EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1229,

14. juuli 2021,

mis käsitleb õiglase ülemineku mehhanismi osana loodavat avaliku sektori laenurahastut

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku ning artikli 322 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon võttis 11. detsembril 2019 vastu teatise Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, milles on esitatud Euroopa uue majanduskasvu poliitika tegevuskava ning ambitsioonikad eesmärgid kliimamuutustega võitlemiseks ja keskkonnakaitseks. Kooskõlas eesmärgiga saavutada liidu 2030. aasta kliimaeesmärk, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (4), ning saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus tulemuslikul ja sotsiaalselt õiglasel viisil, tehti Euroopa rohelises kokkuleppes ettepanek õiglase ülemineku mehhanismi kohta, et näha ette rahalised vahendid keeruliste ülesannete lahendamiseks, mis on seotud liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide ning liidus 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise üleminekuprotsessiga, seejuures kedagi kõrvale jätmata. Kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise negatiivsed mõjud ohustavad enim just kõige haavatavamaid piirkondi ja inimesi. Üleminek kliimaneutraalsele majandusele on uute majanduslike võimaluste allikas, millel on märkimisväärne töökohtade loomise potentsiaal, eelkõige praegu fossiilkütustest sõltuvates piirkondades. Samuti võib see aidata suurendada energiajulgeolekut ja vastupanuvõimet. Samas võib kõnealune üleminek tekitada ka lühiajalisi sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid piirkondades, kus toimub ulatuslik süsinikuheite vähendamine ning mis on juba nõrgestatud COVID-19 kriisi häiriva majandusliku ja sotsiaalse mõju tõttu.

(2)

Ülemineku juhtimine nõuab märkimisväärseid struktuurseid muutusi nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil. Selleks et üleminek oleks edukas, peab see vähendama ebavõrdsust, avaldama uute kvaliteetsete töökohtade kaudu netomõju tööhõivele ning olema kõigi jaoks õiglane ja sotsiaalselt vastuvõetav, tugevdades samal ajal konkurentsivõimet. Sellega seoses on äärmiselt oluline, et üleminekust mõjutatud piirkondi, eelkõige söekaevanduspiirkondi, saaks toetada nende kohaliku majanduse mitmekesistamisel ja taaselustamisel ning mõjutatud töötajatele kestlike töövõimaluste loomisel.

(3)

Komisjon võttis 14. jaanuaril 2020 vastu teatise: „Kestliku Euroopa investeerimiskava. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava“, milles komisjon tegi ettepaneku õiglase ülemineku mehhanismi loomiseks, mis keskenduks piirkondadele ja sektoritele, mida üleminek kõige rohkem mõjutab fossiilkütustest, nagu söest, turbast ja põlevkivist, või suure kasvuhoonegaaside heitega tööstusprotsessidest sõltumise tõttu, kuid mille suutlikkus vajalikke investeeringuid rahastada on väiksem. Õiglase ülemineku mehhanismi loomist kinnitati ka Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta järeldustes. Õiglase ülemineku mehhanism koosneb kolmest sambast: Õiglase Ülemineku Fondist, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras, InvestEU raames loodavast sihtotstarbelisest õiglase ülemineku kavast ja avaliku sektori laenurahastust, millega kaasatakse asjaomastesse piirkondadesse lisainvesteeringuid. Nende kolme sambaga toetatakse kõnealuseid piirkondi täiendavalt, et soodustada liidu üleminekut kliimaneutraalsele majandusele 2050. aastaks.

(4)

Õiglase Ülemineku Fondi paremaks kavandamiseks ja rakendamiseks tuleb kehtestada õiglase ülemineku territoriaalsed kavad, milles sätestatakse üleminekuprotsessi põhietapid ja ajakava ning määratakse kindlaks territooriumid, mida üleminek kliimaneutraalsele majandusele kõige negatiivsemalt mõjutab ja millel on väiksem suutlikkus üleminekuprobleemidega toime tulla. Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad koostatakse koos asjaomaste kohalike ja piirkondlike avaliku sektori asutustega ning sellesse kaasatakse kõik asjaomased partnerid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (5) artikliga 8. Neid kavasid võib muuta koos vastavate Õiglase Ülemineku Fondist toetatavate programmidega kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 24, et hõlmata uusi piirkondi, mida üleminek tõsiselt mõjutaks viisil, mida kavade algsel vastuvõtmisel ei oodatud.

(5)

Tuleks luua avaliku sektori laenurahastu (edaspidi „rahastu“). See kujutab endast õiglase ülemineku mehhanismi kolmandat sammast, mille eesmärk on toetada avaliku sektori asutuste investeeringuid, võttes arvesse avaliku sektori keskset rolli turutõrgetega toimetulemisel. Sellised investeeringud peaksid vastama arenguvajadustele, mis tulenevad üleminekust tingitud keerulistest ülesannetest, mida on kirjeldatud komisjoni poolt heaks kiidetud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades. Tegevused, mida on kavas toetada, peaksid täiendama õiglase ülemineku mehhanismi kahest ülejäänud sambast toetatavate tegevustega ja neid täiendama. Selleks, et ühitada selle kehtivusaeg nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (6) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaga 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“), tuleks rahastu luua seitsmeks aastaks.

