KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2236,

15. detsember 2021,

milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1529 (millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III)) rakendamise erieeskirju

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. septembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III), (1) eriti selle artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/947 (2) on kehtestatud abi rakendamise menetlused, mida kohaldatakse IPA III abi suhtes. Määruse (EL) 2021/1529 põhjendusega 52 ja artikliga 16 on komisjonile antud õigus kehtestada erieeskirjad, millega kehtestatakse käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused. Tuleks kehtestada määruse (EL) 2021/1529 artikli 2 punktis b määratletud piiriülese koostöö ja maaelu arenguabi puhul kehtivad erieeskirjad, et käsitleda eriolukordi, eelkõige olukorda, kus toimub kaudne eelarve täitmine koos määruse (EL) 2021/1529 I lisas loetletud abisaajatega (edaspidi „IPA III abisaajariigid“).

(2)

Komisjon ja IPA III abisaajariigid peavad sõlmima finantsraampartnerluse lepingute ja valdkondlike lepingute vormis kokkulepped, milles sätestatakse nende koostöö põhimõtted käesoleva määruse alusel, et ühinemiseelset abi rakendataks kõigis IPA III abisaajariikides ühetaoliselt ja et peetaks kinni usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest.

(3)

Komisjon peaks toetama IPA III abisaajariikide jõupingutusi arendada oma suutlikkust hallata liidu vahendeid kooskõlas liidu õigusaktidega ette nähtud põhimõtete ja eeskirjadega. Selleks peaks komisjon seal, kus see kohaseks osutub, delegeerima eelarve täitmisega seotud ülesanded IPA III abisaajariikidele.

(4)	On vaja sätestada erieeskirjad IPA III abisaajariikidele eelarve täitmisega seotud ülesannete delegeerimiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (3).

(5)	On vaja sätestada üksikasjalikud eeskirjad, mis kehtivad seire ja hindamise suhtes, mida IPA III abisaajariigid teevad, rakendades IPA III abi kaudse eelarve täitmise raames.

(6)	On vaja sätestada aruandlust käsitlevad erieeskirjad, et selgitada üksikasjalikumalt aruandluse nõudeid, mida IPA III abisaajariigid peavad täitma.

(7)

IPA III raames toetatakse jätkuvalt valdkondlike koordineerimis- ja seiresüsteemide loomist ja tugevdamist proportsionaalselt IPA abisaaja kohustustega. IPA ja IPA II valdkondliku lähenemisviisi raames loodud struktuurid võivad jätkata oma ülesannete täitmist ning tuleks luua uued valdkondlikud seirekomisjonid, kui IPA abisaaja kohustused seda õigustavad.

(8)	On vaja kehtestada finantskorrektsiooni tegemise erieeskirjad ja IPA III abisaajariikide suhtes kohaldatavad menetlused juhul, kui nad rakendavad IPA III abi kaudse eelarve täitmise raames.

(9)

IPA III abi tuleks kasutada IPA III abisaajariikide vahelise piiriülese koostöö edendamiseks. Tõeline piiriülene koostöö IPA III abisaajariikide vahel peaks hõlmama selliste tegevuste ühist arendamist, rakendamist ja rahastamist, mille tulemuseks on naabrussuhete tihedamaks muutmine, kestlikud partnerlused sotsiaal-majandusliku arengu nimel või seda arengut takistavate asjaolude kõrvaldamine.

(10)	Seepärast on vaja kindlaks määrata IPA III abisaajariikide piiriülese koostöö haldamise ühtsed eeskirjad, sealhulgas piiriülese koostöö programmide juhtimisega tegelevate struktuuride ja asutuste ülesanded ja vastutus.

(11)

Käesolev rakendusmäärus ei peaks hõlmama määruse (EL) 2021/1529 artikli 2 punktis a määratletud piiriülest koostööd ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme IPA III abisaajariigi vahel, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 (4) artikli 59 kohaselt sõlmitud rahastamislepingutes osutatakse käesolevale rakendusmäärusele, konkreetsele finantsraampartnerluse lepingule või selle konkreetsele sättele.

(12)

IPA III raames antav maaelu arenguabi peaks suurendama põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimet ja aitama viia selle järk-järgult vastavusse liidu ühise põllumajanduspoliitika acquis’ga. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatava abiga sarnase abi rahastamiseks on vaja erieeskirju, mida rakendatakse selliste juhtimis- ja kontrollisüsteemide raames, mis järgivad hea valitsemistava põhimõtteid ja sarnanevad samasugust laadi ülesannetega struktuuridega liikmesriikides.

