22.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/473,

18. detsember 2020,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1238 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks nõuded üleeuroopalise personaalse pensionitoote teabedokumentide, kulude ülempiiriga hõlmatud kulude ja tasude ning riskimaandamismeetmete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta, (1) eriti selle artikli 28 lõike 5 neljandat lõiku, artikli 30 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 33 lõike 3 kolmandat lõiku, artikli 36 lõike 2 teist lõiku, artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 45 lõike 3 kolmandat lõiku ja artikli 46 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2019/1238 on kehtestatud selliste personaalsete pensionitoodete registreerimise, väljatöötamise, turustamise ja järelevalve ühtsed normid, mida turustatakse liidus nimetuse „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ (PEPP) all.

(2)

PEPPi teabedokumendid on PEPPi raamistiku olulised komponendid. Need dokumendid võimaldavad anda tarbijatele asjakohast teavet viisil, mis hõlbustab PEPPide ja erinevate investeerimisvariantide mõistmist ja võrdlemist.

(3)

PEPPide ning kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete (PRIIPid) võrreldavuse saavutamiseks tuleks juhul, kui see on asjakohane, viia teabenõuded kooskõlla komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/653, (2) mis käsitleb PRIIPide põhiteabedokumenti. Mõnes valdkonnas tuleb kohandada nõudeid pikaajalistele pensionisäästutoodetele, mida saab hoida kogu karjääri ja elu jooksul, pöörates erilist tähelepanu pensionispetsiifilistele riskidele, nagu inflatsioon ja sissemaksete säilitamisega seotud riskid.

(4)

Võttes arvesse, et internetis turustamine on PEPPide oluline omadus, on esmatähtis, et tarbijatel oleks lihtne digikeskkonnas esitatud teabele juurde pääseda, seda mõista ja kasutada. Seepärast tuleks teabedokumentide ülesehitust edasi arendada, et teavet saaks esitada tulemuslikul ja läbipaistval viisil digitaalselt, nt veebisaidil, mobiilirakenduses, audio või video kujul. Ülesehitus peaks hõlbustama teabe esitamist digitaalselt köitval ja arusaadaval viisil. Teabe esitamine kihtidena peaks tagama piisava paindlikkuse esituse kohandamisel eri liiki digivahendite ja areneva digikeskkonnaga.

(5)

Selleks et anda tarbijatele PEPPi kohta kergesti loetavat ja arusaadavat põhiteavet ning võimaldada PEPPide võrdlemist, on vaja laialdast standardimist. Seepärast tuleb kehtestada teabedokumentide kohustuslikud vormid. Selleks et tarbijad saaksid PEPPist kui pikaajalisest pensionisäästutootest paremini aru, tuleks teabenõudeid kohandada vastavalt PEPPi pensionieesmärgile, et anda potentsiaalsele PEPPi säästjale otsuse tegemiseks vajalikku teavet köitval ja selgel viisil ning samal ajal võimaldada PEPPi pakkujal kasutada teabe levitamiseks digitaalseid vahendeid.

(6)

PEPPi riski ja tulu profiilide ning riski koondnäitaja liigitamisel tuleks järgida kindlaks tehtud pensionispetsiifilisi riske ning eesmärki tagada asjakohane ja stabiilne pensionisissetulek. Riski koondnäitaja ülesehitus peaks tagama riskide järjepideva ja võrreldava liigitamise ning seda tuleks täiendada järjepidevalt tuletatud lisateabega, et eristada „paremaid“ investeerimisstrateegiaid ja riskimaandamismeetmeid „halvematest“, et anda tarbijatele asjakohast teavet selle kohta, kas riskantsem investeerimisvariant tõepoolest pakub suhteliselt suurema tulu potentsiaali.

(7)

Tulevase pensionisissetuleku prognoosid on olulised, et tarbijad mõistaksid PEPPi ja selle sobivust individuaalsete pensionieesmärkide saavutamiseks. Seepärast tuleks PEPPi põhiteabedokumendis esitada tavaliste PEPPi säästjate inflatsiooniga korrigeeritud pensionitulemused kindlaksmääratud kogumisperioodide ja standardsissemaksete korral.

(8)

Riskide ja kulude põhinäitajad tuleks välja töötada nii, et neid saaks ühtsel ja järjepideval viisil kohaldada erinevate võimalike PEPPi investeerimisvariantide suhtes. Kulude avalikustamine peaks keskenduma materiaalsetele rahasummadele ning tagama võrreldavuse põhi-PEPPi kulude ja tasude ülempiiriga.

(9)

PEPPi põhiteabedokumendi jaoks on vaja vormi. See vorm peaks olema kergesti mõistetav ja keskenduma teabele, mida tarbijatel on vaja PEPPis säästmise kohta otsuste tegemisel, ning leevendama võimalikke käitumuslikke kalduvusi.

(10)

Vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 26 lõikele 2 peavad PEPPi pakkujad tagama, et PEPPi põhiteabedokumendid on alati täpsed, õiged, selged ja mitteeksitavad, nii et potentsiaalne PEPPi säästja saaks pensionipõlveks pikaajalise säästmise kohta otsuse tegemisel tugineda dokumendis sisalduvale standardteabele. Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, et tagada PEPPi põhiteabedokumendi korrapärane ja asjakohane läbivaatamine ning vajaduse korral PEPPi põhiteabedokumendi õigeaegne muutmine.

(11)

Pensionipõlveks pikaajalise säästmise kohta otsuse tegemine on keeruline, sest tulevased pensionivajadused ei pruugi olla täielikult teada ning isiklikud asjaolud ja karjäär võivad muutuda. Isegi kui PEPPi põhiteabedokument on koostatud nii, et see annab arusaadaval ja usaldusväärsel viisil teavet, mida on vaja otsuse tegemiseks PEPPis säästmise kohta, peaks potentsiaalsetel PEPPi säästjatel olema piisavalt aega (võttes arvesse nende vajadusi, kogemusi ja teadmisi) asjakohasest teabest arusaamiseks ja selle kaalumiseks enne, kui nad otsustavad, kas nad soovivad konkreetses PEPPis säästa.

(12)

PEPPi pensionihüvitise teatis tuleks esitada viisil, mis võimaldab PEPPi säästjatel hõlpsasti kindlaks teha ja jälgida oma PEPPi säästude arengut. Kuigi PEPPi pensionihüvitise teatis on oma olemuselt personaalne, peaks see olema kooskõlas lepingueelse teabega ja võimaldama PEPPide pidevat võrdlemist, et PEPPi säästjad saaksid teha teadlikke otsuseid investeerimisvariandi muutmise, PEPPi pakkuja vahetamise või sissemaksete taseme kohandamise kohta, et saavutada oma pensionieesmärk.

(13)

Selleks et tagada põhi-PEPPi kulutõhusus, tuleb tagada, et kulude ülempiir hõlmaks kõiki kulusid ja tasusid, välja arvatud juhul, kui võrdsete tingimuste loomiseks tuleb tagada, et põhi-PEPPid, mis pakuvad täiendava tooteomadusena kapitaligarantiid, ei oleks ebasoodsamas olukorras võrreldes põhi-PEPPidega, mis sellist tooteomadust ei paku.

(14)

PEPPi riskimaandamismeetodid on esmatähtsad, et edendada asjakohaseid investeerimisstrateegiaid, mis suudavad saavutada paremaid pensionitulemusi. Selleks tuleb kehtestada selged ja jõustatavad kriteeriumid, mille alusel saaks järjepidevalt hinnata valitud riskimaandamismeetme tulemuslikkust. Seepärast tuleks neid kriteeriume kohaldada kolme peamist liiki riskimaandamismeetmete (elutsükkel, reservide loomine ja garantiid) suhtes ning need peaksid võtma arvesse nende liikide eripärasid. Neid kriteeriume tuleks kohaldada ka iga uue uuendusliku riskimaandamismeetme suhtes, et edendada innovatsiooni kaudu paremaid pensionitulemusi.

(15)

PEPPide pikaajaline olemus ja pensionisissetuleku eesmärk nõuavad stohhastilist modelleerimist, mille raames prognoositakse eri tulemuste tõenäosust erinevatel tingimustel, et prognoosida mõistlikul viisil tulevasi PEPPi väljamakseid. Seepärast tuleb tagada, et PEPPi pakkujate pakutavate investeerimisstrateegiate riskiprofiili ja potentsiaalse tootluse hindamisel kasutatakse stohhastilist modelleerimist, korrates võimalikke PEPPi väljamaksete tulemusi, mis võivad ebakindla varade tootluse ja sissemaksete taseme tõttu tegelikus elus ette tulla. Stohhastilist modelleerimist tuleks kasutada ka asjakohaste riskitasemete kindlaksmääramisel, PEPPi põhiteabedokumendi tootluse stsenaariumide ja PEPPi pensionihüvitise teatise pensionimaksete prognooside koostamisel ning riski koondnäitaja metoodika tulemuslikul rakendamisel. Selleks on asjakohane kehtestada teatavad viited stohhastilise modelleerimise jaoks, mida PEPPi pakkuja kasutab. PEPPi pakkujale peaks jääma võimalus kohandada stohhastilist modelleerimist nõutava eesmärgi saavutamiseks ja kasutada mudelid, mille PEPPi pakkujad on välja töötatud muude sarnaste toodete jaoks.

