I LISA

„I LISA

GEOGRAAFILISELT 1., 2. JA 3. TSOONI JAOTATUD LIIDU SISEVEETEEDE LOETELU

1. PEATÜKK

1. tsoon

Prantsusmaa

Allavoolu kuni mereni Seine’i, Loire’i, Gironde’i ja Rhône’i suudmealades

Saksamaa

Ems	Endist Greetsieli tuletorni ja Eemshaveni sadama sissepääsu läänepoolset muuli ühendavast joonest avamere suunas kuni põhjalaiuseni 53° 30′ ja idapikkuseni 6° 45′, st veidi avamere pool kuivlastilaevade lihterdamise piirkonnast Alte Emsil (1)

Poola

Rugeni saarel olevat Nord Perdi ja Niechorze tuletorni ühendavast joonest lõuna poole jääv Pomorska lahe osa.

Heli tuletorni ja Baltiiski sadama sissepääsupoid ühendavast joonest lõuna poole jääv Gdański lahe osa.

Rootsi

Vänerni järv, piirneb lõunas geograafilise laiusega, mis läbib Bastungsgrundeni paaki.

Vätterni järv

Brofjorden – Donsö

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Grötö lõunapoolseimat punkti läbi Gåsö läänepoolseima punkti, Hermanö põhjapoolseima punkti, Hermanö huvudi, Vedholmeni Danholmeni, Mollöni keskpunkti, Räbbehuvudi tuletorni, Sankt Olovi alumise tuletorni, Flatholmeni kagupoolseima punkti, Åstoli tuletorni, Marstrandi tuletorni, Sälö tuletorni, Kågholmeni alumise tuletorni. Tynneskäri tuletorni, Buskärs Knöte tuletorni ja Rivö ülemise tuletorni Rivö tuletorniga.

Öregrundsgrepeni põhjaosa

Mandri ja Gräsö vaheline piirkond, mis piirneb põhjas geograafilise laiusega, mis läbib Engelska Grundeti tuletorni, ja lõunas geograafilise pikkusega, mis läbib Öregrundi ülemist sihituld.

Söderarm – Sandhamn

Piirkond, mis piirneb 2. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Tyvö sihituld läbi Söderarmi tuletorni, Söderarmi lootsisadama ülemise sihitule ja Prästkobbeni tuletorni Korsö paagiga.

Jungfrufjärden

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Nämdö läänepoolseimat punkti läbi Mörtö-Bunsö läänepoolseima punkti Ornöhuvudi paagiga.

Mysingen – Landsort

Piirkond, mis piirneb 2. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Utö tuletorni läbi Nåttarö edelapoolseima punkti, Måsknuvi tuletorni ja Viksteni tuletorni Landsorti tuletorniga.

Landsort – Arkö

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Landsorti tuletorni läbi Enskäri lõunapoolseima punkti ja Norra Kränkani tuletorni Marö kupaga.

Valdemarsvikeni laht ja Gryti saarestik

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Gubbö kupa paaki läbi Häradsskäri tuletorni ja Hägerökarteni tuletorni Kvädö lõunapoolseima punktiga.

Kalmar Soundi põhjaosa – Västervik

Piirkond, mis piirneb mandriga ja joonega, mis ühendab Hallmare Skackelit läbi Aleskäri tuletorni, Idö tuletorni, Idö Stångskäri tuletorni, Strupö Ljungskäri tuletorni (koordinaadid: 57° 20′ 00″ põhjalaiust, 016° 48′ 00″ idapikkust) ja Enerumsgrundi läänemärgi Ölandi põhjapoolseima punktiga, ning sealt edasi Ölandi looderannikuga ja lõunas põhjalaiusega 56° 51′ 00″.

Kalmar Soundi lõunaosa

Mandri ja Ölandi vaheline piirkond, mis piirneb põhjas joonega, mis ühendab Ölandil Dunö (mandriosa) punkti Beijerhamniga, ning lõunas põhjalaiusega 56° 15′ 00″.