(13)	Et võimaldada IPA III 2021. aasta programmide aegsat programmitööd ja rakendamist, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(14)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas IPA III komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

IPA ABI KOHALDAMISE SISU JA ÜLDRAAMISTIK

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse erieeskirjad, milles kehtestatakse määruse (EL) 2021/1529 rakendamise ühetaolised tingimused seoses IPA III abi rakendamise struktuuride ja kaudse eelarve täitmisega koos IPA III abisaajariikidega ning erieeskirjad seoses piiriülese koostöö ning põllumajanduse ja maaelu arenguabiga. Käesolev rakendusmäärus ei hõlma määruse (EL) 2021/1529 artikli 2 punktis a määratletud piiriülest koostööd ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme IPA III abisaajariigi vahel, välja arvatud juhul, kui määruse (EL) 2021/1059 artikli 59 kohaselt sõlmitud rahastamislepingutes osutatakse käesolevale rakendusmäärusele, konkreetsele finantsraampartnerluse lepingule või käesoleva rakendusmääruse konkreetsele sättele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„IPA III abisaajariik“ – üks määruse (EL) 2021/1529 I lisas loetletud abisaajatest;

b)	„finantsraampartnerluse leping“ – komisjoni ja IPA III abisaajariigi vahel sõlmitud leping, milles sätestatakse käesoleva määruse kohased IPA III abisaajariigi ja komisjoni finantskoostöö põhimõtted;

c)	„valdkondlik leping“ – komisjoni ja IPA III abisaajariigi vahel sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb konkreetse IPA III programmi rakendamist ning milles sätestatakse need järgitavad eeskirjad ja menetlused, mida ei ole kirjeldatud finantsraampartnerluse lepingus ega rahastamislepingutes;

d)	„rahastamisleping“ – komisjoni ja IPA III abisaajariigi sõlmitud aastane või mitmeaastane leping IPA III abi rakendamiseks;

e)	„asutus“ – IPA III abisaajariigi või liikmesriigi kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik üksus või organ;

f)	„suurprojekt“ – projekt, mis hõlmab mitmeid ehitustöid, meetmeid ja teenuseid ja mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku ja tehnilise olemusega konkreetne ja jagamatu ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja mille kogumaksumus ületab finantsraampartnerluse lepingus sätestatu;

g)	„abisaaja“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kes vastutab meetmete algatamise ja rakendamise eest piiriülese koostöö programmi raames;

h)	„toiming“ – projekt, leping, tegevus või projektide rühm, mille on valinud välja asjaomase programmi hankija või mis on valitud tema vastutusel ja mis aitab kaasa sellega seotud prioriteedi või prioriteetide eesmärkide saavutamisele;

i)	„IPA III juhtabisaajariik“ – IPA III abisaajariik, kellele on määratud juhtroll ja kus seega asub piiriülese programmi hankija.

Artikkel 3

Liidupoolse rahastamise põhimõtted

IPA III abiga toetatakse IPA III abisaajariikide reformide vastuvõtmist ja rakendamist, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/1529 artiklis 3. Eriprogrammide ja eraldiolevate meetmete jaoks võib vaja olla nii IPA III abisaajariigi kui ka liidu rahalist toetust.

Artikkel 4

Isevastutuse põhimõte

1. Programmitööga seotud isevastutus ja IPA III abi rakendamine jääb peamiselt IPA III abisaajariigi kanda.

2. IPA III abisaajariik määrab riikliku IPA koordinaatori.

3. Riiklik IPA koordinaator tagab tiheda seose IPA III abi kasutamise ja üldise ühinemisprotsessi vahel.

4. Riiklik IPA koordinaator on komisjoni peamine vastaspool üldises programmitöö kooskõlastamise protsessis kooskõlas määruse (EL) 2021/1529 artiklis 7 osutatud IPA III programmitöö raamistiku eesmärkide ja temaatiliste prioriteetidega, IPA III abi rakendamise seires, hindamises ja aruandluses, sealhulgas kooskõlastamisel IPA III abisaajariigi haldusasutustes ja teiste rahastajatega. Riiklik IPA koordinaator teeb tööd selle nimel, et IPA III abisaajariigi haldusasutustes astutaks kõik vajalikud sammud seotud programmide rakendamise lihtsustamiseks.