(16)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud. Need käsitlevad teabedokumentidele esitatavaid nõudeid, põhi-PEPPi kulusid ja tasusid ning riskimaandamismeetmeid. Kuna käesoleva määruse sätted on omavahel sisuliselt seotud ja selleks, et suurendada kooskõla käesoleva määrusega hõlmatud erinevate reguleerimisvaldkondade vahel, on asjakohane täpsustada nende valdkondade eeskirju põhjalikul ja terviklikul viisil. See on vajalik, et tagada kvaliteetsete toodete omadusi käsitlevate eeskirjade ja nendest omadustest tarbijate tulemuslikku teavitamist käsitlevate eeskirjade kooskõla. PEPPi konkreetseid tooteomadusi käsitlevad eeskirjad on vajalikud selleks, et saaks terviklikult hinnata PEPPi säästja riski ja tulu tasakaalu, tagades samas tänu digitaliseerimisele innovatsiooni ja kulutõhususe kaudu paremad pensionitulemused. Oluline on teavitada tarbijaid nendest uuenduslikest lähenemisviisidest ühtsel ja võrreldaval viisil. Sätete ühtsuse tagamiseks tuleks need koondada ühte määrusesse.

(17)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(18)

EIOPA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensioni sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ELEKTROONILISES VORMINGUS TEABEDOKUMENDID

Artikkel 1

Teabedokumentide esitus internetikeskkonnas

Kui üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) põhiteabedokumendi või personaalse pensionitoote pensionihüvitise teatise sisu esitatakse muul püsival andmekandjal kui paber, peab esitus vastama järgmistele nõuetele:

a)

teave esitatakse nii, et PEPPi säästja saab oma seadmega PEPPi põhiteabedokumendile või PEPPi pensionihüvitise teatisele juurde pääseda;

b)

kui muudetakse vormingu komponentide suurust, tuleb säilitada standardse esitusvormi vorming, jaotised ja järjekord, samuti eri elementide suhteline silmatorkavus ja suurus;

c)

kirjatüüp ja tähemärgi suurus peavad olema sellised, et teave oleks märgatav, arusaadav ja selgelt loetav;

d)

audio või video kasutamise korral kasutatakse kõnekiirust ja helitugevust, mis muudab tavalise tähelepanu korral teabe märgatavaks, arusaadavaks ja selgelt kuuldavaks;

e)

esitatud teave peab olema identne PEPPi põhiteabedokumendi või PEPPi pensionihüvitise teatise paberversioonis esitatud teabega.

Artikkel 2

Teabe esitamine kihtidena

PEPPi põhiteabedokumendis või PEPPi pensionihüvitise teatises teabe esitamine kihtidena vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 28 lõikele 3, artikli 35 lõigetele 1 ja 2, artikli 36 lõikele 1 ja artikli 37 lõikele 1 peab olema selline, et see ei juhiks kliendi tähelepanu kõrvale dokumendi sisult ega varjaks põhiteavet. Kui teavet esitatakse kihtidena, peab olema võimalik trükkida PEPPi pensionihüvitise teatis välja ühe dokumendina.

II PEATÜKK

PEPPI PÕHITEABEDOKUMENDI SISU JA ESITUS

Artikkel 3

Jaotis „Mis tootega on tegemist?“

1.   Põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ sisalduv teave PEPPi pikaajaliste pensionieesmärkide ja nende saavutamise viiside kohta esitatakse kokkuvõtlikult, lühidalt, selgelt ja kergesti mõistetaval kujul. Selles teabes nimetatakse peamised tegurid, millest sõltuvad investeerimistulu ja pensionitulemused, aluseks olevad investeerimisvarad või võrdlusväärtused ja tulu kindlaksmääramise viis, samuti sissemaksete taseme ja pensionile jäämiseni jääva eeldatava kogumisperioodi mõju. Selgitatakse kohaldatavate riskimaandamismeetmete põhimõtteid, eelkõige portfellitulu jaotamist üksikule PEPPi lepingule. Samuti osutatakse selles PEPPi pakkuja liigile ja sellest tulenevatele PEPPi lepingu eriomadustele.

2.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ esitatav kirjeldus selliste PEPPi säästjate liigi kohta, kellele PEPPi kavatsetakse turustada, hõlmab teavet PEPPi pakkuja poolt kindlaks määratud sihtrühmaks olevate PEPPi säästjate kohta. Selliste PEPPi säästjate liigi kindlaksmääramine, kellele PEPP on mõeldud, põhineb PEPPi säästjate suutlikkusel kanda investeerimiskahju ja investeerimisperioodi eelistustel, nende teoreetilistel teadmistel PEPPide ja finantsturgude kohta üldiselt ning nendega seotud varasematel kogemustel, samuti potentsiaalsete PEPPi säästjate vajadustel, omadustel ja eesmärkidel.

3.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ esitatud PEPPi pensionimaksete üksikasjad peavad sisaldama üldkokkuvõttes PEPPi lepingu põhiomadusi. Need üksikasjad hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

määruse (EL) 2019/1238 artikli 58 lõikes 1osutatud võimalikud väljamaksete liigid ja kõnealuse määruse artikli 59 lõikes 1 osutatud õigus muuta väljamaksete liiki;

b)

iga hõlmatud PEPPi pensionimakse kirjeldus koos selgitusega selle kohta, et nende maksete väärtus on näidatud jaotises „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“.

4.   Kui PEPPi leping hõlmab biomeetrilisi riske, lisatakse PEPPi põhiteabedokumendi jaotisesse „Mis tootega on tegemist?“ teave kõnealuse kindlustuskatte üksikasjade kohta, sealhulgas loetelu kaetud riskidest ning asjaoludest, mis tooksid kaasa kindlustuskatte ja kindlustushüvitise. Määruse (EL) 2017/653 VI lisa punktis 54 kirjeldatud biomeetriline riskitasu esitatakse protsendina aastasest sissemaksest või biomeetrilise riskitasu mõjuna investeerimistulule kogumisperioodi lõpus, võttes aluseks prognoositud PEPPi väljamaksete puhul kasutatavad tavapärased hoidmisperioodid. Kui riskitasu makstakse ühekordse summana, esitatakse ka investeeritav summa. Kui riskitasu makstakse perioodiliselt, esitatakse teabes perioodiliste maksete arv ja hinnanguline keskmine biomeetriline riskitasu protsendina aastasest sissemaksest.

5.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotis „Mis tootega on tegemist?“ peab sisaldama kaasaskantavuse teenuse kohta järgmist teavet:

a)

teave selle kohta, et PEPPI säästjatel on taotluse esitamise korral õigus kasutada määruse (EL) 2019/1238 artikli 17 lõikes 1 osutatud kaasaskantavuse teenust;

b)

teave selle kohta, millised allkontod on kohe kättesaadavad;

c)

viide määruse (EL) 2019/1238 artiklis 13 osutatud EIOPA avalikule keskregistrile, kus on esitatud teave liikmesriikide poolt kindlaks määratud riiklike allkontode kogumisperioodi ja väljamaksete perioodi tingimuste kohta;

d)

teave määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõikes 5 sätestatud valiku kohta, kui PEPPi pakkuja ei suuda tagada PEPPi säästja uuele elukohaliikmesriigile vastava uue allkonto avamist.

6.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotis „Mis tootega on tegemist?“ sisaldab teavet vahetamisteenuse osutamise kohta ja eelkõige teavet määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikes 3 sätestatud vahetamisvõimaluste kohta. Kui PEPPi pakkuja lubab kõnealuse artikli kohaselt PEPPi säästjal vahetada PEPPi pakkujat sagedamini, märgitakse see sagedus PEPPi põhiteabedokumenti. PEPPi põhiteabedokumendis täpsustatakse, kas vahetamine on tasuta. Kui see ei ole tasuta, avalikustatakse PEPPi põhiteabedokumendis sellega seotud kulud.

Teave vahetamisteenuse osutamise kohta sisaldab ka teavet õiguse kohta saada lisateavet vahetamisteenuse kohta, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/1238 artikli 56 lõikes 2. See teave tehakse kättesaadavaks PEPPi pakkuja veebisaidil ja PEPPi säästjate taotluse korral kooskõlas määruse (EL) 2019/1238 artikliga 24.

7.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotis „Mis tootega on tegemist?“ sisaldab teavet valitud investeerimisvariandi muutmise tingimuste kohta. Kui see on asjakohane, esitatakse eelkõige teave pakutavate alternatiivsete investeerimisvariantide kohta, millele PEPPi säästja saab vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artiklile 44 üle minna. Kui PEPPi pakkuja lubab PEPPi säästjal valitud investeerimisvarianti muuta sagedamini, kui miinimumnõuded seda ette näevad, tuleb märkida võimaliku muutmise sagedus ja täpsustada, et muudatus on tasuta, või avalikustada sellega seotud kulud.

8.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ esitatav teave PEPPi pakkuja investeeringute tootlikkuse kohta keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite seisukohast sisaldab kirjeldavat selgitust ja asjakohasel juhul kvantitatiivset teavet selle kohta, kuidas mõjutab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite integreerimine PEPPi pakkuja investeeringute tegelikku ja oodatavat tootlust.

9.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ esitatakse asjakohasel juhul teave selle kohta, kas PEPPi säästja jaoks on ette nähtud järelemõtlemisaeg või lepingust taganemise tähtaeg ning millised on selle tagajärjed, sealhulgas kõik kohaldatavad tasud ja trahvid järelemõtlemisaja kasutamise või lepingust taganemise eest.

10.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ esitatakse viide teabele PEPPi investeerimisvariantide PEPPi säästjatele jaotatud varasema tootluse kohta. Teave varasema tootluse kohta tehakse kättesaadavaks PEPPi pakkuja veebisaidil.

11.   Kui teave esitatakse elektrooniliselt kihtidena, peab esimene kiht sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)

lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teave;

b)

teave selle kohta, kas PEPPi leping hõlmab biomeetrilisi riske;

c)

teave järgmistest ühe kohta:

i)

kas põhi-PEPP näeb ette kapitaligarantii või on riskimaandamismeetme kujul, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapital tagasi saada;

ii)

kas ja millises ulatuses näeb võimalik alternatiivne investeerimisvariant (kui see on kohaldatav) ette garantii või riskimaandamismeetme.

