(1)

30. septembril 2020 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses teatavate Indiast ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete (edaspidi „uurimisalune toode“) impordiga. Komisjon avaldas Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 17. augustil 2020 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu roostevabast terasest lehtvaltstoodete kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid asjaomastest riikidest pärit dumpingu ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mis olid piisavad uurimise algatamiseks.

(3)

Kuna kaebuse esitaja oli esitanud taotluse koos nõutavate tõenditega, kehtestas komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/370 (3) vaatlusaluse toote impordi suhtes registreerimise nõude vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5.

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt kaebuse esitajat, teadaolevaid eksportivaid tootjaid asjaomastes riikides ja asjaomaste riikide ametiasutusi ning teadaolevaid importijaid ja kasutajaid liidus uurimise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks. Komisjon kuulas ära kaebuse esitaja, ühe eksportiva tootja ja ühe liidu kasutaja. Komisjonile esitati märkusi, mida on käsitletud punktides 2.3, 5.2 ja 7.2.

(6)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(7)

Komisjon teatas algatamisteates, et on otsustanud piirduda mõistliku hulga liidu tootjatega, keda valimit rakendades uuritakse, ja on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas esialgse valimi toodangu ja liidu müügimahtude põhjal, millest liidu tootjad olid uurimiseelse nõuete hindamise analüüsi käigus teatanud, võttes arvesse ka nende geograafilist asukohta. Sel viisil moodustatud esialgne valim koosnes kolmest liidu tootjast, kelle arvele langeb enam kui 60 % samasuguse toote toodangust ja ligikaudu 70 % selle müügist liidus ning kes asuvad neljas eri liikmesriigis. Esialgse valimi üksikasjad tehti kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud toimikus ja anti võimalus esitada märkusi. Märkusi ei esitatud.

(8)

Eespool kirjeldatu tulemusel kinnitati liidu tootjate esialgne valim. Sellesse kuulusid Aperam Stainless Europe (edaspidi „Aperam“), Acciai Speciali Terni S.p.A. (edaspidi „AST“) ja Outokumpu Stainless Oy (edaspidi „OTK“). Lõplik valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(9)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõikidel sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(10)

Kolm sõltumatut importijat andsid endast teada kui huvitatud isikutest ja esitasid nõutud teabe. Saadud vastuste väikest arvu arvestades ei olnud väljavõtteline uuring vajalik. Selle otsuse kohta märkusi ei esitatud. Importijatel paluti täita küsimustik.

(11)

Võttes arvesse eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu asjaomastes riikides, nähti algatamisteates väljavõtteline uuring ette India ja Indoneesia jaoks ja seepärast palus komisjon kõigil teadaolevatel India ja Indoneesia eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates täpsustatud teave, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim.

(12)

Lisaks palus komisjon India esindusel Euroopa Liidu juures ning Indoneesia Vabariigi saatkonnal Brüsselis teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(13)

Uurimise algatamisel võttis komisjon ühendust seitsme potentsiaalse India eksportiva tootjaga. Kaks India eksportivat tootjat esitasid väljavõttelise uuringu jaoks vajaliku teabe ning nad esindasid kõiki liidu jaoks asjakohaseid toote eksporte. Seetõttu lõpetas komisjon India eksportivatest tootjatest valimi moodustamise.

(14)

Uurimise algatamisel võttis komisjon ühendust 14 potentsiaalse Indoneesia eksportiva tootjaga. Kolm eksportivat tootjat vastasid väljavõttelise uuringu küsimustele ning teatasid liitu müümisest. Tagastatud väljavõttelise uuringu vastustes esitatud teabe kohaselt moodustas nende müügimaht 72 % Indoneesia ekspordist Euroopa Liitu. Selle tõttu lõpetati ka Indoneesia puhul valimi moodustamine.

(15)

Kaebuses esitati piisavalt prima facie tõendeid vaatlusaluse tootega seotud toorainemoonutuste kohta Indias ja Indoneesias. Seega, nagu on märgitud algatamisteates, hõlmas uurimine neid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada India ja Indoneesia suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon India valitsusele ja Indoneesia valitsusele selle kohta küsimustikud.

(16)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, kaebuse esitajale, kolmele sõltumatule importijale ning viiele asjaomaste riikide eksportivale tootjale. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (4).

(17)

Vastused küsimustikule laekusid kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kaebuse esitajalt, kahelt sõltumatult importijalt, kahelt India eksportivalt tootjalt ning kolmelt Indoneesia eksportivalt tootjalt. Samuti saadi vastused küsimustikule India valitsuselt ja Indoneesia valitsuselt.

(18)

Arvestades COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon esialgses etapis teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks oma esialgsete otsuste tegemiseks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (5).

(19)

Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

(20)

Alusmääruse artikli 7 lõigetes 2a ja 2b sätestatud menetluse kohaselt ristkontrolliti kaugmeetodil India valitsust ja Indoneesia valitsust.

(21)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(22)

Uurimises vaadeldav toode on külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstooted, mis praegu kuuluvad CN-koodide 7219 31 00, 7219 32 10, 7219 32 90, 7219 33 10, 7219 33 90, 7219 34 10, 7219 34 90, 7219 35 10, 7219 35 90, 7219 90 20, 7219 90 80, 7220 20 21, 7220 20 29, 7220 20 41, 7220 20 49, 7220 20 81, 7220 20 89, 7220 90 20 ja 7220 90 80 alla ning mis pärinevad Indiast ja Indoneesiast. Need CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

(23)

Uurimine näitas, et samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed on järgmistel toodetel:

(24)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(25)

Uurimise esialgse osa väga hilises etapis andis üks liidu kasutaja endast teada kui huvitatud isikust ning esitas avalduse toote määratluse kohta. Äriühing palus jätta toote määratlusest välja teraseklassi 200 tooted, kuna äriühingu sõnul neid tooteid liidus ei toodeta või toodetakse väga vähe ning neil on väga spetsiifiline ja kitsas lõppkasutus. Äriühingu sõnul ei tooks teraseklassi 200 toodete väljajätmine teraseklassi ja lõppkasutuse tõttu kaasa teist liiki toodetega seotud kõrvalehoidmise riski.