(6)

Üleminekust mõjutatud territooriumide ühtekuuluvuse ja majandusliku mitmekesisuse suurendamiseks peaks rahastu hõlmama hulka erinevaid kestlikke investeeringuid, tingimusel et sellised investeeringud aitavad kaasa nende territooriumite arenguvajaduste rahuldamisele üleminekul, mille eesmärk on saavutada liidu 2030. aasta kliimaeesmärk, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119, ning jõuda liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, nagu on ette nähtud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades. Rahastu tulemuslikkuse suurendamiseks peaks olema võimalik sellest toetada rahastamiskõlblikke projekte, mille rakendamine algas enne toetusesaajate taotluse esitamist rahastule. Rahastust ei tohiks toetada investeeringuid, mis hõlmavad tegevusi, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 (7) artikli 9 alusel välja jäetud, ent võiks toetada investeeringuid taastuvenergiasse ja keskkonnahoidlikku ja kestlikku liikuvusse, sealhulgas saastevaba vesiniku kasutamise edendamist, tõhusatesse kaugküttevõrkudesse, avaliku sektori teadusuuringutesse, digiüleminekusse, aruka jäätmekäitluse ja veemajanduse keskkonnataristusse, ning võiks toetada kestlikku energiat ja energiatõhusust, integreerimismeetmeid, sealhulgas hoonete renoveerimist ja ümberehitamist, linnauuendust ja linnade taaselustamist, ringmajandusele ülemineku toetamist, maapinna korrastamist, ökosüsteemide taastamist ning pinnase ja ökosüsteemide saastest puhastamist, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“, elurikkust, samuti oskuste täiendamist ja ümberõpet, koolitust ja sotsiaalset taristut, sealhulgas hooldusasutusi ja sotsiaaleluruume.

(7)

Taristu arendamine võib hõlmata ka piiriüleseid projekte ja lahendusi, mille tulemusena suurendatakse vastupanuvõimet keskkonnakatastroofidele, eelkõige neile katastroofidele, mida süvendavad kliimamuutused. Eelkõige nende territooriumide puhul, mille vajadused seoses üleminekuga on suured, tuleks eelistada investeerimisel terviklikku lähenemisviisi. Samuti võiks toetada investeeringuid muudesse sektoritesse, kui investeeringud on kooskõlas heaks kiidetud õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega. Toetades investeeringuid, mis ei tooda piisavat tulu, et katta investeerimiskulud, peaks rahastu eesmärk olema anda avaliku sektori asutustele lisavahendeid, mis on vajalikud üleminekuga kohanemisest tulenevate territoriaalsete, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste katsumustega toimetulekuks. Rahastust rahastamiskõlblike ning suure positiivse keskkonnamõjuga, sealhulgas elurikkust positiivselt mõjutavate investeeringute kindlakstegemiseks peaks komisjon rahastu hindamisel arvesse võtma ELi keskkonnasäästliku majandustegevuse taksonoomiat. Kõik rahastamispartnerid peaksid, kui see on asjakohane, kasutama ELi keskkonnasäästliku majandustegevuse taksonoomiat, sealhulgas juhinduma põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, et tagada läbipaistvus seoses kestlike projektidega.

(8)

Rahastu kasutamiseks rahastamiskõlblike projektide ettevalmistamise, hindamise, rakendamise ja järelevalve käigus tuleks tagada asjakohane põhiõiguste austamine ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine ja eelkõige sooline võrdõiguslikkus. Samuti peaksid toetusesaajad ja komisjon vältima kogu rahastu rakendamise jooksul igasugust diskrimineerimist soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Rahastu eesmärke tuleks püüda saavutada kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Euroopa sotsiaalõiguste samba, põhimõtte „saastaja maksab“, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (8) (edaspidi „Pariisi kokkuleppe“) ja põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

(9)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (9) (edaspidi „finantsmäärus“) ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus liidu eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(10)

Rahastust tuleks anda toetust liidu toetuste (grantide) vormis kombineerituna rahastamispartnerite poolt nende reeglite, laenupoliitika ja laenuandmismenetluste kohaselt antavate laenudega. Vastavalt finantsmääruse artiklile 125 peaks toetuskomponendi jaoks kavandatud rahastamispakett, mida komisjon rakendab eelarve otsesel täitmisel, olema kuludega sidumata maksete vormis. Selline rahastamise vorm peaks õhutama projektiarendajaid rahastu eesmärkide saavutamises osalema ja sellele tõhusal viisil kaasa aitama, võttes arvesse laenu suurust. Laenukomponendi peaks tagama Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP“). Rahastut peaks olema võimalik laiendada, et võimaldada teistel rahastamispartneritel pakkuda laenukomponenti, kui toetuskomponendi jaoks muutuvad kättesaadavaks lisavahendid või kui seda on vaja rahastu korrektseks rakendamiseks. Sellistel juhtudel peaks komisjon teavitama liikmesriike ja Euroopa Parlamenti rahastu laiendamise kavatsusest ning valima täiendavad rahastamispartnerid, võttes arvesse nende suutlikkust täita rahastu eesmärke, osaleda omavahenditega ja tagada asjakohane geograafiline katvus.