2. tsoon

Tšehhi Vabariik

Lipno paisjärv

Saksamaa

Ems

Emsiga Papenburgi sadamasuudme lähedal endise Diemeni pumbajaama ja Halte tammiava vahel ristuvast joonest kuni Greetsieli tuletorni Eemshaveni sadamasuudme vasakpoolse muuliga ühendava jooneni

Jade

Seespool joont, mis ühendab Schilligi risttuld ja Langwardeni kirikutorni

Weser

Bremeni raudteesilla kirdeservast jooneni, mis ühendab Langwardeni ja Cappeli kiriku torne, sealhulgas Westergate, Rekumer Lochi, Rechter Nebenarmi ja Schweiburgi harujõed

Elbe koos Bütztfletheriga

Süderelbe (alates 0,69 km kuni Elbesse suubumiseni), Ruthenstrom (alates 3,75 km kuni Elbesse suubumiseni)

Wischhafener Süderelbe (alates 8,03 km kuni Elbesse suubumiseni)

Hamburgi sadama alumisest piirist jooneni, mis ühendab Döse paaki ja Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand), sealhulgas Nebenelbet ja lisajõgesid Estet, Lühet, Schwinget, Ostet, Pinnaud, Krückaud ja Störi (kõigil juhtudel suudmest paisuni)

Meldorfer Bucht

Seespool joont, mis ühendab Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand) ja Büsumi läänemuulipead

Eider

Gieselau kanali suudmest (22,64 km) jooneni, mis ulatub kindluse (Tränke) keskpaigast kuni Vollerwieki kiriku tornini

Gieslau kanal

Suudmest Eideril kuni Nord-Ostsee-Kanalisse (Kieli kanal) suubumiseni

Flensburger Förde

Seespool joont, mis ühendab Kegnäsi tuletorni ja Birknacki, ning põhjapool Saksamaa-Taani piiri Flensburger Fördes

Schlei

Seespool joont, mis ühendab Schleimünde muulipäid

Eckernförder Bucht

Seespool joont, mis ühendab Bocknis-Ecki ja mandriosa loodepoolseimat punkti Dänisch Nienhofi lähedal

Kieler Förde

Seespool joont, mis ühendab Bülki tuletorni ja Laboe merelaevastiku memoriaali

Nord-Ostsee-kanal, sealhulgas Audorfer See ja Schirnauer See

Brunsbütteli muulipäid ühendavast joonest jooneni, mis ühendab Kiel-Holtenau sisenemistulesid, sealhulgas Obereidersee ja Enge, Audorfer See, Borgstedter See ja Enge, Schirnauer See, Flemhuder See ja Achterwehreri kanal

Trave

Ülestõstetava raudteesilla loodeservast Lübeckis (sealhulgas Pötenitzer Wiek ja Dassower See) jooneni, mis ühendab Travemünde lõunapoolset sisemuulipead ja põhjapoolset välismuulipead

LEDA

Leeri merelüüsi välissadamasse sisenemise kohast kuni Emsi suubumiseni

Hunte

Oldenburgi sadamast ja Oldenburgi Amalienbrückest 140 m allavoolu kuni Weserisse suubumiseni

Lesum

Hamme ja Wümme liitumiskohast (0,00 km) kuni Weserisse suubumiseni

Este

Buxtehude lüüsi väljavoolualast (0,25 km) kuni Elbesse suubumiseni

Lühe

Horneburgis asuva Au-Mühle lüüsi väljavoolualast (0,00 km) kuni Elbesse suubumiseni

Schwinge

Stades asuvast Salztori lüüsist kuni Elbesse suubumiseni

Oste

210 m ülalpool Oste paisu ületava maanteesilla keskjoonest (69,360 km) kuni Elbesse suubumiseni

Pinnau

Pinnebergi raudteesilla edelaservast kuni Elbesse suubumiseni

Krückau

Elmshornis oleva Wedenkampi maanteesilla edelaservast kuni Elbesse suubumiseni

Stör

Rensingi loodeveenäiturist Elbesse suubumiseni

Freiburger Hafenpriel

Elbe-äärse Freiburgi lüüsi idaservast Elbesse suubumiseni

Wismarbucht, Kirchsee, Breitling, Salzhaff ja Wismari sadama piirkond

Avamere poole kuni jooneni, mis ühendab Hoher Wieschendorf Huki ja Timmendorfi tuletorni, ning jooneni, mis ühendab Poeli saarel olevat Gollwitzi tuletorni Wustrowi poolsaare lõunapoolseima punktiga