Muu teabe võib esitada üksikasjade lisakihtidel.

Artikkel 4

Jaotis „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“

1.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotise „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ teave PEPPi riski ja tulu profiili kohta, sealhulgas kirjeldav selgitus riski koondnäitaja kohta, esitatakse lühidalt, selgelt ja kergesti mõistetaval kujul. Teabes selgitatakse riski koondnäitaja eesmärki ja tulemusi, et teha ühtsel ja võrreldaval viisil kindlaks erinevad riski ja tulu profiilid, ning seda, et riski koondnäitajat käsitatakse võrdlusalusena eri PEPPide riski ja tulu profiilide võrdlemisel. PEPPi pakkuja märgib selgelt, et PEPPi riski koondnäitaja erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 (4) kohaldamisalasse kuuluvate toodete riski koondnäitajast ega ole sellega võrreldav.

Teabes selgitatakse, et madal riski ja tulu profiil tähendab, et PEPPi säästja saab suurema tõenäosusega mõõdukat pensionisissetulekut, samas kui kõrge riski ja tulu profiil tähendab, et PEPPi säästja saab suurema tõenäosusega suhteliselt suuremat või väiksemat pensionisissetulekut kui madalama riski ja tulu profiili puhul. Kirjeldavas selgituses kirjeldatakse riski koondnäitaja piiranguid, sealhulgas, kui see on asjakohane, riski ja tulu profiili sõltuvust investeeringute tegelikust arengust, säästmisperioodist ja kohaldatava riskimaandamismeetme tulemuslikkusest.

2.   Määruse (EL) 2019/1238 artikli 28 lõike 3 punkti d alapunkti ii kohaselt nõutavat teavet investeeritud kapitaliga kaasneda võiva maksimaalse kahjumi kohta PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ täiendatakse teabega standarditud, stohhastiliselt kindlaks määratud kogunenud kapitali kohta väljamaksmise ajal stressistsenaariumi korral, kusjuures see kahju võrdub jaotise viienda protsentiiliga.

3.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ esitatakse seoses prognoositavate PEPPi pensionimaksetega teave soodsa, parima hinnangulise ja ebasoodsa standardstsenaariumi kohta, tuginedes järgmistele elementidele:

a)

prognoosid hõlmavad nelja tavalist PEPPi säästjat, kellel on kogumisperioodi lõpuni vastavalt 40, 30, 20 ja 10 aastat, ja põhinevad standardsissemaksetel;

b)

soodne stsenaarium vastab jaotuse 85. protsentiilile, parim hinnanguline stsenaarium mediaanile ja ebasoodne stsenaarium jaotuse 15. protsentiilile;

c)

prognoositavat kogunenud kapitali kogumisperioodi lõpus ja prognoositavaid igakuiseid pensionimakseid korrigeeritakse inflatsiooni mõjuga;

d)

teave sisaldab kirjeldavat selgitust, sealhulgas nominaalsummasid, nüüdisväärtusesse ümberarvestamise kohta, mis on tingitud ostujõu muutumisest aja jooksul.

4.   Kui see on asjakohane, sisaldab PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ esitatav teave PEPPi säästjate tootluse tingimuste või ettemääratud tootluse ülempiiride kohta viiteid kohaldatavate riskimaandamismeetmete ülesehitusele ja jaotamismehhanismidele.

5.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabe puhul kasutatavad sisendid, eeldused ja metoodikad peavad olema kooskõlas III lisaga.

6.   Kui teave esitatakse elektrooniliselt kihtidena, peab esimene kiht sisaldama vähemalt riski koondnäitajat ja nelja tavalise PEPPi säästja prognoositavaid PEPPi pensionimakseid, samas kui prognoositavaid nominaalväljamaksed võib esitada üksikasjade lisakihtidel. Muu teabe võib esitada üksikasjade lisakihtidel.

Artikkel 5

Jaotis „Millised on kulud?“

1.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotise „Millised on kulud?“ teave esitatakse lühidalt, selgelt ja kergesti mõistetaval kujul. Kõik jaotises „Millised on kulud?“ nimetatud kulud ja tasud on tegelikud kantavad kulud, mis tekivad otse pakkuja tasandil või edasiantud tegevuse või investeerimisfondi tasandil, sealhulgas kõik seonduvad üldkulud. Kui see on asjakohane, avalikustatakse kulud ja tasud, mida potentsiaalse PEPPi säästja kannab enne PEPPis säästmist, eraldi „algkuludena“. Nii ühekordsed kui ka korduvad kulud ja tasud esitatakse „aasta kogukuludena“ rahalises väärtuses ja protsendina kogunenud kapitalist, nagu on määratletud määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 24. Kulude koondmõju esitatakse PEPPi säästja igakuise standardsissemakse alusel rahalises väärtuses, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse III lisa III osas.

2.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotis „Millised on kulud?“ peab sisaldama järgmist teavet:

a)

teave halduskulude kohta, mis tulenevad PEPPi pakkuja tegevusest PEPPi kontode haldamisel, sissemaksete kogumisel, liikmete teavitamisel ja maksete tegemisel;

b)

teave järgmiste investeerimiskulude kohta:

i)

varade hoidmise kulud, sealhulgas kontohaldurile varade hoidmise ning dividendide ja intressitulu kogumise eest makstavad tasud;

ii)

portfelli tehingukulud, sealhulgas PEPPi pakkuja tegelikud maksed kolmandatele isikutele, et katta kulud, mis on tekkinud seoses mis tahes vara soetamise või võõrandamisega PEPPi kontol;

iii)

muud investeeringute haldamisega seotud kulud;

c)

teave PEPPi turustamisest ja müügist tulenevate turustamiskulude, sealhulgas nõustamisega seotud kulude ja tasude kohta;

d)

teave selliste garantiikulude kohta, mida nõutakse PEPPi säästjalt finantsgarantii eest, mille raame makstakse välja vähemalt väljamaksmise ajaks kogunenud kapital, ja PEPPi lepingu alusel antud mis tahes muu finantsgarantii kulude kohta.

3.   Kui PEPPi pakkuja võtab tasu algse nõustamisega seotud kulude katmiseks PEPPi lepingu algsel kehtivusajal, enne kui PEPPi säästjal on õigus vahetada PEPPi pakkujat vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3, teavitab PEPPi pakkuja potentsiaalseid PEPPi säästjaid kõnealuste tasude kogusummast, ajavahemikust, mille jooksul selliseid tasusid kohaldatakse, ja tasude kohaldamise sagedusest.

4.   Kui teave esitatakse elektrooniliselt kihtidena, peab esimene kiht sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)

teave aasta kogukulude kohta rahalises väärtuses ja protsendina kogunenud kapitalist aasta lõpu seisuga, nagu on kindlaks määratud lõikes 1;

b)

asjakohasel juhul teave algkulude kohta.

Muu teabe võib esitada üksikasjade lisakihtidel.

Artikkel 6

PEPPi põhiteabedokumendi standardvorming

PEPPi pakkujad esitavad PEPPi põhiteabedokumendi vastavalt I lisale. Kui teave esitatakse elektrooniliselt, võib kõnealuses lisas esitatud vormi kohandada üksnes selleks, et oleks võimalik esitada teavet kihtidena.

III PEATÜKK

PEPPI PÕHITEABEDOKUMENDI LÄBIVAATAMINE, MUUTMINE JA ESITAMINE

Artikkel 7

PEPPi põhiteabedokumendi läbivaatamine

1.   PEPPi pakkujad vaatavad kooskõlas määruse (EL) 2019/1238 artikli 30 lõikega 1 PEPPi põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbi iga kord, kui toimub muutus, mis oluliselt mõjutab või võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada PEPPi põhiteabedokumendis sisalduvat teavet, ning vähemalt iga 12 kuu järel pärast PEPPi põhiteabedokumendi esmast avaldamist.

2.   Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus kontrollivad PEPPi pakkujad, kas PEPPi põhiteabedokumendis sisalduv teave on täpne, õige, selge ja mitteeksitav. Eelkõige kontrollitakse vastavust järgmistele kriteeriumidele:

a)

kas PEPPi põhiteabedokumendis sisalduv teave vastab määruse (EL) 2019/1238 artiklites 26, 27 ja 28 sätestatud üldistele vormi- ja sisunõuetele ning käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud konkreetsetele vormi- ja sisunõuetele;

b)

kas PEPPi riskid ja tulud on muutunud, kui selline muutus tingib PEPPi ülemineku muusse riski koondnäitaja klassi kui see, mis oli määratud läbivaadatavas PEPPi põhiteabedokumendis.

3.   Lõike 1 kohaldamisel kehtestavad PEPPi pakkujad kogu PEPPi kehtivusajaks asjakohased protsessid, et PEPPi säästjad saaksid alati ja põhjendamatute viivitusteta teada kõik asjaolud, mis võivad tuua kaasa muutuse, mis mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada põhiteabedokumendis sisalduva teabe täpsust, õigsust või selgust, ning säilitavad need protsessid.

Artikkel 8

PEPPi põhiteabedokumendi muutmine

1.   PEPPi pakkujad muudavad PEPPi põhiteabedokumenti viivitamata, kui artikli 7 kohase läbivaatamise käigus jõutakse järeldusele, et PEPPi põhiteabedokumendis tuleb teha muudatusi. PEPPi pakkujad tagavad, et ajakohastatakse kõiki PEPPi põhiteabedokumendi jaotiseid, mida need muudatused mõjutavad.

