12.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 85/154


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/441,

11. märts 2021,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit sulfaniilhappe impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Kehtivad meetmed

(1)

2002. aasta juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1339/2002 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit sulfaniilhappe impordi suhtes 21 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes 18,3 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgne uurimine“).

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1338/2002 (3) kehtestas nõukogu Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes 7,1 % suuruse lõpliku tasakaalustava tollimaksu.

(3)

Komisjon kiitis otsusega 2002/611/EÜ (4) heaks ühe India eksportiva tootja, Kokan Synthetics and Chemicals Pvt. Ltd. (edaspidi „Kokan“) pakutud hinnakohustuse seoses Indiast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmetega.

(4)

2004. aasta veebruaris suurendas nõukogu pärast absorptsioonivastase kordusuurimise tegemist määrusega (EÜ) nr 236/2004 (5) HRVst pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kohaldatavat lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra 21 %-lt 33,7 %ni.

(5)

2004. aasta märtsis tunnistas komisjon pärast Kokani vabatahtlikku hinnakohustusest loobumist otsusega 2004/255/EÜ (6) kehtetuks otsuse 2002/611/EÜ.

(6)

Komisjon kiitis otsusega 2006/37/EÜ (7) heaks Kokani poolt seoses Indiast pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmetega pakutud uue kohustuse. Nõukogu määruseid (EÜ) nr 1338/2002 ja (EÜ) nr 1339/2002 muudeti vastavalt nõukogu määrusega (EÜ) nr 123/2006 (8).

(7)

Määrusega (EÜ) nr 1000/2008 (9) kehtestas nõukogu pärast meetmete aegumise läbivaatamist HRVst ja Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu. Määrusega (EÜ) nr 1010/2008 (10) kehtestas nõukogu pärast aegumise läbivaatamist ja vahepealset läbivaatamist lõplikud tasakaalustavad tollimaksud Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes ning muutis Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude määra.

(8)

Määrusega (EL) nr 1346/2014 (11) kehtestas komisjon HRVst pärit sulfaniilhappe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja tunnistas pärast aegumise läbivaatamist kehtetuks Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Määrusega (EL) nr 1347/2014 (12) tunnistas komisjon pärast aegumise läbivaatamist kehtetuks Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtestatud lõpliku tasakaalustava tollimaksu.

1.2.   Aegumise läbivaatamise taotlus

(9)

Pärast teate avaldamist HRVst pärit impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (13) sai komisjon 19. septembril 2019 alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks. Taotluse esitas äriühing Bondalti Chemicals S.A. (edaspidi „taotluse esitaja“ või „Bondalti“), kes on liidu ainus sulfaniilhappe tootja ja seega moodustab tema toodang 100 % liidu toodangust.

(10)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

1.3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(11)

Olles otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, teatas komisjon 18. detsembril 2019Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (14) (edaspidi „algatamisteade“) aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

1.4.   Uurimine

1.4.1.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(12)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2018 kuni 30. septembrini 2019 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.4.2.   Huvitatud isikud

(13)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks temaga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi teadaolevaid eksportivaid tootjaid, HRV ametiasutusi ning teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(14)

Ükski isik seda ei teinud.

(15)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks.

(16)

Komisjonis ega ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ühtegi ärakuulamist ei toimunud.

1.4.3.   Väljavõtteline uuring

1.4.3.1.   HRV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(17)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest. Ühtki eksportivate tootjate ühendust ei olnud teada ja ühegagi ei võetud ühendust.

(18)

Ükski HRV äriühing endast teada ei andnud.

(19)

Seetõttu teatas komisjon HRV ametiasutustele, (15) et kavatseb dumpingu jätkumise või kordumise uurimisel toetuda alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatele faktidele. HRV ametiasutused ei vastanud.

1.4.3.2.   Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(20)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil sõltumatutel importijatel või nende esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises koostööd, endast teada anda ja esitada algatamisteates osutatud teave.

(21)

Ükski importija endast teada ei andnud.

1.4.4.   Küsimustiku vastused ja kontroll

(22)

Komisjon tegi eksportivatele tootjatele, liidu tootjatele ja sõltumatutele importijatele mõeldud küsimustikud veebis kättesaadavaks.

(23)

Küsimustikule vastas ainus liidu tootja.

(24)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(25)

Komisjon püüdis kontrollida kõiki andmeid, mida ta pidas dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks.

(26)

Pärast COVID-19 pandeemia puhkemist otsustas komisjon jätta ära kõik mittehädavajalikud reisid ja teavitas sellest huvitatud isikuid (16). Seejärel ristkontrolliti kaugmeetodil järgmiste isikute poolt küsimustikule esitatud vastuseid:

liidu tootja:

Bondalti Chemicals S.A.

1.4.5.   Andmete esitamine

(27)

Arvestades, et liidu tootmisharu koosneb ainult ühest tootjast, on konfidentsiaalsuse huvides osa näitajaid käesolevas määruses esitatud vahemikena.

1.4.6.   Normaalväärtuse kindlaksmääramise menetlus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a

(28)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid HRV puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel. Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ega esitanud märkusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(29)

Komisjon märkis algatamisteate punktis 5.3.2 ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes valis ta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt esialgu sobivaks allikaks India, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks märkis komisjon, et ta uurib ka muid võimalikke allikaid.