Warnow, sealhulgas Breitling ja harujõed

Mühlendammist allavoolu Rostocki Geinitzbrücke põhjaservast mere suunas kuni jooneni, mis ühendab Warnemünde lääne- ja idamuuli põhjapoolseimaid punkte

Siseveekogud ning Darßi ja Zingsti poolsaared ning Hiddensee ja Rügeni saared (sealhulgas Stralsundi sadama piirkond)

Laienevad avamere suunas:

Zingsti poolsaare ja Bocki saare vahel: kuni põhjalaiuseni 54° 26′ 42″,

Bocki saare ja Hiddensee saare vahel: jooneni, mis ühendab Bocki saare põhjapoolseimat punkti Hiddensee saare lõunapoolseima punktiga,

Hiddensee saare ja Rügeni (Bug) saare vahel: jooneni, mis ühendab Neubessini kagupoolseimat punkti Buger Hakeniga

Kleine Jasmunder Bodden

Greifswalder Bodden

Boddenist avamere suunas kuni jooneni, mis ühendab Thiessower Hakeni (Südperd) idapoolseimat punkti Rudeni saare idapoolseima punktiga ning Usedomi saare põhjapoolseima punktiga (koordinaadid: 54° 10′ 37″ põhjalaiust, 13° 47′ 51″ idapikkust)

Ryck

Greifswaldis Steinbeckeri sillast ida poole jooneni, mis ühendab sadamakaisid

Siseveekogud ja Usedomi saar (Peenestrom, sealhulgas Wolgasti sadama piirkond ja Achterwasser, samuti Oder Haff)

Ida suunas Poola Vabariigi piirini Stettiner Haffis

Uecker

Uekermünde maantesilla edelapoolsest servast jooneni, mis ühendab sadamakaisid

Märkus: laevade puhul, mille kodusadam on teises riigis, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).

Prantsusmaa

Gironde alates kilomeetripunktist (KP 48,50) kuni Ile de Patiras’ saare allavoolu jäävast tipust kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe de Grave ja Pointe de Suzac;

Loire alates Cordemais’st (KP 25) kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe de Mindin ja Pointe de Penhoët;

Seine alates Tancarville’i kanali algusest kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel parema kalda neeme Cape Hode’i vasaku kalda punktiga, kus kavandatav tamm lõikub rannikuga Berville’i all;

Vilaine alates Arzali tammist kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe du Scal ja Pointe du Moustoir;

Genfi järv

Ungari

Balatoni järv

Madalmaad

Dollard

Eems

Waddenzee: sealhulgas ühendused Põhjamerega

IJsselmeer: sealhulgas Markermeer ja IJmeer, kuid välja arvatud Gouwzee

Nieuwe Waterweg ja Scheur

Calandkanaal Beneluxi sadamast lääne suunas

Hollands Diep

Breeddiep, Beerkanaal ja sellega seotud sadamad

Haringvliet ja Vuile Gat: sealhulgas veeteed, mis jäävad ühelt poolt Goeree-Overflakkee ja teiselt poolt Voorne-Putteni ja Hoekse Waardi vahele

Hellegat

Volkerak

Krammer

Grevelingenmeer ja Brouwerschavensche Gat: sealhulgas kõik siseveeteed Schouwen-Duivelandi ja Goeree-Overflakkee vahel

Keten, Mastgat, Zijpe, Krabbenkreek, Ida-Schelde ja Roompot: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Walchereni, Noord-Bevelandi ja Zuid-Bevelandi ning teiselt poolt Schouwen-Duivelandi ja Tholeni vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Schelde ja Lääne-Schelde ning selle mereäärne suue: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Zeeuwsch-Vlaandereni ja teiselt poolt Walchereni ja Zuid-Bevelandi vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Poola

Szczecini laguun

Kamieńi laguun

Wisła laguun

Pucki laht

Włocławski veehoidla

Śniardwy järv

Niegocini järv

Mamry järv

Rootsi

Lysekil – Orust – Tjörn

Piirkond, mis piirneb mandriga ja 170 kraadi joonega, mis ühendab Slaggönit Lysekilis Skaftölandetiga; joonega, mis ühendab Islandsbergi tuletorni Lavösundiga; 300 kraadi joonega, mis ühendab Lyri tuletorni Mollösundi idapoolse mandriosaga; joonega, mis ühendab Lyri lõunapoolsemait punkti Björholmeniga; ja Hakefjordeni põhjaosas joonega, mis asub põhjalaiusel 58° 01′ 00″.

