(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 22. oktoobril 2020. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit töödeldava alumiiniumfooliumi impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitasid 7. septembril 2020 (3) kuus liidu tootjat (edaspidi „kaebuse esitajad“), kelle toodang moodustab rohkem kui 50 % liidu töödeldava alumiiniumfooliumi (edaspidi „töödeldav alumiiniumfoolium“ või „uuritav toode“) kogutoodangust. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohaselt peaks komisjon registreerima selliste toodete impordi, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastast uurimist, eelavalikustamise perioodil, välja arvatud juhul, kui tal on piisavalt tõendeid, et teatavad nõuded ei ole täidetud. Üks neist nõuetest, mis on märgitud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d, on see, et lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud. Nagu on näha tabelist 1, vähenes HRVst pärit töödeldava alumiiniumfooliumi import viie kuu jooksul pärast algatamist 22 % võrreldes uurimisperioodiga (1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020). Kuna toimikus puudusid tõendid selle kohta, et allpool põhjenduses 45 määratletud töödeldava alumiiniumfooliumi impordis esines hooajalisi kõikumisi, ei pidanud komisjon vajalikuks võrrelda impordi taset 2019. aasta novembrist 2020. aasta märtsini uurimisperioodi samade kuude impordi tasemega. Uurimise algatamise järgsed andmed põhinesid uurimise algatamise ajal vaatlusaluse toote jaoks loodud TARICi koodidel. Neid võrreldi HRVst pärit impordi kuu keskmise mahuga uurimisperioodil.

Tabel 1

Hiinast pärit import uurimisperioodil ja pärast algatamist (tonnides)

(4)

Seetõttu ei kohaldanud komisjon vaatlusaluse toote impordi suhtes alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohast registreerimist, sest artikli 10 lõike 4 punktis d esitatud tingimus, et import on veelgi märgatavalt suurenenud, ei olnud täidetud.

(5)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajaid, teadaolevaid liidu tootjaid, HRV teadaolevaid eksportivaid tootjaid, HRV ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid, samuti teadaolevalt asjassepuutuvaid ühendusi ning kutsus neid osalema.

(6)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(7)

Mitu isikut taotles komisjoni talitustelt ärakuulamist. Isikutele, kes esitasid taotluse kindlaksmääratud tähtaja jooksul, anti ärakuulamise võimalus.

(8)

Üks kasutaja (Manreal) ja viiest importijast (Cartonal Italia, Cutting Packaging, Now Plastics, QualityFoil ja Transparent Paper) koosnev konsortsium väitsid, et kaebuses esitatud teave on sageli ebajärjekindel ning põhineb põhjendamata ja ebausaldusväärsetel eeldustel. Sarnaseid argumente esitas ka üks eksportivatest tootjatest, Xiamen.

(9)

Kõigepealt väitsid huvitatud isikud, et kaebus on ebajärjekindel osas, mis puudutab andmete kogumist ELi tootmisharu ja kaebuse esitajate osakaalu kohta töödeldava alumiiniumfooliumi kogutoodangus. Kaebuse esitajad olevat esitanud oma osakaalu kohta liidu tootmisharus erinevad väärtused: 69,93, 61,20 ja 70 % liidu kogutoodangust.

(10)

Komisjon leidis, et kaebuses nende erinevate väärtuste kohta esitatud selgitused on piisavalt selged. Nagu on märgitud kaebuse leheküljel 6, moodustab kõigi kaebuse esitajate toodang 69,93 % liidu kogutoodangust. See osakaal väheneks 61,20 %ni, kui komisjon leiaks, et üks kaebuse esitanud äriühingutest tuleb arvutusest välja jätta, kuna see äriühing impordib HRVst töödeldavat alumiiniumfooliumi piiratud koguses. Leheküljel 36 märgivad kaebuse esitajad, et kahjuanalüüs on seotud äriühingute rühmaga, kuhu kuulub äriühing Novelis, kes kaebust ei esitanud, ja mille liikmete toodang ühtekokku moodustab vähemalt 70 % liidu toodangust. See 70 % viitab kõigi kaebuse esitajate osakaalule ELi toodangus, nimelt 69,93 % pluss Novelise toodang, ja see on ümardatud väärtus. Kuna 70 % kasutatakse kirjelduses, mitte arvutuses, ei avalda ümardamine analüüsile mingit mõju. Igal juhul vastavad kõik need protsendid alusmääruse artikli 5 lõikes 4 sätestatud künnisele.

(11)

Teiseks peavad huvitatud isikud ebajärjekindluseks asjaolu, et kaebuse esitajad lisasid oma kahjuanalüüsi andmed Novelise kohta, kes lõpetas vaatlusaluse toote tootmise 2019. aastal. Novelise tootmise katkemise mõju liidu töödeldava alumiiniumfooliumi kogutoodangule 2019. aastal ja uurimisperioodil (vt põhjendus 38) ning liidu kogutoodangu osakaal tootmisharusiseseks kasutamiseks ei ole usaldusväärsed.

(12)

Komisjon leidis, et kaebuses esitatud selgitused Novelise andmete mõju kohta olid usaldusväärsed. Kahjuanalüüsi käigus esitati kaebuses Novelisega seotud konkreetseid andmeid ja üksikasju, mis kinnitasid nende andmete mõju. Lisaks on Novelise väljumine vaatlusaluse toote tootmisest osa liidu tootmisharu arengust vaatlusalusel perioodil. Kuna Novelise andmete lisamisele oli selgelt osutatud, oli komisjonil võimalik hinnata kahju seisukohast olulist mõju tootmisharusisesele kasutamisele. Tõendeid, sealhulgas Novelise andmeid, peeti uurimise algatamise põhjendusena piisavaks ja usaldusväärseks.

(13)

Kolmandaks kritiseerisid huvitatud isikud, et kaebuse esitajate lähenemisviis, milles võeti liidu kogutoodangu arvutamisel aluseks EAFA (Euroopa Alumiiniumfooliumi Assotsiatsioon) andmed, mida kohandati kaebuse esitajate tootmismahuga, rakendades täiendavat 5 % kohandust, et võtta arvesse asjaolu, et kaks kaebuse esitamises osalenud äriühingut ei tootnud majapidamisfooliumi, on olemuselt ebakindel ja põhineb oletustel. Xiamen lisas, et tootmise vähenemine järgis tarbimise suundumust ja oli isegi veidi positiivsem kui tarbimise vähenemine. Peale selle olevat mitmesuguste liidu tootjate väljumist töödeldava alumiiniumfooliumi turult väidetavalt ebaõigesti kirjeldatud kui kahju tagajärge, vastupidiselt pressiteadetele, kus seda sammu kiideti kui vabatahtlikku äriotsust.

(14)

Komisjon pidas EAFA andmetel põhinevat arvutusmeetodit uurimise algatamise põhjendamisel piisavalt usaldusväärseks. Xiameni väide, et tootmise vähenemine lihtsalt järgis tarbimise vähenemist, ei ole kooskõlas asjaoluga, et liidu tootjad kaotasid sel perioodil turuosa. Turult lahkuda otsustanud liidu tootjate positiivselt kõlavad pressiteated ei ole pealegi lõplikud tõendid tegelike põhjuste kohta, miks asjaomased tootjad võisid turult lahkuda.

(15)

Neljandaks väitsid huvitatud isikud, et kaebuse esitajate meetod hinnata müügi kogumahtu „vaatlusaluse toote tarbimisena ELis, millest on lahutatud vaatlusaluse toote koguimport“, on moonutatud, kuna selles ei eristatud tootmisharusisest müüki. Nad väitsid, et analüüsi seisukohast peaks olema asjakohane ainult ELi vabaturule ette nähtud toodang. Xiamen lisas argumendi, et väidetavalt tootis vähemalt üks liidu tootja peaaegu eranditult ainult majapidamises kasutatavat alumiiniumfooliumi, mis moonutab seega hinnangulist müügimahtu veelgi.

(16)

Komisjon leidis, et kaebuse esitajate meetod oli kaebuse jaoks piisavalt täpne. Nagu selgub põhjenduses 271 esitatud vaatlusaluse perioodi müügi analüüsist, ei ole müük tootmisharusiseselt turul piisavalt oluline, et üldist kahjuanalüüsi kahtluse alla seada.

(17)

Viiendaks väitsid huvitatud isikud, et kasutatud mõõtühikute tõttu on andmed moonutatud. Kuna kaebuses on andmed esitatud tonnides, oleks neid tulnud täiendada keskmiste andmetega mikronites (mikromeetrites), kuna paksuse vähenemise turusuundumus annab tulemuseks toodangu, kus tonni kohta on rohkem ruutmeetreid.

(18)

Komisjon leidis, et töödeldava alumiiniumfooliumi väiksemate paksuste kasutamise suundumus ei muuda tonnides esitatud andmeid ebausaldusväärseks, kuna neid täiendatakse ka turuosa andmetega ning õhemale fooliumile ülemineku suundumus mõjutab kõiki tootjaid võrdselt.

(19)

Kuuendaks vaidlustasid huvitatud isikud kaebuses esitatud näitajate usaldusväärsuse ja täpsuse, viidates mitmele eraldiseisvale elemendile, mis puudutavad kaebuse tabelites esitatud summade erinevusi võrreldes kaebuse lisa 1A.2 avatud versioonides sisalduvate tabelitega, mis näitajaid väidetavalt mõjutasid.

(20)

Komisjon märkis, et väidetavad väärtuste erinevused tulenevad asjaolust, et lisas 1A.2 on esitatud kaebuse esitanud äriühingute koondnäitajate kokkuvõte, samas kui konfidentsiaalses versioonis on esitatud üksikasjalikud arvnäitajad äriühingu kohta. Lisaks sellele sisaldavad kaebuses esitatud tabelid Novelise arvnäitajad, kuid sellele on dokumendis selgelt osutatud. Põhidokumendi ja lisade arvnäitajate erinevused ei põhjusta seega vastuolusid. Lisaks tugines komisjon oma hinnangus konfidentsiaalse versiooni üksikasjalikumatele äriühingupõhistele lisadele. Seetõttu ei mõjutanud arvnäitajate esitamise erinevad viisid komisjoni suutlikkust kahjunäitajaid hinnata.

(21)

Seitsmendaks väitsid huvitatud isikud, et kaebus ei sisaldanud otsest tõendusmaterjali HRVst pärit impordi tekitatud olulise kahju olemasolu kohta, ning viitasid puudustele väidetes makro- ja mikronäitajate kohta põhjendusel, et paljud näitajad ei osutanud vähenemisele või osutasid vaid väikesele vähenemisele.

(22)

Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 5 lõikes 2 on sätestatud nõue, et kaebus peab sisaldama kaebuse esitajale hõlpsasti kättesaadavat teavet, mis käsitleb väidetavalt dumpinguhinnaga impordi mahu muutusi, sellise impordi mõju samasuguse toote hinnale liidu turul ning sellest tulenevat mõju, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad liidu tootmisharu olukorda mõjutavad asjakohased (kuid mitte tingimata kõik) tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud alusmääruse artikli 3 lõigetes 3 ja 5. Praegusel juhul hõlmas kaebuses nimetatud kahju erianalüüs tõendeid, mis osutavad märkimisväärsele Hiina impordi ELi turule tungimisele hindadega, mis löövad liidu tootmisharu hindu olulisel määral alla ja on turuhinnast tunduvalt madalamad. Seetõttu leidis komisjon, et kaebus sisaldas piisavalt tõendeid selle kohta, et selline import on liidu tootmisharu oluliselt kahjustanud. Seega lükati need väited tagasi.

(23)

Üks kasutaja, Alupol Packaging, väitis, et vastupidiselt kaebuse esitajate esitatud tootemääratlusele, mis hõlmas tingimust „valtsitud, kuid edasi töötlemata“, töötleb tootja ostetud töödeldavat alumiiniumfooliumi korrapäraselt edasi, sealhulgas tükeldamine, vajalikku laiusesse lõikamine, kerimine etteantud südamike ümber vastavalt etteantud läbimõõdule ning lõõmutamine (normaliseerimine).

(24)

Komisjon leidis, et Alupol Packagingi nimetatud täiendavad tootmisetapid on tootmisprotsessi lahutamatu osa ning kvalifitseeruvad määratluse „valtsitud, kuid edasi töötlemata“ alla. Peale selle on laius toote kontrollnumbri struktuuri osa. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(25)

Algatamise kohta esitatud märkustes lisasid erinevad huvitatud isikud märkusi alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi ja elektrisõidukite akude jaoks kasutatava töödeldava alumiiniumfooliumi väljajätmise taotluste kohta. Algatamisetapis ei osutanud miski sellele, et neid segmente oleks tulnud eraldi analüüsida. Siiski otsustas komisjon koguda nende taotlustega seotud lisaandmeid. Neid märkusi ja ka üldiselt vahemiku alumisse ossa jäävate paksuste tootemääratlusse lisamist puudutavaid märkusi arutatakse eraldi väljajätmistaotlusi käsitlevas punktis 2.3. Märkusi, mis käsitlevad eeldatavaid tarnete varustuskindluse häireid tollimaksude kehtestamise korral, sealhulgas neid, mis tulenevad tootmisharusisesest tarbimisest, ja väiteid liidu tootmisharu ebapiisavate investeeringute kohta, käsitletakse 6. jaos „Liidu huvid“.

(26)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(27)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon samasuguse toote toodangu- ja müügimahust liidus uurimisperioodil. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate arvele langes rohkem kui 50 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja 40 % hinnangulisest kogumüügimahust liidus. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Esialgse valimi kohta märkusi ei esitatud.

(28)

Eespool öeldut arvesse võttes leiti, et valim on liidu tootmisharu jaoks tüüpiline.

(29)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teave.

(30)

Nõutud teabe esitas kaks sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Arvestades vastuste väikest arvu, ei olnud sõltumatute importijate väljavõtteline uuring vajalik.

(31)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates täpsustatud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(32)

Küsitud teabe esitasid üheksa asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, valides kolm suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahuga äriühingut, mida oli võimalik uurida ettenähtud aja jooksul. Nende äriühingute toodang moodustas rohkem kui 90 % vaatlusaluse toote hinnangulisest koguimpordist liitu. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 anti kõigile teadaolevatele asjaomastele eksportivatele tootjatele ja asjaomase riigi ametiasutustele võimalus esitada valimi moodustamise kohta märkusi. Ühtegi märkust ei saadud.

(33)

Küsimustikule paluti vastata kuuel Hiina eksportival tootjal, kes taotlesid individuaalset kontrollimist vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 3. Ükski eksportiv tootja tähtaja jooksul täidetud küsimustikku ei esitanud. Seetõttu ei olnud võimalik läbi vaadata ühtegi individuaalse kontrollimise taotlust.

(34)

Komisjon saatis seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste esinemisega Hiinas küsimustiku Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“). Samuti saatis ta Hiina valitsusele küsimustiku tooraine moonutuste kohta alusmääruse artikli 7 lõigete 2a ja 2b tähenduses.

(35)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele, valitud importijatele, kasutajatele ja valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Samad küsimustikud tehti menetluse algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (4).

(36)

Komisjon sai küsimustiku vastused kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kuuelt valimisse kaasamata liidu tootjalt (makroküsimustik), ühelt sõltumatult importijalt, üheksalt kasutajalt ja kolmelt eksportivalt tootjalt.

(37)

Arvestades COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka mitme kolmanda riigi kehtestatud leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon esialgses etapis teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks oma esialgsete otsuste tegemiseks kooskõlas oma teatega mõju kohta, mida COVID-19 puhang avaldas dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele (5). Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

(38)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(39)

Käesolev juhtum algatati Ühendkuningriigi EList väljaastumisele järgnenud üleminekuperioodil. Üleminekuperioodil oli liidu õigus Ühendkuningriigi suhtes endiselt kohaldatav. Üleminekuperiood lõppes 31. detsembril 2020. Seega ei saanud Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi alates 1. jaanuarist 2021 enam pidada käesolevas menetluses huvitatud isikuteks. Seega, kuna Ühendkuningriigi suhtes liidu õigust enam ei kohaldata, põhinevad järeldused dumpingu ja kahju kohta EL 27 turuandmetel.

(40)

Toode, mida käesoleva uurimise raames vaadeldakse, on Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldav alumiiniumfoolium paksusega alla 0,021 mm, aluskihita, valtsitud, kuid edasi töötlemata, üle 10 kg kaaluvates rullides, mis praegu kuulub CN-koodi ex 7607 11 19 (TARICi koodid 7607111960 ja 7607111991) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks.

Asjaomane toode ei hõlma järgmist:

(41)

Töödeldavat alumiiniumfooliumi tarnitakse suurtes rullides ja töödeldakse seejärel konverteril (lamineeritud, kaetud, lakitud, väljapressitud (trükitud), vormitud). Pärast konvertermenetlust kasutatakse töödeldavat alumiiniumfooliumi mitmesugustes, sealhulgas toidu-, ravimi-, kosmeetika- ja tubakapakendites, samuti ehitusmaterjalides.

(42)

Töödeldavat alumiiniumfooliumi valmistatakse nii, et kõigepealt valtsitakse kuumutatud alumiiniumist kangid (kuumvaltsimine) 2–4 mm paksusteks poolideks. Seejärel külmvaltsitakse poolid järjest õhemaks kuni fooliumi vajaliku paksuseni. Fooliumi valtsimise teise võimaliku meetodi ehk pidevvalu puhul jäetakse kangide tootmise etapp vahele ja sulametall valatakse otse paksu ribana, mis rullitakse kohe pooliks, millest seejärel valtsitakse foolium.

(43)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(44)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(45)

Mitu isikut esitasid toote väljajätmise taotlused seoses järgmiste toodetega: töödeldav alumiiniumfoolium, mille paksus on alla 6 mikroni (edaspidi „alla 6 mikroni paksune töödeldav alumiiniumfoolium“) ja elektrisõidukite akude jaoks ette nähtud töödeldav alumiiniumfoolium (edaspidi „sõidukiakude töödeldav alumiiniumfoolium“).

(46)

Mitu kasutajat (Walki, Gascogne ja Alupol) väitsid, et liidu tootjad ei paku alla 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi. Väidetavalt on selle tõestuseks asjaolu, et liidu tootjad ei reklaami selliseid tooteid oma veebisaitidel ja brošüürides, ning nende keeldumine selliste toodete tellimuste täitmisest. Ka ei ole liidu tootjad huvitatud alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi pakkumisest, kuna nende tootmisvõimsus täidetakse muude tootetellimustega, võttes arvesse ka eeldatavat nõudlust mootorsõidukiakude fooliumi järele. Liidu tootjatel ei ole võimalik pakkuda nõutavat „kaubanduslikku“ kvaliteeti, eriti poorsuse/läbilaskvuse poolest, mõõdetuna pooride maksimaalse arvuna ruutmeetri kohta. Lisaks on õhema töödeldava alumiiniumfooliumi kasutamine keskkonnasõbralikum ja sellel põhjusel tuleks see ka kohaldamisalast välja jätta.

(47)

Lisaks sellele väitsid kasutajad Tetrapak ja Huhtamäki, et liidu tootmisharul esineb õhema töödeldava alumiiniumfooliumi puhul tarnepiiranguid.

(48)

Komisjon on palunud kõigil üheksal uurimises koostööd tegeval kasutajal täpsustada, milline on nende praegune nõudlus alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi järele ja mis on selle allikad. Ainult üks kasutaja kinnitas, et on uurimisperioodil ostnud ühelt Hiina tootjalt alla 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumi koguses, mis ületas kaubandusliku tootmise kvaliteedikünnise. Kuid isegi selle kasutaja puhul moodustab alla 6 mikroni paksune töödeldav alumiiniumfoolium tema töödeldava alumiiniumfooliumi tarbimisest väga väikese osa. Teised kasutajad nimetasid üksnes oma vastavatelt klientidelt saadud õhemat kui 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi sisaldavate toodete tellimusi, mille alusel on pärast uurimisperioodi esitatud proovitellimusi nii liidu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule kui ka Hiina tootjatele.

(49)

Vastustest ilmnes, et nõudlus alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi järele on tekkinud alles väga hiljuti ja on kasvav suundumus. Nagu on märgitud põhjenduses 50, on viimase kümne aasta jooksul olnud selle järele teatav piiratud nõudlus, kuid ilma selge mustrita. See on kooskõlas liidu tootjate selgitustega, et ka varem on toimunud järkjärguline liikumine töödeldava alumiiniumfooliumi õhemate mõõtmete poole, alates 7–8 mikronist, mis oli varem alumine vahemik, 6 ja 6,35 mikronini, mis on muutumas paljude rakenduste puhul kehtivaks standardiks.

(50)

Kuigi liidu tootjate seas tehtud uuring näitas, et kui otseläbirääkimised välja arvata, ei turusta ükski neist praegu aktiivselt alla 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi, on komisjon kogunud piisavalt tõendeid selle kohta, et liidu tootjad on võimelised tootma alla 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumi See hõlmab pärast uurimisperioodi katsetoodanguna valmistatud rulle, mis katsedokumentide kohaselt vastavad ostja tehnilistele nõudmistele. Lisaks sellele sai komisjon kinnitada eri liidu tootjate alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi müüki kaubandusliku tootmise kogustes kümne aasta jooksul enne uurimisperioodi, olgugi et piiratud mahus. Samuti täheldas komisjon investeerimist kvaliteedikontrolli. Seetõttu järeldas komisjon, et liidu tootmisharu suudab pakkuda turunõudlusele vastavat kvaliteeti.

