23.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/3


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1697,

13. juuli 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 kolmandates riikides mahepõllumajanduslike toodete kontrolli tegemiseks pädevate kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamise ning nende tunnustamise kehtetuks tunnistamise kriteeriumide osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, (1) eriti selle artikli 46 lõike 7 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) 2018/848 artiklile 46 võib komisjon tunnustada kontrolliasutusi ja kontrollorganeid, kes on pädevad kontrollima imporditud mahepõllumajanduslikke tooteid ja väljastama mahepõllumajanduse sertifikaate kolmandates riikides.

(2)

Tuginedes komisjoni kogemustele kolmandates riikides tegutsevate kontrolliasutuste ja kontrollorganite järelevalve alal ning selleks, et tagada kontrolliasutuste ja kontrollorganite tehtavate kontrollide usaldusväärsus ning kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete terviklus, on vaja tugevdada kontrolliasutuste ja kontrollorganite suutlikkust teha kolmandates riikides mahepõllumajanduslikke tooteid tootvate ettevõtjate suhtes tõhusat kontrolli. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada täiendavad kriteeriumid kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamiseks.

(3)

Eelkõige on määruse (EL) 2018/848 artikli 46 lõike 2 punktis b nõutud, et kontrolliasutused ja kontrollorganid oleksid suutlikud tegema kontrolle, et tagada artikli 45 lõike 1 punktis a, punkti b alapunktis i ja punktis c sätestatud tingimuste täitmine mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete puhul. Kuna need kontrollid on olulised määruse (EL) 2018/848 täitmise tagamiseks, ei tohiks kontrolliasutusele või kontrollorganile anda luba kontrolliülesandeid delegeerida. Kontrolliasutustele või kontrollorganitele vajaliku paindlikkuse andmiseks ei tohiks kontrolliülesannete delegeerimise keelu alla siiski kuuluda proovivõtt.

(4)

Tõsiste või korduvate rikkumiste korral ettevõtjate sertifitseerimisel või kontrolliasutuse või kontrollorgani tehtud kontrollide ja toimingute puhul või juhul, kui kontrolliasutus või kontrollorgan ei ole võtnud aegsasti asjakohaseid parandusmeetmeid, peaks komisjonil olema võimalik kontrolliasutuse või kontrollorgani tunnustus kehtetuks tunnistada. Seepärast tuleks läbipaistvuse huvides kehtestada kriteeriumid kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustuse kehtetuks tunnistamiseks.

(5)

Määrust (EL) 2018/848 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)

Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada alates määruse (EL) 2018/848 kohaldamise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2018/848 artikli 46 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kontrolliasutustele ja kontrollorganitele antakse vastavalt lõikele 1 tunnustus artikli 35 lõikes 7 loetletud kategooriatesse kuuluvate toodete impordi kontrollimiseks, kui nad vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)

nad on seaduslikult asutatud ühes liikmesriigis või kolmandas riigis;

b)

nad on suutlikud tegema kontrolle, et tagada artikli 45 lõike 1 punktis a, punkti b alapunktis i ja punktis c ning käesolevas artiklis sätestatud tingimuste täitmine liitu importimiseks mõeldud mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete puhul, ilma kontrolliülesandeid delegeerimata; käesolevat punkti ei kohaldata selliste kontrolliülesannete puhul, mida täidavad isikud, kes töötavad individuaalse lepingu või ametliku kokkuleppe alusel, mille kohaselt nad alluvad juhtimiskontrollile, samuti ei loeta lepingu sõlminud kontrolliasutuste või kontrollorganite menetlusi delegeerimiseks ning kontrolliülesannete delegeerimise keeldu ei kohaldata proovivõtu suhtes;

c)

nad on piisavalt objektiivsed ja erapooletud ning neil puudub huvide konflikt seoses kontrolliülesannete täitmisega; nad on eelkõige kehtestanud korra, millega tagatakse, et kontrolle ja muid toiminguid tegevatel töötajatel ei ole huvide konflikti ning et samad inspektorid ei kontrolli ettevõtjaid rohkem kui kolm aastat järjest;

d)

kontrollorganite puhul on nad käesoleva määruse kohaseks tunnustamiseks akrediteeritud ainult ühe akrediteerimisasutuse poolt asjakohase harmoneeritud standardi „Vastavushindamine. Nõuded asutustele, kes sertifitseerivad tooteid, protsesse ja teenuseid“ alusel, mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

e)

neil on kontrolliülesannete täitmiseks vajalik oskusteave, varustus ja taristu ning piisaval arvul asjakohase kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid;

f)

neil on suutlikkus ja pädevus viia läbi sertifitseerimis- ja kontrollitoiminguid kooskõlas käesoleva määruse ja eelkõige komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1698 (*1) nõuetega igat liiki ettevõtjate (üks ettevõtja või ettevõtjate rühm) puhul igas kolmandas riigis ja iga tootekategooria puhul, mille jaoks nad soovivad tunnustust saada;

g)

nad on kehtestanud protseduurid ja korra, et tagada enda tehtud kontrollide ja muude toimingute erapooletus, kvaliteet, järjepidevus, tulemuslikkus ja asjakohasus;

h)

neil on piisavalt kvalifitseeritud ja kogenud töötajaid, et kontrolle ja muid toiminguid oleks võimalik teha tõhusalt ja õigeaegselt;

i)

