetne teave ja selgitus järgmise kohta: — tegevuse alustamise mõiste suhtes kohaldatavad tingimused; — toetuse liik ja kestus; — maksimaalne hektarite arv, mille eest makstakse, kui seda kohaldatakse; — teave selle kohta, kui kohaldatakse eelmise kavaga järjepidevuse tagamise põhimõtet; — kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade puhul viide määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 lõikes 4 osutatud tegevusvaldkondadele, mis kuuluvad sekkumise kohaldamisalasse; märge selle kohta, kas kavad aitavad kaasa uute kohustuslike nõuete täitmisele, maksimaalselt 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil need muutuvad põllumajanduslikule majapidamisele kohustuslikuks; — määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajaos osutatud tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust hõlmava iga sekkumise puhul: — teave valgurikaste kultuuridega seotud sekkumiste kohta; — sihtvaldkondade valiku põhjendused, nende valdkondade raskused, nende tähtsus, sekkumise eesmärk (suurendada konkurentsivõimet, parandada kvaliteeti või edendada kestlikkust) ja selgitus selle kohta, kuidas see eesmärk aitab raskused ületada, ning kooskõla direktiiviga 2000/60/EÜ, kui see on asjakohane, siidiusside puhul kasutatavad mõõtühikud ja nende vastav isendite arvuks ümberarvestamise kord; ii) maaelu arengut toetavate sekkumistega seoses: — määruse (EL) 2021/2115 artiklis 70 osutatud sekkumiste puhul: — toetusõigusliku ala liigi kirjeldus; — märge kohustuste liigi (tulemuspõhine, juhtimispõhine või ühendatud) ja rakendusmehhanismi kohta; — märge lepingute kestuse kohta; — märge selle kohta, kas sekkumine aitab kaasa uute kohustuslike nõuete täitmisele, maksimaalselt 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil need muutuvad põllumajanduslikule majapidamisele kohustuslikuks; — määruse (EL) 2021/2115 artiklis 71 osutatud sekkumiste puhul link määratud kohalike haldusüksuste riiklikule loetelule ja looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade kaardile (5) iga sellise piirkonnakategooria puhul, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (6) artikli 32 lõikes 1; — määruse (EL) 2021/2115 artiklis 72 osutatud sekkumiste puhul märge toetusõigusliku ala liigi kohta; — määruse (EL) 2021/2115 artiklis 73 osutatud sekkumiste puhul sekkumise kohaldamisalaga seotud mitterahastamiskõlblike investeeringute loetelu, kui need ei ole juba loetletud punkti 4.7 alapunktis b, ja metsandussektoriga seotud sekkumiste puhul selliste põllumajanduslike majapidamiste suurus, mille puhul toetuse saamise tingimuseks on metsamajanduskavast või samaväärsest dokumendist asjakohase teabe esitamine; — määruse (EL) 2021/2115 artiklis 74 osutatud sekkumiste puhul märge selle kohta, kas investeeringu tulemusena suureneb niisutatud ala, ja: — olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides; — investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded protsentides väljendatuna; — määruse (EL) 2021/2115 artiklis 76 osutatud sekkumiste puhul: — märge hüvitise maksmise aluseks oleva künnise kohta; — märge metoodika kohta, mida kasutatakse hüvitise maksmise aluseks olevate kahjusummade ja tegurite arvutamiseks; — konkreetsete kahjude katmise kirjeldus ning ülemäärase hüvitamise vältimiseks kavandatud sätted; — määruse (EL) 2021/2115 artiklis 77 osutatud programmi LEADER sekkumiste puhul: — kirjeldus selle kohta, milline on programmi LEADER kohase lähenemisviisi rakendamisest eeldatavasti saadav lisaväärtus ja kuidas selle põhimõtteid kohaldatakse; — märge selle kohta, kas toetust kavandatakse anda rohkem kui ühest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (7) artikli 31 lõikes 4 osutatud fondist ja milline oleks juhtfond;

g)