Göteborgi lõunapoolne saarestik

Piirkond, mis piirneb mandriga või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Arendali sadama lääneosa läbi Knippelholmeni, Rivö tuletorni, Rivö ülemise tuletorni, Känsö tornmajaka, Kårholmeni tuletorni ja Rättarensi tuletorni Askimsi nabbega.

Öregrund – Norrtälje

Mandri ja Gräsö vaheline ala, mis piirneb põhjas geograafilise pikkusega läbi Öregrundi ülemise sihitule ning mere pool Äspskäreti ja Råstensudde tuletorni vahelise joonega; läbi Singsundeti kulgeva joonega; üle Fygdströmmeni viivate sildadega; joonega, mis ühendab Dejeuddenit läbi Arholma tuletorni Tyvö tuletorniga.

Norrtälje – Nämdö

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Tyvö tuletorni läbi Idskärskobbeni tuletorni, Svartlöga läänepoolseima punkti, Stenkobbsgrundi tuletorni, Korsö paagi ja Nämdö läänepoolseima punkti Björnö lõunapoolseimaga punktiga.

Dalarö – Torö

Piirkond, mis piirneb mandriga ja joonega, mis ühendab Klacknäsetit läbi Ornöhuvudi paagi, Ornös asuva Näseti, Utö põhjapoolseima punkti, Utö tuletorni, Älvsnabbeni tuletorni, Norra Stegholmeni, Yttre Gårdeni, Valsudden on Järflotta ja Långsudden on Järflotta Torö idapoolseima punktiga.

Torö – Oxelösund

Piirkond, mis piirneb mandriga või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Torö kirikut läbi Fifångi tuletorni, Kockehällani tuletorni, Lacka torni, Kittelö idapoolseima punkti, Trutbådani tuletorni, Beteni tuletorni ja Femörehuvudi paagi Svartuddeniga Kungshamni ülemisest tuletornist põhja pool.

Bråviken, Slätbaken ja Östergötlandi saarestik

Piirkond, mis piirneb mandriga (Bråvikeni lääneosas alates Hamnbroni sillast Norrköpingis, Slätbakeni lääneosas alates Memi lüüsist) ja joonega, mis ühendab Gullängsbergeti tuletorni läbi Arkö paagi, Marö kupa, Kupa klinti paagi, Birkskäri läänepoolsema punkti ja Gubbö kupa paagi Dalauddega Orrenist lõuna pool.

Kalmar Soundi keskosa

Piirkond, mis piirneb läänes mandriga, idas Ölandiga, põhjas põhjalaiusega 56° 51′ 00″ ja lõunas joonega, mis ühendab Dunö (mandriosa) punkti Beijerhamniga Ölandil.

2. PEATÜKK

3. tsoon

Belgia

Laevatatav Schelde: Antwerpeni reidist allavoolu

Bulgaaria

Doonau: jõe 845,650. kilomeetrist kuni 374,100. kilomeetrini

Tšehhi Vabariik

Paisjärved: Brněnská (Kníničky), Jesenice, Nechranice, Orlík, Rozkoš, Slapy, Těrlicko, Žermanice ja Nové Mlýny III

Liiva- ja kruusakarjäärid: Ostrožná Nová Ves ja Tovačov

Saksamaa

Doonau	Kelheimist (2 414,72 km) Saksamaa-Austria piirini Jochensteinis
Rein koos Lampertheimer Altrheiniga (alates 4,75 km kuni Reinini, Altrhein Stockstadt-Erfelden (alates 9,80 km kuni Reinini)	Saksamaa-Šveitsi piirist Saksamaa-Madalmaade piirini
Elbe (Norderelbe) kaasa arvatud Süderelbe en Köhlbrand	Elbe kõrvalkanali suudmest Hamburgi sadama alumise piirini
Müritz

