(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 383/2009 (2) (muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 986/2012) (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) pärit teatavate legeerimata terasest eel- ja järelpingestustraatide ja trossikeede (pingbetooni traat ja trossikeed) impordi suhtes.

(2)

Meetmed seisnesid väärtuselistes tollimaksudes määraga 46,2 %, välja arvatud Kiswire Qingdao, Ltd (0 %) ning Ossen Innovation Materials Co. Joint Stock Company Ltd ja Ossen Jiujiang Steel Wire Cable Co. Ltd (mõlemal 31,1 %).

(3)

Pärast esimest alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist jättis komisjon oma rakendusmäärusega (EL) 2015/865 (4) (mida on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1382) (5) meetmed kehtima.

(4)

Pärast seda, kui avaldati teade teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) pärit legeerimata terasest eel- ja järelpingestustraatide ja trossikeede (pingbetooni traat ja trossikeed) impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta, (6) esitati komisjonile alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohane läbivaatamistaotlus.

(5)

Taotluse esitas 28. veebruaril 2020 European Stress Information Service („ESIS“) (edaspidi „taotluse esitaja“), kelle toodang moodustab enam kui 25 % pingbetooni traadi ja trossikeede kogutoodangust liidus.

(6)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(7)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 4. juunil 2020 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel HRVst pärit pingbetooni traadi ja trossikeede impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (7) (edaspidi „algatamisteade“).

(8)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Peale selle andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotluse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning Hiina ametivõimudele ja kutsus neid üles uurimises osalema.

(9)

Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks.

(10)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(11)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 lähtus komisjon valimi moodustamisel liidu suurimast tüüpilisest müügi- ja tootmismahust, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, võttes arvesse ka geograafilist esindatust. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 46 % liidu hinnangulisest kogutoodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi, kuid ei saanud ühtki märkust. Seetõttu esialgne valim kinnitati ning seda peetakse liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks.

(12)

Võimaldamaks komisjonil otsustada, kas väljavõtteline uuring on Hiina eksportivate tootjate ja liidu sõltumatute importijate puhul vajalik, paluti neil isikutel endast teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Lisaks palus komisjon Hiina esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või nendega ühendust võtta. Kuna aga ükski kõnealustest isikutest endast teada ei andnud, ei osutunud väljavõtteline uuring ei eksportivate tootjate ega sõltumatute importijate puhul vajalikuks. Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, tehti järeldused HRVst pärit impordi kohta kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(13)

Komisjon saatis valimisse kaasatud liidu tootjatele ja Hiina valitsusele küsimustikud. Samad küsimustikud koos importijatele, kasutajatele ja eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikega tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (8).

(14)

Komisjon sai vastused küsimustikule kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ning liidu tootjate ühenduselt (ESIS).

(15)

Arvestades COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide kehtestatud leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks oma otsuste tegemiseks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (9). Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi valimisse kaasatud liidu tootjaid:

(16)

5. juulil 2021 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõikidele huvitatud isikutele anti aega esitada avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(17)

Taotluse esitaja esitas märkused. Komisjon kaalus märkusi nõuetekohaselt ja võttis neid arvesse.

(18)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(19)

Menetlus algatati 4. juunil 2020, st Ühendkuningriigi ja ELi vahel kokku lepitud üleminekuperioodi jooksul, mil Ühendkuningriigi suhtes kehtis endiselt liidu õigus. See periood lõppes 31. detsembril 2020. Seega ei saanud Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi alates 1. jaanuarist 2021 enam pidada käesolevas menetluses huvitatud isikuteks.

(20)

18. jaanuaril 2021 juhtumi toimikusse lisatud teates kutsus komisjon endaga ühendust võtma Ühendkuningriigi ettevõtjaid, kes leiavad, et neid saab endiselt käsitada huvitatud isikutena. Ükski äriühing ei andnud endast teada.

(21)

Selleks et viia huvitatud isikutelt kogutud andmed vastavusse asjaoluga, et üleminekuperiood oli lõppenud ja et Ühendkuningriigi suhtes ei kohaldatud enam liidu õigust, paluti asjaomastel huvitatud isikutel esitada küsimustikule muudetud vastused 27 ELi liikmesriigi põhjal.

(22)

Vaatlusalune toode on pindamata või katmata legeerimata terasest traat, tsingiga pinnatud ja kaetud legeerimata terasest traat ja pinnatud/pindamata või kaetud/katmata legeerimata terasest trossikee, mis koosneb kuni 18 traadist süsinikusisaldusega vähemalt 0,6 % massist ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 3 mm ning mis kuulub praegu CN-koodide ex 7217 10 90, ex 7217 20 90, ex 7312 10 61, ex 7312 10 65 ja ex 7312 10 69 (TARICi koodid 7217109010, 7217209010, 7312106191, 7312106591 ja 7312106991) alla („vaatlusalune toode“). Kehtivad meetmed ja käesolev läbivaatus ei hõlma tsingitud (kuid täiendava pinnatöötluseta) seitsmest traadist koosnevaid trossikeesid, mille keskmise traadi läbimõõt on teistega võrdne või 3 % suurem ülejäänud kuue traadi läbimõõdust (10).

(23)

Vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt betooni sarrustamiseks ehitussektoris, kuid seda leidub ka rippkonstruktsioonides ja rippsildadel. Toodet valmistatakse kõrgsüsinikterasest valtstraadist, mis puhastatakse, tõmmatakse, kuumutatakse ja keeratakse (trossikeede puhul) helikoidselt kokku, et saavutada nõutud läbimõõt, vastupidavus ja stabiilsus.

(24)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

(25)

Komisjon järeldas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(26)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusaluse toote import HRVst jätkus, kuigi palju väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 2007. aasta jaanuarist kuni 2007. aasta detsembrini). Comexti statistika (Eurostat) kohaselt moodustas pingbetooni traadi ja trossikeede import HRVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 0,1 % liidu turust võrreldes 8,2 %ga esialgse uurimise ajal. Sarnaselt väikest turuosa (vähem kui 0,1 %) täheldati ka eelmise aegumise läbivaatamise ajal. Absoluutarvudes vähenes HRVst pärit import järsult, peaaegu 86 918 tonnilt esialgse uurimise ajal 99 tonnini eelmise aegumise läbivaatamise ajal ning 86 tonnini praeguse aegumise läbivaatamise ajal.