teave WTO nõuete täitmise kohta, sealhulgas: i) määruse (EL) 2021/2115 II lisas loetletud sekkumiste puhul märge WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkti kohta (roheline kast), mille tingimusi sekkumise puhul täidetakse; ii) määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajaos osutatud tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse saamise võimalus; märge selle kohta, et sekkumine vastab WTO põllumajanduslepingu artikli 6 lõikes 5 sätestatud tingimustele (sinine kast); iii) selgitus selle kohta, kuidas punktides i või ii osutatud sekkumine vastab rohelise kasti või sinise kasti kriteeriumidele; iv) määruse (EL) 2021/2115 artikli 11 lõikes 1 osutatud sekkumiste puhul seoses selliste ELi WTO loendi õliseemneid käsitlevate piirnormide järgimisega, mis on sätestatud GATTi raames sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise õliseemneid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumis: (8) märge selle kohta, kas sekkumine on suunatud mõnele lepinguga hõlmatud põllukultuurile (st sojauba, rapsiseeme, päevalilleseeme, v.a toiduks kasutatav päevalilleseeme), ja kui on, siis märge asjaomaseks taotlusaastaks kavandatud toetuspiirkonna kohta.

6.   Rahastamiskava

See punkt sisaldab järgmist teavet.

6.1.   Ülevaatetabel

Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2021/2115 artikli 112 lõikes 2 sätestatud elemendid.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada määruse (EL) 2021/2115 artiklis 103 sätestatud eraldiste fondide vahel ümberpaigutamise võimalust, esitavad selle teabe iga ÜPP strateegiakava perioodi aasta kohta, mille jaoks nad soovivad seda paindlikkust kasutada. Liikmesriigid võivad 2025. aastal oma otsuse 2027. eelarveaasta eraldiste kohta läbi vaadata.

Ülevaatetabelis esitatud teave peab võimaldama kontrollida, kas määruse (EL) 2021/2115 artiklites 92, 93, 95, 97 ja 98 sätestatud minimaalsete kulutuste nõuete täitmiseks vajalikud eraldised on nõuetekohaselt reserveeritud.

Selle teabe alusel arvutatakse rahalised ülemmäärad, mis tulenevad liikmesriikide poolt määruse (EL) 2021/2115 artiklites 92, 93, 95, 97 ja 98 sätestatud minimaalsete kulutuste nõuete täitmiseks reserveeritud summade mahaarvamisest (pöördülemmäärad).

Määruse (EL) 2021/2115 artiklites 92–98 osutatud miinimum- ja maksimumsummad arvutatakse alati määruse (EL) 2021/2115 artiklites 87, 88 ja 89 osutatud liikmesriikide rahaeraldiste alusel pärast võimalikke ümberpaigutusi.

Kui liikmesriigid otsustavad aga eraldada rahalisi vahendeid InvestEU-le, LIFE-le ja/või Erasmusele, esitatakse vastavad iga-aastased summad ülevaatetabelis. Määruse (EL) 2021/2115 XI lisa ei muudeta ja kõiki miinimumeraldiste kohustusi võrreldakse kõnealuse määruse XI lisas esitatud summadega, mis ei välista kõnealuseid konkreetseid eraldisi.

Kuna noortele põllumajandustootjatele mõeldud miinimumeraldiste nõuet võidakse täita nii EAGFi kui ka EAFRD abil, märgivad liikmesriigid, kes otsustavad eraldada määruse (EL) 2021/2115 XII lisas sätestatud miinimumist suurema summa, summad, mida kasutatakse iga fondi puhul miinimumeraldise nõude täitmiseks. Selle alusel arvutatakse pöördülemmäärad.

6.2.   Üksikasjalik finantsteave ning jaotus sekkumiste ja kavandatud väljundite kaupa

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 112 lõikes 3 osutatud üksikasjalikus rahastamiskavas esitatakse ülevaade liikmesriikide eraldistest tehtavate maksete esialgsest eeldatavast aastasest tasemest ÜPP strateegiakava rakendamise ajal ja teave EAFRD kaasrahastamise määrade kohta.