(30)

7. mail 2020 teavitas komisjon esimese teatega (edaspidi „7. mai teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates esitas komisjon loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu sulfaniilhappe tootmisel kasutatav tooraine, tööjõud ja energia. Lisaks kinnitas komisjon kavatsust valida sobivaks allikaks India, tuginedes moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumidele. 7. mai teate kohta saatis märkusi ainult taotluse esitaja.

(31)

25. septembril 2020 teavitas komisjon teise teatega (edaspidi „25. septembri teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, ja kinnitas oma otsust kasutada sobiva allikana Indiat. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et teeb müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks India tootja Aarti kohta kättesaadava teabe põhjal. Taotluse esitaja saadetud märkusi võeti arvesse. Teise teate kohta märkusi ei saadud.

1.4.7.   Järgnenud menetlus

(32)

14. detsembril 2020 avalikustas komisjon peamised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõikidele huvitatud isikutele anti aega esitada avalikustamise kohta märkusi. Taotluse esitaja esitas komisjoni järeldusi toetavad märkused.

2.   UURIMISALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Uurimisalune toode

(33)

Käesolevas läbivaatamises uuritav toode (17) on HRVst pärit sulfaniilhape ja selle soolad, mis praegu kuulub CN-koodi ex 2921 42 00 (TARICi koodid 2921420040, 2921420060 ja 2921420061) alla (edaspidi „uurimisalune toode“). See hõlmab järgmist:

puhastatud klassi või tehnilise klassi sulfaniilhape kas lahuse või pulbrina ja

sulfaniilhappe puhastatud või tehnilise klassi soolad kas lahuse või pulbrina, mis on saadud sulfaniilhappe lahuse töötlemisel naatriumhüdroksiidi, kaaliumhüdroksiidi või kaltsiumhüdroksiidiga (või oksiidiga), mille tulemusena saadakse

naatriumsulfanilaat,

kaaliumsulfanilaat või

kaltsiumsulfanilaat.

(34)

Sulfaniilhapet kasutatakse toorainena optiliste valgendite, betoonilisandite, toiduvärvide ja spetsiaalvärvide tootmisel ning farmaatsiatööstuses.

2.2.   Samasugune toode

(35)

Nagu tehti kindlaks esialgses uurimises ja järgnenud aegumise läbivaatamistes, kinnitas käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

uurimisalune toode;

toode, mida toodetakse ja müüakse HRV siseturul, ja

toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(36)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 ja vastavalt algatamisteates märgitule uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

3.1.   Valimisse kaasatud äriühingute ja Hiina valitsuse keeldumine koostööst

(37)

Nagu on märgitud põhjenduses 18, ei teinud ükski HRV eksportija/tootja uurimise käigus koostööd. Seetõttu teatas komisjon 27. jaanuaril 2020 Hiina ametiasutustele, et kuna HRV eksportivad tootjad ei teinud koostööd, võib komisjon kohaldada oma järelduste suhtes alusmääruse artiklit 18. Komisjon rõhutas ka, et kättesaadavatel faktidel põhinevad järeldused võivad olla asjaomastele isikutele ebasoodsamad, ning kutsus HRVd üles märkusi esitama. Komisjon ei saanud selle kohta ühtki märkust.

(38)

18. detsembril 2019 saatis komisjon Hiina valitsusele HRV ametiasutustele mõeldud dumpinguvastase küsimustiku. See küsimustik edastati Hiina valitsusele, et ta saaks esitada oma seisukohad taotluses sisalduvate tõendite kohta, mille alusel väideti, et Hiina siseturul esineb uurimisaluse toote puhul olulisi moonutusi, mille tõttu on põhjendatud kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a. Nagu on rõhutatud eespool põhjenduses 28, ei vastanud Hiina valitsus küsimustikule ega esitanud märkusi taotluse esitaja poolt toimikus esitatud tõendite kohta, sh komisjoni talituste töödokumendi „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) kohta (edaspidi „aruanne“).

(39)

27. jaanuaril 2020 teavitas komisjon HRV ametiasutusi oma kavatsusest kohaldada ka alusmääruse artiklit 18 ja võtta HRVs esinevate nimetatud moonutuste kohta järelduste tegemisel aluseks kättesaadavad faktid. Komisjon rõhutas ka, et kättesaadavatel faktidel põhinevad järeldused võivad osutuda asjaomasele isikule ebasoodsamaks, ning kutsus Hiina valitsust üles märkusi esitama. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust. HRV valitsus ei registreerinud end menetluses huvitatud isikuna.

(40)

Seepärast põhinesid allpool oluliste moonutuste olemasolu kohta esitatud järeldused alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kättesaadavatel faktidel. Komisjon tugines eelkõige läbivaatamistaotluses sisalduvale teabele ja muudele avalikult kättesaadavatele teabeallikatele, nagu asjaomased veebisaidid.