2.   PEPPi pakkuja avaldab muudetud PEPPi põhiteabedokumendi oma veebisaidil ja teavitab sellest PEPPi säästjaid viivitamata kooskõlas artikli 7 lõikega 3.

Artikkel 9

PEPPi põhiteabedokumendi esitamine

1.   PEPPi kohta nõu andev või seda müüv isik esitab PEPPi põhiteabedokumendi piisavalt varakult, et potentsiaalsel või praegusel PEPPi säästjal oleks piisavalt aega tutvuda dokumendiga enne, kui kõnealuse PEPPiga seotud leping või pakkumine muutub tema jaoks siduvaks, olenemata sellest, kas potentsiaalsele või praegusele PEPPi säästjale antakse järelemõtlemisaega või mitte.

2.   Lõike 1 kohaldamisel hindab PEPPi kohta nõu andev või seda müüv isik aega, mida iga potentsiaalne või praegune PEPPi säästja vajab PEPPi põhiteabedokumendiga tutvumiseks, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

potentsiaalse või praeguse PEPPi säästja teadmised ja kogemused seoses PEPPiga või samalaadsete PEPPidega või riskidega, mis sarnanevad asjaomasest PEPPist tulenevate riskidega;

b)

PEPPi keerukus, pikaajaline laad ja piiratud tagastatavus;

c)

kui nõustamine või müük toimub potentsiaalse või praeguse PEPPi säästja algatusel, potentsiaalse või praeguse PEPPi säästja sõnaselgelt väljendatud soov sõlmida kavandatud leping või pakkumine võimalikult kiiresti.

3.   Kui PEPPi põhiteabedokument esitatakse internetis, peab see lõike 1 kohaldamisel vastama järgmistele tingimustele:

a)

see asub veebisaidil või mobiilirakenduses sellises kohas, kus see on kergesti leitav ja juurdepääsetav;

b)

see esitatakse ostuprotsessi sellises etapis, kus potentsiaalsel või praegusel PEPPi säästjal on piisavalt aega tutvuda dokumendiga enne, kui PEPPi leping või kõnealuse PEPPi lepinguga seotud pakkumine muutub tema jaoks siduvaks.

IV PEATÜKK

PEPPi PENSIONIHÜVITISE TEATISE ESITUS JA VORMING

Artikkel 10

PEPPi pensionihüvitise teatise esitus

1.   PEPPi pensionihüvitise teatise teave esitatakse lühidalt, selgelt ja kergesti mõistetaval kujul. Teave esitatakse iga olemasoleva allkonto puhul järgmises järjekorras:

a)

määruse (EL) 2019/1238 artikli 35 lõigetes 1 ja 2 osutatud teave;

b)

jaotises „Toote nimi“ esitatakse määruse (EL) 2019/1238 artikli 36 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud teave;

c)

jaotises „Kui palju ma olen PEPPi kaudu säästnud?“ esitatakse järgmine teave:

i)

määruse (EL) 2019/1238 artikli 36 lõike 1 punktis i osutatud teave;

ii)

teave PEPPi konto kogusumma kohta sissemaksete ja kogunenud investeerimistulu kaupa, millest on maha arvatud kulud ja tasud alates sellest, kui PEPPi säästja hakkas PEPPis säästma;

iii)

teave biomeetriliste riskitasude kohta;

d)

jaotises „Kui palju ma pensionile jäädes saan?“ esitatakse järgmine teave:

i)

määruse (EL) 2019/1238 artikli 36 lõike 1 punktis d ja artikli 37 lõike 1 punktis d ning käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud teave, kui kohaldatakse tegelikke sissemakseid, eeldatavaid sissemaksete tasemeid ja individuaalseid tingimusi;

ii)

kui see on asjakohane, teave pensionimaksete lisaprognooside kohta, mis põhinevad vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 37 lõikele 3 siseriiklikel eeskirjadel;

e)

teave prognoositava kogunenud kapitali kohta kogumisperioodi lõpus ja prognoositavate igakuiste pensionimaksete kohta;

f)

jaotises „Kuidas on minu PEPP viimase 12 kuu jooksul muutunud?“ esitatakse määruse (EL) 2019/1238 artikli 36 lõike 1 punktides e, f ja h osutatud teave PEPPi konto arengu kohta viimase 12 kuu jooksul, võrreldes kooskõlastavalt algsaldot lõppsaldoga, esitades tehtud sissemaksed, PEPPi kontole jaotatud investeerimistulu ning käesoleva määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud kulud ja tasud;

g)

jaotises „Peamised tegurid, mis mõjutavad teie PEPPi tootlust“ esitatakse asjakohasel juhul määruse (EL) 2019/1238 artikli 36 lõike 1 punktides g, j ja l ning käesoleva määruse artikli 3 lõikes 10 osutatud teave;

h)

jaotises „Oluline teave“ esitatakse järgmine teave:

i)

teave PEPPi tingimustes tehtud mis tahes oluliste muudatuste kohta, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/1238 artikli 35 lõigetes 5 ja 6;

ii)

teave selle kohta, kust ja kuidas saab määruse (EL) 2019/1238 artikli 37 lõike 1 punktides a, b, c ja e osutatud lisateavet;

iii)

asjakohasel juhul viide selliste investeerimispõhimõtete ülevaatele, võttes arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 37 lõike 1 punktile c.

Esimese lõigu punkti c alapunktis iii osutatud teave esitatakse eraldi vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Esimese lõigu punktis e osutatud teave esitatakse inflatsiooni mõjuga korrigeerituna. Teavet täiendatakse kirjeldava selgitusega nüüdisväärtusesse ümberarvestamise kohta, mis on tingitud ostujõu muutumisest aja jooksul.

Esimese lõigu punkti f kohaldamisel esitatakse kulude koondmõju prognoositavale väljamaksmise ajaks kogunenud kapitalile vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 36 lõike 1 punktile f „vara vähenemisena“, nagu on täpsustatud käesoleva määruse III lisa III osas.

Esimese lõigu punktis g osutatud teave käsitleb PEPPi säästja investeerimisvariandi varasemat tootlust, mis on jaotatud PEPPi säästjatele, ning see esitatakse võimaluse korral eelneva kümne aasta kohta. Kui ei ole võimalik esitada teavet eelneva kümne aasta kohta, esitatakse teave pikima perioodi kohta, mille jooksul on PEPPi säästja PEPPis säästnud. Esitada tuleb eelneva aasta, kolme eelneva aasta, viie eelneva aasta ja kümne eelneva aasta keskmine investeerimistulu, millest on maha arvatud investeerimiskulud, protsendina kogunenud kapitalist.

2.   Lõikes 1 osutatud teabe puhul kasutavad eeldused peavad olema kooskõlas III lisaga.

3.   Kui teave esitatakse elektrooniliselt kihtidena, peab esimene kiht sisaldama vähemalt lõike 1 punktides a, b, d ja e osutatud teavet. Muu teabe võib esitada üksikasjade lisakihtidel.

Artikkel 11

PEPPi pensionihüvitise teatise standardvorming

PEPPi pakkujad esitavad PEPPi pensionihüvitise teatise vastavalt II lisale. Kui teave esitatakse elektrooniliselt, võib kõnealuses lisas esitatud vormi kohandada üksnes selleks, et oleks võimalik esitada teavet kihtidena.

V PEATÜKK

PÕHI-PEPPi KULUD JA TASUD

Artikkel 12

Põhi-PEPPi kulude ja tasude liigid

1.   Määruse (EL) 2019/1238 artikli 45 lõikes 2 osutatud kulud ja tasud seoses põhi-PEPPi säästja kogunenud kapitaliga asjaomase aasta lõpus, hõlmavad kõiki tegelikke kulusid ja tasusid, mis on tekkinud otse pakkuja tasandil või edasiantud tegevuse tasandil, sealhulgas asjakohaseid üldkulusid ja -tasusid seoses põhi-PEPPis säästmisega ja põhi-PEPPi turustamisega. Need kulud ja tasud hõlmavad eelkõige järgmisi kulusid:

a)

halduskulud;

b)

investeerimiskulud;

c)

turustuskulud.

2.   Määruse (EL) 2019/1238 artikli 45 lõikes 2 osutatud kulude hulka ei arvata kulusid ega tasusid, mis on seotud põhi-PEPPi lisaelementide või -omadustega, mida ei ole nõutud määruse (EL) 2019/1238 artikliga 45, ning kulusid ja tasusid, mis on seotud määruse (EL) 2019/1238 artiklis 54 sätestatud vahetamisteenustega.

Artikkel 13

Põhi-PEPPi garantiide kulude ja tasude liigid

1.   Kui põhi-PEPPiga on ette nähtud kapitaligarantii, mida rakendatakse väljamaksete perioodi alguses ja väljamaksete perioodi jooksul, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/1238 artikli 45 lõikes 1, ei arvata selle kapitaligarantiiga otseselt seotud kulusid määruse (EL) 2019/1238 artikli 45 lõikes 2 osutatud kulude hulka.

2.   PEPPi pakkuja avalikustab kapitaligarantii eest nõutavad kulud sõnaselgelt ja eraldi PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Millised on kulud?“ ja PEPPi pensionihüvitise teatise jaotises „Kuidas on minu PEPP viimasel aastal muutunud?“.

3.   PEPPi pakkuja peab vajaduse korral riikliku pädeva asutuse või EIOPA nõudel suutma tõendada, et vastavad kulud on otseselt seotud kapitaligarantiiga.

VI PEATÜKK

RISKIMAANDAMISMEETMED

Artikkel 14

Riskimaandamismeetmete eesmärk

1.   Kui PEPPi investeerimisstrateegia puhul kasutatakse riskimaandamismeetodeid, kehtestavad PEPPi pakkujad kooskõlas PEPPi säästja või PEPPi säästjate rühma konkreetse pensionieesmärgiga ning määruse (EL) 2019/1238 artikli 47 lõikes 2 osutatud tingimustega eesmärgi.