(51)

Teiseks piirdub alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisvõimsus viimase etapiga, st valtspinkidega. Seetõttu on komisjon analüüsinud liidu eri tootjate tootmisvõimsust selles viimases etapis, võttes arvesse ka nõudlust muude toodete järele eri tootmisetappides. Kõigil valimisse kaasatud liidu tootjatel on piisavalt vaba tootmisvõimsust, et nad saaksid pakkuda alla 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi, isegi kui nõudlus sõidukiakude fooliumi järele tulevikus suureneb. Seetõttu ei saanud komisjon kinnitada, et kui nõudlus alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi järele tulevikus suureneb, tekib tarnete varustuskindluse häirete oht.

(52)

Kolmandaks tuletas komisjon seoses argumendiga, et õhema töödeldava alumiiniumfooliumi kasutamine on keskkonnasõbralikum, meelde, et tollimaksude vormis kaubanduse kaitsemeetmete kavandatud mõju ei ole teatava toote impordi takistamine, vaid selle tagamine, et kauplemine imporditud tootega toimub mittekahjustavate hindadega. Samuti tuletas komisjon meelde liidu tootjate suutlikkust toota alla 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi, nagu on kirjeldatud põhjenduses 50.

(53)

Viimaks, mis puudutab Tetrapaki ja Huhtamäki väidet tarnepiirangu kohta, selgus uurimise käigus, et liidu tootmisharu alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisvõimsus on tunduvalt suurem kui nõudlus.

(54)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades lükkas komisjon esialgu tagasi taotluse arvata alla 6 mikroni paksune töödeldav alumiiniumfoolium uuritava toote määratlusest välja.

(55)

Üks huvitatud isik, Xiamen, palus jätta uurimisest välja sõidukiakude alumiiniumfoolium järgmistel põhjustel:

(56)

Vastuseks märkis komisjon kõigepealt, et kõigil huvitatud isiku nimetatud sulamitel on ühine omadus, nimelt sisaldavad need kõik üle 98 % alumiiniumi, ja kaebus ei piirdu ühe konkreetse sulamiga. Erinevates tootevariantides erinevate sulamite kasutamine ei ole ebatavaline ja see ei sobi menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumiks.

(57)

Teiseks saadakse läikiv/tuhm pind töödeldava alumiiniumfooliumi kahe kihi koosvaltsimise tulemusena viimasel valtspingil, kus valtsimise ajal vastakuti asetsevad töödeldava alumiiniumfooliumi küljed muutuvad tuhmiks. Seda tootmismeetodit käsitleti kaebuses, milles öeldi selge sõnaga, et kliendi soovi korral võivad töödeldava alumiiniumfooliumi mõlemad pinnad olla läikivad (6). Seega ei saa töödeldava alumiiniumfooliumi kavandatud kasutusotstarve sõidukiakude fooliumina põhjendada selle tootemääratlusest väljajätmist, sest toote füüsikalised omadused on samad. Sama kehtib ka ühekihilise valtsimise suuremate kulude kohta.

(58)

Kolmandaks on sõidukiakude tootmine liidus alles algetapis. Komisjon kogus tõendeid, mis näitavad, et liidu tootjad valmistuvad rahuldama selle areneva turusegmendi nõudlust. Lisaks on see argument vastuolus Walki väitega alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi väljajätmise kohta, mille kohaselt võib liidu tootmisharu keskenduda niivõrd palju sõidukiakude fooliumile, et potentsiaalselt ei ole ta huvitatud eraldama alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisele piisavat tootmisvõimsust.

(59)

Neljandaks peegeldab asjaolu, et praegu HRVst olulist eksporti ei toimu, tõsiasja, et elektrisõidukite akude tootmine ELis on alles algusjärgus ega ole seega väljajätmiseks veenev argument.

(60)

Analüüs näitas, et elektrisõidukite akudes kasutamiseks mõeldud töödeldav alumiiniumfoolium on tehniliselt töödeldav alumiiniumfoolium, mis kuulub uurimise kindlaksmääratud kohaldamisalasse.

(61)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades lükkas komisjon esialgu tagasi taotluse arvata elektrisõidukite akudes kasutamiseks mõeldud töödeldav alumiiniumfoolium uuritava toote määratlusest välja.

(62)

Uurimise algatamise ajal kättesaadavad tõendid osutasid oluliste moonutuste olemasolule HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seepärast pidas komisjon asjakohaseks algatada uurimine, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(63)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon kõiki asjaomase riigi eksportivaid tootjaid üles esitama teavet töödeldava alumiiniumfooliumi tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid seitse eksportivat tootjat.

(64)

Lisaks kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(65)

Algatamisteate punktis 5.3.2 teatas komisjon huvitatud isikutele, et selles etapis kättesaadava teabe põhjal võivad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohased asjakohased võrdlusriigid olla Türgi ja Brasiilia. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(66)

25. novembril 2020 avaldas komisjon esimese teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate kohta (edaspidi „esimene teade“), milles ta teavitas huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisel kasutatakse. Lisaks märkis komisjon Brasiilia, Venemaa ja Türgi võimalikeks sobivateks võrdlusriikideks. Komisjon andis kõikidele huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjonile saatsid oma märkused kõik valimisse kuuluvad eksportivad tootjad.

(67)

Pärast saadud märkuste analüüsimist avaldas komisjon 17. märtsil 2021 teise teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate kohta (edaspidi „teine teade“) (esimene teade ja teine teade edaspidi ühiselt „teated“). Teises teates ajakohastas komisjon tootmistegurite loetelu ja teavitas huvitatud isikuid oma kavatsusest kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohaselt võrdlusriigina Türgit. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks Türgi pressitud alumiiniumi tootjate avalikult kättesaadavate finantsaruannete põhjal. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Oma märkused saatsid kõik valimisse kuuluvad eksportivad tootjad.

(68)

Pärast teise teate kohta saadud märkuste ja teabe analüüsimist jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et Türgi on sobiv võrdlusriik, mille moonutamata hindu ja kulusid kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selle valiku põhjusi on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool punktis 3.4.

(69)

Uurimise algatamisel alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a alusel saatis komisjon Hiina valitsusele kaks küsimustikku moonutuste olemasolu kohta. Hiina valitsuselt vastuseid ei saadud. Komisjon teavitas Hiina valitsust 8. detsembri 2020. aasta verbaalnoodiga, et kavatseb kasutada alusmääruse artikli 18 sätet seoses võimalike oluliste moonutustega Hiina siseturul töödeldava alumiiniumfooliumi puhul alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses ja tooraine moonutuste võimaliku esinemisega alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Komisjon kutsus Hiina valitsust üles esitama artikli 18 kohaldamise kohta märkusi. Ühtegi märkust ei saadud.

(70)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(71)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(72)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(73)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(74)

Kuna artikli 2 lõike 6a punkti b kohane loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Lisaks võib samu faktilisi asjaolusid kasutada selleks, et tõestada ühe või mitme loetelus esitatud asjaolu olemasolu. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(75)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(76)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud HRV kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (7) mis kinnitas valitsuse jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Aruanne lisati uurimise algatamise etapis uurimistoimikule. Kaebus sisaldas ka aruannet täiendavaid asjakohaseid tõendeid. Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada.

(77)

Kaebus sisaldas teavet lisauuringute ja -aruannete kohta, milles analüüsiti HRV alumiiniumitööstuse olukorda. Esiteks nimetas kaebuse esitaja OECD dokumenti pealkirjaga „Measuring distortions in international markets – The aluminium value chain“ (Rahvusvaheliste turgude moonutuste mõõtmine – alumiiniumi väärtusahel) (edaspidi „OECD uuring“), (8) milles analüüsitakse põhjalikult alumiiniumitööstuse ettevõtetele antavate rahaliste toetuste küsimust. Nagu kaebuse esitajad OECD uuringule tuginedes märkisid, nõutakse Hiina 2016.–2020. aasta mitteraudmetallide tööstuse arengukavas muu hulgas kaitsemeetmeid finants- ja maksutoetuse laiendamise, sealhulgas ettevõtetele päästeabi andmise või viivislaenude korral abistamise kaudu. Teiseks viitasid kaebuse esitajad Saksamaa mitteraudmetallide tootjate ühenduse WVMetalle jaoks koostatud 24. aprilli 2017. aasta aruandele (9) (edaspidi „WVMetalle aruanne“), mis toetab nii aruandes kui ka OECD uuringus tehtud järeldusi. Lisaks juhtisid kaebuse esitajad tähelepanu sellele, et hiljutisel Hiinast pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullide impordi dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamisel (10) kinnitas komisjon oluliste moonutuste olemasolu alumiiniumi hindades, ning väitsid, et see järeldus ei piirdu selle konkreetse uurimise vaatlusaluse tootega, vaid laieneb ka töödeldavale alumiiniumfooliumile, mille puhul kasutatakse sama sisendmaterjali ja identseid tootmisprotsesse. Lõpuks viitavad kaebuse esitajad Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi 2018. aastal lõpetatud subsiidiumivastasele uurimisele Hiina alumiiniumfooliumi kohta, (11) milles tehti kindlaks Hiina valitsuse toetus Hiina alumiiniumfooliumi tööstusele ja esmase alumiiniumi subsideerimine.

(78)

Nagu on märgitud põhjenduses 69, ei esitanud Hiina valitsus algatamisetapis märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja kaebuse esitajalt saadud lisatõendeid oluliste moonutuste olemasolu kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul. Mitmelt huvitatud isikult selle kohta saadud märkusi käsitletakse allpool punktis 3.3.1.11.

(79)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti valitsuse olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs.

(80)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse HRV majandust. Selle peamine põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olevat majandust peetakse „rahvamajanduse juhtivaks jõuks“ ning riigil on volitus „tagada majanduse tugevdamine ja kasv“ (12). Sellest tulenevalt Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Hiina asjaõigus on selle põhjusliku seose parim näide: selles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ning tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Muud omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (13).

(81)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitab põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (14). See näitab, et HKP kontroll HRV majanduse üle on väljaspool kahtlust ja kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(82)

Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (15). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(83)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kavad hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi plaanid on üksikasjalikumad, samas kui riiklike plaanidega seatakse mõnevõrra laiemad eesmärgid. Plaanides määratakse kindlaks ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning ajavahemikud, mille jooksul eesmärgid tuleb saavutada. Mõned kavad sisaldavad ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate planeerimisperioodide puhul. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelike oludega. See ei ole nii mitte ainult plaanide siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad plaanisüsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima plaanides kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.3.1.5 allpool) (16).

(84)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omanduses olevad kommertspangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.3.1.8) (17). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad (v.a pangandus) on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (18).

(85)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (19). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (20).

(86)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, mis näevad ette riigi sekkumise mitmesugustel viisidel ja soodustavad seda. Riigi selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab ressursside tõhusat jaotumist kooskõlas turupõhimõtetega (21).

(87)

HRVs moodustavad olulise osa majandusest ettevõtjad, kes tegutsevad riigi omanduses, selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(88)

Hiina valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigile kuuluvate ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta konkreetselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt, kuidas seda rakendavad konkreetsed riigile kuuluvad ettevõtted, vaid kasutab ka oma õigust osaleda riigile kuuluvate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes (vt ka punkt 3.3.1.4) ning ka riigile kuuluvate ettevõtete sektori struktuuri kujundamisega (22). Vastutasuks on riigile kuuluvatel ettevõtetel Hiina majanduses eriline staatus, mis annab neile mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjakohastele sisenditele, sealhulgas rahastamisele (23). Asjaolusid, mis osutavad alumiiniumisektoris riigi kontrollile ettevõtete üle, kirjeldatakse pikemalt allpool punktis 3.3.1.5.

(89)

OECD uuringus, mille kaebuse esitaja tõendina esitas, osutatakse sellistele riigi omanduses olevatele ettevõtetele alumiiniumisektoris, kes oma regulatiivsetes dokumentides rõhutavad konkreetselt seda, kuidas riigi omandisse kuulumine mõjutab asjaomast tööstuspoliitikat ja kuidas sellest tulenevalt saadakse valitsuselt toetust. Täpsemalt märgib üks riigi omanduses olev ettevõte oma 2016. aasta võlakirjade prospektis, et ta on üks 52st peamisest riigi omanduses olevast ettevõttest, et tal on oluline osa energiasektori poliitika kujundamisel ja rakendamisel ning et ta saab Hiina valitsuselt igakülgset ja jätkusuutlikku toetust. Teine riigi omanduses olev ettevõte viitas oma 2017. aasta võlakirjade prospektis asjaolule, et asjaomase provintsi valitsus võib kontsernile märkimisväärset mõju avaldada (24).

(90)

HRV on suurim alumiiniumitootja maailmas ja mitu tema suurt riigi omanduses olevat ettevõtet on maailma suurimate tootjate seas. WVMetalle aruandes osutatakse, et riigi omanduses olevad ettevõtted hõlmavad valdava osa siseturust, (25) mida kinnitavad muud hinnangud, mille kohaselt moodustavad riigi omanduses olevad ettevõtted üle 50 % kogu HRV esmase alumiiniumi toodangust (26). Kuigi tootmisvõimsuse kasvu viimastel aastatel peetakse osaliselt eraettevõtete teeneks, kaasneb sellise tootmisvõimsuse kasvuga tavaliselt ka (kohalike) valitsusasutuste mitmesugune sekkumine, näiteks illegaalse tootmisvõimsuse laiendamise lubamine (27). Lisaks on alumiiniumi tootmisvõimsus kasvanud ka peamistes riigi omanduses olevates ettevõtetes, kuigi vähemal määral (28).

(91)

Lisaks riigi omanduses olevate ettevõtete kontrollimisele mõjutab Hiina valitsus ka HRV eraomandis olevaid äriühinguid. Uurimise käigus tehti kindlaks, et töödeldava alumiiniumfooliumi tootjad said valitsuselt toetusi. Näiteks loetlesid kõik valimisse kaasatud äriühingud oma aastaaruannetes hulga valitsuse toetusi. Kõigi nende toetuste määramine näitab samuti valitsuse olulist sekkumist turul.

(92)

Kuna valitsuse sekkumise tase alumiiniumitööstuses on suur ning selles sektoris on suur osakaal riigi osalusega ettevõtetel, siis ei saa isegi töödeldava alumiiniumfooliumi segmendis tegutsevad eraomanduses olevad alumiiniumitootjaid tegutseda turutingimustel. Alumiiniumisektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud allpool punktis 3.3.1.5.

(93)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigi omanduses olevate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (29) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. Hiina äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas (30)) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigi omanduses olevate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtetele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (31). Teadete kohaselt olid 2017. aastal parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest ning suurenes surve anda HKP organisatsioonile asjaomastes äriühingutes õigus teha lõplikke äriotsuseid (32). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas alumiiniumtoodete tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(94)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised ühisrinde töö tõhustamiseks erasektoris uuel ajastul“, (33) mis laiendas veelgi parteikomiteede rolli eraettevõtetes. Suuniste jaotise II.4 kohaselt „tuleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tööd ja tõhustada tööd selles valdkonnas“ ning jaotise III.6 kohaselt „tuleb veel enam tõhustada partei kujundamist eraettevõtetes ning lubada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning võimaldada partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Selles dokumendis rõhutas partei eraettevõtete osa ühisrinde töös, et suurendada HKP rolli parteivälistes organisatsioonides ja üksustes (34).

(95)

Järgmised näited illustreerivad Hiina valitsuse kasvavat sekkumist alumiiniumisektoris, nagu kirjeldatud eespool.

(96)

Nagu komisjon leidis 2017. aastal ühes teises Hiinast pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullidega seotud uurimises, (35) muutis Hiina riigi osalusega alumiiniumitootja China Aluminium International Engineering Corporation Limited (edaspidi „Chalieco“) oma põhikirja, andes parteirakukesele suurema rolli äriühingus. Põhikirjas oli terve peatükk parteikomitee kohta ning artiklis 113 märgiti: „Ettevõtte oluliste küsimuste otsustamisel konsulteerib juhatus eelnevalt ettevõtte parteikomiteega“ (36). Lisaks märgiti äriühingu Aluminum Corporation of China (edaspidi „Chalco“) 2017. aasta aruandes, (37) et mitmed direktorid, töödejuhatajad ja kõrgemad juhtivad ametnikud, sealhulgas esimees, täitevdirektor ja järelevalvekomitee esimees, on HKP liikmed.

(97)

Seoses töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisega tegelevate ettevõtetega selgitab Xiamen partei kujundamist järgmiselt. „Xiashun edendab aktiivselt partei kujundamist ja ametiühingu tööd ning on aastate jooksul olnud pühendunud partei, valitsuse ja töötajate ühiste koosolekute süsteemile, mis pakub töötajatele olulist platvormi otsuste tegemises osalemiseks, oma õiguste ja huvide kaitsmiseks ning harmoonilise keskkonna loomiseks“ (38).

(98)

Riigi esindatus finantsturgudel (vt ka punkt 3.3.1.8) ning sekkumine tooraine ja sisendite tarnimisse avaldavad turul täiendavat moonutavat mõju (39). Seega võimaldab riigi esindatus alumiiniumi ja muude sektorite (näiteks finants- ja sisendisektor) äriühingutes, sealhulgas riigile kuuluvates ettevõtetes, Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(99)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Plaanides seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende plaanide rakendamist vastaval madalamal valitsemistasandil. Üldiselt toob HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille valitsus on määratlenud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (40).

(100)

Näiteks on valitsusel oluline roll Hiina alumiiniumisektori arendamisel. Seda kinnitatakse arvukates plaanides, direktiivides ja muudes sektoriga otseselt või kaudselt seotud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil välja antud dokumentides. Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib valitsus peaaegu kõiki alumiiniumisektori arendamise ja toimimise aspekte. Sellisel poliitikal on alumiiniumtoodete tootmiskuludele oluline otsene või kaudne mõju.

(101)

Kooskõlas komisjoni järeldustega, mis puudutavad teatavaid Hiinast pärit alumiiniumfooliumi rulle, (41) pressitud alumiiniumi (42) ja alumiiniumist lehtvaltstooteid (ajutised meetmed), (43) kehtivad järgmised tõsiasjad samaväärselt ka praeguse vaatlusaluse toote kohta, mis on samamoodi tootmisahela järgmise etapi alumiiniumtoode.

(102)

Kuigi majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas, (44) mis hõlmab uurimisperioodi, ei ole alumiiniumi kohta erisätteid, on selles mitteraudmetallide tööstuse puhul üldiselt ette nähtud strateegia rahvusvahelise tootmisvõimsuse ja seadmete tootmise alase koostöö edendamiseks. Kavas on kinnitatud, et nende eesmärkide saavutamiseks tõhustatakse maksustamise, rahanduse, kindlustuse, investeerimis- ja rahastamisplatvormide ning riskihindamisplatvormidega seotud toetussüsteeme (45).

(103)

Vastavas sektorikavas, mitteraudmetallide tööstuse arengukavas (2016–2020) (edaspidi „kava“), on sätestatud konkreetsed poliitikameetmed ja sihid, mida valitsus kavatseb saavutada mitteraudmetallide tööstuses, (46) sealhulgas alumiiniumitööstuses.

(104)

Kava eesmärk on uuendada Hiina alumiiniumitööstuse toodetavate tooteliikide valikut muu hulgas innovatsiooni toetamise kaudu. Selles kutsutakse üles kiiresti välja töötama segaomandi süsteem ja muutma riigile kuuluvaid ettevõtteid elujõulisemaks. Sellega nähakse ette ka mitteraudmetallide varude tekkimise võimalus, millega parandatakse ressurssidega, sealhulgas alumiiniumiga, kindlustatust ja kehtestatakse konkreetsed kvantitatiivsed eesmärgid energiatarbimise vähendamiseks, suurendatakse tootmises ringlusse võetud alumiiniumi ja tootmisvõimsuse rakendamise osakaalu (47).

(105)

Lisaks nähakse kavaga ette struktuurilised kohandused, mis tähendab rangemat kontrolli uute sulatusrajatiste üle ja aegunud tootmisvõimsuse kõrvaldamist. Selles nähakse ette töötlemisettevõtete geograafiline jaotus, keskendutakse projektidele boksiidi ja alumiiniumoksiidi ressursside kasutamise suurendamiseks, ning see hõlmab elektrivarustust ja hinnapoliitikat (48).

(106)

Selliste laiaulatuslike meetmete ja poliitikaga kujutab kava endast jätku 2009. aasta mitteraudmetallide tööstuse korrigeerimis- ja taaselustamiskavale, mis võeti vastu finantskriisi negatiivse mõju leevendamiseks mitteraudmetallide tööstuses. Kavas esitatud peamised eesmärgid hõlmavad muu hulgas tootmismahu kontrollimist, ümberkorraldamist, tooraine hankimist, ekspordimaksupoliitikat, ressurssidega kindlustatust, varude kogumist, tehnoloogilist innovatsiooni, finantspoliitikat ning kavandamist ja rakendamist (49).

(107)

Teine alumiiniumitööstusele suunatud poliitikadokument on tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi 18. juulil 2013 avaldatud alumiiniumitööstusele kohaldatavad standardtingimused, mille eesmärk on kiirendada struktuurilist kohandamist ja piirata alumiiniumi sulatamise potentsiaali korrapäratut laiendamist. Standardtingimustega kehtestatakse uutele tehastele tootmismahu miinimum, kvaliteedistandardid ja varustuskindluse nõuded imporditud ja kodumaalt ostetud boksiidile ja alumiiniumoksiidile. Standardtingimused osutavad sellele, et tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium on alumiiniumitööstuse standardimise ja juhtimise eest vastutav asutus ning samuti on ta vastutav alumiiniumitööstuses tegutsemiseks loa saanud äriühingute loetelu avaldamise eest (50).