7.   Juhtimis- ja koordineerimissüsteemid

7.1.   Juhtorganite, korraldusasutus(t)e ja muude organite identifitseerimine

See alapunkt sisaldab järgmist:

a)

iga organi liigi (pädev(ad) asutus(ed), korraldusasutus(ed), makseasutus(ed), vajaduse korral koordineeriv asutus ja sertifitseerimisasutus(ed)) puhul viide fondi(de)le, mille eest nad vastutavad, ning vastutava(te) isiku(te) nimi (nimed) ja kontaktandmed; sama teave esitatakse teiste organite, nagu seirekomisjon(id), vajaduse korral volitatud ja vahendusasutused, samuti AKISe asjaomased koordineerivad struktuurid, ÜPP kava teabevahetusametniku, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 48, ning ÜPP võrgustiku puhul. Täpsustatakse ka volitatud ja vahendusasutuse(te) roll;

b)	pädeva asutuse ülesehituse ja korralduse lühikirjeldus;

c)	kui rahastamisvahendite rakendamine on delegeeritud piirkondlikele omavalitsustele, rahastamisvahendi tegevuse juhtimise korra kirjeldus (korraldusasutuse ja makseasutuse ülesannete delegeerimine, näiteks toetusesaaja valimine, aruandlus, maksed, kontroll).

7.2.   Seire- ja aruandlussüsteemide kirjeldus

ÜPP strateegiakava tulemuslikkuse hindamiseks vajaliku teabe salvestamiseks, säilitamiseks, haldamiseks ja esitamiseks loodud seire- ja aruandlussüsteemide, sealhulgas määruse (EL) 2021/2115 artikli 134 kohase iga-aastase tulemusaruande jaoks loodud aruandlussüsteemi lühikirjeldus.

7.3.   Teave kontrollisüsteemide ja karistuste kohta

a)    Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem

Ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi käsitlev teave hõlmab järgmist:

i)	täpsustused kohaldamisala kohta, eelkõige selle kohta, kas seda kasutatakse veinisektoris, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 65, ja tingimuslikkuse kohta;

ii)	vajaduse korral põllumajandusliku maatüki, sealhulgas põllumajandusmaa määratlus;

iii)	kinnitus ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise kohta alates 1. jaanuarist 2023 ning selle kohta, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise II peatükis sätestatud nõuded (9) on täidetud;

iv)	teave määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõike 4 punktis c ja artikli 66 lõike 1 punktis g osutatud loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi(de) kohta;

v)	kas kohaldatakse automaatset taotluste süsteemi;

vi)

kontrolli- ja karistussüsteemi(de) kirjeldus, milles selgitatakse eelkõige, kas süsteem hõlmab süstemaatilisi kontrolle, mis hõlmavad muu hulgas valdkondi, kus vearisk on kõige suurem, ning kuidas kontrollide tase tagab riskide tulemusliku juhtimise, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 60 lõikes 1. Karistuste kohta esitatavas teabes selgitatakse karistusi, mis on ette nähtud ÜPP strateegiakavas kindlaks määratud sekkumiste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele mittevastavuse korral. Kui erinevate sekkumiste suhtes kohaldatakse erinevaid kontrolli- ja karistussüsteeme, esitatakse teave iga süsteemi kohta.

Lisateavet võib esitada põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise või loomapõhise taotlussüsteemi ning pinnaseiresüsteemi kohta, kui liikmesriik peab seda oluliseks.

b)    Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmamata sekkumiste kontrolli- ja karistussüsteem

Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmamata EAGFi ja EAFRD sekkumiste puhul peab teave sisaldama järgmist:

i)	karistussüsteemi lühikirjeldus kooskõlas tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse põhimõtetega;

ii)	kontrollisüsteemi(de) lühikirjeldus, sealhulgas vajaduse korral rahastamisvahendite eripärad;

iii)	lühiselgitus selle kohta, kuidas järgitakse hankelepingute sõlmimise korda.

c)    Tingimuslikkuse kontrolli- ja karistussüsteem

See alapunkt sisaldab järgmist:

i)	tingimuslikkuse kontrollisüsteemi kirjeldus;

ii)	märge iga kohustusliku majandamistingimuse ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude kontrollide liikide kohta;

iii)	karistussüsteemi kirjeldus;

iv)	korduvuse ja tahtlikkuse põhimõtete määratlemine ja kohaldamine;

v)	märge väikeste põllumajandusettevõtjate suhtes lihtsustatud kontrollisüsteemi kohaldamise kohta;

vi)	teave nende pädevate kontrolliasutuste kohta, kes vastutavad tingimuslikkuse standardite ja kohustuslike majandamistingimuste kontrollimise eest.