2.   PEPPi pakkuja töötab riskimaandamismeetme välja nii, et saavutada eesmärk tagada PEPPist stabiilne ja piisav tulevane individuaalne pensionisissetulek, võttes arvesse PEPPi säästja või PEPPi säästjate rühma individuaalse kogumisperioodi eeldatavat järelejäänud kestust ja PEPPi säästja valitud väljamaksmisvarianti. Selle eesmärgi saavutamiseks töötatakse riskimaandamismeede välja järgmiselt:

a)

tagatakse, et eeldatav kahju, mida määratletakse prognoositava sissemaksete summa ja prognoositava kogunenud kapitali (kogumisperioodi lõpus) vahena, ei oleks stressistsenaariumi korral suurem kui 20 %, mis võrdub jaotuse viienda protsentiiliga;

b)

seatakse eesmärgiks ületada inflatsiooni aastamäär 40aastase kogumisperioodi jooksul vähemalt 80 % tõenäosusega;

c)

võetakse arvesse stohhastilise modelleerimise tulemusi.

3.   Põhi-PEPPi puhul, kui PEPPi pakkuja ei paku artiklis 13 osutatud kapitaligarantiid, kasutab PEPPi pakkuja investeerimisstrateegiat, millega tagatakse stohhastilise modelleerimise tulemusi arvesse võttes kapitali tagasisaamine väljamaksete perioodi alguses ja väljamaksete perioodil vähemalt 92,5 % tõenäosusega. Kui põhi-PEPPiga liitumise ajal on järelejäänud kogumisperioodi pikkus kümme aastat või vähem, võib investeerimisstrateegia rakendamisel kasutada vähemalt 80 % tõenäosust.

4.   PEPPi säästjate rühma jaoks riskimaandamismeetme väljatöötamisel kujundab PEPPi pakkuja selle nii, et on tagatud rühma kuuluva iga üksiku PEPPi säästja õiglane ja võrdne kaitse, ning piirab rühma kuuluvate üksikute PEPPi säästjate omakasupüüdlikku käitumist.

5.   PEPPi pakkujad tagavad, et PEPPi pakkuja nimel tegutsevatele ja riskimaandamismeetmeid rakendavatele üksikisikutele tulemustasu maksmine aitab saavutada riskimaandamismeetmete eesmärki.

6.   PEPPi pakkujad tagavad riskimaandamismeetme asjakohasuse, tõhususe ja tulemuslikkuse toodete järelevalve- ja juhtimisraamistiku selleks ette nähtud protsessi ja sätete abil, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/1238 artiklis 25. Kõnealuse raamistiku suhtes kohaldatakse järelevalvelist läbivaatamist ja järelevalvelist aruandlust.

7.   Kui PEPPi säästja valib vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artiklile 44 teistsuguse investeerimisvariandi või vahetab vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõikele 5 või artiklile 52 PEPPi pakkujat, jaotab PEPPi pakkuja eraldatud reservidest, kui need on olemas, ja investeerimistulust lahkuvale PEPPi säästjale õiglaselt vahendeid. PEPPi pakkuja tagab, et vahendite eraldamine on lahkuva PEPPi säästja ja allesjäävate PEPPi säästjate suhtes võrdselt õiglane.

8.   Kui kolme aasta jooksul enne PEPPi säästja järelejäänud kogumisperioodi eeldatavat lõppu leiavad aset ebasoodsad majandussuundumused, pikendab PEPPi pakkuja elutsükli viimase etapi või kohaldatava riskimaandamismeetme kestust asjakohase lisaaja võrra, mis võib ulatuda kolme aastani alates kogumisperioodi algsest eeldatavast lõpust. Selline pikendamine toimub PEPPi säästja sõnaselgel nõusolekul ja kooskõlas määruse (EL) 2019/1238 artiklis 47 osutatud tingimustega.

Artikkel 15

Elutsükkel

1.   Kui PEPPi pakkuja kasutab riskimaandamismeetodit, millega kohandatakse investeeringute jaotust, et maandada järelejäänud kestusele vastavate investeeringute finantsriske, määrab ta kindlaks omakapitali- ja võlainstrumentide suhtes olevad keskmised riskipositsioonid, tagades samal ajal kookõla määruse (EL) 2019/1238 artikliga 41 kõigi potentsiaalsete elutsükli etappidele vastavate alamportfellide puhul.

2.   PEPPi pakkuja kavandab elutsükli nii, et oleks tagatud, et kogumisperioodi eeldatavast lõpust kõige kaugemal olevad PEPPi säästjad investeerivad lepinguliselt kindlaksmääratud ulatuses pikaajalistesse investeeringutesse, millest saadakse tulenevalt nende spetsiifilisest kõrgemast riski ja tulu profiilist, sealhulgas mittelikviidsusest või omakapitalilaadsest struktuurist, suuremat investeerimistulu. Kogumisperioodi eeldatavale lõpule kõige lähemal olevate PEPPi säästjate puhul tagab PEPPi pakkuja, et investeeringud on valdavalt likviidsed, kvaliteetsed ja püsiva investeerimistuluga.

Artikkel 16

Reservide loomine

1.   Kui PEPPi pakkujad kasutavad riskimaandamismeetodit, millega luuakse PEPPi säästjate sissemaksetest või investeerimistulust reservid, sätestavad nad PEPPi lepingus läbipaistval ja arusaadaval viisil eeskirjad, mis käsitlevad kogutud kapitali ja investeerimistulu jaotamist individuaalsele PEPPi säästja kontole, reservidesse ja reservidest, ning kui see on asjakohane, vastavale PEPPi säästjate rühmale.

2.   PEPPi pakkuja jaotab sihtotstarbeliste varade sissemaksed ja investeerimistulu reservidesse läbipaistval ja arusaadaval viisil, eesmärgiga luua positiivse investeerimistulu ajal piisavad reservid. Samamoodi jaotab PEPPi pakkuja reservidest õiglasel ja läbipaistval viisil vahendeid individuaalsele PEPPi säästja kontole, ja kui see on asjakohane, vastavale PEPPi säästjate rühmale negatiivse investeeringutulu ajal.

3.   PEPPi pakkuja teeb selgelt kindlaks ja sihtotstarbeliselt märgistab PEPPi säästjate jaoks investeeritud varad. PEPPi pakkuja ei tohi oma arvel kaubelda varadega, mis on sihtotstarbeliselt märgistud PEPPi säästjate jaoks.

4.   Kümne aasta jooksul pärast uue PEPPi loomist võib PEPPi pakkuja panustada reservide loomisse, andes seoses PEPPi säästjate varadega laenu või tehes nendega seoses omakapitaliinvesteeringuid. Sel juhul täpsustab ja esitab PEPPi pakkuja PEPPi lepingus läbipaistval ja arusaadaval viisil oma panuse ja kasumi jaotamise tingimused ning selle, kuidas investeeringust maksimaalselt kümne aasta jooksul järkjärguliselt väljutakse.

Artikkel 17

Miinimumtulu garantii

1.   Kui PEPPi pakkuja annab miinimumtulu garantii, kirjeldab ta selgelt garantii omadusi, sealhulgas piiranguid ja künniseid, ning täpsustab, kas garantii kehtib inflatsiooniga korrigeeritud tulu või nominaaltulu suhtes.

2.   PEPPi pakkuja avalikustab PEPPi põhiteabedokumendis ja seejärel PEPPi pensionihüvitise teatises sõnaselgelt, kas garantii taset korrigeeritakse aastase inflatsioonimääraga või mitte.

Artikkel 18

PEPPi riskide ja tulude terviklik hindamine

Artiklite 3, 4, 5, 10 ja 14 kohaldamisel kasutavad PEPPi pakkujad III lisas esitatud metoodikaid.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 198, 25.7.2019, lk 1.

(2)  Komisjoni 8. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/653, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, kehtestades regulatiivsed tehnilised standardid seoses põhiteabedokumentide esitusviisi, sisu, läbivaatamise ja muutmisega ning selliste dokumentide esitamise nõude täitmise tingimustega (ELT L 100, 12.4.2017, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

I LISA

PEPPi PÕHITEABEDOKUMENDI VORM

I osa. PEPPi põhiteabedokumendi vormi täitmise juhised

1.

 PEPPi pakkujad järgivad käesoleva lisa II osa PEPPi põhiteabedokumendi vormil esitatud jaotiste järjekorda, pealkirju, esitusviise ja ikoone. Üksikute jaotiste pikkus ja leheküljepiiride asukoht ei ole kindlaks määratud. PEPPi põhiteabedokument peab trükkimise korral ära mahtuma viiele A4 leheküljele.

2.

 Silmatorkava pealkirja „PEPPi põhiteabedokument“ alla lisatakse järgmine märkus: „Käesolevas dokumendis esitatakse põhiteave üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta. See ei ole reklaammaterjal. Siin esitatud teave on õigusaktidega ette nähtud selleks, et aidata teil mõista selle personaalse pensionitoote olemust, sellega seotud riske ja kulusid, sellest potentsiaalselt tekkivat kasu ja kahju ning aidata teil võrrelda seda toodet muude PEPPidega.“

3.

 PEPPi pakkujad võivad vormile lisada ruutkoodi, mille kaudu pääseb ligi PEPPi põhiteabedokumendi elektroonilisele versioonile.

4.

