KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/716,

9. veebruar 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 II lisa idandatud seemnete ja siguripeade mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade, teatavate vesiviljelusloomade sööda ning vesiviljelusloomade parasiitidevastase ravi osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, (1) eriti selle artikli 12 lõike 2 punkti a ning artikli 15 lõike 2 punkte b ja c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/427 (2) muudeti hiljuti määruse (EL) 2018/848 II lisa I osa punkti 1.3 mahepõllumajanduslike idandatud seemnete osas, et tagada nende tootmine mahepõllumajanduslikest seemnetest. Kuna idandatud seemnete hulka kuuluvad idandid, võrsed ja noortaimed, (3) mille puhul saab kasutada üksnes idandamiseks mõeldud seemnete varusid, tuleks mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutada ainult vett. Seepärast tuleb selgitada, et idandatud seemnete puhul piirdub mullaga seotud viljelemisest tehtav erand seemnete niisutamisega, ning tuleks sõnaselgelt sätestada, et kasvusubstraadi kasutamine ei ole lubatud, välja arvatud inertse keskkonna kasutamine seemnete niiskena hoidmiseks, kui kõnealuse inertse keskkonna komponendid on lubatud kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikliga 24.

(2)

Siguripeade tootmise eriline tootmistsükkel võib koosneda kahest etapist, millest esimene toimub mullas ja teine nn sundfaasis, mis võib toimuda mullas, aga ka vees või substraatides. Seepärast on vaja selgitada, et siguripeade puhul hõlmab mullaga seotud viljelemisest tehtav erand siguripeade kastmist puhtasse vette ning et kasvusubstraadi kasutamine on lubatud ainult siis, kui selle komponendid on lubatud kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikliga 24.

(3)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 (4) artikli 25l lõike 3 punktiga b on lubatud viburhännaklaste ja mageveekrevettide (Macrobrachium spp.) söödale lisada kaubakalakasvatuse viimases etapis ja varasemates eluetappides mahepõllumajanduslikku kolesterooli. Seepärast tuleks määruse (EL) 2018/848 II lisa III osa punktiga 3.1.3.4 näha ette, et viburhännaklaste ja mageveekrevettide söödale lisatakse mahepõllumajanduslikku kolesterooli.

(4)

2019. aastal taotlesid mõned liikmesriigid delegeeritud määruse (EL) 2020/427 eelnõu arutamisel muude mahepõllumajandusliku vesiviljelusega seotud eeskirjade läbivaatamist. Komisjoni otsusega 2017/C 287/03 (5) loodud mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühm (EGTOP) hindas neid taotlusi. Võttes arvesse 2020. aasta jaanuaris avaldatud eksperdirühma järeldusi, (6)tegi komisjon kindlaks vajaduse ajakohastada kehtivaid vesiviljelusloomade tootmiseeskirju, eelkõige veterinaarravi osas.

(5)

Olenemata haiguste ennetamisega seotud nõuetest, nagu soovitus parasiitide bioloogilise tõrje kohta, ning eelistades puhastajakalade ning magevee, merevee ja naatriumkloriidi lahuste kasutamist, on praegu kõikide liikide puhul raske parasiidinakkuse korral lubatud kasutada piiratud arvul töötlusviise. Eespool nimetatud eksperdirühma järelduste põhjal on asjakohane muuta määruse (EL) 2018/848 II lisa III osa punktis 3.1.4.2 sätestatud parasiitidevastast ravi käsitlevaid kehtivaid sätteid, kasutades selleks liigipõhisemat lähenemisviisi, et vesiviljelusloomade vajadusi paremini rahuldada, kahjustamata samas tootmise mahepõllumajanduslikku laadi.

(6)

Võttes eelkõige arvesse muude liikide kui lõhe tootmistsükli muutuvat kestust ja parasiitide võimalikku esinemist noorkala kasvuetapis, samuti ettevõtjate kalduvust lükata nii palju kui võimalik edasi parasiitidevastast ravikuure seoses elutsükli esimesel aastal kehtestatud sageduspiiranguga, on täheldatud maimude ja noorkalade kõrget suremust. Seepärast on muude liikide kui lõhe puhul asjakohane viia parasiitidevastase ravi sagedus ja ravikuuride maksimaalne arv kooskõlla muude keemiliselt sünteesitud allopaatiliste veterinaarravimite jaoks kehtestatud sageduspiirangutega, et võimaldada sekkumist, kui see on tõepoolest vajalik, ja vältida suurt suremust elutsükli esimestes etappides.