(41)

Vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 1 lähtuti dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest. Komisjon tugines eelkõige läbivaatamistaotluses sisalduvale teabele, liikmesriikide poolt komisjonile alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt esitatud andmetel põhinevale statistikale (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“) ja Eurostatile. Lisaks kasutas komisjon muid avalikult kättesaadavaid teabeallikaid, nagu andmebaas Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) ja asjaomaste Hiina tootjate veebisaidid (18).

3.2.   Dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(42)

Nagu on selgitatud punktis 4.3, moodustas Hiinast pärit import rohkem kui kolmandiku uurimisaluse toote koguimpordist liitu. Hiinast pärit impordi maht leiti olevat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esinenud dumpingu arvutamiseks tüüpiline.

3.2.1.   Normaalväärtus

(43)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(44)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(45)

Nagu on täpsemalt selgitatud allpool punktis 3.2.2, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

3.2.2.   Oluliste moonutuste esinemine

3.2.2.1.   Sissejuhatus

(46)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all;

riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid;

avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil;

pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav;

moonutatakse palgakulusid;

rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult“.

(47)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaste oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse punktis b mitteammendavalt loetletud asjaolusid. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse võtta ühe või mitme sellise asjaolu võimalikku mõju uurimisaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna kõnealune loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Pealegi võib loetelu eri asjaolude esinemise tõendamisel kasutada samu fakte. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Üldises moonutuste olemasolu hinnangus võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(48)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(49)

Komisjon on selle sätte alusel avaldanud HRV kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (19) milles kinnitati valitsuse jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisalduvad tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Aruanne lisati uurimistoimikusse uurimise algatamise etapis.

(50)

Läbivaatamistaotluses esitati aruande täiendamiseks lisatõendeid sulfaniilhappe sektoris esinevate oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Taotluse esitaja esitas tõendeid selle kohta, et aruandes nimetatud moonutused, eelkõige riigi märkimisväärne sekkumine keemiatööstusesse, sealhulgas sulfaniilhappe tootmisega seotud sektoritesse, eelkõige sisendisektoritesse ja tootmisteguritega seoses, mõjutavad (või vähemalt võivad mõjutada) uurimisaluse toote tootmist ja müüki.

(51)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti valitsuse ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega.

3.2.2.2.   HRV omamaiseid hindu ja kulusid mõjutavad olulised moonutused

(52)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellel rajaneb HRV majanduse juhtimine. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olevat majandust peetakse „rahvamajanduse juhtivaks jõuks“ ning riigil on volitus „tagada majanduse tugevdamine ja kasv“ (20). Seetõttu Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda valitsusel oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Hiina asjaõigus on selle põhjusliku seose parim näide: selles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ning tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Muud omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (21).

(53)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitati põhiseaduse artikli 1 sõnastuses. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi aluseks on sotsialistlik riigikord“ järele lisati uus teine lause, milles on sätestatud: „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (22). See näitab, et HKP-l on HRV majandussüsteemi üle vaieldamatu ja üha suurenev kontroll. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(54)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste eesmärkidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (23). Hiina võimud kasutavad majandusse sekkumiseks mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi ning reguleeriva keskkonna tasandit.

(55)

Esiteks reguleerib üldise halduskontrolli tasandil Hiina majanduse juhtimist keerukas tööstuse planeerimise süsteem, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kõik need plaanid hõlmavad sektorite ja valdkonnaülese poliitika ulatuslikku ja keerukat raamistikku ning neid rakendatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi plaanid on üksikasjalikumad, samal ajal kui riiklike plaanidega seatakse üldisemad eesmärgid. Plaanides määratakse kindlaks ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned plaanid sisaldavad ikka veel konkreetseid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate planeerimisperioodide puhul. Plaanides tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga ette nähtud tegelike oludega. Seda mitte ainult plaanide siduva olemuse tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad plaanisüsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides ettevõtjaid järgima plaanides seatud prioriteete (vt ka punkt 3.2.2.5 allpool) (24).

(56)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Oma laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.2.2.8 allpool) (25). Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad (v.a pangandus) on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (26).

(57)

Kolmandaks sekkub riik reguleeriva keskkonna tasandil majandusse mitmel viisil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju sageli poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, jättes nii otsuseid tegevatele organitele ulatusliku kaalutlusõiguse (27). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (28).

(58)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhimõtetel, millega nähakse ette ja soodustatakse valitsuse sekkumist mitmel moel. Selline valitsusepoolne ulatuslik sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab ressursside tulemuslikku eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (29).

3.2.2.3.   Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande kohased olulised moonutused: asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(59)

HRVs moodustavad olulise osa majandusest äriühingud, kes tegutsevad riigi omandis, selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(60)

