(1)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 kohaselt on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt selleks luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõikele 3 võeti vastu komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, (2) millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited.

(3)

Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et tervisealaste väidete loataotlusi võivad toidukäitlejad esitada liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama nõuetekohased taotlused teaduslikuks hindamiseks Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „toiduohutusamet“) ning samuti komisjonile ja liikmesriikidele teadmiseks.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Et edendada uuendustegevust, kohaldatakse uutel teaduslikel andmetel põhinevate ja/või konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust hõlmavate tervisealaste väidete suhtes loa kiirendatud väljastamist.

(6)

Pärast seda, kui äriühing Specialised Nutrition Europe (edaspidi „SNE“) oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis on seotud süsivesikute lahustega ning nende mõjuga füüsilise soorituse parandamisele intensiivse ja pikaajalise füüsilise koormuse ajal (küsimus nr EFSA-Q-2017-00621). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Glükeemiliste süsivesikute tarbimine intensiivse ja pikaajalise füüsilise koormuse ajal aitab parandada füüsilist sooritust.“

(7)

Komisjon ja liikmesriigid said 13. märtsil 2018 toiduohutusameti teadusliku arvamuse, (3) milles jõuti esitatud andmete põhjal järeldusele, et intensiivse ja pikaajalise füüsilise koormuse ajal süsivesikute lahuste tarbimise ja füüsilise soorituse paranemise vahel on põhjuslik seos tervete treenitud täiskasvanute sihtrühma puhul, kes teevad suure intensiivsusega (vähemalt 65 % MHT-st) ja pikaajalist (vähemalt 60 minutit) füüsilist treeningut. Seetõttu tuleks seda järeldust kajastav tervisealane väide lugeda vastavaks määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning see tuleks lisada liidu lubatud tervisealaste väidete nimekirja, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 432/2012.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõikes 3 on sätestatud, et lubatud tervisealaste väidete juurde peavad olema lisatud kõik vajalikud tingimused (sh piirangud) nende väidete kasutamiseks. Seega peaks lubatud tervisealaste väidete nimekiri sisaldama asjaomaste väidete sõnastust, nende kasutamise eritingimusi ning vajaduse korral toidu kasutustingimusi või -piiranguid ja/või lisaselgitust või -hoiatust määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt ning kooskõlas toiduohutusameti arvamustega.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 üks eesmärkidest on tagada, et tervisealased väited on tõesed, selged, usaldusväärsed ja tarbijale kasulikud ning et sellega on sõnastuse ja esitlemise puhul arvestatud. Seetõttu peaksid taotleja esitatud väite suhtes, kui selle sõnastusel on tarbija jaoks sama tähendus kui lubatud tervisealasel väitel (sest see näitab, et toidugrupi, toidu või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on sama seos), kehtima samasugused kasutustingimused, nagu on osutatud käesoleva määruse lisas.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 20 kohaselt tuleks toitumis- ja tervisealaste väidete registrit, mis sisaldab kõiki heakskiidetud tervisealaseid väiteid, käesoleva määrusega lubatud tervisealase väite arvesse võtmiseks ajakohastada.

(11)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 432/2012 vastavalt muuta.

(12)

Liikmesriikidega on konsulteeritud,