d)    Sotsiaalne tingimuslikkus

See alapunkt sisaldab järgmist:

i)	sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi kirjeldus;

ii)

sotsiaalse tingimuslikkusega seotud karistussüsteemi kirjeldus. Kui sotsiaalset tingimuslikkust kohaldatakse alates 2024. või 2025. aastast, esitatakse punktides i ja ii osutatud kirjeldus hiljemalt ÜPP strateegiakava muudatuses, mille komisjon on määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 kohaselt heaks kiitnud enne sotsiaalse tingimuslikkuse kohaldamise esimest aastat.

8.   Ajakohastamine: AKIS ja digitaliseerimine

8.1.   AKISe üldine organisatsiooniline ülesehitus

See alapunkt sisaldab selgitust SWOT-analüüsil põhineva üldise AKISe strateegilise lähenemisviisi kohta ning vajaduste hinnangut, milles kirjeldatakse sekkumiste ja meetmete koostoimet seoses määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõikes 2 osutatud sektoriülese eesmärgi saavutamisega.

8.2.   Nõustamisteenuste, teadusuuringute, ÜPP võrgustike ja sekkumiste koostoime AKISe raames

Selles alapunktis selgitatakse nõustajate, teadlaste ja ÜPP võrgustike koostöö korraldust. Märgitakse, kas kavandatud tegevused on kombineeritud muude asjakohaste meetmete või vahenditega ÜPP strateegiakava kohaldamisalas ja sellest väljaspool.

8.3.   Põllumajandusnõustajate töökorralduse kirjeldus

Selles alapunktis selgitatakse, kuidas on korraldatud nõustamine, kuhu on kaasatud kõik nõustajad ja mis hõlmab kõiki määruse (EL) 2021/2115 artikli 15 lõigetes 2 ja 4 osutatud elemente, järgides ühtlasi kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 3 sätestatud erapooletuse nõudeid.

8.4.   Innovatsiooni toetamise kirjeldus

Selles alapunktis selgitatakse, kuidas on korraldatud innovatsiooni toetamine ja teadmiste liikumine AKISe raames.

8.5.   Digitaliseerimisstrateegia

Selles alapunktis selgitatakse strateegilist lähenemisviisi digitaliseerimise edendamisele, sealhulgas digitaliseerimisstrateegia meetmete kohandamist, et vältida või vähendada piirkondade, ettevõtlusvaldkondade ja elanikkonnarühmade vahelisi digilõhesid.

9.   ÜPP strateegiakava lisad

9.1.   I lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/42/EÜ osutatud eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kohta (10)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 1 osutatud ÜPP strateegiakava I lisa sisaldab eelhindamise tulemuste kokkuvõtet ning eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) peamisi soovitusi.

Vastavalt ÜPP strateegiakava elementidele, mida selle eelhindamise käigus hinnatakse, liigitatakse soovitused järgmiselt:

—	SWOT-analüüs, vajaduste hindamine;

—	sekkumisloogika/panus eesmärkide saavutamisse;

—	väline/sisemine sidusus;

—	eelarvevahendite eraldamine;

—	väljundid, tulemused ning vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste kehtestamine;

—	halduskoormuse vähendamise meetmed;

—	rahastamisvahendid;

—	keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud soovitused;

—

muu.

Tuleb selgelt märkida, kuidas soovitusi on käsitletud, või lisada põhjendus selle kohta, miks neid ei ole arvesse võetud.

Esitatakse lingid täielikule eelhindamisaruandele ja KSH aruandele.

9.2.   II lisa ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüsi kohta

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 2 osutatud ÜPP strateegiakava II lisas esitatakse SWOT-analüüsis iga eesmärgi kohta kõnealuses sättes sätestatud elemendid vastavalt kõnealuse määruse artikli 6 lõigetele 1 ja 2. SWOT-analüüs koosneb neljast põhielemendist: tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud ning selles märgitakse muude kasutatud andmete kui kontekstinäitajad allikad.

