KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/529,

18. detsember 2020,

millega kehtestatakse regulatiivsed tehnilised standardid, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/583 seoses selliste likviidsuskünniste ja tehingute protsentiilide kohandamisega, mida kasutatakse selleks, et määrata kindlaks instrumendile omane maht, mida kohaldatakse teatavate mittekapitaliinstrumentide suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsturgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 9 lõike 5 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/583 (2) on sätestatud võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide suhtes kohaldatavad läbipaistvusnõuded. Kõnealuste nõuete sujuva rakendamise tagamiseks kehtestati nimetatud delegeeritud määrusega teatavate läbipaistvuskünniste etapiviisiline kohaldamine, nii et nelja aasta jooksul alates 2019. aastast hakatakse igal aastal kohaldama järgmisi künniseid. See etapiviisiline kohaldamine võimaldab järk-järgult laiendada vastavate läbipaistvuskohustuste kohaldamist. Eelkõige puudutab see keskmise päevase tehingute arvu kriteeriumi, mida kasutatakse likviidse turuga võlakirjade kindlaksmääramiseks, ja tehingute protsentiile, mida kasutatakse instrumendile omase mahu kindlaksmääramiseks, mis võimaldab vabastada kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest.

(2)

Selle etapiviisilise lähenemisviisi puhul ei ole liikumine järgmisse etappi automaatne. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) peab esitama komisjonile oma iga-aastase hinnangu järgmisse etappi liikumise asjakohasuse kohta. ESMA hinnangus tuleb analüüsida asjaomaste finantsinstrumentide kauplemismahtude arengut praeguses etapis ja prognoosida võimalikku mõju, mida järgmisse etappi liikumine võib avaldada nii olemasolevale likviidsusele kui ka turuosalistele. Kui see on põhjendatud, peab ESMA esitama koos oma aruandega läbivaadatud regulatiivsed standardid, et liikuda järgmisse etappi.

(3)

ESMA esitas oma hinnangu ja läbivaadatud regulatiivsed standardid komisjonile 23. juulil 2020. ESMA järeldab, et 0,15–0,31 % võlakirjadest, millega kaubeldi 2018. aasta neljanda kvartali ja 2019. aasta kolmanda kvartali vahel, käsitati likviidsena vastavalt etapis S1 kohaldatavatele kriteeriumidele. Etappi S2 liikumine tähendab ligikaudu 50 % kasvu. Seoses instrumendile omase mahuga järeldab ESMA, et etapis S1 kuulus 16 % riigivõlakirjade ja 6 % muude võlakirjade tinglikust kauplemismahust instrumendile omase mahuga seotud vabastuse alla. Liikumine etappi S2 peaks tagama, et seda vabastust saab kohaldada vähemate võlakirjatehingute suhtes.

(4)

Võttes arvesse ESMA tehtud hindamist, on asjakohane liikuda etappi S2, et määrata kindlaks võlakirjad, millel on likviidne turg, ja võlakirjade instrumendile omane maht. Liikumine etappi S2 peaks suurendama võlakirjaturul võimaliku läbipaistvuse taset, ilma et see mõjutaks negatiivselt likviidsust. Võttes aga arvesse, et muude mittekapitaliinstrumentide kui võlakirjade puhul avaldati ESMA esimesed iga-aastased läbipaistvuse arvutused alles käesoleval aastal, ei olnud piisavalt tõendeid, et liikuda etappi S2 muude finantsinstrumentide klasside puhul.

(5)	Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2017/583 vastavalt muuta.

(6)	Käesolev määrus põhineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(7)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult (3),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2017/583 muudatused

Delegeeritud määruse (EL) 2017/583 artiklit 17 muudetakse järgmiselt.

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Selliste võlakirjade kindlaksmääramiseks, millel ei ole artikli 6 kohaldamisel likviidset turgu, ja kooskõlas artikli 13 lõike 1 punktis b määratletud metoodikaga lähtutakse likviidsuskriteeriumi „keskmine päevane tehingute arv“ korral lähenemisviisist, mille puhul kohaldatakse „keskmist päevast tehingute arvu“, mis vastab etapile S2 (kümme tehingut päevas).“

Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Finantsinstrumendile omase mahu kindlaksmääramiseks artikli 5 kohaldamisel ja kooskõlas artikli 13 lõike 2 punkti b alapunktis i määratletud meetodiga kasutatakse lähenemisviisi kohaldatava tehingute protsentiili jaoks, kohaldades etapile S2 vastavat tehingute protsentiili (40. protsentiil).

Finantsinstrumendile omase mahu kindlaksmääramiseks artikli 5 kohaldamisel ja kooskõlas artikli 13 lõike 2 punkti b alapunktides ii, iii ja iv määratletud meetodiga kasutatakse lähenemisviisi kohaldatava tehingute protsentiili jaoks, kohaldades etapile S1 vastavat tehingute protsentiili (30. protsentiil).“

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2) Komisjoni 14. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/583, millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul (ELT L 87, 31.3.2017, lk 229).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).