5. Riiklik IPA koordinaator koordineerib IPA III abisaajariikide osalemist asjaomastes piirkondliku ja piiriülese koostöö programmides vastavalt määrustele (EL) 2021/1529 ja (EL) 2021/1059. Riiklik IPA koordinaator võib vajaduse korral delegeerida koordineerimisülesande piiriülese koostöö haldamiseks loodud struktuurile.

6. Riiklik IPA koordinaator on IPA III abisaajariigi valitsuse või riigi keskadministratsiooni kõrge esindaja, kellel on asjaomased volitused.

Artikkel 5

Finantsraampartnerluse leping, valdkondlikud lepingud ja rahastamisleping

1. Komisjon ja IPA III abisaajariik sõlmivad finantsraampartnerluse lepingu, milles sätestatakse IPA III abi haldamise, kontrolli, järelevalve, seire, hindamise, aruandluse ja auditi erikord, mis kohustab IPA III abisaajariiki võtma oma õiguskorda üle liidu õigusraamistiku asjaomased nõuded. Finantsraampartnerluse lepingut võivad täiendada valdkondlikud lepingud, milles sätestatakse IPA III abi haldamise ja rakendamise erisätted konkreetsetes poliitikavaldkondades või programmides.

2. IPA III abi antakse IPA III abisaajariigile üksnes pärast finantsraampartnerluse lepingu ja asjakohasel juhul kohaldatava valdkondliku lepingu jõustumist, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

3. Rahastamislepingutes tuleb kirjeldada IPA III abi andmise tingimusi, sealhulgas IPA III abi rakendamise meetodid, rakendamise tähtajad ning kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad.

4. Kui IPA III abisaajariik rakendab programme kaudse eelarve täitmise raames, peavad finantsraampartnerluse leping, vajaduse korral valdkondlik leping ja rahastamisleping tervikuna olema kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 129, artikli 155 lõikega 6 ja artikliga 158.

5. Finantsraampartnerluse lepingut kohaldatakse kõigi rahastamislepingute suhtes. Valdkondlikke lepinguid kohaldatakse vajaduse korral kõigi rahastamislepingute suhtes, mis on sõlmitud seoses valdkondliku lepinguga hõlmatud poliitikavaldkonna või programmiga.

6. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 130 ette nähtud elementidele sätestatakse finantsraampartnerluse lepingutes ja vajaduse korral valdkondlikes lepingutes eelkõige üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad järgmist:

a)	IPA III abi haldamiseks, kontrolliks, järelevalveks, seireks, hindamiseks, aruandluseks ja auditiks vajalikud struktuurid ja asutused ning nende ülesanded ja vastutus;

b)	tingimused ja kontrollinõuded nõutud struktuuride ja asutuste loomisel IPA III abisaajariigis, et neile saaks delegeerida IPA III abi eelarve täitmisega seotud ülesanded;

c)	maksude, tollimaksude ja muude lõivudega seotud eeskirjad kooskõlas määruse (EL) 2021/947 artikli 27 lõigetega 9 ja 10;

d)	maksetega seotud nõuded, raamatupidamise kontrollimine ja heakskiitmine, finantskorrektsioonide menetlused, kasutamata vahendite kulukohustustest vabastamine ning programmide lõpetamine.

Artikkel 6

Aruandlus

Järgmise eelarveaasta 15. veebruariks esitab riiklik IPA koordinaator komisjonile IPA III raames antud finantsabi rakendamise aastaaruande. Muud aruandlusega seotud nõuded esitatakse finantsraampartnerluse lepingus.

Artikkel 7

IPA seirekomisjon

1. Komisjon ja IPA III abisaajariik loovad IPA seirekomisjoni hiljemalt kuus kuud pärast esimese rahastamislepingu jõustumist. See komisjon täidab ka nõukogu määrusest (EÜ) nr 1085/2006 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 231/2014 (6) tulenevaid IPA seirekomisjoni kohustusi.

2. IPA seirekomisjon vaatab läbi kõigi meetmete rakendamise üldise tulemuslikkuse, tõhususe, kvaliteedi, sidususe, koordineerimise ja nõuetele vastavuse, et saavutada rahastamislepingute ja IPA III programmitöö raamistikuga ette nähtud tulemused. Selleks tugineb ta vajaduse korral teabele, mille on esitanud artiklis 10 osutatud valdkondlikud seirekomisjonid ja IPA III abisaajariigi muud olemasolevad kesksed koordineerimisstruktuurid.