(27)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, ei teinud ükski HRV eksportija/tootja uurimises koostööd. Eksportivad tootjad ei esitanud küsimustiku vastuseid, sealhulgas andmeid ekspordihinna ja -kulude, omamaiste hindade ja kulude, tootmisprotsessis sisendite kasutamise, tootmise üldkulude, tootmisvõimsuse, toodangu, investeeringute jm kohta. Samamoodi ei esitanud Hiina valitsus ega eksportivad tootjad märkusi toimikus, sh aruandes „Commission Staff Working Document on Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (11) sisalduvate tõendite kohta.

(28)

Seega teatas komisjon HRV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(29)

Seega põhinesid järeldused HRVga seotud dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 kättesaadavatel faktidel, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses ja huvitatud isikute avaldustes sisalduval teabel, koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja GTA), OECD, (12) samuti hinnakujundusteabe, uudiste ja analüüsi sõltumatud pakkujad ning raua- ja terasetööstuse konverentsid, näiteks Global Financials, mida avaldavad Dun & Bradstreet, (13) ning Global Trade Alert (14).

(30)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid HRV puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon selle riigi suhtes uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(31)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(32)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon, et talle kättesaadava teabe kohaselt on HRV puhul võimalik võrdlusaluseks sobiv kolmas riik India. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt valitakse võrdlusriik selleks, et määrata moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal normaalväärtus. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(33)

18. septembril 2020 teavitas komisjon teatega (edaspidi „esimene teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida võidakse vaatlusaluse toote tootmisel kasutada. Lisaks tegi komisjon kindlaks võimalikud võrdlusriigid (nimelt Brasiilia, Malaisia ja Türgi), tuginedes moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumidele. Komisjon sai taotluse esitajalt esimese teate kohta märkusi, milles väideti, et Brasiilia on oluliselt vähem arenenud kui HRV ning seetõttu kõnealuse kriteeriumi mõistes vähem sarnane kui Türgi ja Malaisia. Lisaks paistab, et puudub hõlpsasti kättesaadav Brasiilia valitsuse avaldatud asjakohane ja moonutamata teave elektri, maagaasi ja vee kohta. Lisaks märkis taotluse esitaja, et GTAst valtstraadi kohta saadud andmed viitasid koodile 7213 10, kuigi asjakohasem oleks kood 7213 91. Komisjon kinnitas, et HS-kood 7213 91 vastas valtstraadi tootmisteguritele ning võttis GTAst välja andmed HS-koodi 7213 91 kohta. Impordiandmete uue väljavõtte kohaselt oli komisjoni esialgu valitud võimalike võrdlusriikide valik siiski korrakohane. Taotluse esitaja jäi oma taotluses esitatud seisukohale, et India on sobiv võrdlusriik, kuid ei esitanud selle kohta uusi väiteid. Ei pakutud välja muid riike, mis kandidaatideks oleksid sobinud.

(34)

21. detsembril 2020 teavitas komisjon teise teatega (edaspidi „teine teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Türgit. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi ainsalt tootjalt (Celik Halat Vetel Sanayii A.S.) kättesaadava teabe põhjal. Teise teate kohta märkusi ei esitatud.

(35)

Hiljutiste HRV terasesektorit käsitlenud uurimiste (15) käigus leidis komisjon, et esines olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b mõistes. Komisjon järeldas selles uurimises, et saadaolevate tõendite põhjal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine samuti asjakohane.

(36)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (16). Eelkõige järeldas komisjon, et terasesektoris – teras on peamine tooraine, millest vaatlusalust toodet toodetakse – ei esine mitte ainult ulatuslikku Hiina valitsuse omanduses olemist alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses, (17) vaid Hiina valitsus on riigi ettevõtetes esindatuse näol positsioonil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (18). Lisaks leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Tõepoolest – üldiselt toob HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määratlenud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (19). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande mõistes nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu eelkõige HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi (20). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (21) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses HRV ettevõtjate juurdepääsuga kapitalile (22).

(37)

Lisaks aruandele osutati taotluses tavadele, mis mõjutavad kulusid ja hindu pingbetooni traatide ja trossikeede sektoris (terasest valtstraat on pingbetooni traadi ja trossikeede tootmisel peamine sisend):

(38)

Nagu on märgitud põhjenduses 28, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja kaebuse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(39)

Nagu ka eelmistes HRV terasesektorit käsitlenud uurimistes, uuris komisjon, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mille kaudu kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, nagu ta oli leidnud ka oma varasemates selleteemalistes uuringutes.

(40)

Konkreetselt terasesektoris, kus toodetav teras on pingbetooni traadi ja trossikeede tootmise peamine tooraine, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Paljud suurimatest tootjatest on riigi omandis. Mõnda neist on eraldi nimetatud terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kavas aastateks 2016–2020. Näiteks märgib Hiina riigile kuuluv Shanxi Taiyuan Iron & Steel Co. Ltd. (edaspidi „Tisco“) oma veebisaidil, et tegemist on „raua ja terase superhiiglasega“, millest „kujunes erakordne suuremahuline raua ja terase kompleks, mille äritegevuses on ühendatud raua kaevandamine, raua ja terase tootmine, töötlemine, tarnimine ja turustamine (23)“. Teine suur Hiina riigile kuuluv ettevõte on Baosteel, mis tegeleb terase tootmisega ja mis kuulub hiljuti konsolideeritud kontserni China Baowu Steel Group Co. Ltd (varem Baosteel Group ja Wuhan Iron & Steel) (24). Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomanduses olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad ettevõtted (25). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (26). Hiina valitsus on seda kavatsust korranud 2019. aasta aprillis, teatades terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (27). Selline konsolideerimine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (28). Kuna Hiina pingbetooni traadi ja trossikeede eksportijad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik vaatlusaluse toote era- ja riigile kuuluvate tootjate täpset suhtarvu kindlaks määrata.

(41)

Seoses Hiina valitsuse positsiooniga, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, ei olnud selle tõttu, et pingbetooni traadi ja trossikeede tootjad ei teinud koostööd, võimalik määrata kindlaks isiklikke suhteid vaatlusaluse toote tootjate ja HKP vahel. Siiski on teatavatel pingbetooni traadi ja trossikeede tootmisel kasutatava peamise tooraine (valtstraadi) tootjatel tihedad sidemed HKPga, näiteks HKP liikmed kõrgemas juhtkonnas või direktorite nõukogu liikmete hulgas. Näiteks HBIS Group, Jiangsu Shagang, Anshan Iron and Steel Group, Baoshan (Baosteel) ja Shougang.