Kuna HRV ei teinud koostööd, on komisjonil HRV sulfaniilhappe sektoris tegutsevate äriühingute omandistruktuuri kohta vähe teavet. Kolm Hiina äriühingut, keda taotluse esitaja nimetas peamisteks tootjateks, näivad kõik olevat eraomandis. Komisjon leidis siiski, et kolmest tootjast ühe – Cangzhou Lingang Yueguo Chemical Co., Ltd. – tootmisüksus asub Cangzhou Lingangi majandus- ja tehnoloogiaarenduse tsoonis, st riiklikus keemiapargis, mis on HKP otsese mõju all, nagu nähtub ka järgmisest meediateatest: „17. juuli hommikul korraldas [Lingangi majandus- ja tehnoloogia-] arenduse tsooni projektide teeninduskeskuse parteibüroo koosoleku, et tähistada partei asutamise 99. aastapäeva ja partei 2020. aasta poolaasta-assambleed. Koosolekul osales ja pidas kõne arendustsooni partei töökomisjoni liige, allüksuste korralduskomisjoni aseesimees ja parteikomitee sekretär Li Guoqing“ (30). Teise nimetatud äriühingu – Zhejiang Wulong Chemical Industrial Stock Co., Ltd. – kohta leidis komisjon Hiina Tööstuse ja Kaubanduse Liidu aruannete põhjal, et ettevõtjal on tihedad suhted HKPga, kuna seda „on aastaid hinnatud kui maakonna ja linna taseme arenenud rohujuuretasandi parteiorganisatsiooni. Selles peaaegu 1000 töötajaga äriühingus on inimeste juurdevool põhjustanud raskusi parteitöös. Seetõttu töötas äriühingu parteibüroo tublisti, et uurida uusi võimalusi parteitöö tegemiseks äriühingus ja laiendada parteitööd äriühingu igasse osakonda. […] Song Yunchang sõnas, et paljud äriühingu töötajad pööravad tähelepanu ainult tootmistööle ja neil puudub kindel arusaam parteitööst. Seega saavad töötajad ja eelkõige parteiliikmed parandada ideoloogilist arusaamist. […] Parteibüroo kutsub igas kvartalis kokku harukomisjoni, et uurida parteitööd ja analüüsida parteiliikmete olukorda. Song Yunchang ütles, et äriühingu parteibüroo on kaalunud ka süsteemi uuendamist“ (31).

(61)

Taotluse esitaja esitatud andmete kohaselt ekspordib üks kolmest suurest Hiina sulfaniilhappe tootjast, nimelt Hebei Honggang Chemical Industry Co., Ltd sulfaniilhapet vähemalt kahe riigi omandis oleva kaubandusettevõtja kaudu (Northeast Pharmaceutical Group Import and Export Trade Co., Ltd. ja China Jiangsu International Economic and Technical Cooperation Group Co., Ltd.). Lisaks on taotluse esitaja sõnul kõik kolm suurimat sulfaniilhappe müüjat (32) riigi omanduses ja eksportisid 2019. aasta esimese seitsme kuu jooksul üle 4 000 tonni sulfaniilhapet, mis moodustas 64 % HRV selle perioodi koguekspordist.

(62)

Mis puutub uurimisaluse toote tootmissisendite pakkujatesse, siis nagu taotluse esitaja esitatud andmetes on kajastatud ja mis eelmistes uurimistes ka kinnitust on leidnud, on peamine sulfaniilhappe tootmisel kasutatav tooraine aniliin, millega seotud kulud moodustavad 35 % tootmiskuludest. Läbivaatamistaotluse kohaselt ja nagu kinnitavad muud allikad, on üks peamisi aniliinitootjaid kogu maailmas Hiina äriühing Wanhua Chemical (endine Yantai Wanhua) (33). 2019. aastal paigutas spetsialiseerunud veebiajakiri Wanhua Chemicali maailma suurimate keemiaettevõtjate hulgas 37. kohale (34). Äriühingu suurim aktsionär on Yantai Guofeng Investment Holdings Ltd (edaspidi „Yantai Guofeng“), mis on täielikult Yantai kohaliku omavalitsuse riiklikule varade järelevalve ja halduskomisjonile kuuluv äriühing (35). Äriühingu Wanhua Chemicali 2019. aasta aruandes on äriühing Yantai Guofeng märgitud Wanhua Chemicali peamise kontrolliva üksusena (36). Selle kohta leidis komisjon meediateadetest ka seda, et HKP-l on oluline roll äriühingu tegevuses ja otsustusprotsessides: „Wanhua parteikomitee asesekretär Zhou Zhe sõnas innukalt: „Wanhua viimase 40 aasta edu taga on laialdased kogemused. Need võib aga kokku võtta ühe lausega, see tähendab partei põhimõtete kindlat järgimist ja iga tema välja töötatud reformipoliitika otstarbekat kasutamist!“ Alates aktsiaseltsi juhatuse esimesest esimehest ja parteisekretärist Li Jiankuist kuni selle juhatuse esimehe ja parteisekretäri Ding Jianshengi ning selle praeguse juhatuse esimehe ja parteisekretäri Liao Zengtaini on Wanhua parteikomitee sekretär ja juhatuse esimees olnud alati üks ja sama isik. See tagab, et parteikomitee täidab juhtivat rolli ja hoiab äriühingut ettenähtud kursil, jälgides kogu tegevust ja tagades otsuste täitmise. Wanhua tagab, et igal tootmisüksusel on oma parteibüroo ja on arendanud need tugevaks kaitsekantsiks. Seega on kõik kommunistid kriitilistel aegadel alati juhtpositsioonil“ (37).

