(1)

Liidu veinisektoris esineb väga palju pettusi, kuna suurem osa liidu toodangust põhineb sertifitseeritud kvaliteedikavadel, nimelt kaitstud päritolunimetustel (KPN) ja kaitstud geograafilistel tähistel (KGT), millega tunnustatakse kvaliteettooteid ja mis aitavad tootjatel oma tooteid paremini turustada. Peamised oletatavad rikkumised on seotud päritolu omastamisega, näiteks vähemväärtusliku veini tahtliku ja ebaseadusliku turustamise ja märgistamisega kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinina või veini ebaseadusliku lahjendamisega või veinile suhkru lisamisega. Pettuste majanduslik mõju liidu veinisektoris on hinnanguliselt 1,3 miljardit eurot aastas, mis moodustab 3,3 % liidu veinisektori müügist. Lisaks ilmsele otsesele majanduslikule mõjule, mida sellised pettused veinisektorile avaldavad, on veinisektori maine kahjustamise oht veelgi suurem juhul, kui suure pettusejuhtumi tulemusena kaotavad tarbijad usalduse ja kehtestatakse kaubanduspiirangud, mis kahjustab liidu veinisektori üldisi huve.

(2)

Sellest tulenevalt on vaja tõhustada ja tugevdada pettustevastast võitlust liidu veinisektoris, eelkõige seoses komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 (2) artiklis 39 osutatud isotoopanalüüside andmepanga toimimisega ning sellega seotud kohustuste koordineerimisega liikmesriikides ja Euroopa veinisektori kontrolli referentkeskusega (edaspidi „ERC-CWS“). See aitab kaasa komisjoni strateegiale „„Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (3). Eelkõige aitab see kaasa ühe prioriteedi saavutamisele, milleks on võitlus toidupettuse vastu toiduainete tarneahelas, milles kutsutakse komisjoni konkreetselt üles tõhustama võitlust toidupettuse vastu, et pakkuda ettevõtjatele võrdsed tingimused ning tugevdada kontrolli- ja täitevasutuste volitusi.

(3)

Isotoopanalüüside andmepanga eeskirjad ja kontrolli käsitlevad erisätted on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/274 (4). Isotoopanalüüside andmepanga sisu on vaja kohandada, et see kajastaks paremini liidu veinisektori tegelikku olukorda. Võttes arvesse liidu viimase viie aasta keskmist veinitoodangut, on kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise saanud veinide osakaal pidevalt kasvanud, ulatudes üle 60 % kogutoodangust. Turustusaastal 2019/20 oli turuosa peaaegu 70 %. Seetõttu ja võttes arvesse, et kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinid on suuremas pettuseohus, on vaja sätestada, et andmepanka tuleks kanda suurem osa kõnealustest veinidest; praegu on selliste veinide osakaal 40 % kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide koguarvust liidus.

(4)

Viinamarjadest proovide võtmine ning isotoopanalüüside andmepanga jaoks vajalike andmete saamiseks vajalikud toimingud ja analüüsid nõuavad suurt ressursside hulka, mis võib põhjustada viivitusi nende andmete esitamisel. Õigeaegse ja täieliku teabe esitamise raskuste ületamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud otsustada, et kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks kasvatatavate viinamarjade proove võib võtta kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist haldav üksus koostöös määratud laboritega, kui määratud laboritel ei ole piisavalt vahendeid ise proovide võtmiseks. Nende asutuste, ERC-CWSi ja liikmesriikide määratud laborite vaheline koostöö on väga oluline võitluses pettustega, mis mõjutavad suurema osa liidu veinitoodangust moodustavaid kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veine.

(5)

Puuduvad isotoopandmed ja mittetäielikud andmekogumid võivad põhjustada viivitusi või isegi nurjata veinipettuse kahtluse juhtumite uurimise tulemusi, mille tagajärjel võidakse turule lasta võltsitud veini. Andmete puudumine ei ohusta mitte ainult liidu veinide mainet, vaid võib mõjutada ka kohaldatavate aktsiisimaksude suurust. See tekitab ohu, et valesti märgistatud veinikategooriad kuuluvad maksustamisele. Seepärast on vaja parandada isotoopanalüüside andmepanka käsitlevat kehtivat õigusraamistikku, et tagada selle ajakohastamine teatava ajavahemiku jooksul ning pakkuda seeläbi paremat kaitset pettuste eest liidu veinisektoris. Võttes arvesse mõnes liikmesriigis esinevaid ülesannete jaotumisega seotud probleeme, on vaja selgitada ka seda, millistel asjaomastel pooltel on õigus proovidele ja toimikutele juurde pääseda.

(6)

Et parandada veinipartiiga seotud pettusekahtluste uurimise korda, tuleks kehtivaid eeskirju tõhustada. Tuleks kehtestada tähtajad, mille möödumisel tuleb selle territooriumi pädevale asutusele, kus mahalaadimiskoht asub, esitada kogu asjakohane teave, mis on vajalik, et kontrollida, kas kahtlusalune vein vastab veinisektoris kehtivatele liidu eeskirjadele. Uurimismenetluse eri etappide eest vastutavate üksuste rolli tuleks täiendavalt selgitada.

(7)

Isotoopmõõtmise andmekogumeid ja nendega seotud isotoopanalüüside andmepanga tulemusi ei avalikustata. Selle põhjuseks on asjaolu, et sellise teabe avalikustamine annaks teavet petturitele, kes võiksid seda oma huvides kasutada. Lisaks kahjustaks sellise teabe väärkasutus teatavate veinide mainet. Siiski peaks olema võimalik avalikustada mõned anonüümseks muudetud andmed pettusejuhtumite kohta, avaldades aastaaruande, mis sisaldab veinisektori kontrollide kõige olulisemaid tulemusi andmepanga kasutamise põhjal. Seepärast tuleks täiendavalt täpsustada aastaaruande koostamisega seotud eeskirju.

(8)

Vaadis veetavate veinitoodete kontrollimisel ja järelevalvel on esineb rohkem probleeme, kuna selliste toodete puhul on pettused tõenäolisemad kui märgistatud villitud toodete puhul, mis on lisaks varustatud ühekorrasulguriga. Seega juhul, kui pädevat asutust ei teavitata õigeaegselt arvutisüsteemi või teabesüsteemi kaudu vaadis veetavate veinitoodete saadetise saabumisest, tuleks võtta meetmeid tagamaks, et mahalaadimiskoha pädeval asutusel on võimalik teha vajalikud kontrollid enne, kui toode saaja ruumidest välja viiakse. Kui pädev asutus otsustab sellist kontrolli mitte teha, peaks kaubasaajal olema lubatud toode viivitamata oma valdustest välja saata.

(9)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2018/274 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,