 Vormi ülaosas jaotises „Lühiülevaade PEPPist“ esitavad PEPPi pakkujad järgmise teabe:

a)

prognoositav kogunenud kapital, kui igakuine sissemakse on 40 aastase kogumisperioodi jooksul 100 eurot, ebasoodsa ja soodsa stsenaariumi korral;

b)

kogukulud aastas protsendina kogunenud kapitalist, kui igakuine sissemakse on 100 eurot;

c)

riski koondnäitaja liigitus ning

d)

märge selle kohta, kas toode annab garantii.

5.

 PEPPi pakkuja lisab järgmise märkuse: „Käesolevas dokumendis kirjeldatud pensionitoode on pikaajaline toode, mille väljamaksmisele on seatud piirangud ning seda ei saa lõpetada igal ajal.“

6.

 Järgmisesse jaotisesse võib PEPPi pakkuja lisada korporatiivse identiteedi tunnuse või logo ja esitab seal järgmise teabe:

a)

PEPPi pakkuja identiteet ja kontaktandmed;

b)

PEPPi pakkuja pädevad asutused;

c)

PEPPi nimi ja registreerimisnumber avalikus keskregistris;

d)

kirje „Tooteliik“ all märgitakse, kas tegemist on põhi-PEPPiga või mitte; kui ei, siis kas PEPPi põhiteabedokumendis käsitletakse konkreetset alternatiivset investeerimisvarianti või esitatakse üldine teave mitmesuguste alternatiivsete investeerimisvariantide kohta, ning

e)

dokumendi kuupäev.

7.

 Kirje „Kuidas minu raha investeeritakse?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt artikli 3 lõikele 1. PEPPi pakkujad võivad teabe esitamisel vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 10 kasutada parempoolset veergu või põhiosa.

8.

 Kirje „Kelle jaoks see on mõeldud?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 2.

9.

 Kirje „Kas minu säästud on garanteeritud?“ märgib PEPPi pakkuja:

a)

kas põhi-PEPP näeb ette kapitaligarantii või on riskimaandamismeetme kujul, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapital tagasi saada, või

b)

kas ja millises ulatuses näeb võimalik alternatiivne investeerimisvariant (kui see on kohaldatav) ette garantii või riskimaandamismeetme.

10.

 Kirje „Mis saab siis, kui ma jään pensionile?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 3.

11.

 Kirje „Mis juhtub minu PEPPi säästudega, kui ma suren/saan puude/elan kauem, kui minu PEPPi lepingus eeldati?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 4.

12.

 Kirje „Mis saab siis, kui ma kolin teise riiki?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 5. Selle märkimiseks, kust leida lisateavet, võivad PEPPi pakkujad kasutada parempoolset veergu või põhiosa.

13.

 Kirje „Kas saan tootest ennetähtaegselt väljuda?“ all esitab PEPPi pakkuja märkuse tagajärgede kohta, mis kaasnevad PEPPi säästjale:

a)

PEPPist ennetähtaegse väljumise korral, sealhulgas kõik kohaldatavad tasud ja trahvid, kapitalikaitse võimalik kadumine ning muude eeliste ja stiimulite võimalik kadumine, ning

b)

juhul, kui PEPPi säästja lõpetab PEPPi sissemaksete tegemise, sealhulgas kõik kohaldatavad tasud ja trahvid, kapitalikaitse võimalik kadumine ning muude eeliste ja stiimulite võimalik kadumine.

14.

 Kirje „Kas saan pakkujat vahetada?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 6. Selle märkimiseks, kust leida lisateavet, võivad PEPPi pakkujad kasutada parempoolset veergu või põhiosa.

15.

 Kirje „Kas saan oma investeerimisvarianti muuta?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 7.

16.

 Kirje „Kas minu raha investeeritakse kestlikult?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 8. Selle märkimiseks, kust leida lisateavet, võivad PEPPi pakkujad kasutada parempoolset veergu või põhiosa.

17.

 Kirje „Kas see on reguleeritud [liikmesriigi] õigusega?“ esitab PEPPi pakkuja juhul, kui pooled ei saa õigust vabalt valida, teabe PEPPi lepingu suhtes kohaldatava õiguse kohta, või juhul, kui pooled võivad kohaldatava õiguse vabalt valida, teabe õiguse kohta, mille PEPPi pakkuja välja pakub.

18.

 Kirje „Kas saan lepingust taganeda või ümber mõelda?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 9.

19.

 Kirje „Milline on selle toote riskiprofiil?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 1. Selle märkimiseks, kust leida lisateavet, eelkõige riski koondnäitaja puhul kasutatud metoodikate kohta, võivad PEPPi pakkujad kasutada parempoolset veergu või põhiosa.

20.

 Kirje „Kas mul on oht kaotada kogu oma investeeritud kapital?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2.

21.

 Kirje „Mida mul on pensionile jäädes oodata?“ all artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohase teabe esitamisel esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt artikli 4 lõike 3 punktidele a–c järgmiselt:

a)

ebasoodne stsenaarium kategooria „Kui teie investeeringud toimivad halvasti“ all;

b)

parima hinnangu stsenaarium kategooria „Kui teie investeeringud on keskmiselt edukad“ all;

c)

soodne stsenaarium kategooria „Kui teie investeeringud toimivad väga hästi“ all;

d)

kirje „Teie praegune vanus“ all esitatakse „25“ puhul 40aastasel kogumisperioodil põhinev prognoos, „35“ puhul 30aastasel kogumisperioodil põhinev prognoos, „45“ puhul 20aastasel kogumisperioodil põhinev prognoos ja „55“ puhul 10aastasel kogumisperioodil põhinev prognoos.

22.

 Kirje „Mida mul on pensionile jäädes oodata?“ all esitab PEPPi pakkuja märkuse selle kohta, et PEPPi säästja elukohaliikmesriigi maksuõigus võib mõjutada tegelikku väljamakset.

23.

 Jaotisesse „Mis juhtub, kui [PEPPi pakkuja nimi] ei saa väljamakset teha?“ lisab PEPPi pakkuja lühikirjelduse selle kohta, kas seonduv kahju on kaetud investeeringute hüvitamise või garantii skeemiga, ning kui see on nii, siis millise skeemiga on tegemist, garantii andja nimi ning see, millised riskid on skeemiga kaetud ja millised mitte.

24.

 Kirje „Ühekordsed kulud“ all esitab PEPPi pakkuja lepingu sõlmimise kulud ning ühekordsed tasud, mida kohaldatakse juhul, kui leping lõpetatakse viie aasta jooksul.

25.

 Kirje „Iga-aastased kulud“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 3. PEPPi pakkujad võivad kasutada parempoolset veergu või põhiosa, et selgitada mis tahes lisakulusid, mida PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja nõuab, ja esitada üksikasjalikku teavet turustamiskulude kohta, mis ei sisaldu juba eelmistes jaotistes kajastatud kuludes, et PEPPi säästja saaks aru kõnealuste kogukulude kogumõjust investeerimistulule.

26.

 Jaotises „Millised erinõuded kehtivad [minu elukohaliikmesriigile] vastava allkonto kohta?“ ja alajaotises „Nõuded kogumisperioodile“ kirjeldab PEPPi pakkuja kogumisperioodi tingimusi, nagu on kindlaks määranud PEPPi säästja elukohaliikmesriik. Alajaotises „Nõuded väljamaksete perioodile“ kirjeldab PEPPi pakkuja väljamaksete perioodi tingimusi, nagu on kindlaks määranud PEPPi säästja elukohaliikmesriik.

27.

 Jaotises „Kuidas ma saan esitada kaebuse?“ esitab PEPPi pakkuja teabe selle kohta, kuidas ja kellele saab PEPPi säästja esitada kaebuse PEPPi või PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja käitumise kohta.

II osa. Vorm

Image 1

Image 2

Image 3

Image 4

Image 5

II LISA

PEPPi PENSIONIHÜVITISE TEATISE VORM

I osa. PEPPi pensionihüvitise teatise vormi täitmise juhised

1.

 PEPPi pakkujad järgivad vormil esitatud jaotiste järjekorda, pealkirju, esitusviise, jooniseid ja ikoone. Üksikute jaotiste pikkus ja leheküljepiiride asukoht ei ole kindlaks määratud.

2.

 PEPPi pakkujad võivad vormile lisada ruutkoodi, mille kaudu pääseb ligi PEPPi pensionihüvitise teatise elektroonilisele versioonile, ja PEPPi pakkuja korporatiivse identiteedi tunnuse või logo.

3.

 Jaotises „Kui palju ma pensionile jäädes saan?“ esitab PEPPi pakkuja järgmiste stsenaariumide tulemused:

a)

ebasoodne stsenaarium kategooria „Kui investeeringud toimivad halvasti“ all;

b)

parima hinnangu stsenaarium kategooria „Kui investeeringud on keskmiselt edukad“ all;

c)

soodne stsenaarium kategooria „Kui investeeringud toimivad väga hästi“ all.

II osa. Vorm

Image 6

Image 7

Image 8

III LISA

SISENDID, EELDUSED JA METOODIKAD

I osa. Riski ja tulu esitamise metoodika

Riski koondnäitaja

1.

 PEPPi pakkujad jaotavad põhi-PEPPi ja individuaalsed alternatiivsed investeerimisvariandid nelja kategooriasse: „1“, „2“, „3“ ja „4“. Jaotamise aluseks on:

a)

risk mitte saada tagasi inflatsiooniga korrigeeritud sissemakseid;

b)

eeldatav puudujääk ning

c)

võrdlus eeldatava tuluga PEPPi väljamaksete teatava taseme saavutamise seisukohast väljamaksete perioodi alguses või selle ajal, nagu see on asjakohane.

2.