Prantsusmaa

Adour alates neemest Bec du Gave kuni mereni

Aulne alates Châteaulini lüüsist kuni mereni, jooneni, mille määratleb Passage de Rosnoën;

Blavet alates Pontivy’st kuni Pont du Bonhomme’i sillani;

Calais’ kanal;

Charente alates Tonnay-Charente’i sillast kuni mereni, jooneni, mis läbib vasaku kalda alamjooksul asuva tuletorni keskpunkti ja Fort de la Pointe’i keskpunkti;

Dordogne alates Lidoire’iga ühinemisest kuni Bec d’Ambès’ neemeni;

Garonne alates Castet en Dorthe sillast kuni Bec d’Ambès’ neemeni;

Gironde alates neemest Bec d’Ambès kuni punktis KP 48,50 kulgeva põikijooneni, mis läbib Ile de Patiras’ saare allavoolu jäävat tippu;

Hérault alates Bessani sadamast mereni, kuni loodetest mõjutatava kalda-alani;

Isle alates Dronne’iga ühinemisest kuni Dordogne’iga ühinemiseni;

Loire alates Maine’iga ühinemisest kuni Cordemais’ni (KP 25);

Marne Bonneuil’ sillast (KP 169 bis 900) ja St Mauri lüüsist kuni Seineäiga ühinemiseni;

Rein;

Nive alates Haïtze’i tammist Ustaritzis kuni Adouriga ühinemiseni;

Oise Janville’i lüüsist kuni Seine’iga ühinemiseni;

Orb alates Sérignanist mereni, kuni loodetest mõjutatava kalda-alani;

Rhône alates Šveitsi piirist mereni, välja arvatud Petit Rhône;

Saône alates Pont de Bourgogne’i sillast Chalon sur Saône’is kuni Rhône’iga ühinemiseni;

Seine alates Nogent sur Seine’i lüüsist kuni Tancarville’i kanali alguseni;

Sèvre Niortaise alates Marans’i lüüsist kuni mereni, suudmes asuva vahimajakese vastas;

Somme alates Pont de la Portelette’i silla Abbeville’is allavoolu jäävast servast kuni Noyelles’i raudteesillani Saint-Valéry-sur-Somme’is;

Vilaine alates Redonist (KP 89,345) kuni Arzali tammini;

Amance’i järv;

Annecy järv;

Biscarosse’i järv;

Bourget’ järv;

Carcansi järv;

Cazaux’ järv;

Der-Chantecoqi järv;

Guerlédani järv;

Hourtini järv;

Lacanau järv;

Orienti järv;

Pareloup’ järv;

Parentis’ järv;

Sanguinet’ järv;

Serre-Ponçoni järv;

Temple’i järv.

Horvaatia

Doonau: jõe 1 295. kilomeetrist ja 500 meetrist kuni 1 433. kilomeetri ja 100 meetrini

Dráva jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 198. kilomeetri ja 600 meetrini

Sava jõgi: jõe 210. kilomeetrist ja 800 meetrist kuni 594. kilomeetri ja 000 meetrini

Kupa jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 5. kilomeetri ja 900 meetrini

Una jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 15. kilomeetrini

Ungari

Doonau: jõe 1 812. kilomeetrist kuni 1 433. kilomeetrini

Doonau Moson: jõe 14. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Szentendre: jõe 32. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Ráckeve: jõe 58. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Tisza jõgi: jõe 685. kilomeetrist kuni 160. kilomeetrini

Dráva jõgi: jõe 198. kilomeetrist kuni 70. kilomeetrini

Bodrogi jõgi: jõe 51. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Kettős-Körösi jõgi: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Hármas-Körösi jõgi: jõe 91. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Sió kanal: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Velence järv