3. IPA seirekomisjon koosneb komisjoni esindajatest, riiklikust IPA koordinaatorist ja muudest IPA III abisaajariigi asjaomastest asutustest ja organitest ning vajaduse korral kahepoolsetest rahastajatest, rahvusvahelistest organisatsioonidest ja finantseerimisasutustest ning muudest sidusrühmadest, sealhulgas kodanikuühiskonna ja erasektori organisatsioonid.

4. Komisjoni esindaja ja IPA koordinaator juhivad koos IPA seirekomisjoni koosolekuid.

5. IPA seirekomisjon võtab vastu oma töökorra.

6. IPA seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas. Kokku võib kutsuda sihtotstarbelisi koosolekuid Euroopa Komisjoni või IPA III abisaajariigi algatusel, eelkõige konkreetsete teemade käsitlemiseks.

II JAOTIS

IPA III ABISAAJARIIKIDE KAUDNE EELARVE TÄITMINE

Artikkel 8

Struktuurid ja asutused

1. Kui IPA III abisaajariik täidab eelarvet kaudselt, loob ta järgmised struktuurid ja asutused:

a)	riiklik IPA koordinaator;

b)	siseriiklik eelarvevahendite käsutaja;

c)	juhtimisstruktuur, mis koosneb siseriikliku eelarvevahendite käsutaja tugiametist ja raamatupidamisasutusest;

d)	korraldusasutused ja vahendusasutused;

e)	auditeerimisasutus.

2. Lõikes 1 osutatud struktuuride ülesanded ja vastutus määratakse kindlaks finantsraampartnerluse lepingus.

3. IPA III abisaajariik tagab lõikes 1 osutatud struktuuride ja asutuste vahel ülesannete sobiva lahususe.

Artikkel 9

Kaudne eelarve täitmine koos IPA III abisaajariigiga

1. Komisjon võib rakendada IPA III abi kaudse eelarve täitmise raames koos IPA III abisaajariigiga, sõlmides määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklite 154 ja 158 kohaselt rahastamislepingu.

2. Enne rahastamislepingu allkirjastamist kogub komisjon tõendid selle kohta, et määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 154 lõike 4 esimese lõigu punktides a–f sätestatud tingimused on täidetud. Komisjon tagab ka käesoleva määruse artiklis 8 osutatud struktuuride ja asutuste loomise.

3. Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja jälgib, et artiklis 8 osutatud struktuurid ja asutused täidavad jätkuvalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nõudeid. Kui neid nõudeid ei täideta, siis teavitab siseriiklik eelarvevahendite käsutaja komisjoni sellest viivitamata ja võtab kõik kohased kaitsemeetmed seoses tehtud maksete või allkirjastatud lepingutega.

4. Rahastamislepinguga hõlmatud mitmeaastaseid programme, mille puhul kasutatakse määruse (EL) 2021/947 artikli 30 lõike 3 esimese lõigu sätteid, rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames koos IPA III abisaajariikidega. Otsused, millega võetakse vastu määruse (EL) 2021/947 artiklis 23 osutatud mitmeaastased tegevuskavad, sisaldavad vajaduse korral suurprojektide soovituslikku nimekirja. Komisjon kohaldab määruse (EL) 2021/947 artikli 30 lõike 3 teist ja kolmandat lõiku, välja arvatud juhul, kui valdkondlikus või rahastamislepingus on kindlaks määratud varasem automaatse kulukohustustest vabastamise tähtaeg.

5. Lõikes 4 osutatud kulukohustustest vabastamisega seotud summat vähendatakse summade võrra, mis on võrdsed selle osaga eelarvelisest kulukohustusest, mille suhtes kehtib üks järgmistest tingimustest:

a)	tegevus on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav toime;

b)	selle kohta pole olnud võimalik koostada maksetaotlust vääramatu jõu tõttu, mis mõjutab oluliselt kogu programmi või selle osa rakendamist.

Vääramatut jõudu põhjusena esitav IPA III abisaajariik peab tõendama vääramatu jõu otsest mõju kogu programmi või selle osa rakendamisele.