(63)

Äriühingut Wanhua Chemical, kes on suur aniliinitootja HRVs ja kogu maailmas, võib seega pidada riigi kontrolli all olevaks. Äriühingu positsiooni tõttu tuleb teda pidada ka Hiina keemiaturu oluliseks osaliseks, kes sõlmib arvukaid kaubandussuheteid ülejäänud sektoriga, näiteks seoses sisendite hankimisega (38). Muid aniliini tarnijaid võib samuti pidada Hiina naftakeemiatööstuse aktiivseteks osalisteks. Selle sektori kohta leidis komisjon, et riikliku statistika kohaselt kuulus 2015. aastal Hiina keemiatööstuse riigi osalusega ettevõtetele 52 % keemiaettevõtjate koguvarast (39). Riigi osalusega ettevõtetel, eelkõige suurtel kesksetel ettevõtetel on tavapäraselt olnud Hiina naftakeemiatööstuses keskne roll, kuna neil on oligopoolne positsioon eelnevatel turgudel/lähteainete turgudel, lihtne juurdepääs valitsuse eraldatud ressurssidele (rahalised vahendid, laenud, maa jne) ning tugev mõju valitsuse otsustele.

(64)

Mis puudutab eespool öeldut, siis haldavad Hiina valitsus ja HKP struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigi osalusega või riigi kontrolli all olevate ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta aktiivselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt, kuidas konkreetsed riigi osalusega või riigi kontrolli all olevad ettevõtted seda rakendavad, vaid kasutab ka oma õigust osaleda nende ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigi osalusega või riigi kontrolli all olevate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega nende ettevõtete juhtorganites ja nn parteirakukeste loomisega ettevõtete struktuurides (vt ka punkt 3.2.2.4) ning ka sektori struktuuri kujundamisega (40). Riigi osalusega või riigi kontrolli all olevatel ettevõtetel on Hiina majanduses omakorda eristaatus, mis tähendab mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjaomastele sisenditele, sealhulgas rahastamisele (41). Asjaolusid, mis osutavad riigi kontrollile sulfaniilhappe väärtusahelas osalevate ettevõtete ja laiemalt keemiatööstuse üle, kirjeldatakse pikemalt allpool punktis 3.2.2.4.

(65)

Kuna Hiina keemiatööstuses, sealhulgas sulfaniilhappe väärtusahelas, on valitsuse sekkumine märkimisväärne ja riigi osalusega ettevõtete osakaal suur, ei saa isegi eraomandis olevad tootjad tegutseda turutingimustel. Hiina keemiatööstuses on nii riigi- kui ka eraettevõtjad, sealhulgas sulfaniilhappe tootjad ja selle tootmiseks vajalike sisendite tootjad, kas otseselt või kaudselt poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud allpool punktis 3.2.2.5.

3.2.2.4.   Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande kohased olulised moonutused: riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid

(66)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigi osalusega ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktidega ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigi osalusega ettevõtete tippjuhte võib käsitada vastava omandiõigusena, (42) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (43) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates vähemalt 2016. aastast on HKP siiski rangemalt kinni pidanud oma poliitilisest ja põhimõttelisest õigusest kontrollida riigi osalusega ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtetele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (44). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus (45). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas sulfaniilhappe tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(67)

Näiteks vähemalt ühes äriühingus, nimelt Wanhua Chemicalis, kes, nagu juba öeldud, toodab suures koguses aniliini (sulfaniilhappe peamine sisendkoostisosa), kattub HKP struktuuride isikkoosseis äriühingu juhtorgani isikkoosseisuga. Komisjon leidis, et ettevõtte praegune juhatuse esimees Liao Zengtai töötab ühtlasi parteisekretäri ametikohal. Lisaks on üks Wanhua Chemicali direktoritest ning selle valdusettevõtja ja kontrolliva äriühingu Yantai Guofengi juhatuse esimees HKP liige ja tegutseb viimati nimetatud äriühingu parteibüroo sekretärina. Varem oli ta Yantai riiginõukogu riigile kuuluvate varade järelevalve- ja halduskomisjoni (SASAC) parteikomitee liige ning viimati nimetatud avalik-õigusliku asutuse statistilise hindamise osakonna juhataja (46). Veel üks näide, mis illustreerib HKP esindatust keemiatööstuse ettevõtete struktuuris, on see, et HRV ühe peamise sulfaniilhappe eksportija – äriühingu China Jiangsu International Economic and Technical Cooperation Group – kõik tippjuhtkonna liikmed on seotud parteiga (47). Ka äriühing ise annab aru äriühingusisesest parteiga seotud tegevusest: „18. jaanuari pärastlõunal vaatas China Jiangsu International Group Company parteikomitee läbi parteiorganisatsiooni sekretäri 2018. aasta tegevuse rohujuuretasandi parteitöö valdkonnas ning pidas parteitöö juurutamise teemalise 2019. aasta konverentsi“ (48). Veel üks varem nimetatud sulfaniilhappe suureksportijatest – Northeast Pharmaceutical Group Import and Export Trade Co., Ltd. – väidab, et üks tema tegevuspõhimõtteid on „kuulata president Xi sõnu ja järgneda parteile“ ning et üks ettevõtte väärtusi on see, et „äritegevus peab olema riigile kasulik“ (49).