(11)

Komisjon ja rahastamispartnerid peaksid sõlmima halduslepingud. Nendes lepingutes tuleks sätestada projektide hindamise ja seire rakendussätted, nagu ka poolte õigused ja kohustused, sealhulgas auditeerimise, aruandluse ja teabevahetuse üksikasjalik kord. Teabevahetuse kord peaks eelkõige sisaldama teabe avaldamise kohustust iga rahastust toetust saava projekti või laenukava kohta.

(12)

Tegeledes selliste territooriumite investeerimisvajadustega, mis on kõige negatiivsemalt mõjutatud üleminekust kliimaneutraalsele majandusele, peaks rahastu aitama märkimisväärselt kaasa kliimameetmete peavoolustamisele. Rahastu toetuskomponendi vahenditest antakse seega kliimaeesmärkide saavutamisse Õiglase Ülemineku Fondiga samaväärne panus.

(13)

Rahastu toetuskomponendi 250 000 000 euro suurust osa tuleks rahastada liidu eelarvest kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2020/2093 ja see peaks olema iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (10) punkti 18 tähenduses.

(14)

Rahastu toetuskomponendi 275 000 000 euro suurust osa tuleks rahastada käesoleva määruse I lisas osutatud programmide raames loodud rahastamisvahendite tagasimaksetest. Selline tulu pärineb lõpetatud programmidest, mis ei sõltu rahastust, ja seda tuleks erandina finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktist f käsitada sihtotstarbelise välistuluna ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 alusel.

(15)

Rahastu toetuskomponendi 1 000 000 000 euro suurust osa tuleks rahastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/1017 (11) loodud ELi tagatise eraldiste prognoositavast ülejäägist. Seetõttu tuleks selleks, et kanda eraldiste ülejääk üle rahastule, teha erand finantsmääruse artikli 213 lõike 4 punktist a, millega nähakse ette kohustus kanda eelarveliste tagatise rahastamiseks ette nähtud eraldiste ülejääk tagasi eelarvesse. Seda sihtotstarbelist tulu tuleks erandina finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktist f käsitada sihtotstarbelise välistuluna ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 alusel.

(16)

Finantsmääruse artikli 12 lõike 4 punkti c kohaselt tuleks sihtotstarbelisele välistulule vastavad assigneeringud automaatselt üle kanda jätkuprogrammi või -meetme jaoks. See säte võimaldab viia sihtotstarbelise tulu mitmeaastase ajakava vastavusse rahastust rahastatavate projektide rakendamise kavaga.

(17)

Samuti tuleks ette näha vahendid nõustamistoe andmiseks, et edendada rahastamiskõlblike projektide ettevalmistamist, arendamist ja rakendamist ning projektide varajast ettevalmistamist enne toetusesaaja toetuse taotluse esitamist rahastule. Osa nendest vahenditest peaks olema ette nähtud selleks, et toetada toetusesaajate sisemist suutlikkust tagada rahastamiskõlblike projektide kestvus.

(18)

Tagamaks, et kõikidel liikmesriikidel võimaldatakse toetuskomponenti kasutada, tuleks luua mehhanism, et eelnevalt kindlaks määrata esimese etapi riiklikud eraldised, nagu on esitatud määruse (EL) 2021/1056 I lisas. Kuid selleks, et viia see eesmärk kooskõlla vajadusega optimeerida rahastu ja selle rakendamise majanduslikku mõju, ei tohiks selliseid riiklikke osasid eelnevalt kindlaks määrata ajavahemikuks pärast 31. detsembrit 2025. Seejärel tuleks toetuskomponendi jaoks ette nähtud ülejäänud vahendid eraldada ilma eelnevalt kindlaksmääratud riikliku eraldiseta ja konkurentsipõhiselt liidu tasandil, tagades samal ajal investeeringute prognoositavuse ning järgides vajadusepõhist ja piirkondlikul lähenemisel põhinevat lähenemisviisi.

(19)

Tööprogrammis ja konkursikutses tuleks sätestada konkreetsed rahastamiskõlblikkuse tingimused ja toetuse andmise kriteeriumid. Nende rahastamiskõlblikkuse tingimuste ja toetuse andmise kriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta projekti asjakohasust õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kirjeldatud arenguvajaduste kontekstis, üldist eesmärki edendada piirkondlikku ja territoriaalset lähenemist ning toetuskomponendi olulisust projektide elujõulisuse tagamisel. Tööprogrammides tuleks samuti sätestada toetuse andmise kriteeriumid juhtumiteks, kus rahastamiskõlblike projektide toetamiseks ei ole piisavalt vahendeid. Tuleks prioriseerida projekte vähem arenenud piirkondades, samuti projekte, mis aitavad otseselt kaasa liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, ning projekte, mida arendavad avaliku sektori asutused, kes on vastu võtnud süsinikuheite vähendamise kavad, lähtudes sellest kriteeriumihierarhiast, kui see on asjakohane. Liidu toetus käesolevast rahastust tuleks seega teha kättesaadavaks ainult neile liikmesriikidele, kellel on vähemalt üks heaks kiidetud õiglase ülemineku territoriaalne kava. Liikmesriikide esitatud õiglase ülemineku territoriaalseid kavasid võetakse arvesse ka tööprogrammis ja konkursikutsetes, et tagada mehhanismi eri sammaste ülene sidusus. Rahastu mõju optimeerimiseks ei tohiks rahastust toetust saavatele eraldiseisvatele projektidele anda toetust muudest liidu programmidest, välja arvatud projektide ettevalmistamiseks. Eristatavatest projektidest koosnevate tegevuste puhul võib asjaomaseid projekte toetada erinevatest liidu programmidest vastavalt kohaldatavatele rahastamiskõlblikkuse reeglitele.