6. IPA III abisaajariik saadab komisjonile käesoleva artikli lõike 5 punktides a ja b osutatud tingimusi käsitlevad andmed artiklis 6 osutatud aastaaruandes.

Artikkel 10

Valdkondlikud seirekomisjonid

1. IPA III abisaajariik moodustab IPA valdkondlikud seirekomisjonid, et jälgida IPA III abisaajariigi poolt kaudse eelarve täitmise raames rakendatavaid aastaprogramme ja mitmeaastaseid programme, mida rahastatakse määruste (EÜ) nr 1085/2006, (EL) nr 231/2014 ja (EL) 2021/1529 alusel konkreetses valdkonnas. Sellised komisjonid moodustatakse hiljemalt kuus kuud pärast esimese rahastamislepingu jõustumist asjaomases valdkonnas.

2. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võib aastaprogrammide puhul, mida rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames, rahastamislepingus ette näha IPA valdkondliku seirekomisjoni loomise kohustusest loobumise.

3. Kui on loodud IPA valdkondlik seirekomisjon, võib see lisaks kaudse eelarve täitmise raames rakendatavatele mitmeaastastele programmidele teha järelevalvet muude samas konkreetses valdkonnas otsese või kaudse eelarve täitmise raames rakendatavate aastaprogrammide üle, mida rahastatakse määruste (EÜ) nr 1085/2006, (EL) nr 231/2014 ja (EL) 2021/1529 alusel.

4. Piiriülese koostöö programmide puhul täidab artiklis 18 osutatud ühine seirekomisjon IPA valdkondliku seirekomisjoni ülesandeid.

5. Iga IPA valdkondlik seirekomisjon teeb programmi rakendamise tulemuste seiret. Ta vaatab läbi tegevuskava meetmete rakendamise üleüldise tõhususe, tulemuslikkuse, kvaliteedi, sidususe, koordineerituse ja vastavuse ning nende kooskõla asjaomaste strateegiatega.

6. Iga IPA valdkondlik seirekomisjon võtab vastu oma töökorra.

7. IPA valdkondlik seirekomisjon koosneb asjaomaste IPA III abisaajariigi asutuste ja organite esindajatest, muudest sidusrühmadest, nagu majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna partnerid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused ja kodanikuühiskond. Euroopa Komisjon osaleb seirekomisjoni töös. IPA valdkondliku seirekomisjoni koosolekuid juhib IPA III abisaajariigi juhtivesindaja. Sõltuvalt poliitikavaldkonnast või programmist võib Euroopa Komisjon seirekomisjoni koosolekuid kaasjuhatada.

8. IPA valdkondlikud seirekomisjonid kohtuvad vähemalt kaks korda aastas.

Artikkel 11

IPA III abisaajariigi tehtavad hindamised kaudse eelarve täitmise raames

1. IPA III abisaajariik, kes rakendab IPA III abi kaudse eelarve täitmise raames, vastutab tema poolt hallatavate programmide hindamise eest kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 34, määruse (EL) 2021/947 artikliga 42 ja kohaldatavate komisjoni suunistega.

2. IPA III abisaajariik koostab komisjoniga konsulteerides hindamiskava, milles esitatakse teostatavad hindamistoimingud.

Artikkel 12

Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid

1. Komisjon kohaldab finantskorrektsioonide mehhanisme, et tagada IPA III abi kasutamine kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

2. Finantskorrektsiooni põhjus võib olla üks järgmistest:

a)	vigade, eeskirjade eiramiste, pettuste või korruptsiooni avastamine;

b)	IPA III abisaajariigi haldus- ja kontrollisüsteemide nõrkuse või puudulikkuse avastamine;

c)	suutmatus tagada tulemuste saavutamine või meetme kestlikkus või mõlemad;

d)	komisjoni järelmeetmed seoses auditeerimisaruannete ja auditeerimisasutuse arvamustega.

3. Kui komisjon leiab, et IPA III hõlmatud programmide raames on kulude kandmisel ja tasumisel kohaldatavaid eeskirju rikutud, otsustab ta, millised summad liidu rahastusest välja arvata.

4. Lõikes 2 osutatud olukordades tehakse vajaduse korral finantskorrektsioone tasaarvestamise kaudu.

5. Komisjon kohaldab finantskorrektsioone, kui avastatakse alusetult kulutatud summad ja eelarvele avaldatud rahaline mõju. Kui nimetatud summasid ei ole finantskorrektsioonide tegemiseks võimalik täpselt välja selgitada, võib komisjon kohaldada ühtse määraga korrektsiooni või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni. Korrektsiooni summa üle otsustamisel võtab komisjon arvesse lõikes 2 osutatud olukorra laadi ja tõsidust ja/või ulatust ja finantsmõju.