 Inflatsiooniga korrigeeritud sissemaksete mittetagasisaamise riski arvutamiseks määravad PEPPi pakkujad stohhastiliselt kindlaks eeldatava tavaliste PEPPi säästjate kogunenud kapitali vahemiku kogumisperioodi lõpu seisuga, kogumisperioodide tavalise pikkuse ja standardsed sissemaksete tasemed. Pärast stohhastilist simulatsiooni väljendatakse riski tõenäosusena protsendipunktides, mis saadakse järgmiselt: selliste vaatluste arv, mille puhul inflatsiooniga korrigeeritud sissemaksete summa on suurem kui kogunenud kapitali eeldatav väärtus kogumisperioodi lõpus, võrreldes kõigi vaatluste arvuga.

3.

 Üksiku investeerimisvariandi risk mitte saada tagasi inflatsiooniga korrigeeritud sissemakseid jaotatakse eri kategooriatesse järgmiselt:

Kategooria

Kogumisperioodid

40 aastat

30 aastat

20 aastat

10 aastat

1

kuni 13,75 %

kuni 17 %

kuni 27 %

kuni 36 %

2

13,8 kuni 16,55 %

17 kuni 19,75 %

27 kuni 29,25 %

36 kuni 43,25 %

3

16,6 kuni 19,35 %

19,8 kuni 22,55 %

29,3 kuni 31,55 %

43,3 kuni 50,55 %

4

üle 19,4 %

üle 22,6 %

üle 31,6 %

üle 50,6 %

Kui investeerimisvariandi riskikategooria erineb eri kogumisperioodide lõikes, kasutatakse kõrgeimat riskikategooriat.

4.

 Eeldatava puudujäägi arvutamiseks määravad PEPPi pakkujad stohhastiliselt kindlaks eeldatava tavaliste PEPPi säästjate kogunenud kapitali vahemiku kogumisperioodi lõpu seisuga, kogumisperioodide tavalise pikkuse ja standardsed sissemaksete tasemed. Pärast stohhastilist simulatsiooni väljendatakse riski eeldatava puudujäägi protsendina inflatsiooniga korrigeeritud sissemaksete summast. Eeldatav puudujääk tehakse kindlaks vaatlustega, mille puhul inflatsiooniga korrigeeritud sissemaksed on suuremad kui kogunenud kapitali eeldatav väärtus kogumisperioodi lõpus, ja nende vaatluste keskmise kahjuga.

5.

 Üksiku investeerimisvariandi risk eeldatava puudujäägi seisukohast jaotatakse eri kategooriatesse järgmiselt:

Kategooria

Kogumisperioodid

40 aastat

30 aastat

20 aastat

10 aastat

1

kuni –20 %

kuni –17 %

kuni –13 %

kuni –8 %

2

–20 kuni –23 %

–17 kuni –20,25 %

–13 kuni –16,5 %

–8 kuni –11,25 %

3

–23,5 kuni –26,5 %

–20,3 kuni –23,55 %

–16,6 kuni –20,1 %

–11,3 kuni –14,55 %

4

üle –26,5 %

üle –23,6 %

üle –20,1 %

üle –14,6 %

Kui investeerimisvariandi riskikategooria erineb eri kogumisperioodide lõikes, kasutatakse kõrgeimat riskikategooriat.

6.

 Selleks et arvutada eeldatavat tulu, mida on vaja PEPPi väljamaksete teatava taseme saavutamiseks, määravad PEPPi pakkujad stohhastiliselt kindlaks eeldatava tavaliste PEPPi säästjate kogunenud kapitali vahemiku kogumisperioodi lõpu seisuga, kogumisperioodide tavalise pikkuse ja standardsed sissemaksete tasemed. PEPPi pakkujad väljendavad tulu järgmiselt: kogunenud mediaankapital kogumisperioodi lõpus inflatsiooniga korrigeeritud sissemaksete summa kordajana.

7.

 Üksiku investeerimisvariandi tulu, mida on vaja PEPPi väljamaksete teatava taseme saavutamiseks, jaotatakse eri kategooriatesse järgmiselt:

Kategooria

Kogumisperioodid

40 aastat

30 aastat

20 aastat

10 aastat

1

kuni 1,7

kuni 1,3

kuni 1,08

kuni 0,93

2

1,7 kuni 2,03

1,3 kuni 1,45

1,08 kuni 1,165

0,93 kuni 0,985

3

2,035 kuni 2,36

1,455 kuni 1,61

1,17 kuni 1,255

0,99 kuni 1,045

4

üle 2,365

üle 1,615

üle 1,26

üle 1,05

Kui investeerimisvariandi tulukategooria erineb eri kogumisperioodide lõikes, kasutatakse madalaimat tulukategooriat.

8.

 Selleks et agregeerida üksikute investeerimisvariantide kategooriate tulemused riski koondnäitajaks, teevad PEPPi pakkujad järgmist:

a)

võrdlevad kahte riskikategooriat ja juhul, kui kategooriate väärtus erineb, valivad kõrgema väärtuse;

b)

võrdlevad saadud riskikategooriat PEPPi pakkuja tulukategooria väärtusega, et täiendada käesoleva määruse artikli 4 lõikega 1 ette nähtud teavet, võrreldes investeerimisvariandi tulu võrreldes selle riskitasemega.

Tootluse stsenaariumid

9.

 PEPPi pakkujad määravad stohhastiliselt kindlaks eeldatavad PEPPi väljamaksed kas väljamaksete perioodi alguse seisuga või selle ajal, nagu on asjakohane, võttes arvesse järgmist:

a)

standardsed või individuaalsed sissemaksete tasemed;

b)

kogumisperioodi pikkus;

c)

keskmise PEPPi säästja oodatav eluiga, kui see on asjakohane;

d)

palgakasvu suundumused, kui see on asjakohane;

e)

eeldatav nominaalne investeerimistulu investeerimisstrateegia põhjal ning strateegiline investeeringute jaotus;

f)

inflatsiooni aastamäär ning

g)

kulutasemed.

10.

 Eeldatavate PEPPi väljamaksete stsenaariumiväärtused erinevate tootluse stsenaariumide korral määratakse kindlaks kooskõlas eeldatavate PEPPi väljamaksete stohhastilise hajuvusega:

a)

soodsa stsenaariumi puhul vastab PEPPi väjamaksete väärtus jaotuse 85. protsentiilile;

b)

parima hinnangu stsenaariumi puhul vastab PEPPi väjamaksete väärtus jaotuse 50. protsentiilile;

c)

ebasoodsa stsenaariumi puhul vastab PEPPi väjamaksete väärtus jaotuse 15. protsentiilile;

d)

stressistsenaariumi puhul vastab PEPPi väjamaksete väärtus jaotuse 5. protsentiilile.

II osa. Eeskirjad selle kohta, kuidas kindlaks määrata pensionimaksete prognooside eeldused

Nominaalse investeerimistulu aastamäär

11.

 PEPPi pakkujad määravad põhi-PEPPi ja alternatiivsete investeerimisvariantide eeldatavad nominaalsed investeerimistulud kindlaks asjakohase stohhastilise lähenemisviisi abil, kajastades vastavat investeerimisstrateegiat, strateegilist investeeringute jaotust ja üksiku investeerimisvariandi puhul kohaldatavat riskimaandamismeedet.

12.

 Stohhastilise mudeli eri elementide kindlaksmääramisel kasutavad PEPPi pakkujad inflatsiooni aastamäära ja võivad kaaluda modulaarse lähenemisviisi kasutamist vähemalt järgmiste näitajate stohhastiliseks arvutamiseks:

a)

nominaalsed intressimäärad;

b)

krediidiriski marginaalid, sealhulgas reitingu muutumine ja makseviivitus, ning

c)

omakapitali tulusus.

13.

 PEPPi pakkuja võib nominaalsete intressimäärade kindlaksmääramiseks kasutada Brigo jt (2006) (1) kirjeldatud lühiajalise intressimäära (short-rate) mudelit G2++, mis on samaväärne Hull-White’i kahetegurilise mudeliga ja võimaldab negatiivseid intressimäärasid. Selle toimimist mõjutavad viis parameetrit, kaks teguri kohta ja üks korrelatsiooni kohta. Kahemõõtmelise Wieneri protsessi komponendid on korrelatsioonis ja deterministlik nihketegur võimaldab algse intressikõvera täiuslikku sobitamist turumääradega.

Kahe teguri x(t) ja stochastic differential equations for the two factors x(t) and y(t) stohhastilised diferentsiaalvõrrandid on

Image 9

ja

Image 10
,

kus a, b, σ ja η on positiivsed parameetrid ning

Image 11
ja
Image 12
korrelatsioonis Wieneri protsessid riskineutraalse näitaja
Image 13
. korral. Korrelatsiooniparameeter ρ määratletakse järgmiselt:

Image 14
.

14.

 Riskineutraalne hindamine riskineutraalse näitaja
Image 15
a bil eeldab kohandamist reaalmaailma näitajaga
Image 16
, mille võib valida püsivaks, ajast sõltumatuks riski turuhinnaks.

15.

 Girsanovi teoreemi kasutades on arvutus järgmine:

Image 17

kus λi on riski turuhind.

Image 18
-näitaja dünaamikat võib kirjeldada järgmiselt:

Image 19

ja

Image 20
.

Lühiajalise intressimäära r(t) protsess on kahe teguri ja deterministliku nihke summa, st

r(t) = x(t) + y(t) + φ(t),

kus deterministlik nihketegur võrdub φ(t)

Image 21
.

Selles võrrandis tähistab fM (0, T) turu hetke forvardintressimäära algajal 0 koos horisondiga T.

16.