(20)

Et optimeerida liidu abi tulemuslikkust ning hoida ära potentsiaalsete alternatiivsetest allikatest pärinevate toetuste ja investeeringute asendamist, tuleks rahastust toetust anda ainult projektidele, mis ei tooda piisavat tulu, et katta investeerimiskulud. See tulu peaks vastama tulule, mis ei ole eelarveülekanded, mis on saadud otseselt projekti raames toimunud tegevustest, näiteks müügist, lõivudest või tasudest, ning olemasolevate varade täiustamise tulemusel tekkinud lisakokkuhoiust.

(21)

Kuna toetuskomponent peaks võtma arvesse liikmesriikide piirkondade erinevaid arenguvajadusi, tuleks sellist toetust kohandada vähem arenenud piirkondade kasuks. Võttes arvesse asjaolu, et vähem arenenud piirkondade avaliku sektori asutuste avaliku sektori investeeringute suutlikkus on üldiselt väiksem, peaksid sellistele asutustele antavate laenude suhtes kohaldatavad toetusmäärad olema suhteliselt kõrgemad.

(22)

Rahastu tõhusa rakendamise tagamiseks võib olla vaja anda nõustamistuge projektide ettevalmistamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks. Sellist tuge tuleks anda InvestEU nõustamiskeskuse kaudu rahastamiskõlblikele projektidele ja projektide ettevalmistamiseks enne taotluste esitamist, pöörates erilist tähelepanu toetusesaajatele, kelle haldussuutlikkus on väiksem või kes asuvad vähem arenenud piirkondades. Sellist tuge peaks olema võimalik anda ka muudest liidu programmidest.

(23)

Selleks et mõõta rahastu tulemuslikkust ja suutlikkust täita oma eesmärke ning toetada ettevalmistusi rahastu tegutsemisaja võimalikuks pikendamiseks pärast 2027. aastat, peaks komisjon tegema vahe- ja lõpphindamise, sealhulgas hindama soolise mõju hindamist käsitlevate sätete vastu võtmise võimalust, kui see on asjakohane, ning esitama hindamise aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (12) punktide 22 ja 23 kohaselt tuleks rahastut hinnata teabe põhjal, mis on kogutud konkreetsete seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist.

(24)

Rakendamise kiirendamiseks ja vahendite õigeaegse kasutamise tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada toetuslepingutesse lisatavad konkreetsed kaitsemeetmed. Seda eesmärki silmas pidades peaks komisjonil olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalik vähendada mis tahes liidu toetust või see lõpetada, kui projekti rakendamisel ei ole tehtud olulisi edusamme. Rahastu suhtes kohaldatakse finantsmäärust. Selleks et tagada liidu rahastamisprogrammide sidus rakendamine, tuleks rahastust antava toetuskomponendi ja nõustamistoe jaoks ettenähtud vahendite suhtes kohaldada finantsmäärust.

(25)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (13) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (14) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (15) ja (EL) 2017/1939 (16) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas pettuste ja kelmuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmise ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust või kelmust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada süüdistusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (17). Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(26)

Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte peamiste tulemusnäitajate kohta, mille abil jälgitakse rahastu rakendamist ja edusamme. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(27)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses tööprogrammidega ning muude rahastamispartnerite kui EIP valimise tingimuste ja menetlustega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (18).

(28)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt toetada neid territooriume, mida kliimaneutraalsusele üleminek kõige negatiivsemalt mõjutab, tegeledes nende arenguvajadustega avaliku sektori investeeringute võimendamise kaudu olukorras, kus avaliku sektori asutustel on raskusi toetada investeeringuid, mis ei tooda nende investeerimiskulude katmiseks piisavat tulu, küll aga saab seda eesmärk paremini saavutada liidu tasandil vajaduse tõttu ühtse rakendusraamistiku järele eelarve otsesel täitmisel, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega luuakse mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivusajaks avaliku sektori laenurahastu (edaspidi „rahastu“), et toetada avaliku sektori asutusi, kombineerides liidu eelarvest antavad toetused rahastamispartnerite antavate laenudega, ning sätestatakse rahastu eesmärgid. Määruses sätestatakse rahastu toetuskomponenti käsitlevad normid, hõlmates eelkõige selle eelarvet, liidu toetuse vorme ja rahastamiskõlblikkust käsitlevaid sätteid.