(42)

Valtstraadi ehk pingbetooni traadi ja trossikeede tootmisel kasutatava peamise tooraine sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Järgmised näited illustreerivad Hiina valitsuse järjest suuremal määral sekkumist valtstraadi sektoris, nagu kirjeldatud eespool. Paljud valtstraadi tootjad rõhutavad oma veebisaitidel sõnaselgelt parteitööd, nende ettevõtte juhatuses on partei liikmeid ja nad toonitavad oma seotust HKPga. Uurimise käigus selgus, et teatavates valtstraati tootvates ettevõtetes, sealhulgas äriühingutes HBIS Group (Hesteel), Jiangsu Shagang, Anshan Iron and Steel Group, Baoshan (Baosteel) ja Shougang, viiakse ellu partei tugevdamise tegevust.

(43)

Lisaks on pingbetooni traadi ja trossikeede sektoris kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutab muul viisil vabaturujõude alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses.

(44)

Kuigi pingbetooni traadi ja trossikeede sektor on spetsialiseerunud tootmisharu ja uurimise käigus ei olnud võimalik leida konkreetseid poliitikadokumente, mis suunavad konkreetselt selle tootmisharu arengut kui sellist, saab tootmisharu valitsuselt juhiseid ja valitsus sekkub pingbetooni traadi ja trossikeede peamise tooraine, nimelt terase valdkonnas.

(45)

Hiina valitsus peab terasetööstust võtmetähtsusega tootmisharuks (29). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020, mis kehtis uurimisperioodil. Kavas rõhutati, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (30). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (31). Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas, (32) mida kohaldatakse uurimisperioodil, nähakse ette kõrgekvaliteetsete terastoodete tootjatele toetuse andmine (33). Samuti on see suunatud toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiaid (34). Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (35) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse terasesektorit soodustatud tootmisharuks.

(46)

Nagu võib näha eespool toodud näidetest, mis käsitlevad terast, mis on pingbetooni traadi ja trossikeede tootmisel oluline tooraine, suunab Hiina valitsus asjaomase sektori arengut laia valiku poliitiliste vahendite ja suunistega ning kontrollib sektori arengu ja toimimise praktiliselt kõiki aspekte. Seega saab pingbetooni traadi ja trossikeede tootmisharu valitsuselt juhiseid ja valitsus sekkub pingbetooni traadi ja trossikeede peamise tooraine, nimelt terase valdkonnas.

(47)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude, sealhulgas terase, raua ja ferrosulamite kui pingbetooni traadi ja trossikeede tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmise toetamine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(48)

Käesoleva uurimise käigus ei ole leitud tõendeid, mis näitaksid, et eespool põhjenduses 36 viidatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti-, äriühingu- või asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine pingbetooni traadi ja trossikeede sektoris ei mõjutaks vaatlusaluse toote tootjaid.

(49)

Pingbetooni traadi ja trossikeede sektorit mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande mõistes, nagu öeldud eespool põhjenduses 36. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (vaatlusaluse toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (36).

(50)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et pingbetooni traadi ja trossikeede sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu viidatud ka eespool põhjenduses 36. Seetõttu mõjutab riigi oluline finantssüsteemi sekkumine tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(51)

Lõpuks tuletab komisjon meelde, et pingbetooni traadi ja trossikeede tootmiseks on vaja hulka sisendeid. Kui pingbetooni traadi ja trossikeede tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgesti samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(52)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte üksnes pingbetooni traadi ja trossikeede omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid mõjutatud on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali eraldamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jms kohta.

(53)

Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(54)

Kokkuvõttes nähtub kättesaadavatest tõenditest, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, kuna neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et kõnealusel juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st kõnealusel juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(55)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(56)

Nagu on selgitatud põhjendustes 33 ja 34, väljastas komisjon 18. septembril ja 21. detsembrisl 2020 kaks toimikule lisatud teadet normaalväärtuse ja tootmistegurite kindlaksmääramise allikate kohta („esimene teade“ ja „teine teade“). Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma järeldusest, et uurimise selles etapis peeti sobivaks võrdlusriigiks Türgit.

(57)

Esimeses teates leidis komisjon, et Brasiilia, Malaisia ja Türgi on Maailmapanga andmetel HRVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, st Maailmapank on kõik need kogurahvatulu alusel liigitanud suurema keskmise sissetulekuga riikideks.

(58)

Pärast seda teadet majandusarengu taseme kohta märkusi ei saadud.

(59)

Komisjon märkis esimeses teates, et vaatlusaluse toote tootmine tehti kindlaks Brasiilias, Malaisias ja Türgis. Siiski jäeti Malaisia kui võimalik võrdlusriik välja, kuna Malaisia puhul tuvastati ainult üks vaatlusaluse toote tootja ning selle tootja viimased kättesaadavad andmed 2018. aasta kohta näitasid vaid minimaalset tasuvuspunkti lähedast kasumit.

(60)

Seejärel kontrollis komisjon kaalutavate ja eespool nimetatud riikide puhul ka avalike andmete ja eelkõige vaatlusaluse toote tootjate avalike finantsandmete kättesaadavust.

(61)

Komisjon otsis pingbetooni traatide ja trossikeede tootjaid, kelle avalikult kättesaadavaid finantsandmeid saaks kasutada moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks. Komisjon piirdus otsimisel äriühingutega, mille puhul olid avalikult kättesaadavad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kasumiaruanded ja mis olid sel perioodil kasumlikud. Seetõttu käsitleti teises teates ainult ühte Brasiilias ja ühte Türgis asuvat äriühingut.

(62)

Brasiilias ja Türgis avalikult kättesaadavate finantsandmete kvaliteedi ja üksikasjalikkuse ning tootmistegurite võrdlusaluste kättesaadavuse põhjal leidis komisjon, et Türgi on sobiv võrdlusriik. Türgi äriühing Celik Halat Vetel Sanayii AS on avaldanud oma auditeeritud raamatupidamisaruanded, milles on esitatud tootmise üldkulud. Lisaks nähtub raamatupidamisaruannetest, et olulise osa äriühingu tulust moodustab vaatlusaluse toote müük. Brasiilia äriühingu puhul ei ole andmed nii üksikasjalikud.

(63)

Komisjon analüüsis hoolikalt kõiki toimikus sisalduvaid asjakohaseid andmeid tootmistegurite kohta Türgis ja täheldas järgmist:

(64)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Nagu on märgitud põhjenduses 34, leidis komisjon, et valitud Türgi äriühingu (Celik Halat Vetel Sanayii AS) kohta olid finantsaruanded avalikult kättesaadavad ja neid sai kasutada moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi kindlaksmääramiseks.

