Nr

Kahesuguse kasutuse nõue

Kahesuguse kasutuse tingimus

Märkus

1

Käitamisperioodid

Taristu ja mitmeliigiliste transpordiühenduste ning seadmete ehitamine või ajakohastamine, et võimaldada pidevat käitamist (24/7)/päeval/öösel/kõikides ilmastikutingimustes.

Siia kuuluvad raudtee- ja toruühendused kütuse hankimiseks (tingimusel, et kütus sobib nii sõjaväe- kui ka tsiviilõhusõidukite jaoks).

2

Põhiteenused 24/7

Suutlikkus käitada lende päeval/öösel/eri ilmastikutingimustes.

3

Lennujuhtimine

Lennujuhtimistaristu, millel on piisav võimekus lennuvälja päevaste ja öiste lendude juhtimiseks.

Tõlgendada vastavalt ICAO ja ELi eeskirjadele ning EUROCONTROLi suunistele sõjaväelennuväljade tsiviilotstarbelise kasutamise kohta.

4

Õhuvarasid päevas

Taristu käitlemissuutlikkus:

Õhusõidukite arv päevas: Vähemalt 6 õhusõidukit päevas.

Võimalused mitme vahekäiguga lennukite käitamiseks: Maksimaalselt 4 samaaegselt kasutatavat parkimiskohta perroonil.

5

Lennuraja pikkus

Miinimumnõue: 3 000 m.

Soovitav: 3 500 m.

Iga liikmesriik määrab kindlaks, kas võiks piisata 2 800 m pikkusest lennurajast.

Sobib õhusõidukiliigi strateegiliseks transpordiks, samuti A330/A400M/IL76/B747/An225/C5/C17 tüüpi õhusõidukite jaoks.

6

Lennuraja laius

45–60 m.

Iga liikmesriik määrab kindlaks, kas oleks vaja 60 m laiust lennurada.

Sobib õhusõidukiliigi strateegiliseks transpordiks, samuti A330/A400M/IL76/B747/An225/C5/C17 tüüpi õhusõidukite jaoks.

7

Lennuraja pind

Võib olla jäik või elastne.

Iga liikmesriik määrab kindlaks, kas lennuraja viimane 150 m lõik peaks olema jäik, et võidelda reaktiivmootorite väljavoolu mõju vastu.

8

Ruleerimistee

Laius: 22,5 m; võib olla jäik või elastne.

9

Lennuraja kattekonstruktsiooni tugevus

Sobib tandritevahelise mitme vahekäiguga lennukite jaoks

Seda nõuet saab täita kooskõlas ICAO ja ELi eeskirjadega.

10

Perroon – pikkus

Vähemalt 190 m.

11

Perrooni laius

Vähemalt 350 m.

12

Perrooni pindala

66 500  m2.

13

Perrooni kattekonstruktsioon Katte klassifikatsiooninumber (PCN)  (1)

Vastab õhusõiduki klassifikatsiooninumbrile (ACN),  (2) mis põhineb allkonstruktsiooni tüübil.

ACR on ühtne ühikumäär, mis väljendab õhusõiduki suhtelist mõju teatava aluskonstruktsiooni tugevusega kattekihile, väljendatuna pinna paksusena (PCRi mõõtmise põhjal). Seda nõuet saab täita kooskõlas ICAO ja ELi eeskirjadega.

ACRi ja PCRi suhtarv kujutab endast õhusõiduki klassifikatsiooninumbril (ACN) ja katte klassifikatsiooninumbril (PCN) põhineva metoodika ajakohastatud varianti. Alates 2024. aasta novembrist hakatakse lennuvälja katte kandevõime hindamisel ja sellest teatamisel õhusõiduki klassifikatsiooninumbri ja katte klassifikatsiooninumbri (ACN/PCN) suhtarvu asemel kasutama õhusõiduki klassifikatsioonimäära ja katte klassifikatsioonimäära (ACR/PCR) suhtarvu.

Metoodika on heaks kiitnud ICAO lennujaamade projekteerimis- ja käitamisküsimustega tegelev komisjon (ADOP) ning ICAO on selle alates 2020. aasta juulist kasutusele võtnud kui perrooni kattekonstruktsiooni hindamise uue süsteemi. Selleks et kohandada riiklike dokumentide ja projekteerimisega seotud üksikasju, on aastateks 2020–2024 ette nähtud üleminekuperiood.