(68)

Riigi esindatus finantsturgudel (vt ka punkt 3.2.2.8 allpool) ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumine avaldavad turule täiendavat moonutavat mõju (50). Seega võimaldab riigi esindatus sulfaniilhappe sektori ning muude seotud sektorite (nagu finants- ja sisendisektori) ettevõtetes, sealhulgas riigi osalusega ettevõtetes Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

3.2.2.5.   Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohased olulised moonutused: avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil

(69)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased plaanid on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Plaanides seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende plaanide rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt suunatakse HRV planeerimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muidu poliitiliselt tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (51).

(70)

HRV valitsus peab keemiatööstust, kuhu kuuluvad sulfaniilhappe tootjad ja nende sisenditarnijad, tähtsaks sektoriks. Seda kinnitatakse arvukates plaanides, direktiivides ja muudes keemiatööstusega seotud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil välja antud dokumentides (52).

(71)

Mis puutub konkreetselt olefiinidesse – keemiatoodete rühm, kuhu kuulub benseen (aniliini kui sulfaniilhappe peamise sisendi tootmise tooraine) –, siis on viimase tootmisele pööratud erilist tähelepanu 13. viisaastakuplaanis (53). Olefiinide suhtes kohaldatakse ka naftakeemia- ja keemiatööstuse 13. viisaastakuplaani (2016–2020), millega riik kehtestab konkreetsete keemiatööstuse allsektorite arengusuunad, sealhulgas tarne- ja väärtusahela juhtimise, ning selliste industrialiseerimiseesmärkide seadmise, millel kõigil võib olla otsene mõju nende allsektorite turujõule. Olefiinide puhul annab riik järgmise korralduse: „Kiirendada peamiste naftakeemiaprojektide ehitustööde elluviimist. […] Valmistuda nii rahvusvaheliste kui ka omamaiste ressursside kasutamiseks, arendada asjakohaselt olefiinide tootmist metanoolist, propaani dehüdrogeenimist propüleeniks, suurendada muude kui naftapõhiste toodete osakaalu etüleeni ja propüleeni tootmismahus, parandada tarnekindlust“ (54) ning teatab, et ta „edendab korrapäraselt seitsme suure naftakeemiatööstuse baasi loomist ja suurprojektide ehitustööde elluviimist, suurendab olefiinide, aromaatsete ühendite ja muude põhitoodete kättesaadavuse tagamise suutlikkust ning parandab nende rafineerimise integreerimist“ (55).

(72)

Muudes Hiina kõrge tasandi poliitikadokumentides, nagu riiginõukogu suunised naftakeemiatööstuse struktuuri kohandamise, ümberkujundamise ja kasumlikkuse kasvu kohta, seati üheks peamiseks eesmärgiks ka hallata olefiinide tarnemudeleid: „Tootmisvõimsuse struktuuri optimeeritakse järk-järgult. […] Olefiinide, aromaatsete süsivesinike ja muude põhitoorainete tarnete tagamise suutlikkust suurendatakse märkimisväärselt“ (56)

(73)

Üleriigiliste plaanide ja suuniste sätteid on käsitletud provintside planeerimisdokumentides, näiteks Jiangsu provintsi keemiatööstuse arendamise 13. viisaastakuplaanis (2016–2020), milles antakse eelkõige korraldusi selle kohta, milliseid meetmeid peaks iga piirkond võtma seoses tööstusbaasi ja selle tootmisvõimsuse ning tarneallikatega, eelkõige seoses olefiinidega: „Nanjingi naftakeemiabaas tagab rafineeritud toodete, olefiinide ja aromaatsete süsivesinike integreerimise ja arendamise [ning] tootmisahela järgmise etapi toodete suure väärtusega arendamise“ (57). Olefiine käsitletakse ka Hebei provintsi naftakeemiatööstuse 13. plaanis, mille kohaselt on ametiasutuste eesmärk juhtida konkreetsete tööstussegmentide struktuurilise arengu mudeleid koos võimsuse reguleerimisega ning tehes selleks eelkõige kohustuseks „kiirendada kivisöest etüleenglükooli tootmise arendamist, arendada järk-järgult välja kivisöest (metanoolist) olefiinide tootmine, suurendada muude kui naftapõhiste olefiinide toodangut, ehitada kivisöest aromaatsete süsivesinike tootmise rajatised rannikupiirkondades sobivatesse kohtadesse, suurendada tööstuse kontsentratsiooni ja tootmist […]“ (58).

(74)

Komisjon leidis ka, et Hebei provintsi naftakeemiatööstuse 13. plaani raames kohaldati selles provintsis riiklikku poliitikat veel ühe sulfaniilhappe tootmisel kasutatava tooraine – väävelhappe – suhtes seoses uue tootmisvõimsuse reguleerimisega: „[Hebei provints] […] järgib rangelt sektorisse sisenemise tingimusi: kontrollib kõiki uue tootmisvõimsuse projekte, mis on seotud koksi, kaustilise leelise, naatriumkarbonaadi, väävelhappe, kaltsiumkarbiin-PVC, metanooli, värvainetega jne“ (59).