(7)	Lõhe puhul, võttes arvesse tootmistsükli kestust ja vajadust tagada, et magevees veedetud aja jooksul ei esineks lõheparasiite, tuleks säilitada praegused sageduspiirangud ja maksimaalne arv parasiitidevastase ravi kuure.

(8)	Lisaks on oluline tuua selgust kehtivatesse sätetesse ning kehtestada parasiitidevastaste ravikuuride selge maksimumarv olenemata liikidest.

(9)	Määruse (EL) 2018/848 II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)	Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada alates määruse (EL) 2018/848 kohaldamise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2018/848 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. veebruar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 150, 14.6.2018, lk 1.

(2) Komisjoni 13. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/427, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 II lisa seoses mahepõllumajanduslike toodete teatavate üksikasjalike tootmisnõuetega (ELT L 87, 23.3.2020, lk 1).

(3) Nende tootmistsüklite kirjeldus EFSA teaduslikus arvamuses „EFSA Scientific Opinion on the risk posed by Shiga toxin-producing Escherichia coli (STEC) and other pathogenic bacteria in seeds and sprouted seeds“ („Shiga-toksiini tootva Escherichia coli (STEC) ja muude patogeensete bakterite põhjustatud ohu kohta seemnetes ja idandatud seemnetes“), EFSA Journal 2011; 9 (11): 2424. [101 lk] doi:10.2903/j.efsa.2011.2424.

(4) Komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, 18.9.2008, lk 1).

(5) Komisjoni 30. augusti 2017. aasta otsus, millega määratakse mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühma liikmed ja koostatakse reservnimekiri (ELT C 287, 30.8.2017, lk 3).

(6) EGTOP Final report on Aquaculture IV – 13 December 2019

LISA

Määruse (EL) 2018/848 II lisa muudetakse järgmiselt.

I osa punkt 1.3 asendatakse järgmisega:

„1.3.

Erandina punktist 1.1 on lubatud järgmised kasvatusmeetodid:

selliste idandatud seemnete, sealhulgas idandite, võrsete ja noortaimede tootmine, mis kasvavad üksnes seemnetes olevatest toiduvarudest, niisutades neid puhtas vees, tingimusel et seemned on mahepõllumajanduslikud. Keelatud on kasvusubstraadi kasutamine, välja arvatud inertse keskkonna kasutamine seemnete niiskena hoidmiseks, kui kõnealuse inertse keskkonna komponendid on lubatud kooskõlas artikliga 24;

b)	siguripeade kasvatamine, sealhulgas nende kastmine puhtasse vette, tingimusel et taimne paljundusmaterjal on mahepõllumajanduslik. Kasvusubstraadi kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui selle komponendid on lubatud vastavalt artiklile 24.“

III osa muudetakse järgmiselt:

punktis 3.1.3.4 lisatakse järgmine lõik:

„Kaubakalakasvatuse viimases etapis ja varasemates eluetappides edasikasvatusrajatises ja haudejaamades on viburhännaklaste ja mageveekrevettide (Macrobrachium spp.) puhul nende koguseliste toitumisvajaduste rahuldamiseks lubatud nende söödale lisada mahepõllumajanduslikku kolesterooli.“;

punkti 3.1.4.2 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

parasiitidevastast ravi, välja arvatud liikmesriikides rakendatavad kohustuslikud tõrjeprogrammid, piiratakse järgmiselt:

i)	lõhe puhul maksimaalselt kuni kaks ravikuuri aastas või üks ravikuur aastas juhul, kui tootmistsükkel on lühem kui 18 kuud;

ii)	muude liikide kui lõhe puhul kuni kaks ravikuuri aastas või üks ravikuur aastas juhul, kui tootmistsükkel on lühem kui 12 kuud;

iii)	kõikide liikide puhul mitte rohkem kui neli ravikuuri kokku, olenemata liigi tootmistsükli pikkusest;“.