(108)

Oma suunavas arvamuses suurepärase turukeskkonna loomise, mitteraudmetallide tööstuse struktuuriliste kohanduste edendamise ning riiginõukogu peabüroo antavate hüvitiste suurendamise kohta 2016. aastal (2016/42) (51) esitavad Hiina ametiasutused peamiste eesmärkidena järgmised: „optimeerida mitteraudmetallide tööstuse struktuuri; põhimõtteliselt tasakaalustada peamiste tootekategooriate pakkumist ja nõudlust; säilitada elektrolüütilise alumiiniumi tootmisvõimsuse rakendamise määr üle 80 %; suurendada märkimisväärselt mineraalressursside tarnekindluse mahtu selliste mineraalide puhul nagu vask ja alumiinium“ (52). Samuti seatakse dokumendis eesmärk „uut tootmisvõimsust rangelt kontrollida“. Selle saavutamiseks on vaja teha järgmist: „tagada hädavajaliku elektrolüütilise alumiiniumi uute (reformitud, laiendatud) ehitusprojektide rakendamine; [---] kasutada sotsiaalset järelevalvet ja muid vahendeid; tugevdada järelevalve- ja kontrollitegevust; rangelt uurida eeskirju rikkuvaid uusi elektrolüütilise alumiiniumi projekte ja tegeleda nendega“ (53). Need sätted tõendavad, kui olulisel määral Hiina valitsus sekkub mitteraudmetallide sektorisse, sealhulgas alumiiniumisektorisse.

(109)

Eespool esitatud riigipoolne sekkumine alumiiniumisektori toimimisse planeerimisdokumentide abil on nähtav ka provintsi tasandil. Näiteks Shandongi provintsi (kus asub töödeldava alumiiniumfooliumi peamine tootja Donghai) valitsuse 6. novembri 2018. aasta teates seitsme energiamahuka tööstuse kvaliteetse arendamise kiirendamise rakenduskava kohta (2018/248) seatakse eesmärk „edendada elektrolüütilise alumiiniumi tööstuse laiendamist“ järgmiste meetmete kaudu: „Veelgi suurendada elektrolüütilise vedelalumiiniumi peen- ja süvatöötlemise ning alumiiniumitöötlemismaterjalide osatähtsust; kiirendada ja tugevdada alumiiniumitööstuse ahela laiendamist lõpptoodetele ja väärtuslikumatele toodetele; laiendada väärtuslikumate alumiiniummaterjalide kasutust; suurendada alumiiniumi töötleva tööstuse arenguvõimalusi (54).“

(110)

Riik on enne eespool esitatud poliitikadokumentide väljaandmist aastaid sekkunud alumiiniumisektori toimimisse, nagu näitavad näiteks „Alumiiniumitööstuse ümberkorraldamise kiirendamise suunised“ (edaspidi „ümberkorraldamissuunised“), (55) mille riiklik arengu- ja reformikomisjon andis välja 2006. aasta aprillis. See komisjon pidas alumiiniumi riigi majanduse arengu aluseks olevaks tooteks. Ümberkorraldamissuunistes on sätestatud, et riiginõukogu poolt heaks kiidetud tööstusarengu poliitika rakendamisel tuleb teatavates valdkondades saavutada konkreetsed eesmärgid. Need valdkonnad olid järgmised: tootmisharu ettevõtjate koondumise suurendamine; juurdepääs finantskapitalile (vt ka punkt 3.3.1.8 allpool); tootmisharu korraldus; range kontroll elektrolüütilise alumiiniumi ekspordi üle ning aegunud tootmisvõimsuse kõrvaldamine.

(111)

Lisaks sellele mõjutavad valitsuse mitmesugused sekkumismeetmed ka põhisisendite, näiteks energia ja elektri hindu (56). Eeskätt sekkus riik Hiina tootjate huvides ning pakkus eristatud, soodsamaid energiahindu. Eespool nimetatud suunavas arvamuses suurepärase turukeskkonna loomise, mitteraudmetallide tööstuse struktuuriliste kohanduste ja ümberkujundamise edendamise ning eespool nimetatud kasu suurendamise kohta tunnistasid Hiina ametiasutused, et poliitikaeesmärk on „jätkata eristatud elektrihinnapoliitika elluviimist; julgustada toetuskõlblikke elektrikasutajaid sõlmima elektritootmisettevõtetega otselepinguid; määrata hinnad läbirääkimistel teel“ (57). Samuti tegi komisjon kindlaks, et sarnast poliitikat viidi ellu ka provintsi tasandil. Näiteks teatati Hiina tööstusajakirja 2019. aasta novembri andmetel Yunnani provintsi kohta: „Plaani elluviimiseks on Yunnan andnud järjest välja konkreetseid poliitikajuhiseid nagu „Rakenduslik arvamus hüdroenergia ja alumiiniummaterjalide integreeritud arendamise edendamise kohta“ ja „Plaan, millega rakendatakse eelishindu hüdroenergia kasutamise edendamiseks“. Ilmneb selgelt, et mis tahes ettevõte, mis viib oma võimsusekvoodi Yunnanisse, saab kasu „eelishinna, täisülekande“ poliitikast, mis tähendab, et esimesed 5 aastat saadakse elektrolüütilise alumiiniumi puhul kasu spetsiaalsest eelishinnast 0,25 RMB/kWh. Materjalide süvatöötlemise puhul võimaldatakse aga spetsiaalset eelishinda 0,20 RMB/kWh. Aruannete kohaselt on Henan Shenhuo ja Sichuan Qiya integreeritud projektid, mis toovad Yunnanisse täidetavaid kvoote, juba saanud kasu integreeritud projektide poliitikast ning allkirjastatud on vastavad lepingud kohalike omavalitsustega, elektrivõrguettevõtetega ning energiatootmisettevõtetega“ (58).

(112)

Veel ühe näitena riigi sekkumisest provintsi tasandil on ametiasutused seoses elektrikasutusega Shandongi provintsivalitsuse teates seitsme energiamahuka tööstuse kvaliteetse arendamise kiirendamise rakenduskava kohta (vt põhjendus 109) seadnud elektrolüütilise alumiiniumi tööstuse energiakasutuse kohta ümberkujundamis- ja ajakohastamiseesmärgid: „2022. aastaks langeb elektrolüütilise alumiiniumi elektrikulu tonni kohta ligikaudu 12 800 kWh-ni, elektrolüütilise alumiiniumi elektrolüütilise süvatöötlemise määr ulatub provintsis ligikaudu 50 %ni ning alumiiniumi lisandväärtus tonni kohta suureneb keskmiselt ligikaudu 30 % võrra“ (59).

(113)

Eespool kirjeldatud planeerimisdokumentides sisalduvate sätete jõustamisel on oluline roll Hiina tööstusühendustel. Need üksused peavad tagama, et tootmisharus viidaks ellu Hiina valitsuse poliitikat. Seda kohustust kinnitab ka tõsiasi, et oma tegevuses suhtlevad nad tihedalt riigi ametiasutustega, mis kajastub ka nende põhikirjades. Alumiiniumisektori puhul kinnitatakse nimelt Hiina mitteraudmetallide tootmisharu ühenduse põhikirjas, et „[ü]hendus järgib partei põhiliini ning eri põhimõtteid ja poliitikat, täidab põhiseadust, seadusi, eeskirju ja järgib riigi poliitikat ning austab sotsiaalseid ja moraalseid väärtusi. Ta peab kinni eesmärgist teenida valitsust, tootmisharu, ettevõtteid ja ärijuhte; ta kehtestab tootmisharu enesedistsipliinimehhanismi ja täiustab seda; ta kaasab abi saamiseks täielikult valitsuse töötajad; ta täidab valitsust ja ettevõtteid ühendavat rolli“ (artikkel 3). Samas vaimus öeldakse artiklis 25, et ühenduse esimees, aseesimees ja peasekretär peavad „järgima partei liini, põhimõtteid ja poliitikat ning olema heade poliitiliste omadustega“ (60).

(114)

Samamoodi sätestatakse Hiina mitteraudmetallide tootmistööstuse ühenduse põhikirjas, et „ühendus aktsepteerib riikliku varade järelevalve ja halduskomisjoni, tsiviilasjade ministeeriumi ja Hiina mitteraudmetallide tootmisharu ühenduse ärijuhendeid ning järelevalvet ja juhtimist“ (artikkel 4). Üks ühenduse äritegevuse kindlaksmääratud elemente on ka „esitada aktiivselt ettepanekuid ja arvamusi tootmisharu arengu, tööstuspoliitika, seaduste ja eeskirjade kohta kooskõlas partei ja riigi üldpõhimõtete ja ülesannetega sotsialistliku turumajandussüsteemi rajamisel, võttes arvesse tööstuse tegelikku olukorda.“ (artikkel 6). Viimaks nähakse artikliga 22 ette, et ühenduse esimees, aseesimees ja peasekretär peavad muude tingimuste hulgas „järgima partei liini, põhimõtteid ja poliitikat ning olema heade poliitiliste omadustega“ (61).

(115)

Arvukad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil välja antud alumiiniumisektorit käsitlevad kavad, direktiivid ja muud dokumendid osutavad seega selgelt Hiina valitsuse ulatuslikule sekkumisele (62). Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib valitsus peaaegu kõiki alumiiniumisektori arendamise ja toimimise aspekte.

(116)

Lisaks kavadele sekkub valitsus kõnealusesse sektorisse muu hulgas ka ekspordiga seotud meetmetega, milleks on eksporditollimaksud, ekspordikvoodid, ekspordijõudluse nõuded ning minimaalse ekspordihinna nõuded alumiiniumi eri toorainete ekspordi puhul.

(117)

Hiina valitsus ei soodusta esmase alumiiniumi ja selle sisendite eksporti, eesmärgiga edendada suurema lisandväärtusega alumiiniumtoodete tootmist. Selle eesmärgi saavutamiseks antakse järgmise etapi alumiiniumtoodetele täielik või osaline käibemaksutagastus, kombineerides seda esmase alumiiniumi ekspordimaksude mittetäieliku käibemaksutagastusega (63).

(118)

Muud turumoonutusi põhjustavad valitsuse sekkumismeetmed hõlmavad varude kogumise poliitikat riigivarude talituse kaudu ja Shanghai futuurituru (SHFE) rolli (64). Lisaks on mitu kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimist näidanud, et Hiina valitsus on järjekindlalt võimaldanud eri liiki alumiiniumitootjate kasuks riigiabimeetmeid (65). Hiina valitsuse ulatuslik sekkumine alumiiniumisektoris on toonud kaasa liigse tootmisvõimsuse, (66) mida võib pidada kõige ilmekamaks näiteks Hiina valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest.

(119)

OECD uuringus tehti kindlaks ka valitsuse täiendav toetus, mis mõjutab turujõude alumiiniumisektoris. Sellist toetust antakse tavaliselt sisendite kujul, eelkõige elektri ja esmase alumiiniumoksiidina, mida müüakse turuhinnast madalama hinnaga (67). OECD uuringus kirjeldatakse veel, kuidas Hiina valitsuse eesmärgid alumiiniumisektoris väljenduvad tööstuspoliitikas ning kohalikul ja piirkondlikul tasandil võetavates konkreetsetes meetmetes, mis hõlmavad näiteks kapitalisüste, maavarade eelisomamise õigust, riiklikke toetusi või maksusoodustusi (68).

(120)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega sunnitakse ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärki toetada olulisi tootmisharusid, sealhulgas alumiiniumisektorit, mis hõlmab töödeldava alumiiniumfooliumi tootmist. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(121)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu õiglane nõuete rahuldamine ja võlgade tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui Hiina asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetlustes endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (69).

(122)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed maaomandi ja maakasutusõiguste valdkonnas (70). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (71). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, sh majandusplaanide rakendamise kaudu (72).

(123)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse ka töödeldava alumiiniumfooliumi tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks. Seepärast tegi komisjon järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka töödeldava alumiiniumfooliumi toodete sektoris.

(124)

Seda järeldust toetab ka USA kaubandusministeeriumi esialgne kinnitav otsus Hiinast pärit teatava alumiiniumfooliumi tollimaksu uurimise käigus, milles järeldati kättesaadavate faktide põhjal, et Hiina valitsuse otsus anda maad vähem kui piisava tasu eest kujutab endast rahalist toetust 1930. aasta tariifiseaduse (muudetud) paragrahvi 771 lõike 5 punkti D tähenduses (73).

(125)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et alumiiniumisektoris kohaldati pankroti- ja asjaõigusnorme diskrimineerivalt või tagati nende täitmine ebapiisavalt, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega.

(126)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad asutamisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (74). Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Ent see organisatsioon ei ole riigiasutustest sõltumatu ning tema osalemine kollektiivläbirääkimistel ja töötajate õiguste kaitsel on endiselt algeline (75). Lisaks piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötajad, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, leiavad end ebasoodsast tööolukorrast ning nende sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (76). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(127)

Selle kohta, et alumiiniumisektoris, sealhulgas töödeldava alumiiniumfooliumi tootmise sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi, ei esitatud ühtegi asjakohast tõendit. Seega mõjutavad palgakulude moonutused alumiiniumisektorit nii otseselt (vaatlusaluse toote või selle tootmiseks põhitoorainete valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

(128)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(129)

Kõigepealt iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade (77) tugev positsioon, kes võtavad rahastuse andmisel arvesse muid kriteeriume kui projekti majanduslik elujõulisus. Samamoodi kui riigile kuuluvad finantssektorivälised ettevõtted ei ole ka pangad riigiga seotud mitte ainult omandi, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (78) ning nii nagu riigile kuuluvad finantssektorivälised ettevõtted rakendavad ka pangad korrapäraselt valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (79). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (80).

(130)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(131)

Näiteks on Hiina valitsus alles hiljuti selgitanud, et HKP peab tegema järelevalvet isegi eraõigusliku äripanganduse otsuste üle ja need peavad olema riikliku poliitikaga kooskõlas. Praegu on üks riigi kolmest panganduse juhtimisega seotud üldeesmärgist tugevdada partei juhtpositsiooni pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas seoses ettevõtete tegevust puudutavate ja juhtimisküsimustega (81). Samuti tuleb äripankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas üksused „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja arenevaid tööstusharusid“ (82).

(132)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (83).

(133)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (84). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja peamistes tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(134)

Sellega seoses osutatakse OECD uuringus näidetele selle kohta, et teatavad HRV alumiiniumitootjad on saanud rahastust soodustingimustel, kuna nende rahastamiskulud on ettevõtete finantsvõimenduse vastavast tasemest näiliselt lahti seotud. Selle uuringu kohaselt on üks riigile kuuluv alumiiniumitootja oma 2016. aasta võlakirjade prospektis sõnaselgelt väljendanud, et ta saab märkimisväärset rahalist toetust Hiina arengupankadelt, mille intressimäär on allpool võrdlusalust. Samuti viitab ühe teise riigile kuuluva tootja 2017. aasta võlakirjade prospekt äriühingu tugevatele sidemetele Hiina pankadega, sealhulgas poliitilistel alustel tegutsevate arengupankadega, kes on võimaldanud sellele äriühingule madala hinnaga rahastamisallikaid. OECD uuringus järeldatakse, et kuigi võib olla palju põhjuseid, miks intressimäärad on nende ettevõtete jaoks madalad, võib kontrast halbade finantsnäitajate ja madalate intressimäärade vahel viidata nende laenuvõtjatega seotud riski alahindamisele (85).

(135)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väikesed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(136)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viitintressimääraga või sellest madalama määraga laenude andmise ja võtmise osakaal vastab 2018. aasta lõpu seisuga endiselt vähemalt ühele kolmandikule kõigist laenudest (86). HRV ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP nõuab „laenuturu intressimäära allapoole suunamist“ (87). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(137)

Laenude mahu üldine suurenemine HRVs viitab halvenevale kapitali eraldamise tõhususele, ilma et oleks mingeid märke laenupiirangutest, mida võiks oodata moonutusteta turukeskkonnas. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti suurenenud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgu üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(138)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest, mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(139)

Ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et alumiiniumisektor, sealhulgas töödeldava alumiiniumfooliumi tootjad, oleks vaba eespool kirjeldatud valitsuse sekkumisest finantssüsteemi. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(140)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et punktides 3.3.1.1–3.3.1.5 kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.3.1.6–3.3.1.8 kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(141)

Komisjon tuletab meelde, et töödeldava alumiiniumfooliumi tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Uurimise toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et need sisendid ei oleks pärit HRVst. Kui töödeldava alumiiniumfooliumi tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgesti samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori / kapitali eraldamise moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(142)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada üksnes töödeldava alumiiniumfooliumi toodete omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses; samuti ei ole kõigi sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali eraldamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jms kohta. Eksportivate tootjate sellekohaseid väiteid ja tõendeid käsitletakse järgmises osas.

(143)

Eespool esitatud analüüsist, milles on uuritud kõiki kättesaadavaid tõendeid seoses Hiina riikliku sekkumisega oma majandusse üldiselt ning ka alumiiniumisektorisse (sealhulgas vaatlusaluse toote puhul), nähtub, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(144)

Xiamen väitis vastuseks teisele teatele, et võrdlusaluste kasutamiseks ei ole mingit vajadust, kui Xiamen hangib tootmistegureid tavapärastel turutingimustel. Eelkõige väitis Xiamen, et võrdlushinnad ja hinnad, mida Xiamen maksis alumiiniumkangide ja slääbide eest, on võrreldavad, mis näib kummutavat väited oluliste moonutuste kohta. Lisaks väitis Zhongji, et ta ostab tooraineid ja energiat kaubanduslikel alustel tavapärastel turutingimustel.

(145)

Komisjon märkis, et kui tehakse kindlaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada eksportiva riigi omamaiseid hindu ja kulusid, arvutatakse normaalväärtus iga eksportiva tootja puhul moonutamata hindade või asjakohase võrdlusriigi võrdlusaluste põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Alusmääruse sama säte võimaldab kasutada ka omamaiseid kulusid, kui täpsete ja asjakohaste tõendite alusel on kindlaks tehtud, et neid ei ole moonutatud. Käesoleval juhul Xiamen ega Zhongji selliseid täpseid ja asjakohaseid tõendeid ei esitanud. Teatavate toorainete sarnased hinnatasemed eksportivas riigis ja võrdlusriigis ei tähenda iseenesest oluliste moonutuste puudumist alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt, sest hinnad võivad teatud aja jooksul kõikuda ja olla ühtlustatud mitmel muul põhjusel. Vastupidi, on palju muid tegureid, mis aitavad olulisi moonutusi kindlaks teha, nagu on tõestatud punktides 3.3.1.2–3.3.1.9. Seega ei rahulda pelk viide teatavate toorainete omamaiste hindade võrreldavusele võrdlusväärtustega võrdlusriigis täpsete ja asjakohaste tõendite esitamise tingimust. Seetõttu tuli Xiameni ja Zhongji väited tagasi lükata.

(146)

Peale selle väitis Xiamen oma märkustes algatamise kohta kõigepealt seda, et artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepinguga. Seda seetõttu, et esiteks tunnistatakse dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 kolme stsenaariumi, mis võimaldavad arvutada normaalväärtust: i) müük ei toimu tavapärase kaubandustegevuse käigus; ii) valitseb eriline turuolukord; või iii) selline müük ei ole tüüpiline väikese müügimahu tõttu siseturul. Xiamen väitis, et olulised moonutused ei vasta ühelegi neist kolmest kriteeriumist. Lisaks väitis ta, et isegi kui oluliste moonutuste mõistet võiks pidada eespool nimetatud teise kriteeriumi alla kuuluvaks, kinnitas vaekogu WTO juhtumis „DS529 Australia – Anti-Dumping Measures on A4 Copy Paper“, et asjaolu, et vaatlusaluse toote omamaiseid hindu ja selle sisendeid mõjutavad valitsuse moonutused, ei olnud piisav, et pidada siseturu müügi ja eksportmüügi nõuetekohast võrdlemist mõjutatuks „erilisest turuolukorrast“. Lisaks märkis Xiamen, et komisjon kasutas normaalväärtuse arvutamist süstemaatiliselt, kuid ta peaks kontrollima igal üksikjuhul eraldi, kas täidetud on dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 sätestatud tingimused. Xiamen väitis ka, et dumpinguvastase lepingu punkti 2.2 kohaselt peab normaalväärtuse arvutamine kajastama „kulu päritoluriigis“, nagu kinnitasid WTO juhtumid „DS529 Australia — Anti-Dumping Measures on A4 Copy Paper“ ja „DS473 European Union – Anti-Dumping Measures on Biodiesel from Argentina“. Samuti väitis Xiamen, et normaalväärtus tuleks arvutada kooskõlas dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 nõuetega, ning lisas, et eespool nimetatud WTO juhtumis DS473 ja WTO juhtumis „DS427 China – Anti-Dumping and Countervailing Duty Measures on Broiler Products from the United States“ tehtud järeldustes nõuti, et uurivad ametiasutused võtaksid arvesse eksportivate tootjate registreeritud kulusid, välja arvatud juhul, kui need ei ole kooskõlas üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega või ei kajasta põhjendatult vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid. Isegi kui registreeritud kulud vastasid neile kahele tingimusele, on alusmääruse artikli 2 lõige 6a Xiameni väitel WTO dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1 vastuolus, sest eksportiva tootja kulusid eiratakse süstemaatiliselt.