14

Vahendid lennuraja puhastamiseks lumest ja jääst ning jäätõrjetooted

Suletud ladustamisala 180 m2.

15

Tuletõrje- ja päästetööd (kategooria)

Terasraam- või müüritisehitis, kus on ladustamiskoht (vähemalt 200 m2, siseruumid 98 m2) pääste- ja tuletõrjesõidukite hoidmiseks.

Nr

Kahesuguse kasutuse nõue

Kahesuguse kasutuse tingimus

Märkus

1

Meresadama käitamisperiood

Taristu ja mitmeliigiliste transpordiühenduste ning seadmete ehitamine või ajakohastamine, et võimaldada pidevat käitamist (24/7) kõikides ilmastikutingimustes.

Hõlmab jäämurdevõimekust ja seadmeid lume eemaldamiseks sadamas.

Siia ei kuulu ehitised, ladustamis- ja laorajatised, kraanad, konveierid ja muud kaubaveovahendid ning liikuvad varad, nagu vedurid. Meetmed ei anna konkreetsele käitajale või käitajate rühmale valikulist eelist ning on mittediskrimineerival viisil kättesaadavad.

2

Kaikohtade arv (*)

3

Kaid peavad asuma sadamas, nagu on kindlaks määratud sõjaliste vajaduste geograafilistes andmetes. Kaikohad ei pea tingimata asuma üksteise kõrval.

3

Laius

32 m

Sissepääs meresadamasse

4

Laeva maksimaalne lubatud süvis

Vähemalt 12 m keskmise mõõnavee puhul.

Sissepääs meresadamasse.

5

Sadama sügavus

Vähemalt 12 m, soovitavalt 14 m (2 m ohutusvaru).

Iga liikmesriik määrab kindlaks, kas võiks piisata 12 m sügavusest.

Sadamates, kus ei ole tõusu ja mõõna, võib piisata 1 m ohutusvarust.

Sissepääs meresadamasse.

6

Kai pikkus

Minimaalselt 310 m ja maksimaalselt 340 m laeva kohta.

7

Sadamakai laius

Minimaalselt 32 m,

Suurte/keskmise suurusega laevade kategooria puhul

8

Sadamakai liik

Peaks sobima järgmist liiki laevadele:

Praamid, segalastilaevad, konteinerlaevad, reisijatelaevad, veeremilaevad, tankerid.

9

Kaiala sügavus

Minimaalselt 12 m, soovitav 14 m.

Iga liikmesriik määrab kindlaks, kas võiks piisata 12 m sügavusest.

Vajalik suurte laevade kategooria ja väga suurte veeremilaevade puhul.

10

Lossimissuutlikkus

Üheaegselt 2 laeva

11

Kõrvalharude arv

3

Nõutavate laadimispunktide arv

Nr

Kahesuguse kasutuse nõue

Kahesuguse kasutuse tingimus

Märkus

1

Laadimispunkti teenuste osutamise periood

Taristu ja mitmeliigiliste transpordiühenduste ning seadmete ehitamine või ajakohastamine, et võimaldada pidevat käitamist (24/7) kõikides ilmastikutingimustes.

2

Vahendid reisijateveoks

Taristu, mis võimaldab käitada raudtee-reisijatevaguneid (vagunid, millega saab reisijaid vedada), sealhulgas kahekorruselisi vaguneid, mis on ette nähtud vähemalt 80 reisija jaoks kummalgi korrusel; Minimaalne vagunite arv päevas: 6

3

Raudteejaamad

Perroonitaristu, mis suudab hallata 3 kuni 4 rongi (10 x kahekorruselist vagunit või samaväärset vagunit) jaama kohta päevas (5000 reisijat päevas jaama kohta).

4

Laadimispunktid

Taristu, mis võimaldab üheaegselt käitada vähemalt 3 kaubarongi jaama eri paikades.

Raudteel liikuvate seadmete puhul tuleb laadimist ja teekonda hoolikalt planeerida, et võtta arvesse rööpmevahet, taristut, raudteeliine ja tunneleid, mida asjaomases liikmesriigis kasutatakse.

5

Elektrisüsteemi olemasolu

Püsivalt energiaallikast sõltumatu varusüsteem.