(65)

Kuna eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(66)

Eelnevat analüüsi arvesse võttes vastas Türgi kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud tingimustele, et kaaluda tema kasutamist sobiva võrdlusriigina. Eeskätt toodeti Türgis piisavas koguses vaatlusalust toodet ning seal olid olemas täielikud andmed kõikide tootmistegurite, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta.

(67)

Teises teates märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta valtstraadiga seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks võrdlusriigis GTA andmebaasi.

(68)

Veel märkis komisjon, et võrdlusriigis moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks kasutatakse ILO statistikat; moonutamata energiakulude kindlaksmääramiseks kasutatakse aga põhjenduses 63 osutatud riiklikku statistikat. Siiski kasutas komisjon lõpuks oma arvutuste jaoks Türgi riiklikku tööjõukulude statistikat, kuna selgus, et see on kõige üksikasjalikum.

(69)

Komisjon lisas arvutusse tootmise üldkulude näitaja, et hõlmata kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma. Selle summa määramiseks kasutas ta eespool põhjenduses 15 nimetatud koostööd tegevate liidu tootjate esitatud finantsandmeid. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud punkti 3.2.2 alapunktis e.

(70)

Nagu on märgitud teises teates, kasutas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks ka põhjenduses 64 nimetatud valitud Türgi äriühingu finantsandmeid.

(71)

Kuna Hiina eksportivad tootjad läbivaatamismenetluses koostööd ei teinud, pidi komisjon tuginema pingbetooni traadi ja trossikeede tootmiseks kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemisel liidu tootmisharule. Hiina äriühingutelt esialgse uurimise käigus kogutud andmete ja Hiina pingbetooni traadi ja trossikeede tootjate veebisaitidel kättesaadava teabe põhjal näib, et nende tootmisprotsess ja kasutatud materjalid on sarnased liidu tootmisharu pakutavaga.

(72)

Kuna koostööd ei tehtud, kasutas komisjon võrdlusaluse koostamisel kõige täpsemaid valtstraadi tootmisteguri tariifikoode, mis Türgi tariifikoodides GTA järgi olemas olid.

(73)

Võttes arvesse liidu tootmisharult saadud kogu teavet ning asjaolu, et eksportivad tootjad ei esitanud tootmistegurite normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatavaid allikaid käsitleva kahe teate kohta märkusi, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja vajaduse korral tariifikoodid:

Tabel 1

Pingbetooni traadi ja trossikeede tootmistegurid

(74)

Selleks et teha vastavalt artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele kindlaks tootja tehasesse tarnitud materjalide moonutamata hinnad ja arvestades, et ükski HRV tootja ei teinud koostööd, kasutas komisjon iga pingbetooni traadi ja trossikeede tootmises kasutatud materjali puhul impordihindu võrdlusriigis.

(75)

Kõigi toorainete puhul tugines komisjon võrdlusriigi impordihindadele. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 54, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu.

(76)

Arvestusest jäeti välja ka WTOsse mittekuuluvatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (41) I lisas nimetatud riikidest võrdlusriiki suunatud impordi mahud. Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest omamaistest hindadest. Sellel väljajätul ei olnud olulist mõju, kuna ülejäänud import moodustas ikkagi enam kui 95 % võrdlusriiki suunatud impordi kogumahust.

(77)

Selleks et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks eksportiva tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi imporditollimaksu vastavatel tasemetel, olenevalt imporditud materjalide päritoluriigist.

(78)

Tööjõukulude võrdlusaluse määramiseks kasutas komisjon avalikult kättesaadavat Türgi riiklikku statistikat, mis hõlmab tööandjate makse ja lõivusid.

(79)

Elektrienergia võrdlusaluse määramiseks kasutas komisjon Türgi riikliku statistikaameti veebilehel avaldatud tööstuse elektrihindu tarbimisvahemike lõikes.

(80)

Lisaks eespool põhjenduses 73 kokkuvõtlikult kirjeldatud tootmisteguritele arvutati tootmise üldkulud, s.o muud otsesed tootmiskulud ja kommunaalteenused, kulumi ja muud tootmise üldkulud. Arvestades, et Hiina tootjad ei teinud koostööd, võeti nende tootmise üldkulude arvutamisel aluseks tootmise üldkulude suhtarv, jagatuna liidu tootmisharu avaldatud otseste tootmiskuludega (7,87 %). Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskuludele.

(81)

Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks kasutas komisjon Türgi tootja Celik Halat Vetel Sanayii AS finantsandmeid, mis on avaldatud Dun & Bradstreeti väljaandes Global Financials. Selle äriühingu avalikult kättesaadavad auditeeritud raamatupidamisaruanded tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks teise teate lisana.

(82)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(83)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon teabele, mille liidu tootmisharu esitas iga tootmisteguri (materjalid, tööjõud ja energia) kasutamise kohta vaatlusaluse toote tootmisel. Need tarbimismahud korrutati Türgi puhul kindlaks tehtud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud eespool punktis d.

(84)

Selleks et saada tootmise moonutamata kogukulud, lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele põhjenduses 80 kirjeldatud viisil kindlaks määratud tootmise üldkulude protsendimäära.

(85)

Lõpuks kohaldas komisjon lisaks tootmiskuludele, mis tehti kindlaks põhjenduses 84 kirjeldatud viisil, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit võrdlusriigis, mis tehti kindlaks põhjenduses 81 selgitatud viisil. Tootmise moonutamata kogukuludele lisatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, mis oli väljendatud protsendina otsestest kuludest, olid vastavalt 11,62 % ja 9,39 %.

(86)

Selle alusel tuletas komisjon normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Kuna ükski eksportiv tootja ei teinud koostööd, määrati normaalväärtus kogu riigi kohta.

(87)

Kuna kõnealuse impordi maht oli väga väike – läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 86 tonni ning liidu koguimpordist vaid 0,34 % ja 0,02 % liidu turuosast – ning kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, peeti liitu suunatud ekspordi hindu ebatüüpiliseks. Seetõttu ei saanud komisjon teha sügavamaid järeldusi selle kohta, kas dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil või mitte.

(88)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt dumpingu kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hindade ja Hiina jaoks arvutatud normaalväärtuse vaheline suhe, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus HRVs, muude turgude kättesaadavus ja liidu turu atraktiivsus.