(26)

Kaebuse esitaja vaidles sellele väitele vastu. Eurofer kinnitas, et teraseklassi 200 tooteid toodavad vähemalt kaks liidu tootjat. Peale selle teatas Eurofer, et neid võib asjaomase lõppkasutuse puhul hõlpsasti asendada muude kasutusel olevate teraseklassidega ja järelikult konkureerivad need sellist liiki toodetega. Lisaks on teraseklassi 200 toodetel samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja turustusahelad kui muudel teraseklassidel ning neid ei saa ilma erikatseteta hõlpsasti eristada, mis tekitab kaebuse esitaja sõnul selge kõrvalehoidmise võimaluse. Komisjon jõudis Euroferi väiteid arvestades esialgsele järeldusele, et tooteliigid on üksteisega asendatavad.

(27)

Arvestades toote määratluse taotluse väga hilja esitamist, asjaolu, et liidus toodetakse teraseklassi 200 tooteid, ning teraseklassi 200 toodete asendatavust teist liiki toodetega, lükatakse toote väljajätmise taotlus esialgu tagasi.

(28)

Nii Indias kui ka Indoneesias tegutsevate koostööd tegevate poolte piiratud arvu tõttu on teatavate dumpinguga seotud järelduste üksikasjad konfidentsiaalsed ja seetõttu avaldatud ainult kahepoolsetes järelduste teatavaks tegemise dokumentides.

(29)

India kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat olid Chromeni Steels Private Limited ja Jindali kontsern.

(30)

Chromeni Steels Private Limited tootis vaatlusalust toodet Indias ning müüs seda siseturul peamiselt sõltumatutele klientidele ja mõnele seotud kliendile. Kõik ekspordid liitu toimusid otse sõltumatutele klientidele.

(31)

Uurimises ja kaugmeetodil ristkontrollimises osalesid järgmised äriühingud, keda Jindali kontsern vaatlusaluse toote tootmises ja müügis osalejatena nimetas:

(32)

Kaugmeetodil ristkontrolli käigus leiti, et Jindali kontserni kolmandas riigis asuv seotud äriühing osales vaatlusaluse toote liitu müümises. Sellegipoolest ei olnud Jindali kontsern oma kirjavahetuses, sealhulgas vastustes küsimustikule, selle osaleja osast seoses uurimisaluse tootega teatanud. Seega teatas komisjon oma 23. märtsi 2021. aasta kirjas Jindali kontsernile, et ta kavatses kohaldada alusmääruse artikli 18 sätteid ning kasutada seotud äriühingu osa kohta esitamata teabe asendamiseks kättesaadavaid fakte. Pärast seda kirja esitas kolmandas riigis asuv seotud äriühing 29. märtsil 2021. aastal oma märkused. Koos oma märkustega esitas Jindali kontsern ka seotud äriühingu vastused küsimustiku lisale.

(33)

Neid märkusi korrati ärakuulamise eest vastutava ametnikuga 16. aprillil 2021. aastal korraldatud ärakuulamisel.

(34)

Jindali kontserni 23. märtsi kirja kohta esitatud märkusi hinnati korrakohaselt, kuid need ei muutnud komisjoni hinnangut faktidele. Eelkõige ei olnud komisjoni 23. märtsi 2021. aasta kirja vastusena esitatud küsimustiku täidetud lisa võimalik kaugmeetodil ristkontrollida ning seetõttu ei saanud komisjon hinnata, kas osaleja nimel esitatud teave oli täielik või mitte.

(35)

Seetõttu kinnitas komisjon selles etapis oma kavatsust kohaldada alusmääruse artikli 18 sätteid.

(36)

Kõigepealt uuris komisjon, kas kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu.

(37)

Sellest lähtuvalt oli iga koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote müügi kogumaht siseturul tüüpiline.

(38)

Seejärel tegi komisjon kindlaks siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu eksporditavate tooteliikidega.

(39)

Seejärel kontrollis komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja siseturul müüdud tooteliigid olid liitu eksportimiseks müüdud tooteliikidega võrreldes tüüpilised vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi mahust.

(40)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele tarbijatele siseturul, et otsustada, kas kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki või mitte arvestada müüki, mis jääb hinna tõttu väljapoole tavapärast kaubandustegevust.

(41)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(42)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(43)

Normaalväärtus on vaid tooteliikide kasumliku omamaise müügi korral tegelik omamaine hind tooteliigi kohta uurimisperioodi jooksul, kui

(44)

Kui enam kui 80 % omamaisest müügist tooteliigi kohta uurimisperioodil oli kasumlik ning kui kaalutud keskmine müügihind oli kõrgem kui kaalutud keskmine tootmishind või sellega võrdne, arvutati põhjenduses 42 kirjeldatud olukorras normaalväärtus uurimisperioodil toimunud kogu tegeliku omamaise müügi kaalutud keskmisena. Alternatiivina arvutati põhjenduses 43 kirjeldatud olukorras normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(45)

Kui tooteliiki ei müüdud siseturul tüüpilises koguses või ei müüdud üldse ning kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüdud samasuguse toote tooteliiki üldse või piisavalt, nagu on kirjeldatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 2 ja 4, koostas komisjon normaalväärtuse alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 alusel.

(46)

Tooteliigi kohta normaalväärtuse arvutamiseks liideti uuritud eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised kulud:

(47)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul üldse või juhul, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud, lisati kõigi tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(48)

Eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(49)

Eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus, ja eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid vaatlusalust toodet liitu kolmandas riigis asuvate seotud äriühingute kaudu, oli ekspordihind kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(50)

Eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, tehti ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Nendel juhtudel korrigeeriti hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning mõistliku kasumi põhjal.

(51)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(52)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Ekspordihinda kohandati kolmandas riigis asuva seotud kaupleja vahendustasu arvessevõtmiseks (vt põhjendus 49). Normaalväärtust ja ekspordihinda kohandati transpordi-, kindlustus-, pakendamis-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, krediidikulude, pangatasude ja vajaduse korral konverteerimisega seotud kulude ja allahindluste, sealhulgas edasilükatud allahindluste arvessevõtmiseks, kui need mõjutasid hinna võrreldavust.

(53)

Jindali kontsern esitas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohase taotluse tollimaksu tagastamisega seotud normaalväärtuse kohandamiseks, väites, et kindla määraga tollimaksu tagastamise süsteemi olemasolu tähendab, et kogu nende omamaine müük sisaldaks eksportmüügiga võrreldes kaudset maksu. Siiski ei suutnud Jindali kontsern tõendada, et väidetud summad olid seotud toodetes kasutatud toorainete impordi või nende pealt makstud tollimaksudega. Seepärast lükati see väide tagasi.