(147)

Komisjon leidis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustustega. Nagu apellatsioonikogu on sõnaselgelt selgitanud juhtumis „DS473 European Union — Anti-Dumping Measures on Biodiesel from Argentina“, lubatakse WTO õigusega kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Komisjon tuletas meelde, et juhtumid „DS529 Australia — Anti-Dumping Measures on A4 Copy Paper“ ja „DS427 China — Broiler Products“ ei puuduta alusmääruse artikli 2 lõike 6a tõlgendamist ega selle kohaldamise tingimusi. Lisaks erinevad nende juhtumite faktilised olukorrad sellest olukorrast ja kriteeriumidest, millest tulenevalt kohaldatakse nimetatud alusmääruse sätte kohast metoodikat seoses oluliste moonutuste olemasoluga ekspordiriigis. Artikli 2 lõikes 6a on sätestatud, et üksnes juhul, kui tuvastatakse olulised moonutused ning need mõjutavad kulusid ja hindu, arvutatakse normaalväärtus, võttes aluseks moonutamata kulud ja hinnad võrdlusriigis või rahvusvahelise võrdlusaluse. Igal juhul on alusmääruse artikli 2 lõike 6a teise lõigu kolmandas taandes sätestatud võimalus kasutada omamaiseid kulusid juhul, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(148)

Teiseks väitis Xiamen, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.2. Lisaks väitis ta, et apellatsioonikogu kinnitas juhtumis „DS219 EC – Tube or Pipe Fittings“, et uuriv ametiasutus on kohustatud kasutama eksportivate tootjate tegelikke müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, kui sellised andmed on olemas. Xiamen väitis seetõttu, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.2.

(149)

Komisjon märkis, et kui tehakse kindlaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada eksportiva riigi omamaiseid hindu ja kulusid, arvutatakse normaalväärtus iga eksportiva tootja puhul moonutamata hindade või asjakohase võrdlusriigi võrdlusaluste põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Nagu selgitatud eespool põhjenduses 147, on omamaiste kulude kasutamine alusmääruse sama sätte alusel lubatud vaid juhul, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Selles kontekstis oli eksportivatel tootjatel võimalus esitada tõendeid selle kohta, et nende individuaalsed müügi-, üld- ja halduskulud ja/või muud sisendkulud olid tegelikult moonutamata. Nagu aga tõestati punktides 3.3.1.2–3.3.1.9, tegi komisjon kindlaks, et Hiina alumiiniumitööstuses esineb moonutusi, ning ei esitatud tõendeid selle kohta, et üksikute eksportivate tootjate tootmistegureid ei ole moonutatud. Seepärast lükati need väited tagasi.

(150)

Kolmandaks väitis Xiamen, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätete kohaselt võib komisjon kasutada omamaiseid kulusid ning ta on kohustatud tegema sellega seoses äriühingupõhise ja kulupõhise analüüsi. Seetõttu oleks tulnud Xiameni tema esitatud küsimustiku põhjal konkreetselt analüüsida.

(151)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud kogu riigi tasandil. Kui oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud, kohaldatakse artikli 2 lõike 6a sätteid a priori kõigi HRV eksportivate tootjate suhtes ning need puudutavad kõiki kulusid seoses nende tootmisteguritega. Igal juhul nähakse alusmääruse sama sättega ette, et kasutatakse omamaiseid kulusid, mille puhul on tehtud kindlaks, et neid ei mõjuta olulised moonutused. Kui see kehtib ühe või mitme eksportiva tootja puhul, siis nõutakse artikli 2 lõike 6a kolmandas lõigus nende väidete lahus hindamist iga eksportija ja tootja puhul eraldi, ilma et see piiraks valimi moodustamist käsitlevate sätete kohaldamist.

(152)

Xiameni dumpinguvastase tollimaksu määra arvutused kajastavad äriühingu enda esitatud andmeid, mis on arvutatud vastavalt alusmääruse sätetele, eriti selle artikli 2 lõikele 6a. Puudusid tõendid selle kohta, et Xiameni omamaiseid hindu ja kulusid ei mõjutanud kättesaadavate tõendite põhjal tuvastatud ulatuslikud moonutused, välja arvatud põhjenduses 161 nimetatud titaani, boori ja alumiiniumi sulamist varraste puhul. Seepärast kajastavad esialgsed dumpingumarginaalid äriühingu konkreetset olukorda, sealhulgas tootmistegureid ja koguseid, millest äriühing teatas küsimustiku vastustes, kuid sealjuures võetakse nõuetekohaselt arvesse oluliste moonutuste olemasolu ja mõju HRVs. Seepärast lükati need väited tagasi.

(153)

Mis puudutab äriühingu individuaalset olukorda, siis väitis Xiamen, et tegemist on eraettevõtjaga ja et puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks Hiina ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve ja juhtimise all nagu riigi omanduses olevad ettevõtted; samuti väitis ta, et tema suhtes ei kohaldata poliitilist järelevalvet ja juhtimist riigi esindatuse kaudu, millega sekkutaks hindadesse ja kuludesse. Seega väitis ta, et ta ei ole „ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all“, nagu on osutatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses taandes.

(154)

Komisjon kordas, et kui olulised moonutused on kindlaks tehtud, kohaldatakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohast metoodikat kogu riigis, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud, et moonutused ei mõjuta teatavaid kulusid. Xiamen ei esitanud selliseid tõendeid, vaid ainult üldisi väiteid, mis puudutasid teatavaid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b loetletud kriteeriume oluliste moonutuste esinemise kohta ekspordiriigis tervikuna ja ei näidanud seda, et tema konkreetsed kulud on moonutamata. Xiameni väide, et ta on riigi kontrollist sõltumatu, et sea kahtluse alla märkimisväärset hulka tõendeid ja punktides 3.3.1.3–3.3.1.5 tehtud järeldusi, mis näitavad valitsuse ja HKP mõju ulatust ja kõikehõlmavust Hiina majanduses, sh alumiiniumisektoris. Nagu on märgitud punktis 3.3.1.8, on valitsuse käsutuses suur hulk vahendeid ja rahalisi stiimuleid, et suunata äriühinguid, sealhulgas eraettevõtjaid, järgima oma suuniseid. Nagu on kirjeldatud samas punktis, on finantsasutustel, sealhulgas eraõiguslikel finantsasutustel, stiimulid hõlbustada juurdepääsu rahastamisele projektide puhul, mis on kooskõlas valitsuse kavadega, ning sellel on oluline mõju eraettevõtjatele, kes peavad järgima valitsuse juhiseid, et tagada rahaline likviidsus. Seetõttu tuleks tagasi lükata Xiameni argument, et ta on vaba igasugusest valitsuse mõjust ja ei kuulu sealhulgas ametiasutuste omandusse, kontrolli või poliitilise järelevalve ning et ta ei saa Hiina ametiasutustelt suuniseid.

(155)

Täpsemalt märkis komisjon, et Xiamen on saanud riigi tasandil järgmiste tunnustuste osaliseks: riiginõukogu on tunnustanud seda kui olulist kõrgtehnoloogilist ettevõtet; Fujiani provintsi majandus- ja IT-komisjon on tunnustanud seda kui provintsi strateegiliste ja kujunemisjärgus tööstusharude põhiettevõtet; Fujiani provintsi teadus- ja tehnoloogiaamet, Fujiani provintsi majandus- ja IT-komisjon, Fujiani provintsi ametiühingute liidu ning Fujiani provintsi rahvavalitsuse riigivarade järelevalve- ja halduskomisjon on seda tunnustanud kui Fujiani provintsi uuenduslikku ettevõtet (88). Eespool nimetatud ametliku tunnustuse saamiseks peab äriühing olema täitnud asjaomased kõlblikkusnõuded, mis hõlmavad muu hulgas Hiina valitsuse ametlike seisukohtade järgimist ning valitsuse ametlike strateegiate ja poliitika järgimist. See on vajalik ka selleks, et selline tunnustus säilitada ja saada ka edaspidi kasu sellega seotud otsesest või kaudsest valitsuse toetusest. Näiteks mõned konkreetsed poliitikameetmed, eesmärgid ja hüved, mis on seotud tunnustamisega Fujiani provintsi strateegiliste ja kujunemisjärgus tööstusharude põhiettevõttena, kellena Xiameni käsitatakse, hõlmavad järgmist: „kaasata põhiettevõtted juhtide ja eeskujudena, edendada strateegiliste kujunemisjärgus tööstusharude hoogsat teaduslikku arengut Fujianis ning saavutada eesmärgid ja ülesanded, mis on sätestatud rakenduskavas kujunemisjärgus strateegiliste tööstusharude arengu kiirendamiseks Fujiani provintsis“; „toetada Fujiani strateegiliste kujunemisjärgus tööstusharude eri liiki riskikapitalifonde omakapitaliinvesteeringute tegemisel, et arendada põhiettevõtete peamisi projekte“; „julgustada ja toetada provintsi strateegiliste kujunemisjärgus tööstusharude põhiettevõtteid, et nad läheksid börsile ja emiteeriksid äriühingu võlakirju, lühiajalisi võlakirju jne, ning pakkuda asjakohast toetust ja asjakohaseid teenuseid äriühingute rahastamiseks“; „provintsi majandus- ja kaubanduskomitee on koos piirkondade, linnade ja Pingtani ühtse katsetsooni majandus- ja kaubandusosakondadega ning provintsi kontsernidega (valdusettevõtjad) loonud süsteemi kujunemisjärgus tööstusharude põhiettevõtetega töötamiseks ja suhtlemiseks, et aidata koordineerida ja lahendada ettevõtete arengu käigus tekkivaid raskusi ja probleeme ning tagada põhiettevõtete arengu järelevalve ja analüüs“ (89). Seega ei nõustunud komisjon äriühingu konkreetse argumendiga, et Xiamen on vaba HRV ametiasutuste kontrollist või poliitilisest järelevalvest või juhtimisest.

(156)

Lisaks väitis Xiamen, et ta on täielikult välismaises omanduses olev ettevõte (nn WOFE – wholly owned foreign enterprise) ja allub Hiina seadustele. Tema aktsionär oli Hongkongis asutatud äriühing Daching Enterprises Limited. Lisaks kinnitas Xiamen, et tema finantsaruandeid auditeeritakse rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt, kuna ta kuulub rahvusvahelisse kontserni, ning ta asutati Hiina Rahvavabariigi väliskaubandusseaduse, Hiina Rahvavabariigi välisinvesteeringute seaduse ja Hiina Rahvavabariigi äriühinguseaduse alusel ning et tema suhtes kohaldatakse Hiina Rahvavabariigi äriühingu pankroti seadust. Nende seaduste kohaselt oli ta pankrotiõigusega kaitstud ja tema kapitali võis õigusnormide kohaselt vabalt üle kanda sisse või välja. Peale selle väitis äriühing, et tema finantsaruandeid auditeeris rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt ettevõte Ernst & Young ning kui tema rahaline usaldusväärsus oleks ohus, peaks ta järgima rahvusvahelisi standardeid ja võib-olla pankroti välja kuulutama.

(157)

Komisjon tuletas meelde, et nagu on kirjeldatud punktis 3.3.1.6, ei tulene HRVs õiguse valdkonnas esinevad moonutused asjaolust, et Hiina seadused ei ole oma eesmärgi täitmiseks piisavad. Vastupidi, Hiina seadused põhinevad teiste riikide sarnastel seadustel ja seega ei ole seadustel kui sellistel kvaliteediprobleeme. Probleem seisneb nende seaduste täitmise ebapiisavas tagamises ja riigi rollis maksejõuetusmenetlustes. Punktis 3.3.1.6 esitatud järelduste põhjal ja seoses tõendite puudumisega selle kohta, et Xiameni ei mõjuta kogu riiki hõlmavad moonutused seoses pankrotimenetlusega, lükati see väide tagasi.

(158)

Xiamen märkis veel, et ta pidas oma klientidega ELis või mujal sõltumatuid hinnaläbirääkimisi, mis põhinesid tootmiskuludel ja valitsevatel turutingimustel. Ta lisas, et kui ta müüs oma klientidele ELis, põhines tema hind töötlemise lisatasul ja Londoni metallibörsil (LME) noteeritud alumiiniumi hinnal ELi müümiseks.

(159)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a tuleb normaalväärtus arvutada moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, kui tehakse kindlaks, et ekspordiriigis esinevate oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid. Eelmises põhjenduses kokku võetud väited käsitlevad ELi (või mujale) suunatud ekspordihinda, mitte normaalväärtust. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(160)

Seoses toorainetega väitis Xiamen, et ei ole sellist avalikku poliitikat või meetmeid, mis tagaksid omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutaksid vabaturujõude HRVs muul viisil. Tema arvates on tal vabadus valida oma tarnijaid (olgu need tootjad või turustajad) vabalt läbiräägitud hindadega. Ta lisas, et tooraine ja muude sisendite ostuhind määrati kindlaks läbirääkimiste ja mitme tarnija pakkumiste põhjal. Xiamen lisas, et ta ostis osa oma toorainest välismaalt. Eelkõige kehtib see titaani, boori ja alumiiniumi sulamist varraste kohta, mida ta ostab täielikult Ühendkuningriigist.

(161)

Sellega seoses meenutas komisjon, et Xiamen ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tema omamaiste sisendite kulusid ei mõjutanud valitsuse oluline sekkumine vastavalt punktides 3.3.1.2–3.3.1.9 esitatud järeldustele. Uurimise käigus tehti alumiiniumisektoris kindlaks moonutused kogu ahelas. Need moonutused on seotud ka tooraine tarnijatega, keda mõjutavad kõik HRVs tuvastatud moonutused, sealhulgas seoses elektri- ja tööjõukuludega, rahastamisvõimalustega jne. Seevastu Xiameni välismaal tehtud ostude puhul tehti esitatud ja hiljem kaugmeetodil ristkontrollitud tõendite, sealhulgas küsimustiku vastuste ja asjaomaste ostude hinnaanalüüsi põhjal (mis näitas võrdlusriigis kasutatud hindadega sarnaseid hindu) – ning arvestades, et puudusid tõendid selle sisendi moonutuste kohta Ühendkuningriigis –, kindlaks, et titaani, boori ja alumiiniumi sulamist varraste Ühendkuningriigist ostmise hind (mis moodustab väikese osa asjaomase äriühingu kõigist toorainekuludest) on moonutamata ja seda ei ole vaja asendada võrdlusriigi andmetega.

(162)

Lisaks selgus uurimise käigus, et Xiamen asutas koos riigile kuuluva ettevõttega Yunnan Yunlv Yongxin Metal Processing Co., Ltd Jianshui maakonnas Yunnani provintsis ettevõtte nimega Yunnan Yongshun Aluminium Co., Ltd. Selle äriühingu põhitegevusala on suurte alumiiniumisulamist slääbide tootmine ja ta on Xiameni tarnija. Sellest ilmneb esiteks, et Xiamen teeb Hiina riigiga tihedat koostööd, luues riigile kuuluva ettevõttega ühisettevõtte, ja teiseks, et üleriigilised moonutused puudutavad ka tema tarnijaid.

(163)

Xiamen väitis veel, et valitsusel ei olnud mingit mõju tema laenu saamise võimalustele ega laenutingimustele, mida äriühingule pakuti, ning et laenutingimused, näiteks intressimäär, määratakse kindlaks asjakohase turul kehtiva intressimäära alusel. Samuti väitis Xiamen, et tema müügi-, üld- ja halduskulud on moonutamata ja põhjendatud ning neid tuleks arvesse võtta.

(164)

Komisjon tuletas meelde, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b analüüsitakse oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks ühe või mitme selles sättes loetletud moonutava elemendi võimalikku mõju hindadele ja kuludele ekspordiriigis. Isegi kui Xiamen otseselt mingist märkimisväärsest riiklikust rahastamisest kasu ei saanud, quod non, oli sellel eksportival tootjal õigus saada rahalist toetust eespool punktides 3.3.1.8 ja 3.3.1.5 kirjeldatud viisil. See on nii põhjusel, et nagu punktis 3.3.1.5 selgitatud, kuulus see eksportiv tootja, nagu kõik alumiiniumisektori äriühingud, Hiina riiklike planeerimis- ja juhenddokumentide kohaldamisalasse ning tal oli punktis 3.3.1.8 kirjeldatud juurdepääs rahastamisele Hiina finantssüsteemi kaudu. Sellega seoses hõlbustavad pangad ja teised finantsasutused Hiina valitsuse suuniste alusel turuosaliste, sealhulgas alumiiniumtoodete tootjate juurdepääsu rahastamisele, luues neile ettevõtetele seega rahalise ohutusvõrgu ning andes neile eelise võrreldes väljaspool HRVd asuvate vastavate ettevõtetega. Nagu selgitatud põhjenduses 118, on Xiamenil, kellel on strateegilise kujunemisjärgus tööstusharu ettevõtte staatus, ühtlasi õigus saada rahalist toetust, mida antakse selle staatusega äriühingutele, nagu on kirjeldatud nimetatud põhjenduses.

(165)

Tööjõu kohta väitis Xiamen, et järgib usaldusväärset ja tavapärast palgakulude süsteemi. Ta pidas oma töötajatega sõltumatuid läbirääkimisi individuaalsete palkade üle, võttes aluseks turumäärad ning töötajate asjatundlikkuse ja saavutused. Ta lisas, et riigil puuduvad HRVs volitused seoses palkade kontrolliga.

(166)

Komisjon tuletas meelde, et moonutused tööturul tuvastati kogu riigi tasandil, nagu märgitud punktis 3.3.1.7. Hiina tööturule omased probleemid, sealhulgas valitsusest sõltumatute ametiühingute puudumine ja tööjõu liikuvuse piirangud, mis tulenevad leibkondade registreerimise süsteemist, mida on kirjeldatud põhjenduses 130, avaldavad palgakujundusele HRVs moonutavat mõju. Sellega seoses puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kogu riigis sõltumatute ametiühingute puudumisest tulenev moonutav mõju ja leibkondade registreerimise süsteemi küsimus äriühingut Xiamen ei puuduta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(167)

Peale selle väitis Xiamen, et kõigil eespool nimetatud põhjustel on tema müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum moonutamata ja põhjendatud ning neid tuleks arvutustes arvesse võtta.

(168)

Seoses väitega müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta märkis komisjon kõigepealt, et see oli üldine ja põhjendamata, sest selle väitega osutati lihtsalt selle eksportiva tootja muudele väidetele, mis lükati kõik tagasi. Lisaks on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a konkreetselt nõutud, et oluliste moonutuste tuvastamise korral peab arvutatud normaalväärtus hõlmama moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summat. Kuna käesoleva uurimise puhul on see nii ning moonutused mõjutavad nii eksportivat tootjat kui ka tema tarnijaid, lükati need väited tagasi.

(169)

Sellest lähtuvalt ja võttes nõuetekohaselt arvesse titaani, boori ja alumiiniumi sulamist varraste suhtes tehtud erandit, arvutas komisjon normaalväärtuse tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(170)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(171)

Nagu on selgitatud põhjendustes 70–71, avaldas komisjon ja lisas toimikusse kaks teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Teadetes kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mis saadi huvitatud isikutelt nende elementide ja asjaomaste allikate kohta. Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda sobiva võrdlusriigina Türgit, kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt tehakse kindlaks oluliste moonutuste esinemine. Komisjoni hinnangu võib kokku võtta järgmiselt.

(172)

Esimeses teates nimetas komisjon 55 riiki, millel on Hiinaga sarnase majanduse arengutase. Uurimisperioodil liigitas Maailmapank need riigid kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks. Siiski leiti, et uuritavat toodet toodetakse märkimisväärses koguses ainult viies nimetatud riigis, nimelt Armeenias, Brasiilias, Indoneesias, Venemaa Föderatsioonis ja Türgis.

(173)

Armeenia ja Indoneesia töödeldava alumiiniumfooliumi tootjate sisuliste impordi-/ekspordi- ja/või finantsandmete puudumise tõttu ei ole nimetatud riike võimalike võrdlusriikidena lähemalt uuritud.

(174)

Esimese teate avaldamise järel väitis Xiamen, et komisjon peaks kaaluma võimaliku võrdlusriigina Malaisiat. See eksportiv tootja väitis, et Malaisias toodetakse piisavalt tüüpilisi alumiiniumfooliumi koguseid, ja viitas kahele vaatlusalust toodet tootvale äriühingule, nimelt äriühingutele Alcom ja UACJ Foil Malaysia. Xiamen kordas oma väidet pärast teise teate avaldamist.

(175)

Esiteks märkis komisjon, et Malaisias kehtivad kaubanduse ekspordipiirangud litsentsinõuete ja alumiiniumimurruga seotud ekspordimaksude vormis. See tootmistegur moodustab ligikaudu 5–10 % tootmiskuludest. Teiseks paistab, et Alcom ei tootnud töödeldavat alumiiniumfooliumi ja Dun&Bradstreeti (edaspidi „D&B“) andmebaasis 2019. aasta kohta kättesaadavate viimaste finantsandmete kohaselt teenis UACJ Foil Malaysia kahjumit (91). Lisaks sisaldavad teated eraldi lisa, milles juhendatakse asjaomaseid isikuid esitama teavet võimalike võrdlusriikide ja/või ettevõtjate kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a osutatud eesmärgil. Xiamen ei esitanud teavet nimetatud lisas ette nähtud nõutava standardi kohaselt ja üksikasjalikkusega. Eespool esitatud põhjustel tuli Xiameni väide tagasi lükata.

(176)

Lisaks leiti, et Venemaa puhul kehtivad ekspordipiirangud ekspordimaksudena alumiiniumimurrule, (92) mis on märkimisväärne kõrvalsaadus, mida saab töödeldava alumiiniumfooliumi tootmise protsessis teataval määral korduskasutada. Peale selle imporditakse suurem osa alumiiniumilehtedest (mis on töödeldava alumiiniumfooliumi tootmise peamine sisend ja moodustab olenevalt tootmisprotsessist rohkem kui 90 % tootmiskuludest) Hiinast või määruse (EL) 2015/755 (93) (edaspidi „määrus (EL) 2015/755“) I lisas loetletud riikidest. Seetõttu jättis komisjon Venemaa oma kaalutlustest välja ja analüüsis teadetes sobivate võrdlusriikidena põhjalikumalt Brasiiliat ja Türgit.