Rahastust toetatakse liidu territooriume, mis seisavad silmitsi tõsiste sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste katsumustega ülemineku tõttu, mis toimub liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi ning liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„haldusleping“ – õigusakt, milles nähakse ette komisjoni ja rahastamispartneri vaheline koostööraamistik ja sätestatakse rahastu rakendamisega seotud ülesanded ja vastutus kooskõlas käesoleva määrusega;

2)	„toetusesaaja“ – õigussubjekt, mis on asutatud liikmesriigis avalik-õigusliku asutusena või avaliku teenuse osutamise ülesandega eraõigusliku asutusena, kellega komisjon on sõlminud rahastu kasutamiseks toetuslepingu;

3)	„rahastamispartnerid“ – EIP, muud rahvusvahelised finantsasutused, riiklikud tugipangad ja finantsasutused, sealhulgas eraõiguslikud finantsasutused, kellega komisjon sõlmib rahastuga koostöö tegemiseks halduslepingu;

„projekt“ – iga meede, mille komisjon on tunnistanud rahastamiskõlblikuks liidu toetuse saamiseks rahastust ning mille eesmärk on viia ellu majanduslikku või tehnilist laadi ühtset ülesannet ning millel on eelnevalt kindlaks määratud eesmärk ja kindel ajavahemik, mille jooksul see tuleb rakendada ja lõpule viia;

5)	„õiglase ülemineku territoriaalne kava“ – määruse (EL) 2021/1056 artikli 11 kohaselt koostatud ja komisjoni poolt heaks kiidetud kava;

6)	„laenukava“ – rahastamispartnerite poolt toetusesaajale antud laen, mille eesmärk on finantseerida rahastust mitut eelnevalt kindlaksmääratud projekti.

7)	„vähem arenenud piirkond“ – määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõikes 2 osutatud vähem arenenud piirkond.

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Rahastu üldeesmärk on tegeleda tõsiste sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste katsumustega, mis tulenevad määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toimuvast üleminekust, toetades neid liidu territooriume, mis on kindlaks määratud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades.

2. Rahastu erieesmärk on suurendada avaliku sektori investeeringuid, mis käsitlevad õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kindlaks määratud piirkondade arenguvajadusi, hõlbustades selliste projektide rahastamist, mis ei tooda nende investeerimiskulude katmiseks piisavat tulu, et hoida ära potentsiaalsete alternatiivsetest allikatest pärinevate toetuste ja investeeringute asendamist.

3. Lõikes 2 osutatud erieesmärgi saavutamiseks püütakse käesoleva määrusega samuti tagada vajaduse korral nõustamistoe andmine rahastamiskõlblike projektide ettevalmistamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks, sealhulgas projektide ettevalmistamise toetamine enne taotluse esitamist. Kõnealust nõustamistuge antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 (19) artikli 25 alusel loodud InvestEU nõustamiskeskust käsitlevate normide ja rakendusmeetoditega.

Artikkel 4

Horisontaalsed põhimõtted

1. Rahastamiskõlblike projektide ettevalmistamise, hindamise, rakendamise ja järelevalve käigus tagatakse asjakohane põhiõiguste austamine ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine ja eelkõige sooline võrdõiguslikkus.

2. Toetusesaajad ja komisjon väldivad kogu rahastu rakendamise käigus igasugust diskrimineerimist soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse rahastamiskõlblike projektide ettevalmistamise ja rakendamise käigus arvesse juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks, kui see on asjakohane.

3. Rahastu eesmärke püütakse saavutada kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Euroopa sotsiaalõiguste samba, põhimõtte „saastaja maksab“, Pariisi kokkuleppe ja põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

Artikkel 5

Eelarve

1. Ilma et see piiraks liidu eelarves ajavahemikuks 2021–2027 eraldatud lisavahendite kasutamist, rahastatakse rahastu toetuskomponenti järgmistest allikatest:

a)	liidu eelarvest eraldatavad vahendid summas 250 000 000 eurot jooksevhindades ja

b)	lõikes 2 osutatud sihtotstarbeline tulu summas kuni 1 275 000 000 eurot jooksevhindades.

2. Lõike 1 punktis b osutatud sihtotstarbeline tulu saadakse tagasimaksetena käesoleva määruse I lisas loetletud programmide raames loodud rahastamisvahenditest summas kuni 275 000 000 eurot ja määrusega (EL) 2015/1017 loodud ELi tagatise eraldiste ülejäägist summas kuni 1 000 000 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud vahendeid ja sihtotstarbelist tulu võib täiendada liikmesriikide, kolmandate riikide ja muude kui ELi toimimise lepingu või Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga loodud asutuste rahalise osalusega. Kõnealust rahalist osalust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.

4. Erandina finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktist f käsitatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tagasimaksetest tulenevaid vahendeid sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses. Erandina finantsmääruse artikli 213 lõike 4 punktist a käsitatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ELi tagatise eraldiste ülejäägist tulenevaid vahendeid sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.

5. Kuni 2 % lõikes 1 osutatud vahenditest võib kasutada rahastu rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ühiste info- ja tehnoloogiasüsteemide jaoks, ning rahastamispartnerite halduskuludeks ja -tasudeks.

6. Artikli 3 lõikes 3 osutatud tegevuse jaoks eraldatakse kuni 35 000 000 euro ulatuses vahendeid, mis pärinevad lõikes 1 osutatud allikatest ning millest vähemalt 10 000 000 eurot kasutatakse toetusesaajate haldussuutlikkuse toetamiseks, eelkõige vähem arenenud piirkondades.

7. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastaste osamaksetena mitmele aastale.

II PEATÜKK

LIIDU TOETUS

Artikkel 6

Liidu toetuse vorm ja rakendamismeetod

1. Liidu toetust antakse rahastust toetuste vormis vastavalt finantsmääruse VIII jaotisele.

2. Rahastust antavat liidu toetust rakendatakse eelarve otsese täitmise korras kooskõlas finantsmäärusega.

Artikkel 7

Vahendite kättesaadavus

1. Artikli 5 lõigetes 1 ja 3 osutatud vahendeid kasutatakse pärast artikli 5 lõikes 5 osutatud tehniliste ja halduskulude eraldise mahaarvamist projektide rahastamiseks kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

2. Toetuste puhul, mis on antud hiljemalt 31. detsembril 2025 avaldatud projektikonkursside alusel, ei tohi liikmesriigi rahastamiskõlblikele projektidele antav liidu toetus ületada riikide osasid, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1056 I lisas.

3. Toetuste puhul, mis on antud alates 1. jaanuarist 2026 avaldatud projektikonkursside alusel, antakse rahastamiskõlblikele projektidele liidu toetust kohaldamata eelnevalt kindlaksmääratud riigi osa ja konkurentsipõhiselt liidu tasandil kuni järelejäänud vahendite ammendumiseni. Selliste toetuste andmisel võetakse arvesse vajadust tagada investeeringute prognoositavus ja edendada piirkondlikku lähenemist, pöörates erilist tähelepanu vähem arenenud piirkondadele kooskõlas artikli 14 lõikes 2 sätestatud toetuse andmise kriteeriumidega.

Artikkel 8

Halduslepingud rahastamispartneritega

Enne rahastu rakendamist koos konkreetse rahastamispartneriga allkirjastavad komisjon ja kõnealune rahastamispartner halduslepingu. Lepingus sätestatakse poolte õigused ja kohustused, sealhulgas seoses auditeerimis- ja teabevahetuskorraga, eelkõige kohustusega avaldada teavet iga projekti kohta, mida on rahastust rahastatud, ning laenukavade ulatus.

III PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUS

Artikkel 9

Rahastamiskõlblikud projektid

1. Rahastust liidu toetuse saamiseks on kõlblikud ainult sellised projektid, mis aitavad kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele ja vastavad järgmistele tingimustele:

projektidel on mõõdetav mõju ja neil on, kui see on asjakohane, väljundnäitajad, mis kajastavad seda, kuidas tullakse toime liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning hiljemalt 2050. aastaks liidus kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toimuvast üleminekust tingitud tõsiste sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste katsumustega, ning nendest projektidest saavad kasu õiglase ülemineku territoriaalses kavas kindlaksmääratud territooriumid, isegi kui kõnealuseid projekte ei viida ellu kõnealustel territooriumidel;

b)	projekte ei toetata ühestki teisest liidu programmist;

c)	projektide jaoks saadakse rahastu rahastamispartnerilt laenu ning

d)	projektid ei tooda nende investeerimiskulude katmiseks piisavat tulu, et hoida ära potentsiaalsete alternatiivsetest allikatest pärinevate toetuste ja investeeringute asendamist.

2. Erandina lõike 1 punktist b võib rahastust liidu toetust saavate projektide ettevalmistamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks anda nõustamistuge ja tehnilist abi ka muudest liidu programmidest.

3. Rahastust ei toetata tegevusi, mis on määruse (EL) 2021/1056 artikli 9 alusel välja jäetud.

Artikkel 10

Rahastamiskõlblikud isikud ja üksused

Olenemata finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidest võivad käesoleva määruse alusel potentsiaalsete toetusesaajatena taotlusi esitada üksnes sellised õigussubjektid, mis on asutatud liikmesriigis avalik-õigusliku asutusena või avaliku teenuse osutamise ülesandega eraõigusliku asutusena.

IV PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 11

Toetused

1. Toetust antakse kuludega sidumata maksetena vastavalt finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punktile a.

2. Toetuse summa ei tohi ületada 15 % rahastamispartneri poolt rahastust antava laenu summast. Projektide puhul, mida viiakse ellu vähem arenenud piirkondades, ei tohi toetuse summa rahastust olla suurem kui 25 % rahastamispartneri antud laenu summast.

3. Antud toetuse maksed võib jagada mitmeks osaks, mis on seotud toetuslepingus sätestatud rakendamise edenemisega.

Artikkel 12

Toetuste vähendamine või lõpetamine

1. Lisaks finantsmääruse artikli 131 lõikes 4 sätestatud alustele ja pärast rahastamispartneriga konsulteerimist võib komisjon toetuse summat vähendada või toetuslepingu lõpetada, kui kahe aasta jooksul alates toetuslepingu allkirjastamisest ei ole alla kirjutatud majanduslikult kõige olulisemale tarnelepingule, ehitustööde hankelepingule või teenuste hankelepingule, kui sellise lepingu sõlmimine on toetuslepingus ette nähtud.

2. Kui liidu toetust kombineeritakse laenukavadega või kui tarnelepingut, ehitustööde hankelepingut või teenuste hankelepingut ei ole ette nähtud, siis lõiget 1 ei kohaldata.