9.3.   III lisa partneritega konsulteerimise kohta

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 3 osutatud ÜPP strateegiakava III lisa sisaldab partneritega, eelkõige asjaomaste piirkondliku ja kohaliku tasandi asutustega konsulteerimise tulemusi ja lühikirjeldust selle kohta, kuidas konsultatsioon toimus.

9.4.   IV lisa puuvilla eritoetusega seotud sekkumiste kohta

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 4 osutatud ÜPP strateegiakava IV lisa hõlmab järgmist:

Rahastamiskõlblikkuse tingimused, et tagada kooskõla SWOT-analüüsi/vajaduste hindamise ja muude sekkumistega, eelkõige: — objektiivsed kriteeriumid, mille alusel kiidetakse põllumajandusmaa ja sordid puuvilla tootmiseks heaks; — heakskiidetud sordid; — minimaalne taimede tihedus ja selle põhjendus.	tekst
Puuvilla eritoetusega seotud sekkumise ja teiste ÜPP strateegiakava sekkumiste vastastikune täiendavus	tekst

9.5.   V lisa täiendava riikliku rahastamise kohta

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 5 osutatud ÜPP strateegiakava V lisas esitatakse järgmine teave iga maaelu arenguga seotud sekkumise kohta, millele antakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõike 5 punktides a, b ja c ning artikli 146 esimeses lõigus osutatud täiendavat riiklikku rahastamist:

Määruse (EL) 2021/2115 III jaotise IV peatüki artikkel, mille kohaselt rahastamine toimub	tekst
Rahastamise riiklik õiguslik alus	tekst
ÜPP strateegiakava sekkumine, mida rahastatakse	tekst
Rahastamise kogueelarve (eurodes)	arv
Märge määruse (EL) 2021/2115 asjakohastele nõuetele vastavuse kohta	JAH/EI
Vastastikune täiendavus: a) suurem toetusesaajate arv; b) abi suurem osatähtsus; c) sekkumise teatavate tegevuste rahastamine	Märkige need, mida kohaldatakse, ja esitage vajaduse korral lisateavet.
Hõlmatud ELi toimimise lepingu artikliga 42	JAH/EI (kui EI, märkige riigiabi kontrollimise ja heakskiitmise vahend)

Seoses puu- ja köögiviljasektoriga esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artiklis 53 osutatud riikliku rahalise abi kohta järgmine teave:

Riikliku rahalise abi hinnanguline aastane summa puu- ja köögiviljasektoris asjaomaste piirkondade kaupa ning liikmesriigi kogutoetus

tekst

9.6.   VI lisa riikliku üleminekutoetuse kohta (asjakohasel juhul)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 6 osutatud ÜPP strateegiakava VI lisa sisaldab selles sättes sätestatud elemente iga individuaalse riikliku üleminekutoetuse kohta sektorite kaupa, kui see on asjakohane:

a)	iga-aastane sektoripõhine toetussumma iga sektori kohta, millele antakse riiklikku üleminekutoetust; Sektor Sektoripõhine toetussumma (eurodes) 2023 2024 2025 2026 2027   Täidab liikmesriik …       … …

b)	asjakohasel juhul iga sektori toetuse maksimaalne ühikumäär perioodi iga aasta kohta, järgides maksimaalset ühikumäära; Sektor Ühikumäär   Täidab liikmesriik …

c)	asjakohasel juhul teave võrdlusperioodi kohta, mida on muudetud vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 147 lõike 2 teisele lõigule; Sektor Teave muudetud võrdlusperioodi kohta …

d)	riikliku üleminekutoetuse ja ÜPP strateegiakava kohase sekkumise vastastikuse täiendavuse lühikirjeldus.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/783, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013 (ELT L 172, 17.5.2021, lk 53).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 189, 28.5.2021, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(5)  Kõigi määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 1 kohaselt määratud alade kaart.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(8)   EÜT L 147, 18.6.1993, lk 26.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).

II LISA

Komisjoni ja liikmesriikide ülesanded seoses SFC2021ga

1.   Komisjoni ülesanded

1.1.