neil on asjakohased ja nõuetekohaselt hooldatud vahendid ja seadmed tagamaks, et töötajatel oleks võimalik teha kontrolle ja muid toiminguid tõhusalt ja õigeaegselt;

j)

neil on kehtestatud kord tagamaks, et nende töötajatel oleks juurdepääs ettevõtjate ruumidele ja nende hoitavatele dokumentidele, et neil oleks võimalik oma tööülesandeid täita;

k)

neil on ettevõttesisesed oskused, koolitused ja protseduurid, mis sobivad ettevõtjate ning vajaduse korral ettevõtjate rühma sisekontrollisüsteemi kontrollimiseks, sealhulgas inspekteerimiseks;

l)

nende varasemat tunnustust konkreetse kolmanda riigi ja/või tootekategooria puhul ei ole vastavalt lõikele 2a kehtetuks tunnistatud või ükski akrediteerimisasutus ei ole nende akrediteeringut kehtetuks tunnistanud või peatanud vastavalt tema peatamise või kehtetuks tunnistamise menetlusele, mis on kehtestatud asjaomase rahvusvahelise standardi, eelkõige Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardi 17011 „Vastavushindamine. Üldnõuded vastavushindamisasutusi akrediteerivatele akrediteerimisasutustele“ kohaselt, 24 kuu jooksul enne:

i)

nende tunnustamistaotlust sama kolmanda riigi ja/või sama tootekategooria kohta, välja arvatud juhul, kui varasem tunnustamine tunnistati kehtetuks vastavalt lõike 2a punktile k;

ii)

nende taotlust laiendada tunnustamise kohaldamisala täiendavale kolmandale riigile kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2021/1698 artikliga 2, välja arvatud juhul, kui varasem tunnustamine tunnistati kehtetuks vastavalt käesoleva artikli lõike 2a punktile k;

iii)

nende taotlust laiendada tunnustamise kohaldamisala täiendavale tootekategooriale vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/1698 artiklile 2;

m)

kontrolliasutuste puhul on nad selle kolmanda riigi avalik-õiguslikud haldusorganisatsioonid, mille jaoks nad tunnustust taotlevad;

n)

nad vastavad delegeeritud määruse (EL) 2021/1698 I peatükis sätestatud menetlusnõuetele ning

o)

nad vastavad kõikidele täiendavatele kriteeriumidele, mis võidakse sätestada lõike 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis.

2a.   Komisjon võib konkreetse kolmanda riigi ja/või tootekategooria puhul kontrolliasutuse või kontrollorgani tunnustuse kehtetuks tunnistada, kui:

a)

üks lõikes 2 sätestatud tunnustamise kriteeriumidest ei ole enam täidetud;

b)

komisjon ei ole saanud delegeeritud määruse (EL) 2021/1698 artiklis 4 osutatud aastaaruannet kõnealuses artiklis sätestatud tähtajaks või aastaaruandes esitatud teave on puudulik, ebatäpne või ei vasta kõnealuses määruses sätestatud nõuetele;

c)

kontrolliasutus või kontrollorgan ei tee kättesaadavaks või ei edasta kogu teavet, mis on seotud lõikes 4 osutatud tehnilise toimikuga, tema rakendatava kontrollisüsteemiga, ettevõtjate või ettevõtjate rühmade ajakohastatud loeteluga või tema tunnustuse kohaldamisalaga hõlmatud mahepõllumajanduslike toodetega;

d)

kontrolliasutus või kontrollorgan ei teata komisjonile 30 kalendripäeva jooksul lõikes 4 osutatud tehnilise toimiku muudatustest;

e)

kontrolliasutus või kontrollorgan ei esita komisjoni või liikmesriigi nõutud teavet ettenähtud tähtaja jooksul või teave on puudulik, ebatäpne või ei vasta käesolevas määruses, delegeeritud määruses (EL) 2021/1698 ja lõike 8 kohaselt vastu võetavas rakendusaktis sätestatud nõuetele või ei tee komisjoniga koostööd, eelkõige nõuete rikkumise uurimise ajal;

f)

kontrolliasutus või kontrollorgan ei nõustu komisjoni algatatud kohapealse kontrolli või auditiga;

g)

kohapealse kontrolli või auditi tulemus näitab, et kontrollimeetmetes esineb järjepidevaid puudusi või kontrolliasutus või kontrollorgan ei suuda oma komisjonile esitatud tegevuskavas rakendada kõiki soovitusi, mille komisjon on teinud pärast kohapealset kontrolli või auditit;

h)

kontrolliasutus või kontrollorgan ei võta komisjoni poolt vastavalt olukorra tõsidusele määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva, asjakohaseid parandusmeetmeid nõuete rikkumise ja tuvastatud rikkumiste suhtes;

i)

kui ettevõtja muudab oma kontrolliasutust või kontrollorganit, ei edasta kontrolliasutus või kontrollorgan uuele kontrolliasutusele või kontrollorganile ettevõtja kontrollitoimiku asjakohaseid osi, sealhulgas kirjalikke dokumente, hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast üleandmise taotluse saamist ettevõtjalt või uuelt kontrolliasutuselt või kontrollorganilt;

j)

on oht, et tarbijat eksitatakse tunnustamise kohaldamisalasse kuuluvate toodete tegeliku olemuse suhtes, või

k)

kontrolliasutus või kontrollorgan ei ole 48 järjestikuse kuu jooksul sertifitseerinud ühtegi ettevõtjat kolmandas riigis, mille jaoks teda on tunnustatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 150, 14.6.2018, lk 1.