Sellistel juhtudel pärast rahastamispartneriga konsulteerimist võib komisjon toetuse summat vähendada või toetuslepingu lõpetada ning nõuda tagasi kõik asjaomased makstud summad vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele.

V PEATÜKK

NÕUSTAMISTEENUSED

Artikkel 13

Nõustamisteenused

1. Nõustamistuge rakendatakse käesoleva määruse alusel eelarve kaudsel täitmisel kooskõlas InvestEU nõustamiskeskust käsitlevate normide ja rakendusmeetoditega.

2. Projektide ettevalmistamise, arendamise ja rakendamise toetamiseks vajaliku tegevuse jaoks võib anda nõustamistuge ning seda rahastatakse vastavalt artikli 5 lõikele 6.

VI PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, SEIRE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 14

Tööprogrammid

1. Rahastut rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 sätestatud tööprogrammide kaudu.

2. Tööprogrammid sisaldavad toetuse andmise kriteeriume, mida kohaldatakse, kui taotletav kogutoetus rahastamiskõlblikeks projektideks ületab olemasolevad vahendid. Kõnealused kriteeriumid hõlmavad asjakohasel juhul prioriteete

a)	sellisteks projektideks, mida edendavad toetusesaajad, kes asuvad vähem arenenud piirkondades;

b)	sellisteks projektideks, mis aitavad otseselt kaasa liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning hiljemalt 2050. aastaks liidus kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, ning

c)	sellisteks projektideks, mida edendavad toetusesaajad, kes on vastu võtnud süsinikuheite vähendamise kava.

3. Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 20 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15

Muude rahastamispartnerite kui EIP valimine

1. Komisjon sätestab muude rahastamispartnerite kui EIP valimise tingimused ja korra rakendusaktides. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 20 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Muude rahastamispartnerite kui EIP valimise tingimused kajastavad rahastu eesmärke.

3. Rahastamispartnerite valimisel võtab komisjon seoses käesoleva rahastuga eelkõige arvesse potentsiaalsete rahastamispartnerite suutlikkust

a)	tagada, et nende laenupoliitika on kooskõlas liidu keskkonnaalaste ja sotsiaalsete standarditega, liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkidega ning eesmärgiga saavutada liidus kliimaneutraalne majandus hiljemalt 2050. aastaks;

b)	osaleda piisavate omavahenditega, et maksimeerida liidu toetuse mõju;

c)	tagada rahastu asjakohane geograafiline katvus ja võimaldada väiksemate üksikprojektide rahastamist;

d)	rakendada põhjalikult finantsmääruse artikli 155 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid seoses rahapesu, terrorismi rahastamise, maksustamise vältimise, maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise, ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega;

e)	tagada iga rahastust rahastatava projekti läbipaistvus ja piisav nähtavus.

4. Komisjon avaldab nimekirja rahastamispartneritest, kes on valitud käesoleva artikli kohaselt.

Artikkel 16

Seire ja aruandlus

1. Põhilised tulemusnäitajad rahastu rakendamise ja artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks on sätestatud II lisas.

2. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et andmeid lõikes 1 osutatud näitajate kohta kogutakse tulemuslikult, tõhusalt ja õigeaegselt. Toetusesaajad ja rahastamispartnerid esitavad vastavalt komisjonile andmed kõnealuste näitajate kohta toetus- ja halduslepingute kohaselt.

3. Alates 2022. aastast annab komisjon iga aasta 31. oktoobriks välja aruande rahastu rakendamise kohta. Kõnealune aruanne annab teavet rahastu rakendamise taseme kohta seoses selle eesmärkide, tingimuste ja tulemusnäitajatega.

4. Kui artikli 17 lõikes 2 osutatud vahehindamise aruande tulemusena leitakse, et II lisas esitatud näitajad ei võimalda rahastut piisavalt hinnata, siis on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte II lisas esitatud peamiste tulemuslikkuse näitajate muutmiseks.

Artikkel 17

Hindamine

1. Rahastu rakendamist ja selle suutlikkust saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke hinnatakse piisavalt aegsasti, et võtta asjakohaseid meetmeid.

2. Vahehindamine viiakse läbi 30. juuniks 2025 ning kõnealuse vahehindamise aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Vahehindamise käigus hinnatakse eelkõige:

a)	millises ulatuses aitas rahastust antud liidu toetus kaasa õiglase ülemineku territoriaalseid kavasid rakendavate territooriumide vajaduste katmisele;

b)	kuidas võeti arvesse võetud artiklis 4 osutatud horisontaalseid põhimõtteid;

c)	vajadust korraldada soolise mõju hindamine;

d)	artiklis 9 sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimuste kohaldamist ja seda, kuidas on kohaldatud nähtavuskohustusi;

e)	millises ulatuses panustas rahastu toetatud projektide põhjal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (20) artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamisse, võttes arvesse kohaldatavaid kõnealuse määrusega sätestatud sõelumiskriteeriume.

Vahehindamise aruandega võib kaasneda seadusandlik ettepanek, mille puhul võetakse eelkõige arvesse rahastamiskõlblikkuse tingimuste võimalikku kohandamist.