(177)

Pärast esimese teate avaldamist väitsid kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad, et Brasiilia ei ole sobiv võrdlusriik, kuna Brasiilia alumiiniumiturul esinevad mitmesugused moonutused. Nad väitsid ka, et äriühing Novelis do Brasil Ltda, keda komisjon pakkus võrdlustootjaks, ei ole sobiv, arvestades eelkõige ebaharilikult suurt teatatud kasumit, mida peeti asjaomase tööstussektori jaoks ebatüüpiliseks ja käesoleval juhul kasutamiseks ebasobivaks.

(178)

Komisjon on teadlik sellest, et Brasiilia ametiasutused algatasid 29. juulil 2020 dumpinguvastase uurimise Hiina alumiiniumtoodete impordi suhtes Brasiiliasse (Brasiilia väliskaubanduse sekretariaadi (SECEX) 28. juuli 2020. aasta ringkiri nr 46) (94). Ringkirjas nr 46 nimetatud uuritava toote määratlus langeb suures osas kokku käesoleva uurimise vaatlusaluse toote määratlusega, mis on esitatud eespool punktis 2. Ringkirjas nr 46 avaldati indekseeritud kujul ka kaebuse esitajate (kolm äriühingut, sealhulgas Novelis do Brasil) tegevustulemused, mis näitasid, et kaebuse esitajad olid ajavahemikul 2015–2019 kahjumis.

(179)

Nendele tõenditele tuginedes pidas komisjon ebatõenäoliseks, et Novelis do Brasili teatatud kasum (viimasel finantsperioodil 19,4 %) saavutati seoses vaatlusaluse tootega. Võttes arvesse, et äriühing toodab laia tootevalikut, leidis komisjon, et selline kasum oli kõige tõenäolisemalt ja suures osas saavutatud Novelis do Brasili muude toodetega, nagu lennundus- või autotööstusega ja joogipurkidega seotud tooted.

(180)

Seepärast leidis komisjon, et Novelis do Brasili andmed ei ole asjakohane võrdlusalus, et teha kindlaks uuritava toote põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Seega jättis komisjon teise teate etapis Brasiilia sobiva võrdlusriigi valikuna kõrvale ja keskendus oma analüüsis Türgile.

(181)

Peamiste tootmistegurite Türki importimise analüüs näitas, et Hiinast või mis tahes määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riigist pärit import ei mõjutanud oluliselt alumiiniumilehtede importi Türki. Lisaks tehti kindlaks, et võrreldes Brasiiliaga olid Türgi puhul kättesaadavad täpsemad peamiste sisendite (sh alumiiniumilehtede) impordiandmed.

(182)

Käesoleval juhul määras komisjon kindlaks kaks Türgi töödeldava alumiiniumfooliumi tootjat, st Assan Aluminyum ja Asaş Aluminyum. Kui Assan Aluminyum oli majandusaastal 2019 (kattub osaliselt uurimisperioodiga) kahjumis, siis Asaş Aluminyumi kasum oli 2019. aastal tasuvuspunkti lähedal. Komisjon märkis selle kohta, et nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a, „[hõlmab] arvutatud normaalväärtus [...] moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Tasuvuspunkti lähedast kasumit ei saa pidada mõistlikuks, arvestades eelkõige teiste Türgi alumiiniumitööstuse ettevõtete kasumi taset (95). Seetõttu ei peetud äriühingut Asaş Aluminyum kui töödeldava alumiiniumfooliumi tootjat käsitlevaid andmeid esialgu sobivaks võrdlusaluseks.

(183)

Kuna Türgis ei olnud uuritava toote jaoks mõistlike müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks sobivat võrdlusalust, leidis komisjon esialgu, et sellises olukorras võivad olla asjakohased sarnast toodet tootvas sektoris tegutsevate ettevõtete andmed. Täpsemalt leidis komisjon, et asjakohane oleks kasutada pressitud alumiiniumi sektoris tegutsevate Türgi ettevõtete andmeid. Komisjon lähtus oma järelduses teadmistest ja teabest, mis olid juba kättesaadavad sama sektoriga (alumiinium) seotud teises hiljutises dumpinguvastases uurimises, (96) millega oli hõlmatud sarnane toode, nimelt pressitud alumiinium, ja sarnane periood. Seda täiendati lisauuringutega.

(184)

Pressitud alumiinium on toode, millel on sarnane lähtematerjali koostis nagu töödeldaval alumiiniumfooliumil. Tootmisprotsessis võib alumiiniumist teha mitmesuguseid tooteid pressimise, valtsimise või valamise teel. Pressitud tooteid, nagu ka töödeldavat alumiiniumfooliumi, peetakse alumiiniumist pooltoodeteks, mis seega kuuluvad sama üldise tootekategooria alla. Pealegi valmistavad pressitud tooteid tootvad ettevõtted mõnel juhul ka muid alumiiniumtooteid, sealhulgas valtsitud tooteid, mille hulka kuulub ka töödeldav alumiiniumfoolium (vt lisateave põhjenduses 193). See õigustab pressitud toodete tootjate valimist kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramiseks võrdlusriigis.

(185)

Käesoleva juhtumi uurimiseks määrati kõigepealt kindlaks äriühingute majandusaasta 2019 (mis hõlmab poolt uurimisperioodi) andmete kättesaadavus. 2020. aasta kohta ei olnud finantsandmed kättesaadavad. Seejärel valiti kasumlikud äriühingud nimetatud finantsperioodil (97). Kindlakstehtud äriühingutest kolme (98) puhul leiti andmebaasis D&B 2019. aasta kohta esitatud andmete põhjal, et nende kasumlikkus on piisav.

(186)

Lisaks täheldatakse komisjoni tehtud lisauuringutele tuginedes, et äriühing Asaş Aluminyum (töödeldava alumiiniumfooliumi tootja) ja veel kaks äriühingut, keda nimetas oma teise teate kohta esitatud märkustes Zhongji (P.M.S. Metal Profil Aluminyum Sanayi Ve Ticaret Anonim Sirketi ja Cansan Aluminyum Profil Sanayi Ve Ticaret Anonim Sirketi), tegelevad lisaks muude alumiiniumist pooltoodete valmistamisele ka pressitud alumiiniumi tootmisega (99). Lisaks sellele on äriühingute P.M.S. Metal ja Cansan Aluminyum finantsandmed D&B andmebaasis hõlpsasti kättesaadavad ja erinevalt äriühingust Asaş Aluminyum teatasid ka need äriühingud 2019. aastal mõistlikust kasumlikkusest. Seetõttu käsitleb komisjon nimetatud kahte äriühingut ka käesolevas juhtumis Türgi tüüpiliste tootjatena (valitud äriühingute täielik nimekiri on esitatud põhjenduses 223).

(187)

Vastuseks teisele teatele vaidlustasid kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad profiilpressimisega tegelevate ettevõtete müügi-, üld- ja haldus- ning kasumiandmete kasutamise, kutsudes selle asemel üles kasutama kas Türgi töödeldava alumiiniumfooliumi tootjate vastavaid andmeid (kas tegelikke või kohandatud arvnäitajaid) või muude alumiiniumtoodete, näiteks alumiiniumfooliumi tootjate andmeid. Äriühingud väitsid, et pressitud tooted ja töödeldav alumiiniumfoolium ei kuulu samasse üldisesse tootekategooriasse ja/või sektorisse ning et nende kahe toote vahel ei ole vastavust ei füüsikaliste või tehniliste omaduste, lõppkasutuse, tootmisprotsessi ega tootmiskulude poolest.

(188)

Esiteks tuletatakse meelde, et komisjon püüab teha kindlaks kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude tegelikud, põhjendatud ja moonutamata näitajad võrdlusriigis. Nagu teises teates märgitud, võib komisjon selliste sobivate võrdlusaluste otsimisel vajaduse korral kaaluda ka tootjaid, kes toodavad uuritava tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluvaid tooteid, kui töödeldava alumiiniumfooliumi tüüpilist tootjat ei ole. Ehkki töödeldava alumiiniumfooliumi ja pressitud alumiiniumi teatavad omadused, lõppkasutus, tootmisprotsessid ja tootmiskulud ei pruugi olla identsed, ei saa neid omadusi käesoleval juhul määravaks pidada. Lisaks juba põhjenduses 184 esitatud põhjustele kuulub alumiiniumi pressimisega tegelev tööstus liidu majandustegevuse statistilise klassifikatsiooni põhjal samasse majandustegevuse ja tööstuse üldkategooriasse nagu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmine (100).

(189)

Mis puudutab väidet, et komisjon peaks kasutama muude alumiiniumtoodete, nimelt alumiiniumfooliumi (muu kui töödeldav alumiiniumfoolium) tootjaid, ei selgitanud asjaomane isik, kuidas see toode ning selle omadused ja kasutamine oleksid sobivamad kui pressitud alumiinium ning kuidas ta neid võrdles. Lisaks ei soovitanud eksportivad tootjad võimalikus võrdlusriigis asuvaid alumiiniumfooliumi tootjaid, kelle finantsandmed on kättesaadavad ja kes teenivad põhjendatud kasumit. Igal juhul, nagu on täpsustatud allpool põhjenduses 190, esindavad käesolevas uurimises esialgu kasutatud ettevõtjad alumiiniumtoodete laiemat rühma, sealhulgas valtsitud tooteid.

(190)

Teiseks toodavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks peetavad ettevõtjad sageli mitut toodet. Samamoodi on tavaline, et võrdlusriigi sobivate ettevõtjate avalikult kättesaadavad finantsandmed ei ole piisavalt üksikasjalikud, et toote tasandil oleks võimalik üksikasjalikumalt analüüsida müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Samamoodi on käesoleval juhul kindlaks tehtud pressitud toodete tootjate finantsandmed D&B andmebaasis kättesaadavad ainult koondtasandil, kuigi mõned pressitud toodete tootjad valmistavad ka muid alumiiniumist pooltooteid, nagu on selgitatud põhjenduses 186. Seetõttu on alumiiniumi pressimisega tegelevate ettevõtjate kohta kättesaadavad finantsandmed representatiivsed mitte ainuüksi pressitud alumiiniumi turu olukorra jaoks, vaid ka laiema tooterühma, sealhulgas valtsitud toodete turu puhul. Seetõttu lükati alternatiivsete finantsandmete kasutamise taotlus tagasi.

(191)

Lisaks vaidlustasid kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad asjaolu, et komisjon jättis arvestamata Asaş Aluminyumi (töödeldava alumiiniumfooliumi tootja) liiga väikese kasumi tõttu, kuid pidas samas potentsiaalselt tüüpilisteks tootjateks kõiki kasumlikke alumiiniumi pressimisega tegelevaid ettevõtjaid, olenemata nende individuaalsest kasumlikkusest. Zhongji väitis lisaks, et Asaş Aluminyumi kasumlikkus ei olnud töödeldava alumiiniumfooliumi tööstuse jaoks ebamõistlik.

(192)

Komisjon märkis, et põhjendatud kasuminäitajatega (mittenegatiivne või nullkasum) ettevõtjate kogumi koondatud ja kaalutud finantsandmete kasutamine on põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusumma ning kasumisumma leidmiseks asjakohasem kui üheainsa tootja tulemuslikkuse uurimine. Nagu on märgitud põhjenduses 177 ja toimikusse lisatud teadetes, ei saa käesoleval juhul pidada alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses põhjendatuks tasuvuspunkti lähedast kasumit, mis põhineb üksnes ühe ettevõtja andmetel.

(193)

Lisaks väitis Zhongji, et komisjoni järeldused tüüpiliste tootjate puhul kasutatavate finantsandmete kohta tuleb pärast 2020. aasta andmete kättesaadavaks tegemist läbi vaadata. Zhongji väitel on 2019. aasta andmed nii Hiina kui ka teiste võimalike võrdlusriikide teiste tootjate puhul COVID-19 pandeemiast suures osas mõjutamata, samas kui 2020. aasta andmed on pandeemiast täielikult mõjutanud.

(194)

Vastuseks märkis komisjon esiteks, et COVID-19 pandeemia kuulutati välja alles 2020. aasta märtsis (101) ja kattub seega uurimisperioodiga vaid ühe kvartali ulatuses. Teiseks hõlmas uurimisperiood ajavahemikku 2019. aasta juulist 2020. aasta juunini, mis tähendab, et komisjoni hinnangu jaoks on võrdselt olulised nii 2019. aasta kui ka 2020. aasta andmed. Igal juhul ei ole komisjon tuvastanud kättesaadavaid finantsandmeid 2020. aasta kohta, mis oleksid käesoleva juhtumi jaoks asjakohased. Pealegi ei ole Zhongji väide COVID-19 pandeemia mõju kohta tootjatele põhjendatud ja näib ebausutav, arvestades valimisse kaasatud eksportivate tootjate uurimisperioodi tulemusi võrreldes 2019. aastaga.

(195)

Kokkuvõttes leiti, et pressitud alumiiniumi tootjate representatiivset kogumit käsitlevad finantsandmed viitavad alumiiniumist pooltoodete segmendi (sealhulgas töödeldav alumiiniumfoolium) olukorrale ja kasumlikkusele, need on kättesaadavad ja neid peetakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt normaalväärtuse kindlaksmääramiseks piisavaks.

(196)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on uurimise praeguses etapis sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(197)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades ja kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kavatseb komisjon (vastavalt teisele teatele) kasutada sobiva võrdlusriigina Türgit ning peab sobivaks kasutada põhjenduses 223 loetletud pressitud alumiiniumi tootjate finantsandmeid.

(198)

Huvitatud isikute esitatud teabe ja toimikus olemasoleva muu asjakohase teabe põhjal koostas komisjon esimeses teates esialgse loetelu tootmisteguritest, nagu uuritava toote tootmiseks kasutatud materjalid, energia ja tööjõud.

(199)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt tegi komisjon kindlaks ka allikad moonutamata hindade ja võrdlusaluste kindlaksmääramiseks. Peamine allikas, mida komisjon kavatses kasutada, oli andmebaas Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“). Lõpuks tegi komisjon kindlaks tootmistegurite harmoneeritud süsteemi (HS) kohased koodid, mida esimeses teates kavatseti esialgu GTA analüüsis kasutada, tuginedes huvitatud isikute esitatud teabele.

(200)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga esimeses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta. Seejärel ajakohastas komisjon huvitatud isikutelt saadud märkuste põhjal teises teates teavet mitme tootmisteguri kohta.

(201)

Lisaks tegi komisjon kindlaks, et normaalväärtuse arvutamisel tuleb kõrvale jätta mitu teadetes esialgu loetletud tootmistegurit, kuna ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja neid töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisprotsessis tegelikult ei kasutanud (vt täpsemat teavet ka põhjendustes 230–231).

(202)

Eespool öeldut arvesse võttes tehti Türgi puhul kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a;

Tabel 2

Töödeldava alumiiniumfooliumi tootmistegurid

(203)

Toorainete moonutamata hinna kindlaksmääramiseks võttis komisjon aluseks kõigist kolmandatest riikidest, välja arvatud HRVst ning määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest, mis ei ole WTO liikmed, võrdlusriiki suunatud impordi kaalutud keskmise hinna (CIF-hind), nagu see oli esitatud GTAs. Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi, sest nagu ta järeldas, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b (vt punkt 3.3.1 eespool). Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad eksporti. Kaalutud keskmist impordihinda kohandati vajaduse korral imporditollimaksude arvessevõtmiseks.

(204)

Komisjon väljendas koostööd tegevate eksportivate tootjate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata kulusid.

(205)

Mõne tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, käsitles komisjon neid tootmistegureid kulumaterjalidena, nagu on selgitatud põhjenduses 227.

(206)

Vastuseks teisele teatele väitis Zhongji, et komisjoni kasutatud andmebaasid (eelkõige GTA ja D&B) ei ole üldiselt kättesaadavad ja neile pääsevad juurde ainult registreeritud kasutajad ning registreeritud kasutaja staatuse puudumise tõttu ei saa asjaomased isikud oma kaitseõigusi nõuetekohaselt teostada. Lisaks väljendas Zhongji muret D&B andmebaasis sisalduvate andmete usaldusväärsuse pärast, viidates Zhongji Hongkongi sidusettevõtja kohta andmebaasi sisestatud andmetes avastatud ebatäpsustele. Lõpuks väitis Zhongji, et komisjon ei avaldanud teises teates ajakohastatud väärtusi, mida kavatseti kasutada iga tootmisteguri puhul, ega ka aluseks olevaid lähteandmeid ja tehtud arvutusi.

(207)

Esiteks märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt ei pea andmed olema „avalikult kättesaadavad“, vaid „hõlpsasti kättesaadavad“. Komisjon märkis, et „avalikult kättesaadav“ tähendab laiemalt üldsusele kättesaadavat, samas kui „hõlpsasti kättesaadav“ tähendab kõigile kättesaadavat, kui on täidetud teatavad tingimused, näiteks lõivu maksmine. Teiseks on D&B andmebaas terviklik ja laialt kasutatav ning tunnustatud ärikataloog, mida komisjon kasutas võimalike võrdlusriikide mittediskrimineerivaks kindlaksmääramiseks. Zhongji Hongkongi sidusettevõtja kohta andmebaasi sisestatud andmete võimalikud ebatäpsused ei olnud tõendatud. Selle ettevõtja andmed ei ole D&B andmebaasis isegi kättesaadavad (102) ja pealegi sisaldab Zhongji väljavõte pigem modelleeritud kui tegelikke tulusid. Igal juhul ei tohiks väidetavad ebatäpsused vähendada komisjoni käesoleval juhul kasutatud andmete usaldusväärsust, kuna Hongkongis asuva Zhongji sidusettevõtja andmeid ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise otstarbel mingil viisil kasutatud. Kolmandaks tehti kogu asjakohane teave, mida kasutati eksportivate tootjate normaalväärtuse arvutamiseks, sealhulgas kõik alusandmed ja üksikasjalikud arvutused, tootjatele kättesaadavaks üldise või äriühingupõhise teabe avalikustamise teel, mis võimaldas seega nimetatud äriühingutel oma kaitseõigusi nõuetekohaselt teostada. Seepärast lükati see väide tagasi.

(208)

Vastuseks teisele teatele vaidlustasid nii Donghai kui ka Zhongji korduvalt võrdlusriigis makstud imporditollimaksu lisamise igale normaalväärtuse arvutamisel kasutatud sisendile. Zhongji väitel moonutab komisjon imporditollimaksude kulule lisamisega seda kulu ega saa tulemuseks moonutamata tootmiskulusid Hiinas. Zhongji väitis veel, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a ei hõlma vastavad kulud Hiinas imporditollimakse, kuna sisendid toodetakse riigis. Lisaks sellele ja sarnaselt sellega väitis Donghai, et kuna vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a tuleb hindamine teha iga eksportija ja tootja kohta eraldi, ei saa Hiina ettevõtjate siseturult ostetud toorainetele imporditollimaksude lisamist põhjendatuks pidada.

(209)

Tuleb märkida, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaldamisel on eesmärk määrata kindlaks sisendite moonutamata hinnad tüüpilistel turgudel. Kuna võimalike võrdlusriikide omamaiste hindade kohta andmeid ei ole (mis on nii ka käesoleval juhul), kohaldatakse impordihindade andmeid, mis on komisjonile hõlpsasti kättesaadavad. Selleks et jõuda põhjendatud lähisväärtuseni, mis esindab moonutamata omamaist hinda valitud võrdlusriigi siseturul, tuleb kindlakstehtud impordihindu kohandada, lisades asjakohased imporditollimaksud, sest need mõjutavad ka tegelikku hinda siseturul. Imporditollimaksude puudumise korral ei oleks hind võrdlusriigi tüüpiline turuhind. Pealegi tehti see hindamine valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaalide kindlaksmääramisel iga eksportiva tootja kohta eraldi. Seepärast tuli asjaomaste isikute väited tagasi lükata.

(210)

Vastuseks teisele teatele väitsid Donghai ja Zhongji, et alumiiniumimurd, mis neil kogu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisprotsessi käigus tekib, on puhtuselt võrdne või sarnane alumiiniumkangiga ning et murdu kasutatakse valamise etapis samamoodi nagu alumiiniumkange. Seega viitavat nende äriühingute väitel komisjoni teadetes esitatud HS-kood (7602 00) või isegi 8kohaline kood 7602 00 90 erinevale tootele, nimelt alumiiniumimurrule, mis on pärit eri allikatest, on väiksema puhtusega ja erineva sulami koostisega, mis ei vasta ettevõttes tegelikult tekkiva murru kvaliteedile.

(211)

Esiteks täheldas komisjon tõendite põhjal, mille esitasid kaugmeetodil ristkontrolli protsessi käigus nii Donghai kui ka Zhongji, et nende eksportivate tootjate kasutatava (ja müüdava) alumiiniumimurru hind ei olnud samal tasemel alumiiniumkangide omaga, vaid et selle kvaliteedi põhjal tehti 2–9 % hinnaalandus, et kajastada murru puhtust. Seetõttu kinnitati, et alumiiniumkangide hind oli kõrgem kui tekkinud alumiiniumimurru hind.

(212)

Teiseks tegi komisjon kindlaks, et Türgi nomenklatuuris oleva asjakohase kaubakoodi puhul tehakse vahet kaheksakohalise kaubakoodi 7602 00 19 alla kuuluva nn tootmismurru ja kaheksakohalise kaubakoodi 7602 00 90 alla kuuluva murru vahel. Tuginedes läbivaatamisele, mille komisjon tegi seoses asjaomaste isikute esitatud vastavate koodide ja argumentidega, näib, et kaubakood 7602 00 19 kajastab nii Donghai kui ka Zhongji tarbitava ja toodetava murru liiki paremini. Seepärast otsustas komisjon kasutada võrdlusalusena kaubakoodi 7602 00 19 alla kuuluvat impordihinda, mitte äriühingute soovitatud kangide impordihinda.