See on seotud jaamade varusüsteemidega või mitmeliigiliste käitlemisseadmetega.

6

Kahesuunaline liikumine

Juurdepääs tagatud.

See on seotud ohutussüsteemide ja rööbastee vooluahelatega, mille abil tuvastatakse ronge rööbasteel, ning seda, kas rööpapea võimaldab mitmerööpmelise raudtee ühte või mitut rööbasteed kasutada mõlemas suunas liikumiseks nii tava- kui ka hädaolukorras.

7

Valgustuse olemasolu

Jaamad ja terminalid on 24/7 valgustatud.

8

Rööpmelaius

1 435  mm. Üleeuroopalise standardse ja pidevalt toimiva raudteevõrgu idee, mis on sõjaväelise liikuvuse jaoks väga sobiv.

Kui sellest on selgelt kasu nii tsiviil- kui ka sõjalisele sektorile, võib heaks kiita 1 520 /1 524  mm ja 1 668  mm rööpmelaiusega raudteed.

9

Veeremi gabariit

Soovitav on kasutada GC standardit

Iga liikmesriik määrab kindlaks, kas piisaks ka teistsugusest veeremigabariidist, mis hõlmab standardit P-400 ja on kooskõlas raudteede KTKdega.

Suurtest konteineritest koosneva veeremi gabariit GC gabariidistandard vastab Rahvusvahelise Raudteeliidu (UIC) standardile P-400.

10

Veose maksimaalne kõrgus

4,5 m

See näitaja sisaldab ohutusvaru.

11

Veose maksimaalne laius

Tavaolukorras 3,15 m.

Erandjuhul kuni 3,75 m, kui sellel on tsiviilkasutuse seisukohalt selged eelised ja KTKde nõudeid on arvesse võetud.

Sõjalise kasutuse puhul oleks soovitav laius kuni 4,5 m.

12

Veose maksimaalne pikkus

18,75 m

13

Teljekoormus tonnides raudteel

Vähemalt 22,5 t telje kohta TEN-T põhivõrgus; soovitav 25 t telje kohta

TEN-T raudteepõhivõrgu, sealhulgas sildade puhul peab teljekoormus olema vähemalt 22,5 t telje kohta. Oluline on silmas pidada, et teljekoormuse suurendamine vähemalt 25 tonnini telje kohta võib olla kasulik nii tsiviil- kui ka sõjaväelise liikumise jaoks. Praegu toimub sõjaväeline liikumine olemasoleva brutomassi piiril.

14

Rongi maksimumpikkus

Vähemalt 740 m.

Euroopa Parlamendi ja komisjoni määrusega (EL) nr 1315/2013  (3) nõutakse, et läbilaskevõime peab olema piisav vähemalt 740 m pikkuste rongide käitamiseks.

Liikuva rongi pikkus võib muutuda (nt pidurdamise või kiirendamise ajal). Seega on asjaomane kahesuguse kasutuse nõue kooskõlas sõjalise kasutuse nõuetega.

15

Haruteed

Vähemalt 3, igaüks vähemalt ≥ 300 m.

Võivad asuda terminali sees või selle läheduses.

Nr

Kahesuguse kasutuse nõue

Kahesuguse kasutuse tingimus

Märkus

1

Maanteede liigitus

Üherajalised 3,5 m – 5,5 m;

ühesuunalised 5,5 m – 7,3 m

Kahesuunalised ≥ 7,3 m.

Ühesuunalised – üksikud sõidukid läbivad teelõigu või liiguvad vastassuunas kindlaksmääratud punktides/piirkondades.

Kahesuunalised – 2 sõidukikolonni liiguvad ühel ja samal ajal ning vähemalt 2 sõiduraja laiuselt (ideaaljuhul mitte kitsamad kui 8,2 m).

See ei hõlma projekte, mille puhul täiendavate sõiduradadena kasutatakse teepeenraid.

2

Teede liigid

X-tüüp – kõikide ilmastikutingimuste puhul hästi hooldatud tee, aastaringselt kasutuskõlblik maksimumkoormusel

Sõjaväelise liikumise korral eelistatakse X-tüüpi teid, kuna sademed ja temperatuurimuutused üldjuhul ei mõjuta selle veekindlat pinda.