Fertő järv

Madalmaad

Rein

Sneekermeer, Koevordermeer, Heegermeer, Fluessen, Slotermeer, Tjeukemeer, Beulakkerwijde, Belterwijde, Ramsdiep, Ketelmeer, Zwartemeer, Veluwemeer, Eemmeer, Alkmaardermeer, Gouwzee, Buiten IJ, Afgesloten IJ, Noordzeekanaal, IJmuideni sadam, Rotterdami sadamapiirkond, Nieuwe Maas, Noord, Oude Maas, Beneden Merwede, Nieuwe Merwede, Dordtsche Kil, Boven Merwede, Waal, Bijlandschi kanal, Boven Rijn, Pannersdenschi kanal, Geldersche Ijssel, Neder Rijn, Lek, Amsterdam-Reini kanal, Veerse Meer, Schelde-Reini kanal suudmeni Volkerakis, Amer, Bergsche Maas, Meuse allpool Venlot, Gooimeer, Europort, Calandkanaal (Beneluxi sadamast ida pool), Hartelkanaal

Austria

Doonau: Austria-Saksamaa piirist Austria-Slovakkia piirini

Inn: suudmest kuni Passau-Inglingi jõujaamani

Traun: suudmest kuni 1,80 km kaugusele

Enns: suudmest kuni 2,70 km kaugusele

March: kuni 6. kilomeetrini

Poola

Biebrza jõgi Augustowski kanali estuaarist Narwia jõe estuaarini

Brda jõgi ühinemiskohast Bydgoski kanaliga Bydgoszczis kuni Wisła jõe estuaarini

Bugi jõgi Muchawieci jõe estuaarist kuni Narwia jõe estuaarini

Dąbie järv sisemere piirini

Augustowski kanal ühinemiskohast Biebrza jõega kuni riigipiirini koos kanali marsruudil paiknevate järvedega

Bartnicki kanal Ruda Woda järvest kuni Bartężeki järveni, viimane kaasa arvatud

Bydgoski kanal

Elbląski kanal Druzno järvest kuni Jezioraki järveni ja Szeląg Wielki järveni koos nimetatud järvedega ning kanali marsruudil paiknevate järvedega, ja kõrvalharu Zalewo suunas Jezioraki järvest Ewingi järveni, viimane kaasa arvatud

Gliwicki kanal koos Kędzierzyński kanaliga

Jagielloński kanal ühinemiskohast Elblągi jõega kuni Nogati jõeni

Łączański kanal

Ślesiński kanal koos kanali marsruudil paiknevate järvedega, samuti Gopło järv

Żerański kanal

Martwa Wisła jõgi alates Wisła jõest Przegalinas kuni sisemere piirini

Narewi jõgi Biebrza jõe estuaarist Wisła jõe estuaarini koos Zegrzyński järvega

Nogati jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

Noteći jõe ülemjooks Gopło järvest kuni ühinemiskohani Górnonotecki kanaliga ja Noteći jõe alamjooks Bydgoski kanaliga ühinemiskohast kuni Warta jõe estuaarini

Nysa Łuźycka jõgi Gubinist kuni Oderisse suubumiseni

Oderi jõgi Racibórzi linnast kuni ühinemiskohani Ida-Oderi jõega, mis on alates Klucz-Ustowo läbimurdekohast ühinenud Regalica jõega, koos nimetatud jõe ja selle harujõgedega Dąbie järveni, samuti Oderi jõe kõrvalharu Opatowice lüüsist Wrocławi linna lüüsini

Lääne-Oderi jõgi Widuchowa ülevoolupaisust (704,1 km Oderi jõest) kuni sisemere piirini, koos kõrvalharudega ning Klucz-Ustowo läbimurdekohaga, mis ühendab Ida-Oderi jõge Lääne-Oderi jõega