(213)

Vastuseks teisele teatele väitis Zhongji, et tuginemine Türgi GTA impordiandmetele, kasutades alumiiniumilehtede puhul 8kohalist kaubakoodi (7606 12 92), ei ole tüüpiline ega vasta Zhongji alumiiniumilehtedega seotud kuludele. Täpsemalt väitis Zhongji, et Türgi GTA hinnad on kõrgemad kui liidu hinnad. Lisaks sellele hõlmavad kaubakoodi 7606 12 92 käsitlevad impordiandmed äriühingu väitel ka lennukiosade ja autotööstuse jaoks kasutatavate alumiiniumilehtede importi, mille väidetav tagajärg on märkimisväärne hinnainflatsioon. Zhongji väitis veel, et GTA andmetes ei tehta vahet sulamite liikidel. Kui Zhongji kasutab oma alumiiniumilehtedes ainult teatavaid odavamaid sulamiliike, siis GTA andmed, millele tugines komisjon, hõlmasid kõiki sulameid. Seepärast palus Zhongji kohandada GTA andmeid sellise konkreetse sulami hinna põhjal, mis on keemiliste ja metallikomponentide poolest sarnane klassidega, mida Zhongji kasutas CRU aruandes (103). Zhongji väitis, et ka kaebuses tugineti CRU andmetele, eriti seoses Türgi kui võrdlusriigiga. Donghai esitas sarnase väite, märkides, et CRU andmed on kasutamiseks sobivamad, kuna need võimaldavad tooteid eristada konkreetsete sulamiliikide põhjal. Lõpuks väitis Zhongji, et mitme GTA andmebaasi sisestatud alumiiniumilehtede imporditehingu puhul oli näha ebatavaliselt kõrgeid ühikuhindu ja need tuleks välja jätta.

(214)

Esialgse tähelepanekuna tuletatakse meelde, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a oli komisjoni eesmärk teha kindlaks vastavad tootmiskulud sobivas võrdlusriigis, mille majandusareng on sarnane eksportiva riigi majandusarengu tasemega, või kui seda peetakse vajalikuks, siis moonutamata rahvusvahelised hinnad, kulud või võrdlusalused (104).

(215)

Käesoleval juhul on impordihinnad Türki kättesaadavad GTA andmebaasis (105). Mis puudutab alumiiniumilehti, siis on GTA andmed kättesaadavad kaheksakohalise koodi tasandil, mis võimaldab seega komisjonil tuvastada konkreetselt töödeldava alumiiniumfooliumi tootjate kasutatava paksusega (alla 3 mm) alumiiniumilehtede impordi. Kaheksakohaline kood välistab ühtlasi paksemate alumiiniumilehtede ja muuks lõppkasutuseks, näiteks joogipurkide jaoks ette nähtud või kaetud alumiiniumilehtede arvessevõtmise. Seetõttu ei hõlma GTA andmed 8kohalise koodi tasandil mitte ainult kõiki töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisel kasutatavaid alumiiniumilehtede tüüpe, vaid need välistavad olulisel määral ka muudes rakendustes kasutatavad alumiiniumlehtede tüübid. Seega on sellised andmed alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisel asjakohased

(216)

Erinevalt GTA andmetest, mis hõlmavad usaldusväärselt alumiiniumilehti, mida kasutavad töödeldava alumiiniumfooliumi tootjad, on CRU aruandest tulenevatel andmetel lisaks arvukalt omadusi, mis muudavad need kasutamiseks vähem sobivaks. Esiteks puudutavad CRU andmed, millele Donghai ja Zhongji tuginesid, ainult spetsiifilisest sulamist 1050 valmistatud alumiiniumilehtede hindu. Teisalt ei kasutanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad mitte ainult erinevaid 1xxx-seeria sulameid, vaid nad kasutasid suurtes kogustes ka 8xxx-seeria sulameid, mis on teadaolevalt väga hea kvaliteediga (mis leidis kinnitust ka Zhongji kaugmeetodil tehtud ristkontrolli protsessi käigus) ja seega kallimad kui 1xxx-seeria sulamid. Seetõttu ei saa sulami 1050 hinda pidada nende alumiiniumilehtede tüüpiliseks hinnaks, mida töödeldava alumiiniumfooliumi tootjad tootmisprotsessis tegelikult kasutasid. Pealegi olid asjaomaste isikute pakutud CRU hinnad seotud mitme liidu liikmesriigi (Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa) ja Ühendkuningriigi hindadega ning seetõttu ei kajastanud need olukorda sarnase majandusarengu tasemega võrdlusriigis ega rahvusvahelisi võrdlusaluseid. Veelgi enam, kuigi kaebuses kasutati CRU andmeid, oli nende otstarve pigem määrata kindlaks töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisvõimsus ja tarbimine Türgis, mitte teha kindlaks tootmistegurite võrdlusväärtused.

(217)

Lõpuks uuris komisjon alumiiniumilehtede kohta kättesaadavaid impordiandmeid tervikuna. Keskmise hinna kasutamine vähendab võimalike ebatavaliste hindade mõju vahemiku alumises ja ülemises otsas ning kajastab samamoodi kasutatud toorainete (antud juhul nt sulamitüübid 1xxx ja 8xxx) erinevate kvaliteediomaduste valikut asjaomasel turul.

(218)

Tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Türgi statistikaameti kõige värskemat statistikat (106). Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet tööjõukulude kohta Türgi eri majandussektorites. Komisjon kehtestas võrdlusaluse vastavalt majandustegevuse C.24 (metallitootmine) tööjõukuludele tunni kohta 2016. aastal (107). Väärtusi kohandati veelgi vastavalt inflatsioonile, kasutades Türgi statistikaameti avaldatud omamaiste tootjahindade indeksit, (108) et kajastada uurimisperioodi kulusid.

(219)

Donghai ja Zhongji väitsid, et tööjõu jaoks kasutatava võrdlusaluse poolest on töödeldava alumiiniumfooliumi tootmine lähemal tegevusele, mis kuulub koodi 25 alla (metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed), nimelt klass 25.50 (metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine; pulbermetallurgia) või klass 25.92 (kergmetalltaara tootmine), mitte koodi C.24 alla kuuluvad tegevusliigid. Lisaks väitis Zhongji, et mõned liidu tootjad (Amcor ja Carcano Antonio) on liigitatud NACE kohaselt klassi 25.92.

(220)

Komisjon märkis, et liidu majandustegevuse statistilise klassifikatsiooni alusel (mis on kooskõlas rahvusvahelise ÜRO klassifikatsiooniga) kuulub alumiiniumitootmine 24. jaotisesse, täpsemalt rühma 24.4 (vääris- ja muude mitteraudmetallide tootmine) ja klassi 24.42 (109). Nimetatud klass hõlmab alumiiniumitootmist, sealhulgas sellist tegevust nagu alumiiniumi pooltöötlemine ja alumiiniumist pakkefooliumi tootmine. Asjaolu, et mõne töödeldava alumiiniumfooliumi tootja võib klassifitseerida erinevasse NACE klassi (näiteks 25.92), tähendab lihtsalt seda, et need ettevõtjad toodavad muu hulgas ka metallpakendeid, mida ei peeta töödeldavaks alumiiniumfooliumiks. Seetõttu jäi komisjon seisukohale, et ta oli võrdlusaluse õigesti kehtestanud, kasutades selleks majandustegevuse C.24 (põhimetallide tootmine) tööjõukulusid ja asjaomaste isikute väited tuli tagasi lükata.

(221)

Elektrienergia võrdlushinna kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Türgis äriühingutele (tööstuslikul eesmärgil kasutajad) kehtivaid elektrihindu, mida avaldab Türgi statistikaamet (110). Võrdlusalus määrati kindlaks 23. septembril 2020 avaldatud elektrihinna alusel. Viidatud hind on 2019. aasta II poolaasta ja 2020. aasta I poolaasta keskmine. Komisjon kasutas andmeid tööstuse elektrihindade kohta tarbimisvahemikes 70 000 ≤ T < 150 000 MWh ja > 150 000 MWh. Komisjon kasutas netotaseme hindu (ilma käibemaksuta).

(222)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(223)

Et määrata kindlaks moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, kasutas komisjon viie sellise Türgi äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mis olid kindlaks tehtud sarnase toote tootmisel (muu hulgas alumiiniumist pooltooted), st pressitud alumiinium, nagu selgitatud põhjendustes 190–196. Nagu nendes põhjendustes on kirjeldatud, kasutas komisjon 2019. aasta finantsandmetega seotud arvnäitajaid, kuna need olid kõige värskemad kättesaadavad andmed, mis pealegi kattusid uurimisperioodiga poole aasta ulatuses. Kasutati järgmise viie äriühingu andmeid:

(224)

Eespool esitatud moonutamata hindade ja võrdlusaluste põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(225)

Et teha kindlaks iga vaatlusalust toodet tootva ja eksportiva juriidilise isiku moonutamata tootmiskulud, asendas komisjon iga eksportiva tootja puhul nii seotud kui ka sõltumatutelt isikutelt ostetud tootmistegurid tabelis 2 esitatud tootmisteguritega.

(226)

Esiteks määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud, tuginedes iga äriühingu ostetud tootmisteguritele. Seejärel kohaldas ta moonutamata ühikukulusid iga koostööd tegeva eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegelikule tarbimisele. Komisjon arvestas tootmiskuludest maha tootmisprotsessis uuesti kasutusele võetud kõrvalsaaduste moonutamata kulud.

(227)

Teiseks lisas komisjon moonutamata tootmiskulude kogusumma saamiseks tootmise üldkulud. Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkuludele lisati põhjenduses 205 osutatud kulumaterjalide kulud ning neid väljendati seejärel protsentuaalse osana iga eksportiva tootja tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskuludele.

(228)

Lõpuks lisas komisjon müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, mis määrati kindlaks viie Türgi äriühingu põhjal (vt põhjendus 223). Moonutamata tootmiskulude kogusummale lisatud müügi-, üld- ja halduskulud, mida väljendati protsendina müüdud kaupade kuludest, olid 8,7 %. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskulude kogusummale, oli kasum 7,5 %.

(229)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(230)

Donghai väitis, et tema töödeldavat alumiiniumfooliumi tootvat üksust tuleks normaalväärtuse arvutamisel käsitleda koos teiste samasse kontserni kuuluvate üksustega (edaspidi „Nanshan Group“) konsolideeritud viisil, st komisjon peaks kaaluma ainult nende tootmistegurite hindade võrdlushindadega asendamist, mida Nanshan Group ostis tootmisprotsessi alguses sõltumatult isikult. Sellega seoses viitas Donghai komisjoni praktikale seoses mõistega „üks majandusüksus“, mida kasutati ekspordihinna kindlaksmääramisel. Samamoodi väitis Zhongji, et tema töödeldavat alumiiniumfooliumi tootev üksus hankis suurema osa alumiiniumilehtedest seotud ettevõtjatelt ja et komisjon peaks võtma Zhongji tootmisüksuse normaalväärtuse arvutamisel arvesse nende seotud ettevõtjate kulukomponente (alumiiniumilehtede tootmisel). Zhongji väitel tuleks asjaolu, et Zhongji tootmisüksus oli äriühingute integreeritud rühma liige ja hankis tooraineid seotud üksustelt, nõuetekohaselt kajastada ja käsitleda erinevalt stsenaariumist, kus tooraineid tarnivad sõltumatud tarnijad.

(231)

Esiteks märkis komisjon, et mõistet „üks majandusüksus“ kohaldatakse ekspordi- või omamaise hinna kindlaksmääramisel niivõrd, kuivõrd see annab teavet sõltumatutele klientidele asjakohase hinna kindlaksmääramiseks ja selliste hindade võimalikuks kohandamiseks, kui omamaine või eksportmüük toimub seotud kaupleja kaudu. Seevastu on Donghai ja Zhongji tõstatatud küsimus seotud tootmisprotsessi ja asjaomaste sisenditega, mida tootmisüksused vaatlusaluse toote valmistamisel kasutasid. Sellega seoses on komisjonil järjekindlalt tavaks (mida kohaldatakse ka käesoleval juhul) arvutada normaalväärtus iga üksiku eksportiva tootjaüksuse kohta, võttes aluseks konkreetse tootmisprotsessi ja konkreetsed sisendid, mida iga vaatlusalust toodet tootev juriidiline isik on ostnud. Taotlus määrata tootmisprotsess kindlaks konsolideeritud alusel ja kasutada muude tootmisahela eelneva etapi toodete kui töödeldava alumiiniumfooliumi seotud tootjate tootmistegureid varjaks töödeldavat alumiiniumfooliumi tootvate üksuste tegelikku tööstuslikku ja majanduslikku olukorda põhjendamatu eeldusega, et seotud ettevõtjate rühm moodustab ühe integreeritud tootjaüksuse. Seetõttu lükati Donghai ja Zhongji esitatud väited tagasi.

(232)

Esimene valimisse kaasatud eksportivatest tootjatest, Donghai, eksportis vaatlusalust toodet Hiinas asuva seotud ettevõtja kaudu ja ekspordihinnaks oli vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(233)

Lisaks müüs Donghai vaatlusalust toodet liitu ka ühe liidus asuva seotud ettevõtja kaudu, kes tegutses importijana. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 määrati ekspordihind sellise müügi puhul kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Kohandused tehti seoses kõigi importimise ja edasimüügi vahelisel ajal kantud kuludega, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga, et määrata kindlaks usaldusväärne ekspordihind liidu piiril.

(234)

Teine valimisse kaasatud äriühing Zhongji eksportis vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ning ka Hongkongis asuva seotud ettevõtja kaudu. Zhongji ekspordihind oli liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt.

(235)

Kolmas valimisse kaasatud tootja Xiamen eksportis vaatlusalust toodet Hongkongis asuva seotud ettevõtja kaudu ja väikestes kogustes otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele. Xiameni ekspordihind oli liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt.

(236)

Komisjon võrdles valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(237)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Ekspordihinda kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimis- ning pakendamiskulude, vahendustasu, allahindluste, krediidikulude, pangatasude, aastalõpu hinnavähendite ning tollimaksude alusel.

(238)

Kogu Donghai vaatlusaluse toote eksportmüük toimus Hiinas asuva seotud omamaise kaupleja kaudu, kes müüs töödeldavat alumiiniumfooliumi kas otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele või Saksamaal asuva seotud kaubandusettevõtja kaudu. Donghai väitel tegutses omamaine kaupleja tootmisettevõtete sisemise müügiosakonnana. Tuginedes kättesaadavate tõendite hindamisele, nõustus komisjon esialgu väitega ja omamaise kaupleja puhul artikli 2 lõike 10 punkti i kohast kohandust ei tehtud.

(239)

Peale selle eksportisid Zhongji ja Xiamen uurimisperioodil liitu töödeldavat alumiiniumfooliumi väljaspool liitu, Hongkongis, asuvate seotud kauplejate vahendusel. Komisjon leidis, et nende kauplejate ülesanded olid sarnased esindaja omadega, kuna nad said oma teenuste eest kasumimarginaali.

(240)

Selles kontekstis taotles Xiamen oma Hongkongis asuva kaupleja suhtes „ühe majandusüksuse“ staatuse kohaldamist. Ta väitis, et i) Xiameni kauplemisettevõte ei asu tema valdustes ega tootjate lähedal ning ta hoiab oma arvestusandmeid oma valdustes; ii) lisaks oma kauplemistegevusele tegutseb kaupleja kontserni jaoks ka teatavate abimaterjalide ostuüksusena ning osaleb kontserni valdusettevõtjana ka riskimaandamises ja finantstehingutes; iii) kontrollitud kasumi- ja kahjumiaruande põhjal kattis seotud kaupleja enda kasum tema kontorikulud; iv) kaupleja võttis endale kliendi kohustuste täitmata jätmise riski; v) kaupleja maksis vaatlusaluse toote eksportmüügil liitu prahiraha ja pangatasusid; vi) seotud kaupleja kaudu ei müüda mitte kõiki Xiameni toodetud kaupu – umbes [20–30 %] vaatlusaluse toote müügist ELi ja 100 % muude toodete müügist ELi ning kolmandatesse riikidesse teeb Xiamen otsemüügina. Eespool öeldut arvesse võttes tuli Xiameni väide tagasi lükata.

(241)

Seetõttu kohandati artikli 2 lõike 10 punkti i alusel Xiameni ja Zhongji seotud kauplejate kaudu tehtud müügi andmeid. Kohaldades artikli 2 lõiget 9 analoogia põhjal, hõlmas kohandamine asjaomaste kaubandusettevõtjate müügi-, üld- ja halduskulude mahaarvamist ning mõttelist kasumit, mis põhines ainsa käesolevas juhtumis koostööd teinud sõltumatu importija kasumimarginaalil.

(242)

Valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon dumpingumarginaali arvutamiseks samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(243)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati selline marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel.

(244)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 69,6%.

(245)

Kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase tehti kindlaks, võttes aluseks koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi mahu osakaalu asjaomasest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahus, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas.

(246)

Käesoleval juhul peetakse koostöö taset kõrgeks, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil rohkem kui 90 % liitu suunatud koguekspordist. Seetõttu pidas komisjon asjakohaseks kehtestada üleriigiline dumpingumarginaal, mida kohaldatakse kõigi teiste koostööd mittetegevate eksportivate tootjate suhtes samal tasemel valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks määratud kõige suurema, nimelt Donghai kasumimarginaaliga. Sel viisil kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli 98,9 %.

(247)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(248)

Nagu on märgitud põhjenduses 39, lõppes Ühendkuningriigi EList väljaastumise üleminekuperiood 31. detsembril 2020 ning liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpetati 1. jaanuaril 2021. Sellest tulenevalt palus komisjon huvitatud isikutel esitada ajakohastatud teabe 27 ELi liikmesriigi põhjal. Allpool esitatud näitajad ning hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid arvutati seega ainult EL 27 andmete põhjal.

(249)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet üksteist tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(250)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 209 000 tonni. Komisjon määras selle arvnäitaja kindlaks kogu kättesaadava teabe põhjal, mis käsitleb liidu tootmisharu, näiteks valimisse kaasatud liidu tootjate vastused dumpinguvastast uurimist käsitlevatele küsimustikele ja valimist välja jäetud liidu tootjate makroküsimustikule antud vastused. Nende andmete usaldusväärsust ja täielikkust kontrolliti, võrreldes neid kaebuse andmetega. Nagu on märgitud põhjenduses 27, moodustas kolme valimisse kaasatud liidu tootja toodang üle 50 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(251)

Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja liidu tootmisharu olukorda kajastavad eri majandusnäitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

(252)

Seda tehes ja selleks, et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, kogus komisjon andmeid kogu töödeldava alumiiniumfooliumiga seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks või vabaturu jaoks.

(253)

Komisjon leidis, et osa liidu tootjate kogutoodangust oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks, nagu on osutatud allpool tabelis 3. Tootmisharusisene turg vaatlusalusel perioodil kasvas, kuid uurimisperioodil püsis suhteliselt madalal tasemel, st umbes 15 % tarbimisest. Komisjonil ei ole uurimise selles etapis siiski vaieldamatuid tõendeid selle kohta, kas äriühingud, kes kasutavad töödeldavat alumiiniumfooliumi tootmisahela järgmise etapi toodete tootmiseks, valivad tarnija vabalt või mitte, kuna teave tootmisharusisese müügi ja tootmise kohta põhineb valimisse kaasatud äriühingutelt kogutud andmetel. Komisjon leidis esialgu, et nende vahel võib olla konkurents, ja seetõttu on kõik turuosad arvutatud kogu ELi tarbimise põhjal. Selles etapis on see kõige konservatiivsem lähenemisviis ja igal juhul ei muuda see kahju kohta tehtud järeldusi.

(254)

Komisjon vaatas liidu tootmisharuga seotud teatavad majandusnäitajad läbi üksnes vabaturgu käsitlevate andmete alusel. Need näitajad on müügimaht ja -hinnad liidu turul, turuosa, kasv, ekspordimaht ja -hinnad, kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahavoog. Kui see oli võimalik ja õigustatud, võrreldi läbivaatamise tulemusi tootmisharusisese turu andmetega, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast.

(255)

Teiste majandusnäitajate uurimisel oli aga mõttekas tugineda üksnes kogu tegevusele, sealhulgas liidu tootmisharusisesele tarbimisele. Need näitajad on tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime. Näitajad sõltuvad kogu tootmistegevusest, olenemata sellest, kas toodang on mõeldud tootmisharusiseseks kasutamiseks või seda müüakse vabaturul.

(256)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootjate dumpinguvastast uurimist käsitlevale küsimustikule ja makroküsimustikule esitatud vastuste ning Eurostati impordiandmete põhjal.

(257)

Liidu tarbimine muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 3

Liidu tarbimine (tonnides)

(258)

Vaatlusalusel perioodil tarbimine 2018. aastal kõigepealt veidi suurenes (alla 1 %), millele järgnes 2019. aastal vähenemine 5 % ja seejärel uurimisperioodil veel 1 %. Seega vähenes tarbimine vaatlusalusel perioodil 6 %. Vähenemise põhjustasid vähemalt osaliselt 2019. aastal avaldatud ELi ringmajanduse üldsuunised, mis hõlmavad selliste materjalide nagu alumiiniumi, terase, klaasi jms ringlussevõetavuse eesmärke. Laminaate, mille jaoks õhukest fooliumi koos muude põhimaterjalidega, nagu kile, paber jms kasutatakse, kontrollitakse rangelt, kuna olemasoleva tehnoloogiaga on neid pea võimatu taaskasutada. See mõjutas negatiivselt nõudlust õhukese alumiiniumfooliumi järele.

(259)

Paistab, et COVID-19 pandeemia tarbimist ei mõjutanud. Liidu tootjate esitatud teabe kohaselt suurendas toidukaupade varude soetamine pandeemia alguses esialgu tarbimist, kuid seejärel tarbiti neid tooteid järgmistel kuudel, mistõttu toidupakendite müük veidi vähenes.