3

Lubatud täismass maanteel

130 t

130 t ei tähenda seda, et 130 t brutokaaluga sõidukitel on lubatud vabalt liikuda. See kahesuguse kasutuse nõue osutab sellele, et teekate suudab taluda lubatud täismassi ületava militaarvarustuse liikumisest või transportimisest põhjustatud ajutist koormust.

Seega peaks nõukogu direktiivis 96/53/EÜ  (4) tsiviilkasutuse suhtes kehtestatud 44 tonnine maksimummass võimaldama selliste lubatud täismassi ületavate kuni 130tonniste transpordivahendite juhuslikku liikumist, mille maksimaalne teljekoormus on 12,23 t telje koha,

Selline juhuslik liikumine (nii sõjalise kui ka tsiviilvaldkonna sõidukite puhul) eeldab tõenäoliselt erilubasid või erandeid ja asjakohaseid leevendusmeetmeid, mille liikmesriigid määravad kindlaks igal üksikjuhul eraldi.

4

Lubatud täismass sildadel

130 t

130 t ei tähenda seda, et 130 t brutokaaluga sõidukitel on lubatud vabalt liikuda. See kahesuguse kasutuse nõue näitab, et teekate suudab taluda lubatud täismassi ületava militaarvarustuse liikumisest või transportimisest põhjustatud ajutist koormust.

Selline juhuslik liikumine (nii sõjalise kui ka tsiviilvaldkonna sõidukite puhul) eeldab tõenäoliselt erilubasid või erandeid ja asjakohaseid leevendusmeetmeid, mille liikmesriigid määravad kindlaks igal üksikjuhul eraldi.

Sillad peavad suutma kanda sõidukeid, mille täismass on 130 t ja maksimaalne teljekoormus 12,23 tonni telje kohta (direktiiviga 96/53/EÜ on lubatud koormus kuni 11,5 tonni telje kohta, välja arvatud Prantsusmaa, kus lubatud koormus on 13 tonni telje kohta). Olukorras, kus üks sõiduk kaalub 130 t, on vaja tagada, et kohaldatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid, näiteks piiratakse sõidukiirust ja suurendatakse sõidukitevahelist kaugust, ning vajaduse korral kehtestatakse sillal ühesuunaline liiklusvoog.

Maanteesillad on projekteeritud nii, et nad suudavad kanda kogu silla pikkuses ja igal sõidurajal täislastis sõidukeid. Seega, kui sild suudab korraga kanda mitut veoautot, mis kaaluvad 44 t, peaks sild suutma kanda ka juhuslikku kogubrutomassi 130 t, kui on tagatud asjakohased leevendusmeetmed, näiteks sõidukiirus, sõidukitevaheline kaugus ja sõidukite telgede vaheline kaugus.

5

Veose maksimaalne kõrgus

4,5 m

Tunnelitega seotud piiranguid tuleb marsruudi kavandamisel arvesse võtta eelkõige platvormsõidukite, haagiste ja ohtlike kaupade puhul. Iga riik määrab kindlaks, kas ja millal kohaldatakse 4,5 m piirangut.

See näitaja koosneb sõiduki kaubaplatvormi kõrgusest, veose kõrgusest ja ohutusvarust.

Vastavalt direktiivile 96/53/EÜ on sõiduki lubatud kõrgus kuni 4 m.

Erakorralise veoloa puhul võib sõiduki kõrgus olla 4,5 m (4,35 m transpordikõrgus + 0,15 m varu, et arvesse võtta vedrustust ja sõiduki liikumist).

6

Veose maksimaalne laius

4,5 m

Vastavalt direktiivile 96/53/EÜ on sõiduki maksimaalne lubatud laius 2,55 m. Sõjaväetranspordi puhul ratassõidukite laius üldjuhul 3,5 m ja roomiksõidukite laius 4,5 m. Selline juhuslik liikumine (nii sõjalise kui ka tsiviilvaldkonna sõidukite puhul) eeldab tõenäoliselt erilubasid või erandeid ja asjakohaseid leevendusmeetmeid, mille liikmesriigid määravad kindlaks igal üksikjuhul eraldi.