 G2++ mudeli abil saab leida analüütilised lahendused nullkupongvõlakirjade hinna kindlaksmääramiseks järgmiselt:

Image 22
,

Image 23
,

ja

Image 24

nullkupongvõlakirja hind G2++ mudelis arvutatakse järgmiselt:

P(t,T) = A(t,T) e –B ( a,t,T ) x ( t ) –B ( b,t,T ) y ( t ).

PM (t,T) tähistab nullkupongvõlakirja turuhinda ajahetkel t lõpptähtaja T puhul.

17.

 PEPPi pakkuja võib kasutada võlakirjadesse tehtud riskivabade investeeringute tootluse kindlaksmääramiseks mudelipõhiseid hindu. Lisaks võib kasutada lühiajalist intressimäära sisendina aktsiate tootluse modelleerimisel ja potentsiaalselt ka kinnisvara tootluse puhul.

18.

 Krediidiriski marginaalide kindlaksmääramiseks võib PEPPi pakkuja kasutada krediidiriski marginaalide simulatsiooni, kombineerides riskivabade nullkupongvõlakirjade intressikõverat nii, et saada krediidiriskiga nullkupongvõlakirjade intressikõver. Erinevate reitinguklasside võlakirjade ohumäärad võib modelleerida Cox-Ingersoll-Rossi (CIR) protsesside abil. Ohumäär πi kujuneb riskineutraalse näitaja puhul vastavalt stohhastilisele diferentsiaalvõrrandile:

Image 25

koos tingimusega kθ > σ 2 in order to keep π(t) positiivne igal ajal t. Eeldades, et riski turuhind on kujul

Image 26
,

võrdub reaalmaailma dünaamika

Image 27
.

19.

 PEPPi pakkujad võivad modelleerida ohumäärad reitinguklassidele AAA (i = 1), AA, A, BBB ja BB (i = 5), võimaluse korral eristades ettevõtete võlakirju, pandikirju ja muid võlakirju. Makseviivituse tõenäosuse pi (t,T) arvutamiseks korrutatakse seejärel CIR-hinnad Pi (t,T) ajal t lõpptähtaja T puhul, st

Image 28
,

kus

Image 29
,

Image 30
ja

Image 31
.

Seejärel määratakse marginaalid si (t,T) kindlaks järgmiselt:

Image 32
,

kus δ on sissenõudmismäär.

20.

 Aktsiate tootluse kindlaksmääramiseks võib PEPPi pakkuja kasutada aktsiaindeksi väljatöötamise mudelit, kasutades geomeetrilist Browni liikumist. Sellel mudelil on kaks parameetrit: volatiilsus ja aktsia riskipreemia. Nominaalse intressimäära mudeli kaudu saadakse kohaldatav riskivaba tulumäär ja mudeli väljundiks on turuindeksisse tehtud investeeringute aastapõhine tootlus.

dSt = (r(t) + λ) Stdt + σStdWt

21.

 Aastase volatiilsuse kindlaksmääramiseks võivad PEPPi pakkujad kasutada asjakohase aktsiaindeksi kuutootluste standardhälvet asjakohase representatiivse vaatlusperioodi kohta, et muuta tulemus aastapõhiseks.

22.

 PEPPi pakkujad võivad kohaldada aktsia riskipreemiat λeq eeldatava näitajana vastavalt Damodaranile (2020), (2) kuid arvutades selle otse asjakohase aktsiaindeksi põhjal ilma täiendavata riigi riskipreemiata. See arvutatakse järgmiselt:

λeq := E[Rm ] – Rf ,

kus E[Rm ] on eeldatav turutulumäär ning riskivabaks tulumääraks Rf võib valida EKP või riigi keskpanga intressikõvera 10aastase hetkemäära.

23.

 Kasvumäära g puhul võib PEPPi pakkuja kasutada aktsia kohta saadava kasumi (EPS) kasvu pikaajalist prognoosi, kus γ on dividenditootluse ja tagasi ostetud aktsiate tootluse summa. Rahavoogude kindlaksmääramiseks võib kasutada viie aasta püsivat kasvumäära, mille järel lõplik rahavoog on tähtajatu ning kasvumäär on riskivaba tulumäär.

Image 33
,

kus PVindex on indeksi nüüdisväärtus selles dividendide diskonteerimise mudelis ja P 0 on indeksi hind ajal t = 0.

Kui

P 0 = PVIndex,

siis on võimalik lahendada eeldatav turutulumäär ja arvutada aktsia riskipreemia.

Inflatsiooni aastamäär

24.

 Inflatsiooni aastamäära arvutamiseks kasutab PEPPi pakkuja ühetegurilist Vasiceki protsessi. Mudeli keskväärtuse juurde tagasipöördumise dünaamikat mõjutavad kolm parameetrit. Mudeli stohhastiline diferentsiaalvõrrand on

di(t) = k(θ – i(t))dt + σdW(t), i(0)=i 0,

kusi(t) an inflatsioonimäär ajal t, k keskväärtuse juurde tagasipöördumise kiirus, θ keskväärtuse juurde tagasipöördumise tase ja σ volatiilsus.

25.

 Modelleerimise eesmärk on saavutada euroala puhul Euroopa Keskpanga inflatsioonimäära sihttase, või kui see on asjakohane, euroalaväliste riikide puhul vastavate keskpankade inflatsioonimäära sihttase keskpikas perspektiivis, ning inflatsioonimäärade puhul täheldatud standardhälve. Mudeli kohandamiseks praegusele keskkonnale ja lühiajaliste inflatsioonimäärade prognoosidele kasutatakse keskväärtuse juurde tagasipöördumise kiirust koos praeguse inflatsioonimääraga.

26.

 Inflatsioonimäära kalibreerimiseks kasutatakse euroala puhul Euroopa Keskpanga või euroalaväliste liikmesriikide puhul riigi keskpanga inflatsioonieesmärki θ-parameetri puhul. Selleks et tuletada inflatsioonimäära standardhälve pikas perspektiivis, milleks eeldatakse olevat 100 aastat, kasutatakse liikmesriigi tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) igakuiste aastapõhiste inflatsioonimäärade aegridasid. Samadest aegridadest kasutatakse inflatsioonimäära algväärtust viitekuupäeva seisuga. PEPPi pakkuja kasutab liikmesriigi THHI inflatsiooniprognoose, mis avaldatakse kaks korda aastas EKP ekspertide makromajanduslikus ettevaates euroala riikide kohta, või Euroopa Komisjoni majandusprognoose euroalaväliste riikide kohta, välja arvatud juhul, kui vastav keskpank koostab ise prognoosid. Neid inflatsiooniprognoose kasutatakse keskväärtuse juurde tagasipöördumise kiiruse kindlaksmääramiseks.

Tulevaste palkade suundumus

27.

 Tulevaste palkade suundumuste arvessevõtmiseks, kui see on asjakohane, võtavad PEPPi pakkujad arvesse reaalpalga kasvu eri liikmesriikides, Eurostati andmeid ja seda, et reaalpalk suureneb märkimisväärselt PEPPi säästja karjääri algperioodil, samas kui karjääri lõpuosas on palgakasv märkimisväärselt aeglasem või isegi negatiivne. PEPPi säästjate reaalpalga trajektooride kindlaksmääramisel võib PEPPi pakkuja lähtuda osaliselt eeldusest, et palga tipptase saavutatakse kogumisperioodi lõpuosas, ja osaliselt eeldusest, et palga tipptase saavutatakse varem, st 20 aastat enne pensionile jäämist, ja seejärel hakkab palk vähenema.

28.

 Selleks et kajastada suurt hulka võimalikke trajektoore, võib PEPPi pakkuja kasutada reaalpalga indeksit vastavalt vanusepõhisele ruutvõrrandile: palk = a(maksimum – vanus)2 + b. Koefitsient a võetakse ühtsest jaotusest vahemikus –0,15 kuni 0,011; maksimum võetakse ühtsest jaotusest vahemikus 47 kuni 64 ja see vastab vanusele, mil reaalpalk on kõige suurem, ja koefitsient b on lahendatud nii, et palgaindeks on 25. eluaastal 100.

III osa. Kulude arvutamise metoodika, sealhulgas koondnäitajate kirjeldus

29.

 PEPPi põhiteabedokumendis esitab PEPPi pakkuja aasta kogukulud, mis hõlmavad kõiki tekkinud ja 12 kuu jooksul sissenõutavaid kulusid, rahalises väärtuses ja protsendina pärast 12 kuu möödumist kogunenud prognoositavast kapitalist. Vajaduse korral võib need summad arvutada PEPPi lepingu kestuse keskmiste aasta kogukuludena. Kulude koondmõju arvutamisel võetakse aluseks 40aastane kogumisperiood, igakuine sissemakse 100 eurot ja prognoositav kogunenud kapital parima hinnangu stsenaariumi korral.

30.

 PEPPi pensionihüvitise teatises esitab PEPPi pakkuja kulude hinnangulise mõju lõplikele PEPPi väljamaksetele, kasutades „vara vähenemise“ lähenemisviisi. „Vara vähenemine“ arvutatakse järgmise kahe vahena: prognoositavad kogunenud säästud kogumisperioodi lõpus ning prognoositavad kogunenud säästud kogumisperioodi lõpus kuludevaba stsenaariumi korral. Vahe esitatakse rahalises väärtuses ja protsendina prognoositavatest kogunenud säästudest. Arvutus põhineb üksiku PEPPi säästja personaalsel sissemaksete tasemel ja punktis 10 esitatud parima hinnangu stsenaariumil.

(1)  Brigo, D., Mercurio, F.: Interest Rate Models – Theory and Practice, Second Edition, Springer-Verlag Berlin Heidelberg, 2001, 2006.

(2)  Damodaran, Aswath, Equity Risk Premiums: Determinants, Estimation and Implications - 2020. aasta väljaanne (5. märts 2020). NYU Stern School of Business.