(54)

Mis puutub kaugmeetodil tehtud ristkontrolli leidudesse seoses Jindali kolmandas riigis asuva seotud äriühinguga, nagu on selgitatud põhjendustes 32–35, siis asendas komisjon teatava Jindali kontserni liitu tehtava müügi hinnale kohaldavaid kohandusi käsitleva teabe kättesaadavate faktidega kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(55)

Eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(56)

Koostöö määra loeti sellel juhul suureks, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas 100 % ELi suunatud koguekspordist uurimisperioodil. Teisi eksportivaid tootjaid peale koostööd tegevate tootjate kindlaks ei tehtud. Sellest tulenevalt pidas komisjon asjakohaseks määrata dumpingu jääkmarginaaliks kõrgeima dumpingumarginaaliga eksportiva tootja marginaali.

(57)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on seega järgmised.

(58)

Nagu öeldud põhjenduses 17 eespool, esitasid kolm Indoneesia eksportivat tootjat komisjonile küsimustiku vastuse määratud tähtaja jooksul. Üks nendest eksportivatest tootjatest, nimelt PT Bina Niaga Multiusaha, ei olnud siiski küsimustikku täites enamikule küsimustest vastanud. Enamik laekunud küsimustiku vastuste olulistest osadest olid jäetud tühjaks (sealhulgas tehingupõhised müügiloendid, tootmiskulude tabel, kasumlikkuse tabel) ning äriühing oli vastanud ainult mõnele küsimusele. Leiti, et see vastus oli nii suurte puudujääkidega, et see oli põhimõtteliselt võrdväärne mittevastamisega. Seetõttu teatas komisjon asjaomasele poolele 20. novembril 2020. aastal saadetud kirjas põhjustest, miks komisjon kavatses esitatud teavet mitte arvesse võtta ning lugeda äriühingu koostööst hoiduvaks. PT Bina Niaga Multiusahale anti võimalus esitada lisamärkusi, kuid ta ei vastanud määratud tähtajaks sellele kirjale.

(59)

Seetõttu loeti lõpuks ainult kaks Indoneesia eksportivat tootjat ehk IRNC kontsern ja Jindal Indonesia kontsern uurimise mõistes koostööd tegevaks. Uurimise käigus selgus, et need kaks osalejat moodustasid uurimisperioodil Indoneesiast liitu eksporditud vaatlusaluse toote ekspordimahust enam kui 90 %.

(60)

Uurimises ja kaugmeetodil ristkontrollimises osalesid järgmised äriühingud, keda IRNC kontsern vaatlusaluse toote tootmises ja müügis osalejatena nimetas:

(61)

Kaugmeetodil ristkontrolli käigus leidis komisjon, et IRNC kontsern ei olnud teatanud komisjonile Hiinas asuva seotud äriühingu, Tsingshan Holding Group Co. osalusest uurimisaluse tootega seotud tegevuses. Teave, mida äriühing ei esitanud, oli IRNC kontserni normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramiseks keskse tähtsusega.

(62)

Alusmääruse artikli 18 kohaselt ja 23. märtsi 2021. aasta kirjaga teavitati seetõttu äriühingut põhjustest, mille tõttu kavatses komisjon normaalväärtust ja ekspordihinda kättesaadavate faktide alusel teataval viisil korrigeerida, ning IRNC kontsernile anti võimalus märkusi esitada.

(63)

Äriühing vastas komisjoni kirjale 29. märtsil 2021. Oma vastuses ei vaidlustanud äriühing komisjoni kirjas loetletud puuduste esinemist. Siiski teatas äriühing oma vastuses, et ta jätab endale õiguse hilisemas etapis märkusi esitada.

(64)

Uurimises ja kaugmeetodil ristkontrollimises osalesid järgmised äriühingud, keda Jindal Indonesia kontsern vaatlusaluse toote tootmises ja müügis osalejatena nimetas ja kes küsimustikule vastates uurimises koostööd tegid:

(65)

Kõigepealt uuris komisjon, kas kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu.

(66)

Sellele tuginedes leiti, et iga eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul oli tüüpiline.

(67)

Seejärel tegi komisjon kindlaks siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu eksporditavate tooteliikidega.

(68)

Järgmisena uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tootetüübiga identse või võrreldava tootetüübi puhul alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi mahust.

(69)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki või mitte arvestada müüki, mis jääb hinna tõttu väljapoole tavapärast kaubandustegevust.

(70)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(71)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(72)

Normaalväärtus on vaid tooteliikide kasumliku omamaise müügi korral tegelik omamaine hind tooteliigi kohta uurimisperioodi jooksul, kui

(73)

Kui enam kui 80 % omamaisest müügist tooteliigi kohta uurimisperioodil oli kasumlik ning kui kaalutud keskmine müügihind oli kõrgem kui kaalutud keskmine tootmishind, arvutati normaalväärtus uurimisperioodil toimunud kogu omamaise müügi kaalutud keskmisena, kui tegu oli põhjenduses 71 kirjeldatud olukorraga, või kasumliku müügi kaalutud keskmisena, kui tegu oli ainult põhjenduses 72 kirjeldatud olukorraga.

(74)

Kui tooteliiki ei müüdud siseturul tüüpilises koguses või ei müüdud üldse, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüdud samasuguse toote tooteliiki üldse või müüdi seda ebapiisavas koguses ning kui tooteliigi müügihind oli madalam kui ühiku tootmiskulu ja müügi-, üld- ja halduskulud, nagu on kirjeldatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 2 ja 4, koostas komisjon normaalväärtuse alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 alusel.

(75)

Normaalväärtus arvutati tooteliigi kohta, liites koostööd tegevate eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil

(76)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul üldse või juhul, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud, lisati kõigi tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(77)

Eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(78)

Eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus, ja eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid vaatlusalust toodet liitu kolmandas riigis asuvate seotud äriühingute kaudu, oli ekspordihind kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(79)

Eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, tehti ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Nendel juhtudel korrigeeriti hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning mõistliku kasumi põhjal.

(80)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(81)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Ekspordihinda kohandati kolmandas riigis asuva seotud kaupleja vahendustasu arvessevõtmiseks (vt põhjendus 78).

(82)

Normaalväärtust ja ekspordihinda kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, krediidikulude, pangatasude ja vajaduse korral konverteerimisega seotud kulude ja allahindluste, sealhulgas edasilükatud allahindluste arvessevõtmiseks, kui need mõjutasid hinna võrreldavust.