7

Veose maksimaalne pikkus

18,75 m kuni 27,5 m

Sõiduki maksimaalne pikkus on 18,75 m, koos järelhaagisega kuni 25,03 m, kui taristu seda võimaldab. Erakorralise veoloa puhul võib sõiduk olla ka pikem. Veos, mille kaal on suurem kui 130 t, koosneb tavaliselt 8 rehvi ja 4 teljega vedukist ning 8-teljelisest haagisest. Üldjuhul piisab kahesuguse kasutuse korral tavapärasest 8-teljelisest poolhaagisest. Kui aga praktilistel põhjustel (nt silla kõrgus) tuleb kasutada madalapõhjalist haagist, peab see olema 3 + 5-teljeline poolhaagis, mille pikkus on ligikaudu 22,5 m ning mis on ühendatud 8 rehvi ja 4 teljega vedukiga, nii et sõiduki kogupikkus on umbes 27 m. Madalapõhjaliste haagiste kasutamine omab eeliseid, kuna need suurendavad sildadele ja ülesõidusildade puhul ohutusvaru, sest pikema sõiduki teljekoormus jaguneb suurmale pinnale, vähendades nii sildadele ja ülesõidusildadele avalduvat punktkoormust. Enamik liikmesriike lubab nende poolt väljastatava erakorralise veoloa alusel juba praegu liigelda ka 27,5 m pikkustel sõidukitel.

8

Pöörderaadius raske varustuse transportimise korral

12,5 m kuni 15,5 m.

Iga liikmesriik määrab ise kindlaks.

Direktiivi 96/53/EÜ kohaselt peab maanteesõidukiga olema võimalik teha pööret pöörderibal, mille välisraadius on 12,5 m.

Nr

Kahesuguse kasutuse nõue

Kahesuguse kasutuse tingimus

Märkus

1

Lüüsid

Vastavalt UNECE sinise raamatu standarditele  (5)

2

Sügavus

Vastavalt UNECE sinise raamatu standarditele  (6)

3

Kai

2

Kaikohtade arv.

4

Lossimissuutlikkus

Üheaegselt 2 praami

5

Silla kõrgus

3,5 m

Kooskõlas määrusega 1315/2013.

Nr

Kahesuguse kasutuse nõue

Kahesuguse kasutuse tingimus

Märkus

1

Ühendused sõlmpunktidega

Nõutav meresadamas/lennujaamas/siseveekogus/raudteel/põhimaanteedel, kui see on asjakohane, sealhulgas mitmeliigilisi transpordivõimalusi ühendavates ristlaadimiskeskustes.

2

Laadimisrambid ja teisaldusseadmed/Parkimiskohtade arv

Piisav hulk (fikseeritud) laadimisrampe, kuhu on võimalik laadida 100 tonni kaupa ning kuni 120tonniseid sõidukeid, sealhulgas peamisi lahingutanke, mille maksimaalne teljekoormus on 12,23 tonni telje kohta (maantee) ja vähemalt 22,5 tonni telje kohta (raudtee).

Spetsiaalselt mitmeliigiliste transpordisõlmede (raudtee-, õhu-, meresadama- (püstlastimisega kaubalaevad/veeremilaevad) ja siseveetransport) jaoks ette nähtud käitlemisseadmed. Võimalused veeremi ja üldveose ajutiseks parkimiseks.

Meetmed, mis on seotud sellise püsitaristuga, mis toetab maantee-, raudtee-, mere- ja siseveetranspordi toimimist mitmeliigiliste käitlemisseadmetega varustatud rajatistes.

Sobib standardi ISO 1496-1:2013 1. seeria määratlusele vastavatele kaubakonteineritele.

Rambid peaksid pakkuma võimalusi konteinerite, raske varustuse ja üldlasti käitlemiseks.

Siia ei kuulu ehitised, ladustamis- ja laorajatised, kraanad, konveierid ja muud kaubaveovahendid ning liikuv vara, nagu vedurid.

Meetmed ei anna konkreetsele käitajale või käitajate rühmale valikulist eelist ning on mittediskrimineerival viisil kättesaadavad.

Nr

Kahesuguse kasutuse nõue

Kahesuguse kasutuse tingimus

Märkus

1

Küberturvalisus

Küberturbeseadmed, -lahendused ja -süsteemid, mis on otseselt seotud kahesuguse kasutusega taristu vastupidavust käsitlevate projektitaotlustega, kui see on asjakohane.