(260)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasist võetud TARICi koodide (111) alusel. Impordi turuosa määrati kindlaks asjaomasest riigist pärit impordi mahu alusel, võrrelduna liidu kogutarbimise mahuga, mille andmed on esitatud tabelis 3.

(261)

Asjaomasest riigist pärit import muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Müügimaht ja turuosa

(262)

Hiinast pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 21 % ja selle turuosa kasvas 5 protsendipunkti võrra, jõudes uurimisperioodil 23 %ni. Enne pandeemiat ehk 2019. aastal küündis Hiina impordi turuosa isegi 24 %ni.

(263)

Komisjon tegi impordi hinnad kindlaks, kasutades põhjenduses 260 nimetatud TARICi koode.

(264)

Asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hind muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(265)

Hiinast pärit impordi keskmine hind langes vaatlusalusel perioodil 3 %, st 2 869 eurolt tonni kohta 2 782 eurole tonni kohta. Need hinnad jäid vaatlusalusel perioodil oluliselt madalamaks valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindadest ja tootmiskuludest, nagu on näidatud tabelis 9.

(266)

Et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(267)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi hinna allalöömise marginaalid liidu turul jäid vahemikku 3,9–14,2 %. Tuvastatud kaalutud keskmine hinna allalöömine oli 10,8 %.

(268)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 uuriti dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnates kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajaid.

(269)

Nagu on märgitud põhjenduses 27, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(270)

Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud tootjate dumpinguvastast uurimist käsitlevale küsimustikule esitatud vastustes sisalduva teabe ning valimist välja jäänud tootjate makroküsimustikule antud vastuste põhjal, mida ristkontrolliti kaebuses esitatud andmetega. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud küsimustiku vastustes sisaldunud andmete põhjal. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes representatiivsed.

(271)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(272)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(273)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(274)

Tootmismaht jäi ajavahemikul 2017–2018 peaaegu muutumatuks, 2019. aastal see vähenes ja seejärel uurimisperioodil vähenes veelgi. Tootmise kogumaht vähenes vaatlusalusel perioodil 13 %. Võttes arvesse olukorda vabaturul ja vähenevat müüki (vt tabel 7), suurendasid liidu tootjad tootmise säilitamiseks ja püsikulude hajutamiseks oma müüki tootmisharusisesel turul (vt tabel 7) ja ka eksportmüüki (vt tabel 14). Tootmismaht vähenes sellest hoolimata.

(275)

Tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %. See oli kaalutletud reaktsioon, et piirata kahju, seistes silmitsi müügi vähenemisega vabaturul, mis vähendas tootmist vaatlusalusel perioodil. Kuna tootmine vähenes järsemalt kui tootmisvõimsus, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 7 %, ulatudes uurimisperioodil 75 %ni.

(276)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(277)

Kogumüük ELis oli vaatlusalusel perioodil languses (vähenemine –11 %). Kõige suurem oli langus (–10 %) aastatel 2018–2019, sellele järgnes väike tõus 2 %, mis langes kokku ülemaailmsete tarneahela häiretega COVID-19 pandeemia puhkemise tõttu HRVs.

(278)

Nagu on märgitud põhjenduses 253, oli osa liidu tootjate kogutoodangust ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks. See osa moodustas uurimisperioodil 15 % liidu tarbimisest ja suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Suurenemine toimus peamiselt aastatel 2018–2019 ja uurimisperioodil.

(279)

Liidu tootmisharu kogumüük vabaturul vähenes vaatlusalusel perioodil 15 %. Selle tagajärjel vähenes liidu tootmisharu vabaturu müügi turuosa 63 %-lt 2017. aastal 57 %-le uurimisperioodil. Pärast 5 protsendipunkti suurust langust 2018.–2019. aastal suurenes see uurimisperioodil 1 protsendipunkti võrra.

(280)

Nagu on näidatud punktis 4.5.2.2, ei kaotanud liidu tootmisharu väheneva tarbimise tingimustes mitte ainult müügimahtu ELis, vaid ka turuosa vabaturul.

(281)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(282)

Tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 10 %, sest liidu tootmisharu püüdis tagada oma kestlikkust ja joonduda siseturul valitseva nõudluse järgi.

(283)

Sellest tulenevalt suurenes liidu tootmisharu tootlikkus 2018. aastal kõigepealt 108 tonnilt 112 tonnini täistööajale taandatud töötaja kohta, enne kui see pärast tootmismahu vähenemist vähenes. Seega vähenes tootlikkus kokku 3 %. See on nii seetõttu, et 2018. aastal tööhõive vähenes, samas kui tootmine püsis suhteliselt stabiilsena. Samas vähenes tootmine alates 2019. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni väiksema müügi tõttu kiiremini kui tööhõive, mille tagajärg oli tootlikkuse vastav vähenemine.

(284)

Kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(285)

Käesolev on esimene vaatlusaluse toote dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(286)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad liidus

(287)

Müügihinnad vabaturul tõusid esmalt 2018. aastal 3 396 eurolt 3 557 eurole tonni kohta. Seejärel vähenesid need 2019. aastal 3 408 euroni ning langesid siis veel, 3 359 eurole tonni kohta.

(288)

Valimisse kaasatud tootjate ühiku tootmiskulu kasvas 2018. aastal 3 423 eurolt tonni kohta 6 % ja seejärel 2019. aastal veel 3 %, küündides 3 733 euroni tonni kohta. See näitaja püsis uurimisperioodil enam-vähem stabiilsena. Ühel valimisse kaasatud liidu tootjal tekkis restruktureerimisega seotud kulusid (peamiselt koondamispaketid), mis mõjutas uurimisperioodil tootmiskulusid. Samas oleks valimisse kaasatud liidu tootjate ühiku tootmiskulu isegi ilma nende kuludeta uurimisperioodil 3 % suurem kui 2017. aastal.

(289)

Ühiku tootmiskulu üldise suurenemise vaatlusalusel perioodil põhjustas peamiselt tootmismahu 13 % vähenemine (valimisse kaasatud liidu tootjate puhul 15 %). Erakorraliste restruktureerimiskulude kõrval on see eriti nähtav 2019. aastal, millal need kulud olid väikesed, kuid valimisse kaasatud liidu tootjate toodangu vähenemine oli väga märkimisväärne (–19 %). Seejärel hakkasid kõik valimisse kaasatud liidu tootjad kohanema, mille tulemusel müügi- ja tootmismaht uurimisperioodil veidi paranes, seda ka HRVst pärit impordi vähenemise tõttu pandeemia puhkemise järgsel ajal. Osa püsikulude kaotamine ja hajutamine põhjustas uurimisperioodil tootmise ühikukulu vähenemise (kui ei võeta arvesse restruktureerimiskulusid).

(290)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(291)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid 2018. aastal 6 % ja vähenesid siis 2019. aastal 7 %. Seejärel suurenesid need uurimisperioodil 26 %, mis on liidu tootja kantud restruktureerimiskulude tegur. Kui neid erakorralisi kulusid ei arvestata, oleks see näitaja uurimisperioodil [77 000–81 000], mis on [2–7] % suurem kui 2017. aastal.

(292)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(293)

Lõppvarud püsisid vaatlusalusel perioodil mõistlikul tasemel. Kuna töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu tegutseb tavaliselt tellimuspõhise tootmise põhimõttel, on see näitaja üldises kahjuanalüüsis vähem oluline.

(294)

Toodanguna väljendatud lõppvarude protsent osutab 2019. aastal väikesele vähenemisele ja uurimisperioodil väikesele suurenemisele. Need varude varieerumised ei ole siiski erakordsed.

(295)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(296)

Et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks sõltumatutele liidu klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(297)

Liidu tootmisharu müük sõltumatutele klientidele muutus kahjumlikust müügist 2017. aastal veidi vähem kahjumlikuks 2018. aastal, seejärel märkimisväärselt kahjumlikuks 2019. aastal ja veelgi kahjumlikumaks uurimisperioodil (–9,6 %). Tuleb märkida, et üks valimisse kaasatud liidu tootja alustas uurimisperioodil restruktureerimist. Restruktureerimise kulud, sealhulgas lahkumishüvitised, mõjutasid uurimisperioodi teist poolt negatiivselt. Siiski oleksid valimisse kaasatud tootjad isegi ilma nende erakorraliste kuludeta uurimisperioodil ikkagi kahjumis (–5,6 %).

(298)

On selge, et liidu tootmisharu sai kahju juba 2017. aastal. See ei ole üllatav, kui arvestada Hiina impordi turuosa (2017. aastal 18 %) hindadega, mis on ühtaegu madalamad nii liidu tootmisharu hindadest kui ka tootmiskuludest. Nagu on selgitatud põhjendustes 260 ja 261, suurenesid liidu tootjate kulud rohkem kui nende hinnad, mistõttu liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes. Liidu tootmisharu ei saanud hindu tõsta kulude suurenemisega samas tempos HRVst pärit impordist põhjustatud hindade alandamise surve tõttu (nii mahu kui ka madala hinna mõttes). Kogu vaatlusalusel perioodil olid Hiina hinnad püsivalt madalad ja märkimisväärselt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad (vt tabelid 5 ja 9), mis piiras hinnatõusu. Selle tulemuseks oli hindade allasurumine ja kasumlikkuse vähenemine, mis jätkus uurimisperioodil. Pärast väikest 1 % tõusu 2018. aastal langesid Hiina hinnad 2019. aastal 3 % ja seejärel uurimisperioodil 0,7 %. Need jäid tunduvalt madalamaks liidu tootmisharu saavutatud hinnatasemest. Seda tõendavad ka põhjenduses 224 märgitud olulised hinna allalöömise marginaalid.

(299)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil netorahavoog vähenes kooskõlas kasumlikkuse muutumisega.

(300)

Investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil 23 %. Ambitsioonikad investeerimiskavad peatati ebapiisava kasumlikkuse tõttu. Nende asemel viidi ellu vähem ambitsioonikad kavad.

(301)

Investeeringutasuvus on kasum, väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil see vähenes –2 %-lt 2017. aastal –24 %-le uurimisperioodil. Selline muutus oli tingitud liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemisest.

(302)

Nagu on märgitud põhjenduses 256, on valimisse kaasatud liidu tootjatel üha keerulisem investeerimiseks kapitali koguda. Kuna investeeringutasuvus vähenes sedavõrd kiiresti, on valimisse kaasatud tootjate edasine kapitali kaasamise võime veelgi suuremas ohus.

(303)

Vaatlusalusel perioodil suurenes HRVst pärit töödeldava alumiiniumfooliumi import, mis oli juba 2017. aastal märkimisväärne, tuntavalt nii absoluutarvudes (+21 %) kui ka suhtelises arvestuses (turuosa +5 protsendipunkti), samal ajal kui tarbimine vähenes ELis 6 %. Uurimisperioodil lõid valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordihinnad liidu hindu alla keskmiselt 10,8 %. Olenemata valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul tuvastatud konkreetsest hinna allalöömisest täheldas komisjon ka seda, et Hiina hinnad olid kogu vaatlusalusel perioodil pidevalt madalad ja liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamad (vt tabelid 5 ja 9). Liidu tootmisharu ei saanud hindu tõsta kulude suurenemisega samas ulatuses HRVst pärit impordist põhjustatud hindade alandamise surve tõttu (nii mahu kui ka madala hinna mõttes).

(304)

Juba vaatlusaluse perioodi alguses ilmnesid liidu tootmisharus märgid kahjust. See ei ole üllatav, arvestades, et Hiina impordi turuosa oli 2017. aastal 18 % ja selle hind oli oluliselt madalam kui liidu tootmisharu hind (vt tabelid 5 ja 9).

(305)

Kõigi makromajanduslike näitajate, nagu toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht ELi turul, turuosa, tööhõive ja tootlikkus, suundumus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne. Samamoodi olid vaatlusalusel perioodil negatiivse suundumusega peaaegu kõik mikromajanduslikud näitajad, nagu müügihinnad ELi vabaturul, tootmiskulud, tööjõukulud, kasumlikkus, lõppvarud, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus. Samad kahjunäitajad liikusid negatiivses suunas ka ajavahemikul 2017–2019, st enne COVID-19 pandeemia algust. Paljude näitajate puhul oli olukord uurimisperioodil parem kui 2019. aastal. Selle peamine põhjus on HRVst pärit impordi madalam tase, mille põhjustas pandeemia puhkemine 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta alguses. See rõhutab veelgi selle impordi mõju liidu tootmisharu üldisele olukorrale.

(306)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon esialgu, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(307)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid, ning jälgis, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Tehti kindlaks järgmised võimalikud tegurid: tarbimine; COVID-19 pandeemia; väidetav investeeringute nappus; liidu tootmisharu restruktureerimine; suured tootmiskulud liidus; import kolmandatest riikidest; liidu tootmisharu eksporditulemused.

(308)

Liidu tootmisharu olukorra halvenemisega samal ajal toimus Hiinast märkimisväärses mahus impordi sissevool, mis lõi järjepidevalt alla liidu tootmisharu hindu ning surus alla liidu turu hinnataset. Nagu on osutatud põhjenduses 224, lõid valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordihinnad liidu hindu alla keskmiselt 10,8 %.

(309)

HRVst pärit impordi maht suurenes (nagu osutatud tabelis 4) 36 660 tonnilt 2017. aastal 44 276 tonnini uurimisperioodil ehk 21 %. Turuosa omakorda suurenes 29 %, st 18 %-lt 23 %-le. Samal perioodil (nagu näidatud tabelis 7) vähenes liidu tootmisharu müük vabaturul 15 % ning tema turuosa vabaturul vähenes 63 %-lt 57 %-le, mis on 10 % vähenemine.

(310)

Olukord aastatel 2017–2019 on veelgi kõnekam, kuna Hiina import suurenes 27 % (36 660 tonnilt 46 595 tonnini), ja saavutati turuosa 24 %, samas kui liidu tootmisharu turuosa vabaturul kahanes 56 %ni (12 % vähenemine). Hoolimata tarbimise vähenemisest 2018.–2019. aastal jätkus Hiina impordi kasv ja selle turuosa suurenemine liidu tootmisharu arvelt.

(311)

Dumpinguhinnaga impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 3 % (nagu on näidatud tabelis 5), 2 869 eurolt 2 781 eurole tonni kohta. Liidu tootmisharu hinnad vähenesid samal perioodil vaid 1 %, 3 396 eurolt tonni kohta 2017. aastal 3 359 eurole tonni kohta uurimisperioodil. Seega, kuigi Hiina hindade tase oli 2017. aastal madalam, langesid need vaatlusalusel perioodil rohkem (–88 eurot tonni kohta) kui liidu tootmisharu hinnad (–37 eurot tonni kohta). Samuti langesid Hiina hinnad 2017.–2019. aastal 2 %, samal ajal kui liidu tootmisharu hinnad tõusid vähem kui 1 % (12 eurot tonni kohta).

(312)

Dumpinguhinnaga impordi surve avaldas seega liidu tootmisharule märkimisväärset hinnasurvet. Liidu tootmisharu ei saanud hindu tõsta kulude suurenemisega samas tempos Hiina impordist põhjustatud hindade alandamise surve tõttu (nii mahu kui ka madala hinna mõttes). Sellise hindade alandamise surve ulatus ilmneb juba asjaolust, et kogu vaatlusalusel perioodil olid Hiina hinnad pidevalt madalad ja oluliselt väiksemad kui liidu tootmisharu hinnad ja tootmiskulud, mis piiras hindade tõstmise võimalust (vt põhjendus 265). See tõi kaasa liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemise.

(313)

Erinevus 2019. aasta ja uurimisperioodi vahel on eriti ilmne HRVst pärit impordi ja liidu tootmisharu olukorra vahelise seose kontekstis. Kui import vähenes, kuna HRVs tekkisid pandeemia puhkemise tõttu tootmises ja ekspordis häired, paranesid veidi valimisse kaasatud liidu tootjate müük ja ühiku tootmiskulud ning liidu tootmisharu kasumlikkus (arvestamata erakorralisi restruktureerimiskulusid).

(314)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et Hiinast pärit import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Sellisel kahjul oli mõju nii mahule kui ka hindadele.

(315)

Üks eksportiv tootja väitis, et liidu tootmisharu kahju allikas võib olla töödeldava alumiiniumfooliumi asendamine teatavates segmentides teiste toodetega.

(316)

Nagu on märgitud põhjenduses 258, liidu tarbimine 2019. aastal ja uurimisperioodil vähenes. Sellegipoolest suurenes HRVst pärit import kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, samas kui tarbimine vähenes. Kui nõudlus väheneb, eeldatakse tavaliselt, et see mõjutab kõiki tootjaid sarnasel viisil või isegi et eksport väheneb omamaise (liidu) müügiga võrreldes rohkem, võttes arvesse omamaiste tootjate ja klientide lähedust. Siiski suurenes HRVst pärit import kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 21 % (2019. aastal 27 %), samas kui liidu müük vabaturule vähenes 15 % (2019. aastal 16 %). Lisaks langes mõnede põhjenduses 284 käsitletud näitajate teatav paranemine kokku tarbimise pideva vähenemisega, nagu ilmneb tabelist 4. Ainus märkimisväärne erinevus nende kahe perioodi vahel oli HRVst pärit odava impordi pandeemiast tingitud madalam tase.

(317)

COVID-19 pandeemia, mis algas 2020. aasta esimeses pooles mõjutas ELi turul valitsevat olukorda mitmel viisil. Nagu märgitud põhjenduses 259, ei mõjutanud see üldist tarbimist, samas kui HRVst pärit import veidi vähenes.

(318)

Nagu selgitatud põhjenduses 262, oli Hiinast pärit dumpinguhinnaga import ajavahemikul 2017–2019 juba aasta-aastalt järjekindlalt kasvanud, olles seega kasvanud COVID-19 pandeemia alguseks 2020. aasta esimeses pooles üle 27 %. Teisisõnu oli dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule tekkinud oluline kahju enne COVID-19 pandeemia algust juba realiseerunud, nagu näitas kõigi makro- ja mikromajanduslike näitajate negatiivne suundumus 2017.–2019. aastal. Lisaks sellele, nagu on arutatud põhjenduses 284, avaldas 2020. aasta alguses HRVst pärit impordi pandeemia tõttu väiksem maht mõnele kahjunäitajale positiivset mõju. See toonitab veelgi tugevat seost impordi ja liidu tootmisharu kahjustava olukorra vahel.

(319)

Eespool öeldut silmas pidades tegi komisjon esialgse järelduse, et COVID-19 pandeemia ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(320)

Üks eksportiv tootja ja kaks kasutajat väitsid, et üks kahju põhjuseid on liidu tootmisharu vähene investeerimine oma tootmisrajatistesse.

(321)

On tõsi, et nagu põhjenduses 256 märgitud, peatati mõned valimisse kaasatud liidu tootjate ambitsioonikad investeeringud. See oli siiski liidu tootmisharu kahjustava olukorra tagajärg, mitte selle põhjus. Hoolimata liidu tootmisharu raskest olukorrast kogu vaatlusaluse perioodi jooksul on uurimine näidanud, et investeeringuid tehti tootmisliinide kvaliteedikontrolli mehhanismidesse ja olemasoleva masinapargi muudesse täiendustesse. Lisaks investeerisid mitu äriühingut uurimis- ja arendustegevusse, et toota õhemat töödeldavat alumiiniumfooliumi ja kasutada seda elektrisõidukite akude tootmisel. See näitab, et liidu tootmisharu kohanes turu nõuetega oma rahaliste võimaluste piires.

(322)

Kuigi ei saa välistada, et liidu tootmisharu pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks võib olla vaja teha lisainvesteeringuid uusimasse tehnoloogiasse, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu tootmisseadmete olukord ja tegevuskulude areng ei nõrgenda kindlaks tehtud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(323)

Eespool öeldut silmas pidades tegi komisjon esialgse järelduse, et piiratud investeeringud ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(324)

Üks kasutaja nimetas liidu tootmisharu kahjustava olukorra põhjusena turult lahkuvaid liidu tootjaid ja restruktureerimist.

(325)

Enamik tema nimetatud turult lahkumistest leidis aset enne vaatlusalust perioodi. Ei olnud põhjuseid, mis näitaksid, et need sulgemised toimusid õiglastel turutingimustel. Sarnaselt põhjenduses 271 selgitatud investeeringute olukorraga on tootmisrajatiste ja ettevõtete sulgemine liidu tootmisharu kahjustava olukorra tagajärg, mitte selle põhjus. Restruktureerimise ja kohanemise osana leevendavad sellised sulgemised tavaliselt kahju, mitte ei süvenda seda.

(326)

Nagu on märgitud põhjenduses 253, on tõsi see, et uurimisperioodi teises pooles võisid ühe valimisse kaasatud liidu tootja restruktureerimiskulud mõjutada mõningaid näitajaid, näiteks tootmiskulusid, tööhõivekulusid ja kasumlikkust. Seetõttu uuris komisjon põhjendustes 260–261, 263 ja 268 ka kahju pilti, jättes need kulud kõrvale. Isegi ilma nende kuluelementideta on selge, et liidu tootmisharu kandis kahju kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, sealhulgas uurimisperioodil. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(327)

Eespool öeldut silmas pidades tegi komisjon esialgse järelduse, et liidu tootmisharu restruktureerimine ei mõjutanud liidu tootmisharu kantud olulist kahju.

(328)

Üks kasutaja väitis, et liidu tootmisharu kahjustava olukorra põhjuseks on kõrged palgad ja energiahinnad.