(83)

Kaugmeetodil ristkontrolli põhjal määrati kindlaks, et Jindal India kolmandas riigis asuv seotud äriühing, mis kaugmeetodil ristkontrolli käigus tuvastati, nagu on kirjeldatud põhjendustes 32–35, mõjutas teatavat osa Jindal Indonesia kontserni müügist liitu. Selle äriühinguga seotud teabe täiendamiseks kasutati kättesaadavaid fakte, nagu on nähtud ette alusmääruse artiklis 18. Sama tehakse eespool põhjendustes 61–63 kirjeldatud IRNC kontserniga seotud puuduva teabe puhul.

(84)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(85)

Käesoleval juhul loeti koostöö määr suureks, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas rohkem kui 90 % Indoneesia impordi kogumahust uurimisperioodil. Sellest tulenevalt määras komisjon dumpingu jääkmarginaaliks kõrgeima dumpingumarginaaliga koostööd tegeva eksportiva tootja marginaali.

(86)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on seega järgmised.

(87)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet 13 teadaolevat tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(88)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 3,1 miljonit tonni. Komisjon lähtus selle näitaja kindlaksmääramisel liidu tootmisharu käsitlevast kättesaadavast teabest, täpsemalt kaugmeetodil toimunud ristkontrollimise käigus Euroferilt ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud vastustest küsimustikule.

(89)

Nagu on märgitud põhjenduses 8, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 60 % samasuguse toote kogutoodangust liidus. Need kolm tootjat on vertikaalselt integreeritud tootjad.

(90)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: a) võrreldud Euroferi andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kohta sõltumatutele klientidele (nii otsene kui ka kaudne müük) osaliselt võrrelduna valimisse kaasatud liidu tootjate andmetega; ning b) uurimisaluse toote import liitu kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele.

(91)

Liidu tarbimine muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(92)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 17 %.

(93)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete importi on vaja hinnata kumulatiivselt kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 4.

(94)

Nimetatud sättega on ette nähtud, et rohkem kui ühest riigist pärit importi hinnatakse kumulatiivselt ainult sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et

(95)

Kahest asjaomasest riigist pärineva impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaalid on esitatud põhjendustes 57 ja 86. Kõik kõnealused marginaalid ületavad alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtaset.

(96)

Kummastki asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud tähtsusetu. Uurimisperioodil oli Indiast pärit impordi turuosa 3,4 % ning Indoneesiast pärit impordi turuosa 2,8 %.

(97)

Kahest asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahelise konkurentsi tingimused ning importtoodete ja samasuguse liidu toote vahelise konkurentsi tingimused olid sarnased. Indiast ja Indoneesiast liidu turul müümiseks imporditud roostevabast terasest lehtvaltstooted konkureerisid omavahel ning liidu tootmisharu toodetud samasuguse tootega, arvestades, et kõiki neid tooteid müüakse sarnastesse kategooriatesse kuuluvatele klientidele.

(98)

Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ning asjaomastest riikidest pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

(99)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa väljaselgitamiseks võrreldi impordimahtu liidu tarbimisega.

(100)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 2

Impordimahud (tonnides) ja turuosa

(101)

Import asjaomastest riikidest suurenes vaatlusalusel perioodil 54 % võrra, mis võimaldas neil suurendada oma ühist turuosa 2017. aasta 3,3 %-lt 6,2 %ni uurimisperioodil. Selle tõusu nii impordi mahus kui ka turuosas põhjustas Indoneesiast pärit import, mis suurenes vaatlusalusel perioodil ligi 6,5 korda ning mille turuosa kasvas 0,4 %-lt 2,8 %ni. Indiast pärit import suurenes 2017.–2018. aastal, kuid vähenes pärast seda. See tõi vaatlusalusel perioodil absoluutarvudes kaasa üldise languse. 1. veebruaril 2019 avaldas komisjon määruse, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (6). Indiale määrati uurimisaluse toote puhul riigipõhine tariifikvoot, millega piirati tariifikvoodiga seotud importe nii, et need jäid alla 2018. aasta taseme. Kuna Indoneesiale ei kohaldatud mitte riigipõhist tariifikvooti, vaid kõigile teistele riikidele kehtivat kvooti, ei olnud Indoneesia import nii piiratud kui India oma. Siiski oli langus India impordis vähem järsk kui üldine langus liidu tarbimises, mistõttu suurenes India turuosa siiski vähesel määral 2017. aasta 3 %-lt uurimisperioodi 3,4 %ni.

(102)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Vaatlusalusel perioodil asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus alljärgnevalt.

Tabel 3

Asjaomastest riikidest pärit impordi hind (eurot tonni kohta)

(103)

India puhul suurenesid keskmised impordihinnad 2017.–2018. aastal 4 % võrra, kuid jäid vaatlusalusel perioodil stabiilseks, samas kui Indoneesia impordihinnad suurenesid 8 % võrra. Siiski olid mõlema asjaomase riigi keskmised impordihinnad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul püsivalt madalamad kui liidu tootjate hinnad (vt tabel 7).

(104)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(105)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. India eksportivate tootjate hinna allalöömise marginaalid olid 4,8 % ja 13,4 % ning Indoneesia eksportivate tootjate marginaalid olid 12,0 % ja 12,4 %.

(106)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(107)

Nagu on märgitud põhjenduses 8, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(108)

Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete põhjal, mis saadi Euroferi esitatud vastustest küsimustikule, ja võrdles neid vajaduse korral valimisse kaasatud liidu tootjate vastustega küsimustikule. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud küsimustiku vastustes sisaldunud andmete põhjal. Mõlemat andmekogumit ristkontrolliti kaugmeetodil ja need leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(109)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus.

(110)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus.

(111)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(112)

Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil järsult 16 % võrra. Laekunud andmed tootmisvõimsuse kohta kajastavad tegelikku võimsust, mis tähendab seda, et maha on arvestatud tootmisharu poolt standardiks loetavad korrigeerimised seadistamise, hoolduse ja kitsaskohtadega seotud ajakulu ning muude tavapäraste tööseisakute arvessevõtmiseks. Pärast seda, kui 2015. aastal kehtestati Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist imporditud roostevabast terasest lehtvaltstoodete suhtes dumpinguvastased meetmed, (7) hakkasid mõned liidu tootjad oma tootmisvõimsust moderniseerima. Selline moderniseerimine tõi vaatlusalusel perioodil kaasa tootmismahu väikese suurenemise 4 % võrra.

(113)

Toodangu vähenemise ja mõnevõrra suurenenud tootmisvõimsuse mõjul vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 19 % ning langes uurimisperioodil alla 70 %.

(114)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(115)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 15 %.