(89)

GTA impordistatistika põhjal tuvastas komisjon kaks suurimat pingbetooni traadi ja trossikeede HRVst importijat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil: Filipiinid ja Lõuna-Korea. Neile kahele turule suunatud ekspordi maht moodustab 39 % ELi tarbimisest. Kuna komisjon leidis, et kõnealusel juhul ei olnud asjakohane kasutada normaalväärtuse määramiseks Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kasutati punkti 3.2.2 kohaselt Hiinast nendele põhiturgudele suunatud pingbetooni traadi ja trossikeede ekspordi hindadega võrdlemiseks arvutatud normaalväärtust. See võrdlus näitas, et kolmandatesse riikidesse eksporditud pingbetooni traadi ja trossikeede hind oli keskmiselt 35 % madalam kui Hiina arvutatud normaalväärtus, mis oli 756 eurot tonni kohta.

(90)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina tootjad keeldusid koostööst, tehti HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotluse esitajalt saadud teabe alusel.

(91)

Taotluse esitaja andmetel ületab HRV tootmisvõimsus oluliselt praegusi tootmismahte ja sisenõudlust Hiina turul. Allpool põhjendustes 92 ja 93 esitatud arvud on seotud pingbetooni traadi ja trossikeede kogutoodanguga.

(92)

Taotluses esitatud andmete kohaselt oli HRV pingbetooni traadi ja trossikeede toodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3,6 miljonit tonni. Hiina nõudluse kasv on viimastel aastatel märkimisväärselt aeglustunud, nii et keskmiselt on see kasv 2 % koos suurte kõikumistega, kusjuures aastatel 2015 ja 2018 nõudlus hoopis langes. Keskmine nõudluse kasv on väiksem kui samal perioodil toimunud tootmise suurenemine. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas Hiina nõudlus [3,3–3,4 miljonit tonni].

(93)

Taotluse esitaja väitel on vaatlusaluse toote vaba tootmisvõimsus HRVs ligikaudu 2 miljonit tonni. Taotluse esitaja arvutas vaba tootmisvõimsuse sama menetluse raames tehtud eelmise aegumise läbivaatamise põhjal arvutatud mahu ja tootmise arengu põhjal (42). Lisaks täpsustas taotluse esitaja konfidentsiaalses uuringus esitatud Hiina toodanguindeksile tuginedes, et uurimisperioodil on Hiina pingbetooni traadi ja trossikeede tootjad oma tootmisvõimsust märkimisväärselt suurendanud ja suurendavad seda veelgi.

(94)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada pingbetooni traadi ja trossikeede tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liitu eksportida.

(95)

Hiinast pärit pingbetooni traadi ja trossikeede ekspordi suhtes kehtivad erinevad kaubanduse kaitsemeetmed ja muud impordipiirangud. Väljaande Global Trade Alert andmetel rakendatakse dumpinguvastaseid meetmeid näiteks Brasiilias, Kanadas, Hiina Taipeis, Colombias, Mehhikos, Lõuna-Aafrikas, Türgis, Ukrainas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides, subsiidiumivastaseid meetmeid rakendatakse Hiina Taipeis ja Ameerika Ühendriikides ning kaitsemeetmeid rakendatakse Tšiilis ja Ühendkuningriigis. Need meetmed ühtaegu piiravad Hiina tootjate pääsu eespool nimetatud turgudele kui ka kinnitavad ka Hiina pingbetooni traadi ja trossikeede tootjate jätkuvat ebaõiglast kaubandustava.

(96)

Seetõttu järeldas komisjon, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunaksid Hiina eksportivad tootjad dumpinguhinnaga ekspordi tõenäoliselt ümber liitu.

(97)

GTA andmete kohaselt eksportisid Hiina eksportivad tootjad oma peamistele kolmandatele turgudele, s.o Lõuna-Koreasse ja Filipiinidele, 20 % madalamate hindadega, kui on liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul (vt põhjendus 116). Võttes arvesse põhjenduses 158 viidatud hinnatasemete erinevust ning seda, et juurdepääsu mitmesugustele teistele turgudele piiravad kaubanduse kaitsemeetmed, nagu öeldud põhjenduses 95, on liitu eksportimine Hiina eksportijate jaoks siiski väga atraktiivne võimalus.

(98)

Liidu turg on Hiina tootjate jaoks atraktiivne ka suuruse poolest, sest sealne kogutarbimine on 538 344 tonni.

(99)

Eespool öeldut arvesse võttes leidis komisjon, et olenemata sellest, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping esines või mitte, on tõenäoline, et meetmete aegumise korral korduks Hiina impordi dumpinguhinnaga müük liitu.

(100)

Kuigi uurimine ei näidanud, et Hiina import oleks sisenenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule jätkuvalt dumpinguhindadega, ei võimalda see järeldada, et Hiina pingbetooni traadi ja trossikeede tootjate ebaõiglased hinnakujundustavad meetmete aegumise korral ei korduks.

(101)

Võttes arvesse märkimisväärset ekspordimahtu Lõuna-Koreasse ja Filipiinidesse (211 000 tonni võrreldes kõigest 86 tonniga, mis liitu eksporditi), peetakse nendesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindu võimalike dumpingutavade kindlakstegemisel tüüpilisemaks. Jätkuvat ebaõiglast hinnakujundust kinnitavad ka teistes riikides Hiina pingbetooni traadi ja trossikeede ekspordi suhtes kehtivad kaubanduse kaitsemeetmed.

(102)

Komisjon leidis ka muid näitajaid, mis osutavad sellele, et kui meetmed aeguvad, siis dumping tõenäoliselt jätkub.

(103)

Kasutamata vaba tootmisvõimsus HRVs on väga suur ja ületab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tarbimist enam kui kolm korda.

(104)

Samuti näitab liidu turu atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest ning asjaolu, et muud turud jäävad kaubanduse kaitsemeetmete tõttu suletuks, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis suunatakse Hiina eksport tõenäoliselt (uuesti) liitu.

(105)

Seega järeldas komisjon, et meetmete pikendamata jätmise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

(106)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet kaheksateist tootjat. Need tootjad moodustavad seega „liidu tootmisharu“ alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(107)

Komisjon määras kindlaks liidu tarbimise, lisades liidu tootmisharu müügile liidu turul Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi ning kasutades selleks Eurostati andmeid TARICi (Euroopa Liidu integreeritud tariifistik) koodide tasandil.