(75)

Hiina valitsus juhib keemiatööstuse arengut kooskõlas suure hulga vahenditega, näiteks eelkõige aniliini (sulfaniilhappe tootmisel kasutatav peamine tooraine) tootjatele riiklikke toetusi andes. Juhtiva aniliinitootja Wanhua Chemicalsi aastaaruanded kinnitavad, et äriühing sai järgmises summas riiklikke toetusi: 2019. aastal 907 miljonit jüaani, (60) 2018. aastal 1 miljard jüaani, 2017. aastal 1,3 miljardit jüaani (61).

(76)

Lisaks leidis komisjon, et Wanhua Chemicalsile kui riigi kontrolli all olevale äriühingule on hiljuti tehtud ülesandeks rakendada riikliku ulatusega projekti, mis osutab äriühingu jaoks kasulikele lähedastele suhetele riigiga: „2019. aasta oktoobris andis Hiina riiklik standardiamet ametliku vastuse, millega kiitis Yantai Wanhua Chemical Group Co., Ltd. heaks kui ettevõtja, kes vastutab riikliku tehniliste standardite uuenduste baasi (uued keemilised materjalid) ettevalmistamise ja loomise eest“ (62).

(77)

Mis puudutab aniliini tootmiseks kasutatavat keemilist sisendit benseeni, leidis komisjon lisaks, et HRV kohaldab 40 % suurust ekspordimaksu (63). Ta ei kohalda eksporditollimaksu siiski benseeni tootmisahela järgmise etapi toodete, sealhulgas sulfaniilhappe suhtes.

(78)

Neil ja teistelgi viisidel sekkub valitsus sulfaniilhappe tootmiseks kasutatavate toorainete sektori tegevusse, nii et valitsus juhib ja kontrollib peaaegu kõiki keemiatööstuse arendamise ja toimimise aspekte.

(79)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, et sundida ettevõtjaid täitma avaliku poliitika eesmärki toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas aniliini kui uurimisaluse toote tootmisel kasutatava peamise tooraine tootmist. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

3.2.2.6.   Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohased olulised moonutused: pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav

(80)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt samasugustel põhimõtetel kui muude riikide kui HRV asjaomastes seadustes sätestatud põhimõtted, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetlustes endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (64).

(81)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed maaomandi ja maakasutusõiguste valdkonnas (65). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (66). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, sh rakendavad majandusplaane (67).

(82)

Nii nagu teiste Hiina majandussektorite suhtes kohaldatakse ka sulfaniilhappe tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankrotiõiguse, äriühinguõiguse ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmise tagamisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks. Seepärast tegi komisjon esialgse järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi. Olemasolevate tõendite põhjal näivad need kaalutlused täielikult kehtivat ka keemiatööstuses, sealhulgas sulfaniilhappe sektoris ja sulfaniilhappe tootmiseks kasutatavat toorainet tootvates sektorites.

(83)

Eelöeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et keemiatööstuses, sealhulgas uurimisaluse toote puhul, kohaldati pankroti- ja asjaõigusseadusi diskrimineerivalt või nende täitmise tagamine oli ebapiisav.

3.2.2.7.   Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased olulised moonutused: moonutatakse palgakulusid

(84)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajatel ja tööandjatel ei ole õigust kollektiivselt organiseeruda. HRV ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (68). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Ent see organisatsioon ei ole riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (69). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötajad, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, leiavad end ebasoodsast tööolukorrast ning nende sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (70). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(85)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et keemiatööstuse, sealhulgas sulfaniilhappe tootjate suhtes ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused sulfaniilhappe sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle tootmiseks põhitooraine valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

3.2.2.8.   Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohased olulised moonutused: rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult

(86)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(87)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade (71) tugev positsioon ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik otstarbekus. Samamoodi kui riigi osalusega mittefinantsettevõtted ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandisuhte, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigi osalusega finantsasutuste tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP) (72) ning nii nagu riigi osalusega mittefinantsettevõtted, viivad ka pangad regulaarselt ellu valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (73). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata sektoritesse, mida valitsus soodustab või peab muidu tähtsaks (74).

(88)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(89)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (75).

(90)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata sektoritesse, mida valitsus soodustab või peab muidu tähtsaks (76). Seetõttu antakse laene pigem riigi osalusega ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(91)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väikesed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(92)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viiteintressimääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt suurenenud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(93)

Laenude mahu üldine suurenemine HRVs viitab kapitali eraldamise tõhususe vähenemisele, kusjuures ei ole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Selle tulemusena on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti suurenenud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgu üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(94)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks võetud meetmetest mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi märkimisväärsed moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(95)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et sulfaniilhappe sektoris ei esine eespool kirjeldatud valitsusepoolset sekkumist finantssüsteemi. Komisjon on ka kindlaks teinud, et üks juhtiv aniliini (sulfaniilhappe tootmisel kasutatav peamine tooraine) tootja sai riigilt toetusi (vt põhjendus 75). Seetõttu mõjutab valitsuse oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

3.2.2.9.   Kirjeldatud moonutuste süsteemsus

(96)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Olemasolevad tõendid näitavad, et punktides 3.2.2.1–3.2.2.5 ja aruande A osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.2.2.6–3.2.2.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(97)