(116)

Liidu tootmisharu suutis vaatlusalusel perioodil oma turuosa siiski säilitada ja seda isegi 2,1 % võrra suurendada, kuna tarbimine vähenes rohkem kui liidu tootmisharu müügimaht ning liidu müük asendas osaliselt muudest kui asjaomastest riikidest pärit impordi.

(117)

Eespool esitatud tootmise ja müügimahuga seotud näitajad absoluutarvudes, mille puhul on vaatlusalusel perioodil selgelt näha vähenemist, näitavad seda, et liidu tootmisharu ei kasvanud absoluutarvudes. Väike suurenemine tarbimises oli võimalik ainult selle pärast, et liidu tootmisharu otsustas dumpinguhinnaga impordi hinnasurvele oma hindade alandamisega vastata.

(118)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(119)

Liidu tootmisharu tööhõive seoses roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmisega suurenes 2017.–2019. aastal 4 % võrra ning vähenes 2019. aasta ja uurimisperioodi vahel 2 % võrra, nii et vaatlusalusel perioodil suurenes see kokku 2 % võrra. Võttes arvesse toodangu järsku vähenemist, vähenes liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse ühe töötaja kohta (täistööaja ekvivalent) aasta jooksul toodetud toodanguna (tonnides), vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ehk 18 % võrra.

(120)

Kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule ei olnud tähtsusetu, kui võtta arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(121)

Roostevabast terasest lehtvaltstoodete suhtes on juba varem dumpinguvastane uurimine korraldatud. Komisjon leidis, et liidu tootmisharu olukorda 2013. aastal mõjutas märkimisväärselt dumpinguhinnaga import Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist, mis tõi kaasa selle, et 2015. aasta oktoobris kehtestati nende riikide impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed (8). Seetõttu on tõenäoline, et see dumping mõjutas vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu vaid vähesel määral. Praegu on käimas Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamine (9).

(122)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihinnad liidus

(123)

Pärast seda, kui keskmised ühiku müügihinnad 2017.–2018. aastal 3 % võrra suurenesid, vähenesid need 2018. aastast kuni uurimisperioodini 6 % võrra, nii et vaatlusalusel perioodil kokku vähenesid need 3 % võrra. Samal perioodil suurenesid tootmiskulud samal ajal 5 % võrra, misjärel need stabiliseerusid tasemel, mis oli 3 % võrra kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Kulude suurenemine oli suuresti tingitud olulise tooraine, näiteks nikli ja ferrokroomi hinnatõusust. Dumpinguhinnaga impordist tingitud hindade allasurumise tõttu ei suutnud liidu tootmisharu seda hinnatõusu oma müügihindadesse edasi kanda ja pidi isegi oma müügihindu alandama.

(124)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(125)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud ühe töötaja kohta vähenesid vaatlusalusel perioodil 3 %. See tähendab, et liidu tootjatel õnnestus tööjõukulusid turutingimuste halvenemisele reageerides vähendada, püüdes piirata turutingimuste halvenemise tõttu kantavat kahju.

(126)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Laovarud

(127)

Lõppvarud kahanesid vaatlusalusel perioodil 21 %. See suundumus järgnes tootmismahu vähenemisele. Enamikku samasuguse toote liike toodab liidu tootmisharu kasutajate eritellimuste alusel. Seetõttu ei loeta laovarusid selles tootmisharus oluliseks kahjunäitajaks. Seda kinnitab ka analüüs lõppvarude muutumise kohta protsendina toodangust. Nagu eespool näha võib, kõikus see näitaja vaatlusalusel perioodil valimisse kaasatud liidu tootjate tootmismahust 5–7 % vahel.

(128)

Selleks et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(129)

Üldine kasumlikkus langes 2017. aasta 7,6 %st uurimisperioodi 0,4 %ni. Nagu on kirjeldatud punktis 4.3.3, suurenesid samal ajal asjaomaste riikide impordimahud ja nende turuosa allalöödud hindade juures.

(130)

Kõik muud finantsnäitajad, st rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus, järgisid selgelt samasugust langustrendi.

(131)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt, nii et uurimisperioodil oli selle tase 52 % võrra madalam kui uurimisperioodi alguses.

(132)

Investeeringud on vara bilansiline netoväärtus. 2017.–2018. aastal olid need stabiilsed, kuid 2018.–2019. aastal langesid need järsult 13 % võrra. Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest, mis väljendab varade amortisatsiooni. See langes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt ja oluliselt 80 % võrra.

(133)

Liidu tootmisharu kesised majandustulemused 2017. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähendasid tema kapitali kaasamise võimet. Liidu tootmisharu on kapitalimahukas ja seda iseloomustavad märkimisväärsed investeeringud. Vaatlusaluse perioodi investeeringutasuvus ei ole selliste märkimisväärsete investeeringute katmiseks piisav.

(134)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu sai India ja Indoneesia dumpinguhinnaga impordi hinnasurvele reageerida ainult oma müügihindu alandades, et oma turuosa vaatlusalusel perioodil säilitada (ja isegi vähesel määral suurendada). Dumpinguhinnaga impordi mõju tõi liidu turul uurimisperioodil kaasa hindade allasurumise alusmääruse artikli 3 lõike 3 mõistes. Liidu tootmisharu hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 3 %, kuid võiks eeldada, et ausa konkurentsi tingimustes oleksid need kasvanud samavõrra kui tootmiskulud, mis suurenesid 3 %. Seetõttu kannatas liidu tootmisharu kasumlikkus, mis vähenes vaatlusalusel perioodil 94 % võrra ja oli uurimisperioodil väga madal ja jätkusuutmatu.

(135)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ning seda tegid ka nii liidu tootmisharu tootmismahud kui ka müügimahud. 2015. aastal kehtestati uurimisaluse toote Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit importide suhtes dumpinguvastased meetmed, mis lõi liidu tootmisharu jaoks positiivsed väljavaated, mistõttu suurenes vähesel määral tootmismaht.

(136)

Siiski vähenesid vaatlusalusel perioodil järsult liidu tootjate tootlikkus ja tootmisvõimsuse ärakasutamine. Tööhõive ja mahu väike suurenemine võivad neid halvenevaid näitajaid selgitada ainult vähesel määral ning peamiselt põhjustasid sellise halvenemise vähenemine liidu tarbimises ja samal ajal suurenenud import asjaomastest riikidest.

(137)

Siiski on hoopis liidu tootjate rahalised näitajad need, mis kantud kahju täies ulatuses esile toovad. Vaatlusalusel perioodil suurenesid liidu tootmisharu tootmiskulud, mis koos müügihinna vähenemisega tõi kaasa kasumlikkuse vähenemise 2017. aasta 7,6 %-lt uurimisperioodi 0,4 %ni. Samasugune langev suundumus esineb ka teiste finantsnäitajate puhul: investeeringud (–13 %), investeeringutasuvus (–80 %) ja rahavoog (–52 %).