(329)

Liidu tootjad vähendasid alates 2017. aastast kuni uurimisperioodini töötajate arvu tootmises ja halduses, millega vähendati oluliselt nende üldisi tööjõukulusid, et säilitada konkurentsivõime väiksema turuosaga. Nagu on näidatud tabelis 10, keskmised kulud töötaja kohta uurimisperioodil suurenesid, kuid see oli peamiselt tingitud ühe valimisse kaasatud tootja restruktureerimisest. Kui neid erakorralisi kulusid ei arvestata, püsib keskmine kulu töötaja kohta vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena, samas kui valimisse kaasatud liidu tootjad teenivad ikkagi kahjumit (–5,6 %) (vt põhjendus 268).

(330)

Mis puudutab energiakulusid, siis need moodustavad tootmiskuludest suhteliselt väikese osa (umbes 3 %) ega avalda seetõttu tabelis 9 esitatud tootmiskulude suurenemisele olulist mõju. Ehkki valimisse kaasatud liidu tootjate toodetud töödeldava alumiiniumfooliumi energiakulu tonni kohta suurenes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 12 %, on see osaliselt tingitud vähenenud tootmismahust; kui arvestada energiakulu osakaalu tootmiskuludes, ei saa see mingil juhul olla tabelis 9 esitatud tootmiskulude suurenemise põhjus.

(331)

Üks kasutaja väitis, et liidu tootmisharule tekitab olulist kahju vertikaalse integratsiooni puudumine.

(332)

Komisjon märkis, et vertikaalse integratsiooni puudumine ei katkesta põhjuslike seoste ahelat, kuna see tegur ei ole vaatlusalusel perioodil muutunud. Pealegi ei ole ka mitte kõik Hiina eksportivad tootjad vertikaalselt integreeritud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(333)

Eespool öeldut silmas pidades tegi komisjon esialgse järelduse, et palgad, energiakulud ja vertikaalse integratsiooni puudumine ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(334)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Import kolmandatest riikidest

(335)

Import kolmandatest riikidest oli suhteliselt piiratud. Kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt Hiina hindadest kõrgemad. Need olid 2017. ja 2018. aastal liidu hindadest vaid veidi madalamad ning tõusid siis 2019. aastal ja uurimisperioodil neist kõrgemaks. Impordi mahud vaatlusalusel perioodil vähenesid (–21 %). Võttes arvesse tarbimise vähenemist, püsis nende turuosa vaatlusalusel perioodil umbes 5 % juures. Nende hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 12 %.

(336)

Selle põhjal järeldas komisjon, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi areng ei mõjutanud liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimist.

(337)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(338)

Liidu tootmisharu eksport suurenes vaatlusalusel perioodil 7 %, 57 356 tonnilt 2017. aastal ligikaudu 61 811 tonnini uurimisperioodil.

(339)

Ekspordi keskmine hind tõusis esmalt 2018. aastal 4 % ja langes seejärel uurimisperioodil järk-järgult madalamale tasemele kui 2017. aastal (–3 %). Selle ekspordi keskmine hind oli järjepidevalt kõrgem kui hind, mida liidu tootmisharu suutis ELi turul saavutada.

(340)

Pidades silmas liidu tootmisharu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnataset, tegi komisjon esialgse järelduse, et eksporditegevus ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(341)

Liidu tootmisharu olukorra halvenemise ja HRVst pärit impordi suurenemise vahel on selge seos.

(342)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Ükski tegur ei aidanud ei üksi ega koos teiste teguritega kaasa vaatlusalusel perioodil täheldatud kahjunäitajate negatiivsele arengule.

(343)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(344)

Liidus on üksteist teadaolevat kontserni, kus toodetakse töödeldavat alumiiniumfooliumi. Liidu tootmisharu annab otseselt tööd enam kui 2 000 töötajale ning kaudselt veel arvukatele sellele tuginevatele töötajatele. Tootjad on laialt üle liidu jaotunud.

(345)

Meetmete puudumisel on liidu tootmisharule tõenäoliselt märkimisväärne halb mõju, mis väljendub edasises hindade allasurumises, väiksemas müügis ja kasumlikkuse edasises vähenemises. Need meetmed võimaldavad liidu tootmisharul saavutada oma potentsiaali liidu turul, taastada kaotatud turuosa ning suurendada kasumlikkust kuni tasemeni, mida saab eeldada tavapärastel konkurentsitingimustel.

(346)

Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et meetmete kehtestamine on liidu tootmisharu ja seda varustavate tarnijate huvides.

(347)

Nagu on märgitud põhjenduses 36, vastas küsimustikule üheksa painduvate pakendite tööstust ja ehitusmaterjalide tööstust esindavat kasutajat. Üheksa äriühingu arvele jääb uurimisperioodil umbes 27 % Hiina impordist. Veel kaks kasutajat esitasid märkusi, kuid ei vastanud küsimustikule. Nende vastuste põhjal ei tuvastanud komisjon olulist sõltuvust Hiinast imporditud töödeldavast alumiiniumfooliumist. Enamiku koostööd tegevate kasutajate puhul moodustas HRVst pärit töödeldav alumiiniumfoolium null kuni 7 % nende toodete tootmiskuludest, mille jaoks töödeldavat alumiiniumfooliumi kasutati. Erandiks olid kaks kasutajat (üks ehitus- ja teine pakendisektoris), kes impordivad HRVst vastavalt [80–95] % ja [85–100] % oma töödeldavast alumiiniumfooliumist, mis moodustab vastavalt [15–25] % ja [20–30] % nende asjaomase tootmise kuludest. Uurimise praeguses etapis on nende esitatud vastustes teabelünki ja nende võimet lisakulusid edasi anda või katta ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Seda aspekti uuritakse edasi.

(348)

Neli kasutajat väitsid, et liidu tootjad ei suuda pakkuda sama kvaliteediga töödeldavat alumiiniumfooliumi nagu Hiina tootjad, kuna napib investeeringuid uutesse masinatesse ja tootmisliinide kvaliteedikontrolli seadmetesse. Kuigi vastab tõele, et liidu tootjatel on üldiselt Hiina tootjatest vanem masinapark, on liidu tootjad teinud investeeringuid ja rakendavad ka tootmisliinide kvaliteedi tuvastamise seadmeid. Nagu näitavad liidu tootmisharu ekspordinäitajad, suudavad liidu tootjad edukalt konkureerida ka kolmandate riikide turgudel, mis tõestab, et nende toode ei ole üleilmsete standarditega võrreldes üldiselt kehvem. Kuigi mõnel Hiina turuliidril on seadmed, mis suudavad tõhusalt toota kvaliteetset toodet, on ühe kasutaja esitatud kvaliteedianalüüs näidanud, et see ei kehti kogu HRV töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu ja kõigi selle eksportivate tootjate puhul.

(349)

Kolm kasutajat väitsid, et liidu tootjad ei paku suuri laiusi või vähemalt esineb neil konkreetsete mõõtmete puhul tarnepiiranguid. Uurimise käigus leiti, et liidu tootjad said tarnida kõiki turul nõutud laiusi. Teatavad laiused võivad olla kulutõhusamad kui teised, olenevalt valtspingi maksimaalsest laiusest, mis kajastub seejärel hinnaläbirääkimistel, kuid see on tavapärane äritava.

(350)

Kolm kasutajat väitsid, et liidu tootjad ei suuda pakkuda kvaliteetset töödeldavat alumiiniumfooliumi, mille paksus on alla 6 mikroni. Nagu on selgitatud põhjenduses 50, leidis komisjon, et liidu tootmisharul on olemas tootmisvõimsus ja müük selles segmendis ning samuti teeb ta investeeringuid alla 6 mikroni paksuse fooliumi tootmisse, mis oli uurimisperioodil arenev ja suhteliselt väikese tarbimisega turusegment.

(351)

Kaks kasutajat väitsid, et dumpinguvastased tollimaksud põhjustavad tarneahela katkestusi. Ehkki tippkoormus võib teatavates olukordades põhjustada pikemaid tarneaegu ja Hiina tootjatel võib olla suurem rahaline paindlikkus toorainete lattu varumiseks, on oluline märkida, et samamoodi võib katkestusi esineda HRVst lähtuvas tarneahelas, nagu juhtus COVID-19 tõttu, mis muudab liidu tootjate püsimajäämise Euroopa varustuskindluse tagamise oluliseks teguriks. Igal juhul, nagu on esitatud tabelis 6, on liidus kasutajatele kättesaadav märkimisväärne vaba tootmisvõimsus.

(352)

Kaks kasutajat väitsid, et dumpinguvastased tollimaksud ohustaksid töötleva tööstuse konkurentsivõimet liidu turul, kus konkureeritakse ELi-väliste riikide tootjatega, kuna kulude kasvu ei saa nende klientidele üle kanda. Seetõttu võivad Euroopa töötlejad viia tootmise liidust välja. Konkreetseid tõendeid lisakulude töötlejatele ülekandmise võimaluse puudumise kohta siiski ei esitatud.

(353)

Kaks kasutajat väitsid, et tollimaksud oleksid vastuolus Euroopa kestlikkuseesmärgiga, kuna õhema töödeldava alumiiniumfooliumi kasutamine aitaks nende eesmärkideni jõuda. Kuigi komisjon järeldas juba eespool (vt põhjendus 50), et liidu tootmisharul on õhema töödeldava alumiiniumfooliumi tootmiseks suurepärased võimalused, tuleb siiski märkida, et Euroopa Liit ei saa rajada kestlikku rohelist poliitikat, mille elemendiks on ehitussektori keskkonnasäästlikumad isolatsioonimaterjalid, HRVst pärit agressiivse dumpinguhinnaga ja kahjustavale impordile.

(354)

Üks kasutaja väitis, et tollimaksud moonutaksid turgu, kuna kahe suurima töödeldava alumiiniumfooliumi tootja (kes on ka töötlejad) tootmisharusisene tarbimine oleks nende tootmisest 70 % suurem. Arvestades liidu tootjate arvu, on ülimalt ebatõenäoline, et kahe töödeldava alumiiniumfooliumi integreeritud tootja (kes on ka töötlejad) tootmisharusisene tarbimine moonutaks turgu. Pealegi on ELis olemas märkimisväärne töödeldava alumiiniumfooliumi vaba tootmisvõimsus. Lisaks tähendaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmine sel põhjusel ühe ärimudeli (integreerimata tootmine) eelistamist teisele.

(355)

Üks kasutaja väitis, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise asemel võiks liidu tootmisharule pakkuda riigiabi. Komisjon märkis, et finantsabi ei ole siiski õige vahend kahjustava dumpingu vastu võitlemiseks.

(356)

Arvestades eespool öeldut, järeldas komisjon, et kasutajad ei ole ühtselt meetmete kehtestamise poolt ega vastu. Need kasutajad, kes olid meetmete kehtestamise vastu, eelkõige kaks põhjenduses 339 nimetatut, võivad kogeda teatavaid negatiivseid tagajärgi.

(357)

Algatamise kohta esitas märkusi viiest sõltumatust importijast koosnev konsortsium. Importijate küsimustikule esitas vastused siiski ainult üks sõltumatu importija, kelle toodang moodustas [15–25 %] HRVst pärit impordist. Uurimise praeguses etapis on tema esitatud vastustes teabelünki ja tema võimet lisakulusid edasi anda või katta ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Seda aspekti uuritakse edasi.

(358)

Konsortsium väitis, et liidu tootjad ei suuda enamiku oma tootjate vertikaalse integratsiooni puudumisest tulenevate tehniliste piirangute tõttu toota töödeldava alumiiniumfooliumi kogu tootevalikut nõutava kvaliteediga ja nõutavas mahus. See suurendaks pikema tarneahela tõttu tootmiskulusid, halvendaks kvaliteeti, suurendaks sõltuvust tooraineturust (alumiiniumilehed) ja pikendaks tarneaegu. Lisaks väitis konsortsium, et investeeringute nappus, eriti mis puudutab investeeringuid tootmisliinide tuvastussüsteemidesse, on põhjustanud kvaliteediprobleeme. Seetõttu prognoosib konsortsium meetmete kehtestamise korral tarnepuudust, eriti õhukese töödeldava alumiiniumfooliumi puhul. Selline olukord koos kõrgemate hindadega kahjustaks liidu töötlejate (kasutajate) konkurentsivõimet.

(359)

Nagu on arutatud punktis 4.6.2.1, paistab liidu tootmisharul olevat piisavalt vaba tootmisvõimsust, isegi kui arvestada kahe liidu suure tootja tootmisharusisese tarbimise kõrget taset. Vastupidiselt importijate konsortsiumi väitele on tehtud investeeringuid tootmisliinide kvaliteedikontrolli ja andmed ei osuta järjekindlalt Hiina töödeldava alumiiniumfooliumi paremale kvaliteedile.

(360)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon praeguses etapis, et meetmete kehtestamine ei pruugi olla importijate huvides. Komisjon hindas siiski täiendavalt nende tõenäolist mõju, kaaludes erinevaid kaalul olevaid huve (vt punkt 6.4).

(361)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 1 hindas komisjon konkureerivaid huve ja pööras erilist tähelepanu vajadusele kõrvaldada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents.

(362)

Seoses hinnatõusuga selgus uurimise käigus, et Hiina hinnad lõid liidu hindu alla keskmiselt 10,8 % ja et hindade allasurumine halvendas liidu tootmisharu olukorda. Komisjon leidis, et kui hinnad peaksid taas tõusma kestlikkuse tasemele, oleks selline hinnatõus liidu turul valitseva konkurentsi suurust arvestades piiratud. Nagu juba punktis 4.6.2.1 osutatud, on liidu tootmisharul piisav vaba tootmisvõimsus. Seega oleks ka negatiivne mõju kasutajatele piiratud. Ükski kasutajate ja importijate esitatud ja põhjendustes 340–348 ning 350–351 käsitletud konkreetsest argumendist ei muuda seda järeldust.

(363)

Hinnates importijatele avalduva negatiivse mõju suurust, märkis komisjon kõigepealt, et koostöö tase oli suhteliselt madal, kuna küsimustikule esitas vastuse ainult üks viiest koostööd teinud importijast. Nagu on märgitud põhjenduses 349, on uurimise selles etapis võimatu kindlaks teha, kas importija suudaks hinnatõusu enda kanda võtta, kuna ta ei esitanud asjakohaseid andmeid.

(364)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et puuduvad mõjuvad põhjused arvata, et ajutiste meetmete kehtestamine Hiinast pärit töödeldava alumiiniumfooliumi impordi suhtes ei ole liidu huvides.

(365)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(366)

Praegusel juhul väitsid kaebuse esitajad, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines tooraine moonutusi. Niisiis selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantud kahju alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaste moonutuste puudumise korral. Seejärel uuriti, kas valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaal oleks suurem kui nende turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal (vt allpool põhjendus 380).

(367)

Kõigepealt selgitas komisjon välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaste moonutuste puudumise korral. Praegusel juhul saaks kahju kõrvaldatud, kui liidu tootmisharu suudaks katta oma tootmiskulud, sh mitmepoolsetest keskkonnalepingutest (milles liit on osaline) ja nende protokollidest ning samuti (alusmääruse artikli 7 lõike 2d) Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevad kulud, ja saavutada mõistliku kasumi (edaspidi „taotletav kasum“).

(368)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c, milles käsitletakse taotletavat kasumit, võttis komisjon arvesse järgmisi tegureid:

(369)

Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(370)

Vaatlusalusel perioodil õnnestus ainult ühel valimisse kaasatud äriühingul saada 2017. aastal rohkem kui 6 % kasumit. Kaks teist valimisse kaasatud äriühingut, kelle arvele jäi üheskoos [65–85] % kõigi valimisse kaasatud äriühingute müügist liidus, olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kahjumlikud. Võttes arvesse iga valimisse kaasatud äriühingu suurimat kasumimarginaali vaatlusalusel perioodil, oli liidu tootmisharu konsolideeritud kasumimarginaal 1 % suurune kahjum.

(371)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades määrati kasumimarginaaliks vastavalt artikli 7 lõike 2c sätetele 6 %.

(372)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille üks osaline liit on, ning alusmääruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevikus tekkivaid kulusid, mida liidu tootmisharu kannab meetme rakendusperioodil, lähtudes artikli 11 punktist 2. Komisjon tegi kindlaks vahemikku 9,93–15,64 eurot tonni kohta jääva lisakulu, mis liideti valimisse kaasatud asjaomaste liidu tootjate mittekahjustavale hinnale. Teade selle kohta, kuidas komisjon selle lisakulu kindlaks tegi, on esitatud toimikus ja huvitatud isikud võivad sellega tutvuda.

(373)

Need kulud sisaldavad tulevikuks kavandatud lisakulusid, et tagada kokkusobivus ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (edaspidi „ELi HKS“). ELi HKS on ELi poliitika nurgakivi, et täita mitmepoolseid keskkonnalepinguid. Sellised lisakulud arvutati keskmiste hinnanguliste täiendavate ELi lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) põhjal, mis tuleb meetmete rakendamise perioodil (2021–2025) osta. Arvutuses kasutatud LHÜd ei sisaldanud tasuta antavaid LHÜsid ning neid kohandati tagamaks, et need seostuksid üksnes samasuguse tootega. Lisakuludes võeti arvesse ka kaudseid CO2-kulusid, mis tulenesid ELi HKSiga seotud elektrihindade tõusust ajavahemikul 2021–2025. Sellised kaudsed CO2-kulud põhinesid ka LHÜdel ja neis ei olnud arvesse võetud riigi ametiasutustelt saadud hüvitisi.

(374)

LHÜde kulusid ekstrapoleeriti, et põhjendada eeldatavat hinnaerinevust meetmete rakendamise ajal. Nende prognoositud hindade allikas on väljavõte 2. märtsi 2021. aasta Bloomberg New Energy Finance’ist. LHÜde keskmine kavandatav hind selleks perioodiks on 35,50 eurot ühe tonni toodetud CO2 kohta.

(375)

Sellistel lähtealustel arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna.

(376)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(377)

Mis puudutab jääkmarginaali, siis võttes arvesse, et Hiina eksportijad tegid tihedat koostööd, ja arvestades muid eespool põhjenduses 289 selgitatud kaalutlusi, määras komisjon jääkmarginaali koostööd tegevate eksportivate tootjate andmete põhjal kindlaks tüüpilistes kogustes müüdud tooteliikide puhul kindlaks tehtud turuhinnast madalama hinnaga müügi suurima marginaali tasemel. Sel viisil arvutatud turuhinnast madalama hinnaga müügi jääkmarginaal oli 29,1 %.

(378)

Nende arvutuste tulemus on esitatud järgmises tabelis.

(379)

Nagu algatamisteates selgitatud, edastas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis esinevad uuritava tootega seoses toorainemoonutused. Seega uuriti käesolevas uurimises alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid turumoonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(380)

Kaebuse esitaja väitis, et üks HRVs vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatud tooraine oli ekspordimaksuga maksustatud ja seetõttu moonutatud. Tegemist oli alumiiniumkangidega, mis kaebuse esitaja sõnul moodustavad üle 17 % vaatlusaluse toote tootmiskuludest.

(381)

Uurimine kinnitas, et HRV oli kohaldanud uurimisperioodil alumiiniumkangide suhtes ekspordimaksu. See maks moodustab 15 % kangide ekspordihinnast. Seepärast järeldas komisjon, et see meede kuulub nende meetmete hulka, mis kujutavad endast tooraine moonutamist alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses.

(382)

Komisjon kinnitas, et alumiiniumkangid moodustavad üle 17 % vaatlusaluse toote tootmiskuludest. Lisaks uuris komisjon kooskõlas artikli 7 lõike 2a teise lõiguga, kas kõnealuse tooraine hind oli oluliselt väiksem võrreldes hindadega representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel. Võrdlemisel kasutas komisjon esialgu normaalväärtuse arvutamiseks kehtestatud võrdlushinda, nimelt Türgisse imporditud alumiiniumkangide impordihinda, mis on märgitud põhjenduses 208 esitatud tabelis 2, kuna käesoleval juhul leiti, et ka see hind on representatiivsete rahvusvaheliste turgude hind. Komisjon võrdles võrdlushinda valimisse kaasatud eksportivate tootjate tegelikult makstud alumiiniumkangide hinnaga ja tegi selle põhjal kindlaks, et hind, millega valimisse kaasatud eksportivad tootjad seda toorainet HRVs ostsid, ei olnud oluliselt madalam võrdlushinnast võrdlusriigis, nimelt oli see keskmiselt vahemikus [0–5 %]. Samuti näitasid toimikus sisalduvad tõendid, et alumiiniumkangide omamaised hinnad kõikusid ja võisid olla rahvusvahelistest hindadest nii kõrgemad kui ka madalamad.

(383)

Seega tegi komisjon esialgse järelduse, et alumiiniumkangide hind ei olnud oluliselt madalam kui hinnad representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel. Seetõttu leidis komisjon selles etapis, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tingimused ei olnud täidetud, ja seega kohaldati ajutise tollimaksu taseme kindlaksmääramiseks artikli 7 lõike 2 sätteid.

(384)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, liidu huvide ja meetmete taseme kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(385)

Vastavalt põhjenduses 383 esitatud esialgsele järeldusele alusmääruse artikli 7 lõike 2a võimaliku kohaldamise kohta tuleks Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldava alumiiniumfooliumi impordi suhtes kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 esitatud väiksema tollimaksu reegliga.

(386)

Komisjon võrdles turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale ja dumpingumarginaale (põhjendus 377 eespool). Tollimaksude suurus kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(387)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(388)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mõni muu määruse resolutiivosas konkreetselt nimetamata äriühing (sh mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus), tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(389)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kasutatakse „kõigile teistele äriühingutele” rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(390)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(391)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste esinemise korral võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(392)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(393)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(394)

Pärast teabe eelnevat avaldamist saadi märkused kahelt eksportivalt tootjalt (Xiamen ja Donghai) ja ühelt kasutajalt (Manreal). Üheski neist ei käsitletud tehnilisi vigu ning seetõttu ei kuulunud need eelnevalt avaldatava teabe hulka.

(395)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(396)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,