(108)

Nende andmete põhjal muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine

(109)

Pingbetooni traadi ja trossikeede nõudlust tekitab peamiselt tegevus ehitussektoris (vaatlusaluse toote peamine kasutusala). Seega näitab vaatlusaluse toote nõudluse areng ka ehitussektori üldiseid suundumusi.

(110)

Pärast seda, kui Euroopa ehitussektor mõnevõrra taastus, suurenes liidu tarbimine 2018. aastal võrreldes 2016. aastaga umbes 7 % (43). Tarbimise suurenemisele järgnes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6 %-line langus (44) (muu hulgas ka Saksamaa tuulegeneraatorite ehitamisega (45) seotud nõudluse vähenemise tõttu – see moodustab suure osa liidu pingbetooni traadi ja trossikeede tarbimisest), nii et kokkuvõttes suurenes liidu tarbimine uurimisperioodil 1 % võrra.

(111)

Tuleb märkida, et liidu ehitustegevus vähenes 2020. aastal võrreldes läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga veel 7,8 % võrra ning sektori taastumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tasemele prognoositakse alles 2022. aastaks (kusjuures prognoositud kasv on 2021. aastal 4,1 % ning 2022. aastal 3,4 %) (46).

(112)

Meetmete kehtestamine ja nende hiljem pikendamine peatas põhimõtteliselt pingbetooni traadi ja trossikeede impordi Hiinast. Vaatlusalusel perioodil olid Hiina impordimahud väikesed, kõikudes vahemikus 78–111 tonni, mis moodustab liidu turuosast 0,01–0,02 %. Võrdluseks imporditi esimesel uurimisperioodil (2007) Hiinast 86 918 tonni (8 % liidu turuosast) ning juba 2010. aastaks oli selline import langenud 1 %ni liidu turuosast.

(113)

Mõtestatud järelduse tegemiseks ei olnud võimalik tugineda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud väga vähesele vaatlusaluse toote müügile Hiinast liitu.

(114)

Tõenäoline ekspordihind määrati seetõttu Hiinast teatavatesse kolmandatesse riikidesse suunatud pingbetooni traadi ja trossikeede ekspordi alusel (vt põhjendus 97 eespool).

(115)

Täpsemalt võeti võrdluseks liidu tootmisharu toodetud ja müüdud samasuguse toote hinnad ning Hiinas toodetud ja teatavatele kolmandatele riikidele (Lõuna-Korea ja Filipiinid) müüdud pingbetooni traadi ja trossikeede hinnad kohandatuna CIF-hindadeks liidu piiril.

(116)

Hindade võrdlusest selgus märkimisväärne 20,3 % hindade allalöömise marginaal.

(117)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht, turuosa ja hind kujunesid järgmiselt.

Tabel 4

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

(118)

Eurostati TARICi koodide tasandil avaldatud andmete põhjal oli muudest kolmandatest riikidest pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kokku 25 500 tonni. Vaatlusalusel perioodil oli kolmandatest riikidest (v.a HRVst) pärit impordi turuosa võrdlemisi stabiilselt 4,6–5,7 %. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul moodustas Taist ja Venemaalt pärit import enam kui 50 % kogu impordist. Muud eksportivad riigid, kelle liitu suunatud impordi maht märkimist väärib, olid Ukraina, Türgi ja Lõuna-Korea.

(119)

Vaatlusalusel perioodil oli kolmandatest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind keskmiselt 5,2 % suurem kui valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine hind (vt tabel 8), mis seletab tõenäoliselt impordi turuosa stabiilsust.

(120)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(121)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid liidu tootmisharu ühenduse (ESIS) esitatud andmete ning valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastuste alusel. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud küsimustiku vastustes sisaldunud andmete põhjal. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(122)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(123)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(124)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Liidu tootjate toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(125)

Liidu tootmine suurenes vaatlusalusel perioodil 3 % võrra ning järgis liidu turul suuresti vaatlusaluse toote tarbimise arengut (s.o suurenes 2017.–2018. aastal 5–7 % ning langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

(126)

Tootmisvõimsus suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2018. aastaga 10 % (vaatlusalusel perioodil kokku 13 %), kuna mitu liidu tootjat olid 2017.–2018. aasta nõudluse suundumuste (kui ehitussektor oli kasvamas) põhjal investeeringuid teinud (sh uutesse tootmisliinidesse).

(127)

Eespool nimetatud näitajate muutumine (st tootmisvõimsuse suurenemine kasvas tegelikust tootmisest kiiremini) tõi kaasa tootmisvõimsuse rakendamise languse. Kuigi rakendamine jäi elujõulisele tasemele, langes see vaatlusalusel perioodil siiski 76 %-lt 70 %ni.

(128)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Liidu tootjate müügimaht ja turuosa

(129)

Liidu tootmisharu samasuguse toote müügimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 2 %, mis oli kooskõlas liidu tarbimise arenguga.

(130)

Liidu tootmisharu turuosa püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena.

(131)

Ajavahemikus alates 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas liidu tarbimine 1 %. Liidu tootmisharu müügimaht suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 %, mis tõi kaasa natuke suurema turuosa (95 %) ning on võrreldes 2016. aasta tasemega 1 % võrra suurem.

(132)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Liidu tootjate tööhõive ja tootlikkus

(133)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tööhõive liidu tootmisharus 10 %. Kuna tootmine suurenes sel perioodil aeglasemalt, vähenes tootlikkus sama perioodi jooksul 6 %.

(134)

Nagu on järeldatud põhjenduses 87, ei peetud Hiina eksportmüüki liitu hinna ja koguste poolest tüüpiliseks. Seepärast ei olnud võimalik sellel ajavahemikul liidu turul dumpingut tuvastada.

(135)

Liidu tootmisharu, mis vabanes Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi survest, suutis lõpuks lahendada probleemid, mida põhjustasid nõudluse kõikumine ja valtstraadi ehk pingbetooni traadi ja trossikeede põhitooraine hinna suurenemine. Siiski on tootmisharu endiselt haavatav, mida näitab ka see, et kasumlikkus on tasuvuse piiril ja nõudlus kõigub suurel määral.

(136)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ja ühikukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised müügihinnad liidus ja ühikuhind

(137)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind sõltumatutele klientidele liidus suurenes vaatlusalusel perioodil 18 % ning 2018. aastal suurenes see võrreldes 2016. aasta tasemega ajutiselt 36 %.