(138)

Selle tõttu näitavad kahjunäitajad, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil olulist kahju, kuna tootmisharu alandas hoolimata suurenevatest tootmiskuludest oma müügihindu, mis tõi kaasa kasumlikkuse järsu languse, mis avaldas negatiivset mõju investeeringutele, investeeringutasuvusele ja rahavoole.

(139)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(140)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Kõnealused tegurid on impordid kolmandatest riikidest, tarbimise vähenemine, liidu tootmisharu ekspordisuutlikkus, toorainekulude suurenemine ning liidu tootmisharu konkureeriv hinnakäitumine.

(141)

Import asjaomastest riikidest suurenes vaatlusalusel perioodil enam kui 50 % ning nende turuosa peaaegu kahekordistus. See turuosa suurenemine toimus kolmandatest riikidest pärit impordi arvelt. Asjaomastest riikidest pärit madalahinnaline dumpinguhinnaga import avaldas liidu tootmisharule hinnasurvet. India ja Indoneesia importide hinnad olid vaatlusalusel perioodil 5–19 % madalamad kui liidu tootmisharu omad. Nende impordihindade pärast ei saanud liidu tootjad oma hindades võtta arvesse toorainekulude suurenemist ning pidid oma turuosa säilitamiseks isegi oma hindu langetama.

(142)

Seetõttu langes 2017. aastal võrdlemisi kõrgel tasemel olnud liidu tootjate kasumlikkus uurimisperioodil praktiliselt nullini, millel oli omakorda negatiivne mõju asjaomaste äriühingute kõigile finantsnäitajatele.

(143)

Seega on Indiast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel selge põhjuslik seos.

(144)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja hinnad muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 11

(145)

Vaatlusalusel perioodil vähenes import kolmandatest riikidest absoluutmahu mõistes 33 % võrra ja turuosa mõistes 2017. aasta 26 %-lt uurimisperioodi 21 %ni.

(146)

Üksikute riikide puhul suurenes vaatlusalusel perioodil ainult import Koreast, mis tõi kaasa turuosa väikese suurenemise. Siiski oli vaatlusalusel perioodil see turuosa suurenemine absoluutarvudes vaid 4,7–5,1 %. Kuigi Korea impordi hinnad on madalamad kui asjaomaste riikide omad, mõjutavad neid tõenäoliselt siirdehinnad, mille põhjustab suhe Korea roostevaba terase tootja Samsung STSi ja Rumeenias tegutseva ELi külmvaltsija Otelinoxi vahel. Ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas ka need impordid lõid liidu tootmisharu hindu alla, arvestades ka nende importide teadmata tootevalikut.

(147)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 121, kohaldatakse praegu Taiwanist pärit impordile 6,8 % suurust dumpinguvastast tollimaksu (10). Praegu on käimas Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamine (11).

(148)

Hiina Rahvavabariigist pärit import oli vaatlusalusel perioodil väga väikesemahuline. Import Taiwanist suurenes 2017.–2018. aastal 12 %, kuid vähenes 2018. aastast uurimisperioodini 26 %, nii et vaatlusalusel perioodil oli selle turuosa umbes 5 %. Taiwani impordi keskmine hind oli madalam kui asjaomastest riikidest pärit impordi keskmised hinnad. Kuna Taiwani tootjad ei teinud aegumise läbivaatamisel komisjoniga koostööd, ei olnud komisjonil täpsemaid üksikasju Taiwani impordi hindade kohta. Seega ei saa välistada, et need impordid tekitasid liidu tootmisharule veelgi kahju. Sellegipoolest – isegi, kui Taiwani import suurendas liidu tootmisharu kantud kahju, vähenes Taiwani import vaatlusalusel perioodil 17 % võrra ning järelikult ei saanud see kahjuanalüüsis leitud järjest negatiivsemas suunas liikuvaid suundumusi põhjustada.

(149)

Seega tegi komisjon esialgse järelduse, et muudest riikidest pärit import ei nõrgenda põhjuslikku seost Indiast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud olulise kahju vahel.

(150)

Märkimisväärne tarbimise vähenemine vaatlusalusel perioodil avaldas negatiivset mõju teatavatele kahjunäitajatele, eelkõige müügile ja tootmismahule. Siiski kandis liidu tootmisharu pigem hinnaga seotud kahju, mitte mahuga seotud kahju, nagu on selgitatud põhjenduses 134. Hoolimata kahaneva turuga olukorrast suutis liidu tootmisharu ebaõiglase dumpinguhinnaga importidega tugevasse hinnakonkurentsi astudes oma turuosa veidi suurendada, kuid see tõi kaasa liidu tootmisharu kasumlikkuse ja selliste finantsnäitajate nagu kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute ja investeeringutasuvuse halvenemise.

(151)

Seetõttu järeldas komisjon esialgu, et tarbimise vähenemine ei vähendanud põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(152)

Liidu tootmisharu ekspordimahud ja -hinnad muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 12

(153)

Liidu tootjate eksportmüük vähenes vaatlusalusel perioodil 17 % võrra, mille tingisid peamiselt Ameerika Ühendriikide poolt uurimisalusele tootele kehtestatud meetmed ning tihedam konkurents Hiinast ja asjaomastest riikidest pärit toodete müügiga kolmandate riikide turgudel. Siiski olid ekspordimahud võrreldes kogu liidu müügimahuga väikesed ehk ligikaudu 13 % kogu müügimahust ning eksportmüügi keskmine hind oli vaatlusalusel perioodil pidevalt kõrgem kui liidu turu hinnad.

(154)

Seetõttu järeldas komisjon esialgu, et liidu tootmisharu eksporditegevuse mõju kantud kahjule oli väike, kui seda üldse oli.

(155)

Sõltumatud importijad tõid liidu tootmisharu kahjustatud olukorra põhjusena esile toorainete (nikli, ferrokroomi) tõusvad hinnad.

(156)

Toorainehindade tõus iseenesest ei ole kahju põhjus, sest üldiselt järgneb sellele müügihindade tõus. Siiski näitab liidu tootjate kasumlikkuse vähenemine ja kõigi nende finantsnäitajate halvenemine enamat kui vaid suurenevaid tootmiskulusid. Madalahinnaline import surus liidu turul hinnad alla ning mitte ainult ei muutnud liidu tootjate jaoks suurenenud kulude tasakaalustamiseks hindade tõstmist võimatuks, vaid ka sundis tootjaid oma hindu veelgi alandama, et vältida neid ähvardavat turuosa kaotamist. See tõi kaasa nende kasumlikkusega seotud näitajate järsu languse nii, et uurimisperioodil langes see nullkasumini.