Parnica jõgi ja Parnicki läbimurdekoht Lääne-Oderi jõest sisemere piirini

Pisa jõgi Rośi järvest kuni Narewi jõe estuaarini

Szkarpawa jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

Warta jõgi Ślesiński järvest kuni Oderi jõe estuaarini

Wielkie Jeziora Mazurskie, mis hõlmab jõgede ja kanalitega ühendatud järvesid, mis moodustavad põhilise veetee Piszis asuvast Rośi järvest (kaasa arvatud) kuni Węgorzewski kanalini (kaasa arvatud) Węgorzewos koos järgmiste järvedega: Seksty, Mikołajskie, Tałty, Tałtowisko, Kotek, Szymon, Szymoneckie, Jagodne, Boczne, Tajty, Kisajno, Dargin, Łabap, Kirsajty ja Święcajty, Giżycki kanaliga ja Niegociński kanaliga ja Piękna Góra kanaliga ja Ryńskie järve (kaasa arvatud) kõrvalharu Rynis Nidzkie järve (kuni 3 km, moodustab Nidzkie järve kaitseala piiri), koos järgmiste järvedega: Bełdany, Guzianka Mała ja Guzianka Wielka

Wisła jõgi Przemsza jõe estuaarist kuni ühinemiskohani Łączański kanaliga, samuti selle kanali estuaarist Skawinas kuni Wisła estuaarini Gdański lahes, välja arvatud Włocławski veehoidla

Rumeenia

Doonau: Serbia-Rumeenia piirilt (1 075. kilomeeter) kuni Musta mereni Sulina kanaliharus

Doonau – Musta mere kanal (64,410 kilomeetrit pikk): Doonau jõega liitumiskohast Doonau 299,300. kilomeetril Cernavodăs (vastavalt kanali 64,410. kilomeeter) kuni Constanta Lõuna-Agigea sadamani (kanali 0. kilomeeter)

Poarta Albă – Midia Năvodari kanal (34,600 km pikk): liitumiskohast Doonau – Musta mere kanaliga viimase 29,410. kilomeetril Poarta Albăs (vastavalt kanali 27,500. kilomeeter) Midia sadamani (kanali 0. kilomeeter)

Slovakkia

Doonau: jõe 1 880,26. kilomeetrist kuni 1 708,20. kilomeetrini

Doonau kanal: jõe 1 851,75. kilomeetrist kuni 1 811,00. kilomeetrini

Váhi jõgi: jõe 0,00. kilomeetrist kuni 70,00. kilomeetrini

Morava jõgi: jõe 0,00. kilomeetrist kuni 6,00. kilomeetrini

Bodrogi jõgi: jõe 49,68. kilomeetrist kuni 64,85. kilomeetrini

Paisjärved: Oravská Priehrada, Liptovská Mara, Zemplínska Šírava

Rootsi

Mälareni järv

Saltsjön, Stockholmi ja Värmdölandi sadamad

Piirkond alates Mälareni järve väljavoolukohtadest vastavalt Stockholmis, Norrströmis, Slussenis ja Hammarbyslussenis ning mis piirneb mandriga ja Lidingöbroni sillaga ning 135–315 kraadi joonega, mis ühendab Elfviksgrundi tuletorni; joonega, mis ühendab Mellangårdsholmenit ja Högklevsuddet Baggensfjärdenis; Örsundega Ingarö ja Fågelbrolandeti vahel; joonega, mis ühendab Rönnäsuddi läbi Tegelhällani tuletorni ja Runö tuletorni Talattaga Djurös; joonega, mis ühendab Vindöströmit Vindö ja Värmdölandetiga ning lisaks sellele piirkonna saartega.

Södertälje kanal ja Södertälje sadamad

Södertälje kanal ja Södertälje sadamad, mis piirnevad põhjas Södertälje lüüsiga ja lõunas põhjalaiusega 59° 09′ 00″.

Trollhätte kanal, Göta älv ja Nordre älv

Piirkond, mis ulatub geograafilisest laiusest läbi Bastugrundi paagi Vänerni järve lõunaosas kuni Älvsborgi silla ja Nordre älvi jõeni idapikkuseni 11° 45′ 00″.

Göta kanal

Idas alates Memi lüüsist kuni Motala sillani, sealhulgas Asplågeni järv, Roxeni järv ja Boreni järv; läänes alates geograafilisest pikkusest läbi Rödesund Norra Yttre tuletorni Karlsborgis kuni Sjötorpi lüüsini, kaasa arvatud järvesüsteem, mida kanal läbib.

(1)	Laevade puhul, mille kodusadam on mujal, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).

“