Tagada liikmesriigi ja komisjoni vahel toimuva ametliku ja turvalise teabevahetuse jaoks loodud elektroonilise süsteemi (edaspidi „SFC2021“) toimimine. SFC2021 sisaldab vähemalt teavet, mis on ette nähtud määruse (EL) 2021/2115 kohaselt koostatud vormides.

1.2.

Tagada SFC2021 järgmised karakteristikud: a) interaktiivsed vormid või süsteemis juba varem salvestatud andmete põhjal süsteemi poolt eeltäidetud vormid; b) automaatsed arvutused, kui see vähendab kasutajate poolse kodeerimise vajadust; c) manustatud automaatkontrollid, et kontrollida edastatud andmete sisemist kooskõla ja nende andmete kooskõla kohaldatavate eeskirjadega; d) süsteemi loodud hoiatusteated, mis hoiatavad SFC2021-süsteemi kasutajaid, et teatavaid toiminguid saab või ei saa teha; e) süsteemi sisestatud teabe töötlemise jälgimine võrgus; f) varasemate andmete kättesaadavus kogu teabe puhul, mis on seoses programmiga sisestatud; g) kohtumenetlustes tõendina tunnustatava, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 910/2014 (1) tähenduses kohustusliku elektroonilise allkirja kättesaadavus.

1.3.

Tagada SFC2021 infoturvapoliitika, mida kohaldatakse süsteemi kasutavate töötajate suhtes vastavalt asjaomastele liidu eeskirjadele, eelkõige komisjoni otsusele (EL, Euratom) 2017/46 (2).

1.4.

Määrata üks või mitu isikut, kes vastutavad SFC2021 infoturvapoliitika määratlemise, säilitamise ja nõuetekohase kohaldamise eest.

2.   Liikmesriikide ülesanded

2.1.

Tagada, et määruse (EL) 2021/2115 VI jaotise kohaselt kindlaks määratud programmi haldavad liikmesriigi asutused ja kindlaks määratud organid, kes täidavad teatavaid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid, sisestavad SFC2021sse teabe, mille edastamise eest nad vastutavad, ja kõik selle ajakohastatud versioonid.

2.2.

Tagada sellise teabe kontrollimine, mille on esitanud muu isik kui see, kes nimetatud ülekandes sisalduvad andmed sisestas.

2.3.

Tagada eespool punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud ülesannete lahusus liikmesriigi infotehnoloogiliste juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu, mis on SFC2021ga automaatselt ühendatud.

2.4.

Määrata isik või isikud, kelle ülesandeks on hallata juurdepääsuõigusi ning kes täidab järgmisi ülesandeid: a) tuvastab juurdepääsu taotlevad kasutajad ning veendub, et kõnealused kasutajad on organisatsiooni töötajad; b) teavitab kasutajaid nende kohustusest kaitsta süsteemi turvalisust; c) kontrollib, kas taotletav kasutusõiguse tase on vastavuses kasutaja ülesannete ja ametikohaga; d) taotleb kasutusõiguste äravõtmist, kui kasutusõigusi ei ole enam vaja või kui need ei ole põhjendatud; e) teavitab viivitamata kahtlastest juhtumitest, mis võiksid ohustada süsteemi turvalisust; f) tagab kasutaja isikuandmete õigsuse ja teavitab mis tahes muudatustest isikuandmetes; g) võtab vajalikud ettevaatusabinõud seoses andmekaitse ja ärisaladuse hoidmisega kooskõlas liidu ja riiklike eeskirjadega; h) teavitab komisjoni kõigist muudatustest, mis mõjutavad liikmesriikide ametiasutuste või SFC2021-süsteemi kasutajate suutlikkust täita punktis 2.1 osutatud kohustusi või isiku enda suutlikkust täita punktides a–g nimetatud ülesandeid.

2.5.

Kehtestada üksikisikute privaatsust ja isikuandmete kaitset ning juriidiliste isikute ärisaladust tagav kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/58/EÜ (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2016/679 (4) ja (EL) 2018/1725 (5).

2.6.