(157)

Selle põhjal tehti esialgne järeldus, et teatavate toorainete hindade suurenemine iseenesest ei põhjustanud liidu tootmisharule tekitatud kahju.

(158)

Üks sõltumatu importija väitis, et liidu tootjate halveneva finantsolukorra põhjustas nende tootjate vaheline konkurents ja hinnakäitumine.

(159)

Uurimine seda väidet siiski ei kinnitanud. Asjaomastest riikidest pärit importi müüdi järjepidevalt hindadega, mis liidu tootjate hindu alla lõi, nii et seega oli dumpinguhinnaga impordi tekitatud hinnasurve peamine põhjus, miks liidu tootjad hindu tõsta ja oma suurenevaid kulusid katta ei suutnud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(160)

Tehti kindlaks põhjuslik seos ühelt poolt Indiast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja teiselt poolt liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Asjaomastest kolmandatest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine ja liidu tootjate tulemuste halvenemine sattusid vaatlusalusel perioodil samale ajale. Liidu tootmisharul ei olnud muud valikut, kui järgida dumpinguhinnaga impordi määratud hinnataset, et vältida oma turuosa kaotamist. See tõi kaasa olukorra, kus liidu tootmisharu kasum ei olnud jätkusuutlik.

(161)

Komisjon leidis, et muud tegurid, mis võisid liidu tootmisharu olukorda mõjutada, olid järgmised: import kolmandatest riikidest, tarbimise vähenemine, liidu tootmisharu ekspordisuutlikkus, tooraine hindade mõju ning liidu tootjate hinnakäitumine.

(162)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Kolmandatest riikidest pärit impordi, tarbimise vähenemise, liidu tootmisharu ekspordisuutlikkuse, tooraine hindade mõju ning liidu tootjate hinnakäitumise mõju liidu tootmisharu kasumlikkuse ja finantsnäitajatega seotud negatiivsetele suundumustele oli piiratud.

(163)

Eespool esitatut arvesse võttes tegi komisjon esialgu kindlaks põhjusliku seose liidu tootmisharu kantud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import on liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule suurt mõju avaldanud. Muud tegurid – nii eraldi võttes kui ka koos – ei nõrgendanud seda põhjuslikku seost.

(164)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(165)

Kõigepealt selgitas komisjon välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaste moonutuste puudumise korral. Käesoleval juhul saaks kahju kõrvaldatud, kui liidu tootmisharu suudaks katta oma tootmiskulud, sealhulgas mitmepoolsetest keskkonnalepingutest (milles liit on osaline) ja nende protokollidest ning samuti Ia lisas loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidest tulenevad kulud, ja saavutada mõistliku kasumi (edaspidi „taotletav kasum“).

(166)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c, milles käsitletakse taotletavat kasumit, võttis komisjon arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(167)

Kaebuse esitaja oli seisukohal, et mõistlik taotletav kasum peaks olema 8,7 %, mida kasutati eelmises uurimises, mis käsitles Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit sama liiki toote importi (12).

(168)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c hindas komisjon kolme valimisse kaasatud liidu tootja esitatud väidet seoses vaatlusalusel perioodil tegemata jäänud kavandatud investeeringutega. Saadud dokumentaalsete tõendite alusel, mis olid kooskõlas äriühingute raamatupidamisarvestusega, oli komisjon nende väidetega esialgu nõus ning lisas vastavad summad kõnealuste liidu tootjate kasumile. Seega jäid lõplikud taotletava kasumi marginaalid vahemikku 8,82–9,12 %.

(169)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest (mille osaline liit on) tulenevaid tulevasi kulusid, mida liidu tootmisharu kannab meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Esitatud teabe põhjal, mida toetasid äriühingute aruandlusvahendid ja prognoosid, määras komisjon kindlaks, et see kulu jääb vahemikku 14,53 eurot/tonn kuni 28,90 eurot/tonn lisaks kõnealuste lepingute nõuete täitmise tegelikele kuludele uurimisperioodil. See vahe lisati mittekahjustavale hinnale.

(170)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(171)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes tooteliikide kaupa valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmist ekspordihinda asjaomastes riikides, mis on kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, sellise samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, mida valimisse kaasatud liidu tootjad liidu vabaturul uurimisperioodil müüsid. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(172)

Kuna India ja Indoneesia puhul tehti suurel määral koostööd (vastavalt 100 % ja üle 90 %), määrati asjaomaste riikide turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal India või Indoneesia suurima turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaaliga eksportiva tootja taseme järgi, st vastavalt 34,6 % ja 32,3 %.

(173)

Nende arvutuste tulemus on esitatud alljärgnevas tabelis.

(174)

Nagu algatamisteates selgitatud, esitas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et Indias ja Indoneesias esinevad uurimisaluse tootega seoses toorainemoonutused. Seega uuriti käesolevas uurimises alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid turumoonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(175)

Indoneesia valitsuse ja India valitsuse küsimustikule antud vastuste ning nende kaugmeetodil ristkontrolli käigus saadud teave kinnitas, et nii Indias kui ka Indoneesias olid olemas toorainemoonutused.

(176)

Kuna India eksportiva tootja Chromeni puhul arvutatud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal oli dumpingumarginaalist madalam, hindas komisjon alusmääruse artikli 7 lõike 2a alusel, kas vaatlusaluse tootega seoses esineb toorainemoonutusi. Uurimisega määrati kindlaks, et Chromeni ei kasutanud moonutusega seotud tooraineid. Seega ei olnud vaja põhjalikumat analüüsi alusmääruse artikli 7 lõigete 2a ja 2b kohaldamise kohta. Seetõttu määrati Chromenile kohaldatav tollimaksu määr alusmääruse artikli 7 lõike 2 põhjal.

(177)

India puhul on Jindali kontserni kahju kõrvaldamiseks piisav marginaal suurem kui dumpingumarginaal, mistõttu ei ole vaja artikli 7 lõike 2a kohast uurimist jätkata.

(178)

Indoneesia puhul on marginaalid, millest piisaks kahju kõrvaldamiseks, suuremad kui dumpingumarginaalid, nii et komisjon leidis, et selles etapis ei ole vaja kõnealust teemat käsitleda.