3. Rakendusperioodi lõpus ja igal juhul hiljemalt 31. detsembril 2031 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahastu tulemuste ja pikaajalise mõju kohta lõpliku hindamisaruande, milles hinnatakse ka lõikes 2 sätestatut.

Artikkel 18

Auditid

1. Auditid rahastust antud liidu toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

2. Toetusesaajad ja rahastamispartnerid esitavad oma toetus- ja halduslepingute kohaselt komisjonile ja määratud audiitoritele kõik olemasolevad dokumendid, mida nad oma auditeerimisülesannete täitmiseks vajavad.

3. Käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete välisauditi rahastust antava liidu toetuse kasutamise kohta teeb kontrollikoda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 287. Selleks antakse kontrollikojale tema taotluse korral juurdepääs kõikidele dokumentidele ja kogu teabele, mida ta vajab oma auditeerimisülesannete täitmiseks, sealhulgas kogu teabele taotluste hindamise ja selle tulemuste kohta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3.

Artikkel 19

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 16 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 16 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 20

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EL) 2021/1060 artikli 115 lõike 1 alusel moodustatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Teave, teabevahetus ja nähtavus

1. Toetusesaajad ja rahastamispartnerid tagavad rahastust antava liidu toetuse nähtavuse, eelkõige projektide ja nende tulemuste tutvustamisel, andes sihipärast teavet eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele.

2. Komisjon rakendab rahastu, rahastatud projektide ja nende projektide tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. See hõlmab eelkõige liikmesriikide teavitamist komisjoni kavatsusest avada rahastu muudele rahastamispartneritele kui EIP ja liikmesriikide teavitamist avaldatud projektikonkurssidest ning teadlikkuse suurendamist seoses toetusesaajatele antava tehnilise ja haldustoetusega. Rahastule eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, kui need on seotud artiklis 3 sätestatud eesmärkidega. Komisjon avaldab rahastust rahastatavate projektide loetelu ja ajakohastab seda korrapäraselt.

Artikkel 22

Üleminekusätted

Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 5 lõikes 5 sätestatud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. LOGAR

(1) ELT C 373, 4.11.2020, lk 1.

(2) ELT C 429, 11.12.2020, lk 240.

(3) Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. juuli 2021. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ning (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(6) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2021, lk 1).

(8) ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(10) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(15) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(16) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

I LISA

Rahastamisvahendid, millest tehtud tagasimakseid võib rahastu jaoks kasutada

A. Omakapitalipõhise rahastamise vahendid

—	Euroopa tehnoloogiaedendusrahastu (ETF98): nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus nr 98/347/EÜ finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43);

—

Tehnosiirde katseprojekt (TTP): komisjoni otsus, millega võetakse vastu täiendav rahastamisotsus seoses ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi meetme „Kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted“ rahastamisega 2007. aastal ning võetakse vastu raamotsus, mis käsitleb ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi ettevalmistava meetme „ELi rolli täitmine globaliseeruvas maailmas“ ja nelja katseprojekti –„Erasmus noortele ettevõtjatele“, „Meetmed mikroettevõtete ja VKEde koostöö ja partnerluse edendamiseks“, „Tehnosiire“ ja „Euroopa turismi tippsihtkohad“ – rahastamist 2007. aastal (C(2007) 531);

—	Euroopa tehnoloogiaedendusrahastu (ETF01): nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84);

—	Suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde rahastu (GIF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15);

—

Euroopa ühendamise rahastu (CEF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1);

—

COSME kasvuetapi omakapitalirahastu (COSME EFG): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33);

—

InnovFini omakapitalirahastu:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81.);

—

nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965);

—

EaSI suutlikkust suurendav investeerimisvahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

B. Tagatisvahendid

—	VKEde tagatissüsteem 1998 (SMEG98): nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus 98/347/EÜ finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43);

—	VKEde tagatissüsteem 2001 (SMEG01): nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84);

—	VKEde tagatissüsteem 2007 (SMEG07): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15);

—	Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ – tagatis (EPMF-G): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsus nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1).

—

Riskijagamisinstrumendid (RSI):

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) Komisjoni avaldused (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1);

—	nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö“ (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86);

—	nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/974/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus“ (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299);

—

Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi tagatisvahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238);

—

COSME laenutagamisrahastu (COSME LGF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33);

—

InnovFin Debt laenu- ja garantiiteenus:

—

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104);

—

Kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend (CCS GF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 221);

—

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu (SLGF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

—	Energiatõhususe erarahastamisvahend (PF4EE): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

C. Riskijagamisinstrumendid

—

InnovFin:

—

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104);

—

Euroopa ühendamise rahastu võlainstrument (CEF DI): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129);

—	Looduskapitali rahastamisvahend (NCFF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

D. Sihtotstarbelised investeerimisvahendid

—

Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ – Fonds commun de placements – fonds d’investissements spécialisés (EPMF FCP-FIS): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsus nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1);

—

Marguerite:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1);

—	komisjoni 25. veebruari 2010. aasta otsus Euroopa Liidu osalemise kohta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride 2020. aasta investeerimisfondis (nn Marguerite’i fond) (C(2010) 941);

—	Euroopa Energiatõhususe Fond (EEEF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1233/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 346, 30.12.2010, lk 5).