Võtta vastu SFC2021-le juurdepääsu käsitlev riiklik, piirkondlik või kohalik infoturvapoliitika, mis põhineb kõigi SFC2021 kasutavate asutuste suhtes kohaldataval riskihinnangul ja milles käsitletakse järgmisi aspekte: a) süsteemi vahetu kasutamise korral sellis(t)e isiku(te) töö infotehnoloogiaalane turvalisus, kes vastutab (vastutavad) punktis 2.4 osutatud juurdepääsuõiguste haldamise eest; b) selliste riiklike, piirkondlike või kohalike arvutisüsteemide puhul, mis on ühendatud süsteemiga SFC2021 punktis 2.3 osutatud tehnilise liidese kaudu liikmesriigi infotehnoloogiliste juhtimis- ja kontrollisüsteemide osana, turvameetmed, mis võimaldavad viia kõnealused süsteemid kooskõlla SFC2021 turvanõuetega ja hõlmavad järgmist: i) füüsiline turvalisus; ii) andmekandjate ja juurdepääsu kontroll; iii) säilitamise kontroll; iv) juurdepääsu ja salasõnade kontroll; v) seire; vi) ühendus süsteemiga SFC2021; vii) sidetaristu; viii) personalijuhtimine enne töölevõtmist, töötamise ajal ja pärast töösuhte lõppu; ix) vahejuhtumite lahendamine.

2.7.

Teha komisjonile taotluse korral kättesaadavaks punktis 2.6 osutatud põhimõtteid sisaldav dokument (dokumendid).

2.8.

Määrata riikliku, piirkondliku või kohaliku infoturvapoliitika säilitamise ja nõuetekohase kohaldamise eest vastutav(ad) ning komisjoni poolt määratud ja punktis 1.4 osutatud isiku(te) kontaktisiku(te)na tegutsev(ad) isik(ud).

3.   Komisjoni ja liikmesriikide ühised ülesanded

3.1.

Tagada juurdepääs kas otse interaktiivse kasutajaliidese (st veebirakenduse) või eelnevalt kindlaksmääratud protokolle (st veebiteenuseid) kasutava tehnilise liidese kaudu, mis võimaldavad liikmesriikide infosüsteemide ja SFC2021 vahel andmeid automaatselt sünkroniseerida ja edastada.

3.2.

Näha ette kuupäev, mil liikmesriik edastab elektroonilise teabevahetuse käigus teabe elektrooniliselt komisjonile ja vastupidi; see kuupäev on asjaomase dokumendi esitamise kuupäev.

3.3.

Tagada, et ametlikke andmeid vahetatakse SFC2021 kaudu (välja arvatud vääramatu jõu korral) ja et SFC2021sse manustatud elektroonilistel vormidel esitatud teavet (edaspidi „struktureeritud andmed“) ei asendata struktureerimata andmetega ning et vasturääkivuste korral on struktureeritud andmed struktureerimata andmete suhtes ülimuslikud. Vääramatu jõu, SFC2021 tõrke või SFC2021ga ühenduse puudumise korral võib liikmesriik komisjoni eelneval nõusolekul saata dokumendid muus vormis vastavalt komisjoni kehtestatud tingimustele. Kui vääramatu jõu põhjus kõrvaldatakse, sisestab asjaomane isik paberkandjal juba esitatud teabe viivitamata SFC2021sse.

3.4.

Tagada SFC2021-portaalis avaldatud infoturbe tingimuste ning komisjoni poolt andmeedastuse turvalisuse tagamiseks SFC2021s rakendatavate meetmete järgimine, eelkõige seoses punktis 2.3 osutatud tehnilise liidese kasutamisega liikmesriigi infotehnoloogiliste juhtimis- ja kontrollisüsteemide osana.

3.5.

Rakendada SFC2021s salvestatud ja selle kaudu edastatud andmete kaitseks võetud turvameetmeid ning tagada nende tõhusus.

3.6.

Ajakohastada ja läbi vaadata igal aastal SFC2021-süsteemi infoturvapoliitika ning asjaomased riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud infoturvapoliitikad tehnoloogiliste muutuste, uute ohtude tuvastamise või muude oluliste muutuste korral.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(2)  Komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta otsus (EL, Euratom) 2017/46 Euroopa Komisjoni side- ja infosüsteemide turvalisuse kohta (ELT L 6, 11.1.2017, lk 40).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).