Artikkel 13

Raamatupidamise aastaaruannete kontrollimine ja heakskiitmine

Komisjon veendub, et raamatupidamise aastaaruanne on täielik, täpne ja tõene, kohaldades finantsraampartnerluse lepingus või vajaduse korral valdkondlikus lepinguga ette nähtud raamatupidamise aastaaruannete kontrollimise ja heakskiitmise menetlust.

III JAOTIS

IPA III ABISAAJARIIKIDE PIIRIÜLENE KOOSTÖÖ

Artikkel 14

Temaatilised prioriteedid ja kaasrahastamine

1. IPA III abi piiriülese koostöö temaatilised prioriteedid on kindlaks määratud määruse (EL) 2021/1529 III lisas.

2. Liidu kaasrahastamise määr iga temaatilise prioriteedi tasandil ei ole rohkem kui 85 % piiriülese koostöö programmi rahastamiskõlblikest kuludest.

Artikkel 15

Tehniline abi

1. Iga piiriülese koostöö programm sisaldab tehnilise abi toetuseks ette nähtud konkreetset eelarveeraldist, mis ei või olla rohkem kui 10 % piiriülese koostöö programmile ette nähtud liidu toetusest.

Tehnilise abiga võib toetada järgmisi tegevusi: programmi rakendamisega seotud ettevalmistus-, juhtimis-, seire-, hindamis-, teavitamis- ja teabevahetus-, võrgustike loomise, vaidluste lahendamise ning kontrolli- ja auditeerimistegevus ning tegevus, mille eesmärk on tugevdada programmi rakendamiseks vajalikku haldussuutlikkust. Tehnilise abiga võib toetada eelkõige ühise tehnilise sekretariaadi rahastamist, abisaajate halduskoormuse vähendamise meetmeid, sealhulgas elektroonilised andmevahetussüsteemid, ning meetmeid, mille eesmärk on suurendada osalevate riikide asutuste ja abisaajate suutlikkust hallata IPA III abi ning vahetada parimaid tavasid.

2. Tehniline abi võib hõlmata ka eelnevat ja järgnevat programmitöö perioodi.

Artikkel 16

Programmitöö ja tegevuse valik

1. Piiriülese koostöö programm koostatakse kooskõlas komisjoni esitatud programmi näidisega, selle koostavad osalevad IPA III abisaajariigid ühiselt ja see esitatakse komisjonile elektrooniliselt. Osalevad IPA III abisaajariigid ja komisjon lepivad kokku abikõlblike piirkondade loetelus, mis lisatakse asjaomasesse piiriülese koostöö programmi.

2. Piiriülese koostöö programmi raames välja valitud tegevusel peab olema selge piiriülene mõju ja kasu.

3. Piiriülese koostöö programmi tegevuse valib hankija välja kogu rahastamiskõlblikku piirkonda hõlmavate konkursikutsete kaudu.

4. Osalevad IPA III abisaajad võivad valida tegevuse ka väljaspool konkursikutset. Sellisel juhul nimetatakse tegevust konkreetselt lõikes 1 viidatud piiriülese koostöö programmis.

5. Piiriülese koostöö jaoks valitud tegevus hõlmab abisaajaid vähemalt kahest osalevast IPA III abisaajariigist. Abisaajad teevad tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel koostööd. Lisaks teevad nad koostööd kas tegevuse tarvis töötajaid või rahalisi vahendeid või mõlemaid eraldades.

6. Tegevust võib rakendada ka ühes osalevas IPA III abisaajariigis, tingimusel et piiriülene mõju ja kasu on tõendatud.

Artikkel 17

Abisaajad

1. Abisaajad peavad olema asutatud programmis osalevas IPA III abisaajariigis.

2. Abisaajad määravad ühe neist peamiseks abisaajaks. Peamine abisaaja tagab kogu tegevuse finantsilise rakendamise, jälgib, et tegevust rakendatakse kooskõlas lepingus sätestatud tingimustega, ning kehtestab koos teiste abisaajatega tegevusele eraldatud vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise tagamise korra, sealhulgas alusetult makstud summade tagasinõudmise kord.