(138)

Müügihindade areng kajastas põhimõtteliselt tootmiskulude, eelkõige pingbetooni traadi ja trossikeede tootmisel kasutatava põhitooraine (valtstraadi) hinna suurenemist. Selle suundumuse väike pöördumine 2019. aastal näitab liidu tarbimise vähenemise koondmõjust tuleneva hinnasurve mõju.

(139)

Keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(140)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusalusel perioodil 7 %.

(141)

Laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(142)

Valimisse kaasatud liidu tootjate lõppvarude tase püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena, suurenedes tagasihoidlikult ainult 3 % võrra. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustasid laovarud umbes 3 % nende toodangust. Eespool öeldu näitab väga tasakaalustatud suhet valimisse kaasatud liidu tootjate tootmise ja müügi vahel.

(143)

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(144)

Selleks et selgitada välja liidu tootmisharu kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Üldiselt oli kasumlikkus väike ning kõikus vaatlusalusel perioodil, välja arvatud 2018. aastal, tasuvuse piiril. Täpsemalt suurenes vaatlusalusel perioodil kuni 2018. aastani valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus 2 %-lt kuni 6 %ni, kui turu kasv liidu ehitussektoris tõi kaasa suure nõudluse ning samal ajal suutsid liidu pingbetooni traadi ja trossikeede tootjad valtstraadiga seotud suuremad kulud edasi kanda. Seejärel langes kasumlikkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi alla tasuvuse piiri. 2019. aasta negatiivne kasumlikkus ja müügihindade alanemine tulenesid oodatust väiksemast nõudlusest ja valtstraadi kõrgest hinnast kõnealusel aastal.

(145)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust rahastada. Netorahavoog oli terve vaatlusaluse perioodi vältel positiivne ning näitas perioodi teises pooles sama suundumust mis kasumlikkus, s.o see paranes võrreldes 2018. aastaga märgatavalt, misjärel see langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega 16 % võrra.

(146)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid investeeringud neli korda ning see näitab liidu tootmisharu jätkuvaid jõupingutusi tõhususe suurendamiseks, uutele turgudele sisenemiseks ning konkurentsivõime säilitamiseks nii liidu turul kui ka kogu maailmas. Investeeringud olid seotud peamiselt tootmisrajatiste ja -vahendite ajakohastamise ja väljavahetamisega.

(147)

Ka samasuguse toote tootmise ja müügiga seotud investeeringutasuvus liikus kasumlikkusega samas suunas – vaatlusaluse perioodi esimesel kolmel aastal oli see positiivne, 2018. aastal see suurenes järsult ning pöördus seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivseseks (–9 %).

(148)

Uurimine näitas, et tootmisharu olukord makrotasandil oli stabiilne kooskõlas tarbimise üldise vähesel määral kasvamise suundumusega (+ 1 % vaatlusalusel perioodil), mis mõjutas liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahu väikest kasvu.

(149)

Samuti näitas uurimine, et tootmisharu olukord mikrotasandil oli üsna hea, kuigi tootmisharu on endiselt haavatavas olukorras. Kasumlikkus ja rahavoog olid vaatlusalusel perioodil positiivsed ning kasumlikkus pöördus negatiivseks (kuigi tasuvuse piirile väga lähedale) ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuna ehitussektori nõudlus oli prognoositust väiksem. Siiski eeldatakse liidu ehitusturu taastumise kontekstis, et liidu tootmisharu olukord paraneb.

(150)

Seega ei olnud liidu tootmisharu majanduslik olukord kahjustatud ning sellise suhteliselt positiivse olukorra peamine põhjus oli Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete rakendamine.

(151)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(152)

Komisjon järeldas põhjenduses 151, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seega uuris komisjon täiendavalt Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosust, kui meetmetel aeguda lastaks.

(153)

Selleks et teha kindlaks kahju kordumise tõenäosus meetmete aegumise korral, analüüsiti järgmist: a) Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, b) Hiinast pärit impordi tõenäoline hinnatase dumpinguvastaste meetmete puudumisel ja c) liidu turu atraktiivsus.

(154)

Hoolimata märkimisväärsest tarbimisest Hiinas ületas tootmise tempo (enam kui 233 000 tonni) omamaist tarbimist, mis suurendas survet kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordile.

(155)

Lisaks on selgelt näha ka Hiina liigset tootmisvõimsust – taotluse esitaja andmete kohaselt oli 2019. aastal Hiina aastane toodang umbes 3,6 miljonit tonni pingbetooni traate ja trossikeesid ning hinnanguline tootmisvõimsus oli 4,5–5,6 miljonit tonni (47). Kasutamata vaba tootmisvõimsus Hiinas (umbes 2 miljonit tonni) on vähemalt kolm korda suurem liidu turust.

(156)

Põhjenduses 96 jõuti järeldusele, et kui meetmetel lastakse aeguda, ekspordiksid Hiina eksportivad tootjad tõenäoliselt liitu suures koguses pingbetooni traate ja trossikeesid ning et selline eksport toimuks tõenäoliselt dumpinguhindadega.

(157)

Paistab, et 2009. aastal kehtestatud meetmed takistasid Hiina importijaid oma tooteid suures mahus ja madalate hindadega liidu turul dumpinguhinnaga müümast. Selle tulemusena imporditakse Hiinast Euroopa Liitu ainult tühistes kogustes.

(158)

Hiina ekspordihinnad peamistes sellise ekspordi sihtkohtades (Lõuna-Korea ja Filipiinid, kes moodustavad kokku umbes 40 % liidu tarbimisest) lõid liidu tootmisharu müügihindu 20,3 % võrra alla. See näitab, et Hiina eksportijad on suure osa oma ekspordist suunanud muudele turgudele ning selle hinnatase on oluliselt väiksem kui liidu tootmisharu müügihind liidu turul.

(159)

Nagu on märgitud põhjendustes 97 ja 98, on liidu turg suuruse ja hinnataseme poolest atraktiivne.

(160)

Liidu turu suur suurus, sellel kasutatava vääringu suhteline tugevus ning Hiina tootjate jaoks suuremad hinnad liidus, kui neid võrrelda muude suurte kolmandate riikide turgudega, teevad Euroopa Liidust väga atraktiivse turu. Suur hindade allalöömise marginaal, mis põhineb Hiina ekspordihindade võrdlusel kolmandate riikide ja liidu tootmisharu hindadega, muudab liidu turu Hiina tootjatele atraktiivsemaks kui muud suured eksporditurud. Kui meetmetel lastakse aeguda, võivad Hiina eksportivad tootjad eksportida liitu hindadega, mis on suuremad ekspordihindadest kolmandatesse riikidesse, ning samal ajal ikkagi liidu tootmisharu hinnad alla lüüa.