(179)

Eespool esitatud hinnangu kohaselt järeldas komisjon, et on asjakohane määrata ajutiste tollimaksude summa kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2. Selle tulemusel tuleks kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(180)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas võib teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(181)

Liidu tootmisharu koosneb mitmes liikmesriigis asuvast 13 tootjast ja nendes on uurimisaluse toote tootmisega otseselt seotud 13 660 töötajat. Ükski liidu tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu eespool punktis 4 kahjunäitajate analüüsist näha, koges kogu liidu tootmisharu olukorra halvenemist ja kahjulikku mõju, mida põhjustas dumpinguhinnaga import.

(182)

Eeldatakse, et ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine taastab liidu turul õiglased kauplemistingimused, peatab hindade allasurumise ning võimaldab liidu tootmisharul katta oma suurenevad tootmiskulud ja parandada oma finantsolukorda, hoolimata kahaneva turu tõttu kahanevast müügist. Selle tulemusena läheneks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks. Liidu tootmisharu on asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Meenutagem, et mitme peamise kahjunäitaja suundumus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne. Eelkõige kahanesid liidu tootjate finantstulemustega seotud näitajad. Seepärast on oluline taastada hinnad dumpinguvabale või vähemalt mittekahjustavale tasemele, et võimaldada kõigil tootjatel tegutseda liidu turul õiglastes kauplemistingimustes.

(183)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides, sest see võimaldaks toibuda tuvastatud kahjuliku dumpingu mõjust.

(184)

Kolm osalejat andsid endast märku kui sõltumatutest importijatest. Siiski vastasid asjakohasele küsimustikule ja tegid menetluses koostööd ainult kaks neist.

(185)

Hiljem väitis kaebuse esitaja, et üht kahest eespool nimetatud osalejast ei oleks tulnud sõltumatuks importijaks lugeda, kuna ta tegutseb teatavate uurimisaluse toote eksportivate tootjate volitatud kauplejana.

(186)

Selles osas määras komisjon kindlaks, et kõnealune äriühing tegutses tõepoolest osaliselt Jindali kontserni volitatud kauplejana. Samas osales ta ka uurimisaluse toote tavapärases impordiks ostmises ning müüs seda hiljem liidu klientidele edasi. Seetõttu lükati Euroferi taotlus esialgu tagasi.

(187)

Mõlemad koostööd tegevad importijad tõid esile dumpinguvastaste meetmete kehtestamise võimaliku negatiivse mõju, näiteks varude puudus, kehvem teenus, tõusvad hinnad ja halvema kvaliteediga materjal, mis nende arvates liidu turul piiratud konkurentsi tõttu tekkida võib.

(188)

Lisaks väitis üks importijatest, et Jindali tooted on parema kvaliteediga ja liidu tootjad ei suuda neid asendada või nendega võrdväärseid tooteid pakkuda.

(189)

Olenemata potentsiaalsetest dumpinguvastastest meetmetest järeldas komisjon esialgu, et liidus jääb alles eluterve konkurents, kuna uurimisalust toodet toodavad 13 liidu tootjat, kellest mõned kaebuses ei osalenud. Peale selle moodustab import kolmandatest riikidest endiselt enam kui 20 % turust. Seetõttu on ebatõenäoline, et importijate kirjeldatud võimalik negatiivne mõju avalduma hakkab.

(190)

Dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole mitte liidu turu asjaomastele riikidele sulgemine, vaid hindade õiglasele tasemele tõstmine. Seetõttu võib eeldada, et juurdepääs väidetavalt parema kvaliteediga toodetele jääb alles.

(191)

Lisaks võimaldavad need meetmed importijatel hinnad klientidele edasi kanda, mistõttu ei avalda need ootuste kohaselt negatiivset mõju importijate kasumlikkusele. Tootevalik ja teenuse kvaliteet ei tohiks eeldatavasti halveneda – vastupidi, kaitse dumpinguhinnaga impordi eest annab liidu tootmisharule võimaluse teha uusi investeeringuid ja parandada oma kvaliteeti.

(192)

Samuti väitsid importijad, et dumpinguvastased meetmed kaitseksid liidu tootjaid ülemäära palju, sest uurimisaluse toote suhtes kehtivad juba praegu kaitsemeetmed.

(193)

Siiski on terase kaitsemeetmed (13) vaid ajutised ja pakuvad teistsugust kaitset kui dumpinguvastased meetmed, mille eesmärk on käsitleda ebaõiglasi hindu. Komisjoni esialgsed järeldused kinnitasid, et liidu tootmisharu kantud kahju peamine põhjus ei ole mitte impordimahtude tohutu kasv, vaid nende allalöödud hinnad, mis toovad kaasa hindade allasurumise liidu turul.

(194)

Ainuke kasutaja, kes menetluses osales, ei esitanud märkusi liidu huvide kohta. See äriühing esitas ainult väiteid meetmetega hõlmatud tootevaliku kohta, nagu on kirjeldatud punktis 2 eespool.

(195)

Seepärast tegi komisjon esialgses etapis järelduse, et tollimaksu võimaliku kehtestamise mõju importijatele ja kasutajatele ei kaalu üles meetmete positiivset mõju liidu tootmisharule.

(196)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et uurimise praeguses etapis puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu võiks järeldada, et asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

(197)

Võttes arvesse komisjoni järeldusi dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta, tuleks Indiast ja Indoneesiast pärit külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhindadega impordi täiendavat kahju liidu tootmisharule.

(198)

Roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordile Indiast ja Indoneesiast tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed vastavalt väiksema tollimaksu reeglile alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale (põhjendus 173). Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(199)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(200)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise esialgsete järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti kõnealuste äriühingute puhul uurimise ajal kindlaks. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomastest riikidest pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mõni muu määruse resolutiivosas konkreetselt nimetamata äriühing (sh mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus), tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(201)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (14). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis näitab, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse määrus nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(202)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(203)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist tollimaksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(204)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(205)

Kui sellise äriühingu, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, ekspordi maht suureneb märgatavalt ja seda eriti pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Selle käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(206)

Nagu märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(207)

Esialgses etapis tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks impordi registreerimine lõpetada.

(208)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta. See otsus tehakse lõppetapis.

(209)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(210)

India valitsus, üks India eksportiv tootja ja kaks Indoneesia eksportivat tootjat esitasid märkusi. Komisjon võttis arvesse märkusi, mis käsitlesid kirjavigu, ning vajaduse korral korrigeeris marginaale vastavalt.

(211)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid üles esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(212)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,