Artikkel 18

Struktuurid ja asutused

1. Piiriülese koostöö programmide haldamises osalevad IPA III abisaajariikides järgmised struktuurid:

a)	piiriülese koostöö programmis osalevate IPA III abisaajariikide riiklikud IPA koordinaatorid, kes vastutavad ühiselt selle eest, et kavandatavates piiriülese koostöö programmides seatud eesmärgid oleksid kooskõlas IPA III programmitöö raamistiku eesmärkidega;

b)	siseriiklik eelarvevahendite käsutaja ja IPA III juhtabisaaja juhtimisstruktuur, millele on osutatud artikli 8 lõike 1 punktis c, kui piiriülest programmi rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames;

kõigi osalevate IPA abisaajate tegevstruktuurid, kes teevad programmitöö ja asjaomase piiriülese koostöö programmi rakendamisel tihedat koostööd. Kaudse eelarve täitmise korral täidab artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud korraldusasutuse ülesandeid IPA III juhtabisaaja piiriülese koostöö struktuur. Korraldusasutus määrab vahendusasutused;

kui piiriülese koostöö programmi rakendatakse koos IPA III abisaajariigiga kaudse eelarve täitmise raames, siis artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud auditeerimisasutus. Kui auditeerimisasutusel ei ole volitusi viia ellu oma ülesandeid kogu piiriülese koostöö programmiga hõlmatud territooriumil, siis aitab teda audiitorite rühm, kuhu kuuluvad iga piiriüleses koostöö programmis osaleva riigi esindajad.

2. Lõikes 1 osutatud struktuuride ülesanded ja vastutus määratakse põhjalikumalt kindlaks finantsraampartnerluse lepingus.

3. Osalevad IPA III abisaajariigid loovad iga piiriülese koostöö programmi jaoks ühise seirekomisjoni, mis täidab ka artiklis 10 osutatud valdkondliku seirekomisjoni ülesandeid.

4. Luuakse ühine tehniline sekretariaat, kes abistab komisjoni ning teisi struktuure ja asutusi, sealhulgas ühist seirekomisjoni. Ühine tehniline sekretariaat võib olla abiks rohkem kui ühe piiriülese koostöö programmi ettevalmistamisel.

5. Osalevad IPA III abisaajariigid sõlmivad IPA III abisaajariigiga kaudse eelarve täitmise raames kahe- või mitmepoolse kokkuleppe, kus sätestatakse igaühe kohustused asjaomase piiriülese koostöö programmi rakendamisel. Sellise kokkuleppe miinimumnõuded määratakse kindlaks finantsraampartnerluse lepingus.

Artikkel 19

Rahastamise erisätted

IPA III raames rahastatavaid piiriülese koostöö programme rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames mitmeaastaste programmide kaudu.

IV JAOTIS

PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENG

Artikkel 20

Maaelu arenguabi erisätted

1. Maaelu arenguabi kuulub kesktasandil koostatud mitmeaastase programmi alla, mis on määruse (EL) 2021/947 artiklite 23 ja 24 kohane mitmeaastane tegevuskava ning mille valmistavad ette IPA III abisaajariigi määratud asjaomased asutused ja mis esitatakse komisjonile pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist.

2. IPA III abisaajariigid rakendavad maaelu arengu programme kaudse eelarve täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punktiga c ja programmid võimaldavad rahastada teatavaid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatavaid meetmeid.

3. Maaelu arengu programmide puhul koosnevad artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud struktuurid IPA maaelu arengu agentuurist ja IPA maaelu arengu korraldusasutusest, mis teevad tihedat koostööd.

4. Kui avaliku sektori kulude osa määratakse protsendina investeeringu kõigist rahastamiskõlblikest kuludest, siis ei võeta arvesse riiklikku abi nende laenude kasutamiseks, mis eraldatakse ilma liidu rahastuseta, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1529 raames.

5. Maaelu arengu programmide investeerimisprojektid on liidu toetuse saamiseks kõlblikud, kui neid viie aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist oluliselt ei muudeta.

6. Maaelu arengu programmide puhul on artiklis 10 osutatud valdkondlikuks seirekomisjoniks IPA maaelu arengu valdkondlik seirekomisjon.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 330, 20.9.2021, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1059 Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94).

(5) Nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) (ELT L 77, 15.3.2014, lk 11).