(161)

Lisaks, nagu öeldud põhjenduses 95, on Hiinast pärit pingbetooni traadi ja trossikeede impordi suhtes meetmeid võtnud ka muud suured turud, näiteks Ameerika Ühendriigid, Brasiilia, Kanada ja Türgi. Seega oleks liit Hiina ekspordi jaoks loomulikult väga atraktiivne turg, kui liidu meetmetel aeguda lastaks.

(162)

Võttes arvesse uurimise tulemusi, eeskätt Hiina hinnangulise vaba tootmisvõimsuse ja Hiina liitu suunatud ekspordi eeldatava hinnataseme kohta, jõuti järeldusele, et kui meetmeid ei pikendata, tooks see tõenäoliselt kaasa kahju kordumise ja halvendaks Hiinast pärit, müügihindu alla lööva ja dumpinguhinnaga impordi tõenäolise suurenemise tõttu liidu tootmisharu haavatavat olukorda.

(163)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(164)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(165)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas hoolimata dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides. Tuleb meenutada, et esialgses uurimises jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus.

(166)

Nagu selgitatud põhjenduses 150, võimaldasid meetmed liidu tootmisharul luua positiivse mikromajandusliku olukorra ja seda säilitada. Liidu tootmisharu on taastumas, võtnud meetmeid oma tõhususe parandamiseks ja teinud investeeringuid oma konkurentsivõime säilitamiseks. Siiski on tootmisharu endiselt haavatav, mida näitavad ka tasuvuse piirile jääv kasumlikkus, mida põhjustab piiratud võime tooraine hinna suurenemist edasi kanda ning ehitussektori (millel on väga kõikuva tasemega nõudlus) aktiivsuse langus. Meetmete lõpetamine tooks seega tõenäoliselt kaasa olulise kahju kordumise, kuna liidu turule siseneksid madala dumpinguhinnaga impordid, mis halvendaksid liidu tootmisharu haavatavat olukorda veelgi.

(167)

Kui meetmeid pikendatakse, siis eeldatakse, et liidu tootmisharu saab teha oma tegevusega seotud investeeringuid, parandada lõpuks oma kasumlikkust ja säilitada oma suurt tööjõudu.

(168)

Seepärast oleks Hiina suhtes kehtestatud meetmete kohaldamise jätkamine liidu tootmisharule kasulik.

(169)

Nagu öeldud põhjenduses 12, ei andnud pärast uurimise algatamise teate avaldamist ning uurimise ajal endast teada ükski importija (eelmise aegumise läbivaatamisega sarnane olukord). Ehkki ei saa välistada, et meetmete kehtestamisel oli nende tegevusele negatiivne mõju, ei sõltu importijad Hiinast ning neil on võimalus hankida vaatlusalust toodet teistest tarneriikidest, nagu Tai ja Venemaa. Seetõttu järeldati, et importijate vaatenurgast ei ole mõjuvaid põhjusi kehtivate meetmete mitte pikendamiseks (nagu järeldati ka eelmises aegumise läbivaatamisega seotud uurimises).

(170)

Pärast uurimise algatamise teate avaldamist ning uurimise ajal ei andnud endast teada ükski kasutaja. Seetõttu ei osutanud miski sellele, et viimase aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehtud järeldused (48) enam ei kehti ning et meetmete säilitamine avaldaks kasutajatele negatiivset mõju, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju.

(171)

Eespool öeldut silmas pidades järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid Hiinast pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamist.

(172)

Eespool esitatu põhjal võib järeldada, et alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt tuleks säilitada Hiinast pärit teatavate legeerimata terasest eel- ja järelpingestustraatide ja trossikeede (pingbetooni traat ja trossikeed) impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis mida kohaldatakse määruse (EL) 2015/865 kohaselt, mida on muudetud määrusega (EL) 2019/1382.

(173)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud vaatusaluse toote impordi suhtes. Käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata teiste äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse „kõigi teiste äriühingute“ suhtes. Nende suhtes ei tohi kohaldada ühtegi individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(174)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (49). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse määrus nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(175)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Neile anti pärast otsuse avalikustamist ka aega oma vastuväidete esitamiseks. Taotluse esitajalt saadi märkused allpool põhjendustes 177–178 esitatud kaitsemeetmete kohaldamisala kohta.

(176)

Võttes arvesse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (50) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(177)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (51) kehtestas komisjon kolmeks aastaks kaitsemeetmed, mis käsitlevad teatavaid terasetooteid. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1029 (52) pikendati kaitsemeetmeid kuni 30. juunini 2024. Vaatlusalune toode (täpsemalt toode, mis kuulub praegu CN-koodide ex 7217 10 90, ex 7217 20 90 alla) on üks tootekategooria, mis kuulub kaitsemeetme alla. Kui kaitsemeetmega kehtestatud tariifikvoote ületatakse, tuleks seetõttu maksta sama impordi pealt nii kvoodi ületamisega seotud tariifi kui ka dumpinguvastast tollimaksu. Kuna dumpinguvastaste meetmete ja kaitsemeetmete samal ajal rakendamine võib mõjutada kaubandust soovitust rohkem, otsustas komisjon tõkestada kuni kaitsemeetme rakendamise lõpuni vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastase tollimaksu ja kvoodi ületamisega seotud tariifi samal ajal kohaldamist.

(178)

See tähendab, et kui vaatlusaluse toote suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 viidatud kvoodi ületamisega seotud tariifi ning see ületab selle määruse kohaseid dumpinguvastaseid tollimakse, tuleb nõuda sisse ainult rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 viidatud kvoodi ületamisega seotud tariif. Kaitsemeetme ja dumpinguvastase tollimaksu samaaegse kehtimise perioodil peatatakse selle määruse kohaselt määratud tollimaksude sissenõudmine. Kui vaatlusaluse toote suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 viidatud kvoodi ületamisega seotud tariifi ning see on väiksem kui selle määruse kohased dumpinguvastased tollimaksud, tuleb lisaks sellise tollimaksu ja selle määruse kohaselt määratud dumpinguvastase tollimaksu määra vahelisele erinevusele nõuda sisse ka rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 viidatud kvoodi ületamisega seotud tariif. Sisse nõudmata dumpinguvastase tollimaksu summa osa tühistatakse.

(179)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,