Komisjon tuletab meelde, et sulfaniilhappe tootmiseks on vaja suurt hulka sisendeid. Siinjuures on HRV aniliini kui selle tootmisprotsessi peamise tooraine üks suurimaid tootjaid (vt põhjendus 62). Kui sulfaniilhappe tootjad ostavad või hangivad neid sisendeid HRVs, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitali paigutamise moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(98)

Seetõttu ei ole mitte üksnes sulfaniilhappe omamaiste müügihindade kasutamine asjakohane alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid kõigi sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud ei ole samuti usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Valitsuse sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

3.2.2.10.   Järeldus

(99)

Punktides 3.2.2.2–3.2.2.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide olemasolevate tõendite hindamist HRV sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka keemiatööstusesse (sealhulgas seoses uurimisaluse tootega), näitab, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(100)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva allika vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

3.2.3.   Sobiv allikas

3.2.3.1.   Üldised märkused

(101)

Allika valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

HRVga sarnane majanduse arengu tase. Selleks kasutas komisjon riike, mille kogurahvatulu sarnaneb HRV omaga, tuginedes Maailmapanga andmebaasile; (77)

uurimisaluse toote tootmine selles riigis;

asjaomaste avalike andmete kättesaadavus selles riigis.

(102)

Nagu on selgitatud põhjendustes 30–31, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta: esimene, 7. mai teade tootmistegurite kohta ja teine, 25. septembri teade tootmistegurite kohta. Teadetes kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid. Nende teadetega teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest valida sobivaks allikaks India allpool põhjendustes 103, 104 ja 105 nimetatud põhjustel. Komisjon ei saanud selle kohta ühtki märkust.

3.2.3.2.   HRVga sarnane majanduse arengu tase ja uurimisaluse toote tootmine

(103)

Tootmistegureid käsitlevas 7. mai teates selgitas komisjon, et uurimisalust toodet näib olevat toodetud üksnes Indias ja Ameerika Ühendriikides (edaspidi „USA“), (78) millest kumbki ei ole eespool põhjenduses 101 nimetatud kriteeriumide kohaselt HRVga sarnase majanduse arengu tasemega riik.

(104)

Kuna komisjon ei leidnud ühtegi HRVga võrreldava majanduse arengu tasemega riiki, kus toodetakse uurimisaluse tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluvat toodet, märkis komisjon tootmistegureid käsitlevas 7. mai teates, et ta otsib uurimisaluse toote tootmist riigis, mille arengu tase erineb HRV omast ja mis kajastab moonutamata hindu või võrdlusaluseid artikli 2 lõike 6a punkti a esimese lõigu tähenduses. Komisjon märkis, et India majanduse arengu tase on HRV omast madalam. Seega olukorras, kus oleks vaja arvutada täpne dumpingumarginaal, ei oleks see riik HRVst madalama majanduse arengu taseme tõttu sobiv. Kuna aga praeguse uurimise puhul on tegemist meetmete aegumise läbivaatamisega, mille eesmärk on välja selgitada, kas dumpingu jätkumine või kordumine on tõenäoline, olenemata tegelikust tasemest, kaalus komisjon, kas India võiks erandkorras olla käesoleva juhtumi asjaoludel tootmis- ja müügikulude kindlakstegemise alus. Komisjon märkis, et juba see väga konservatiivse lähenemisviisi alusel kindlaks määratud normaalväärtus osutas märkimisväärsele dumpingule, nagu on järeldatud allpool punktis 3.2.7. Komisjon jõudis järeldusele, et seetõttu ei ole vaja muid alternatiive uurida.

(105)

Pärast taotluse saamist nähtus komisjonile kättesaadavast teabest, et Indias on mitu uurimisaluse toote tootjat.

(106)

Seejärel kontrollis komisjon nende tootjate kohta Indias avalikult kättesaadavaid vajalikke finantsandmeid. Komisjon keskendus äriühingutele, mille kasumiaruanded olid avalikult kättesaadavad ja mille andmed läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta olid sellel perioodil kasumlikud. Komisjon leidis veebis äriühingute Aarti Industries Limited (edaspidi „Aarti“) ja Daikaffil Chemicals India Limited kohta kättesaadavad, ajavahemikku 1. aprillist 2018 kuni 31. märtsini 2019 hõlmavad auditeeritud aastaaruanded.

(107)

Äriühingul Daikaffil India Limited on koostööleping välisriigi äriühinguga. Daikaffili veebisaidil (79) on märgitud, et see välisriigi äriühing on vahetult jälginud ja kontrollinud Daikaffil India Limitedi toodangu kvaliteeti kõikidel tema tootmisliinidel, pakkunud tasuta tehnoloogiat ja nõustunud sõlmima teatava toodangu tagasiostulepingud. Sarnased väited on esitatud äriühingu finantsaruannetes. Leitud teave näib osutavat sellele, et sellises olukorras ei teki Daikaffil tootmiskulusid, mis tekivad teisel sulfaniilhapet tootval äriühingul. Selline olukord mõjutab Daikaffili müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(108)

Ükski huvitatud isik ei vaidlustanud seda, et eksportivate tootjate moonutamata tootmis- ja müügikulud tehakse kindlaks India andmete alusel või et Aarti Industries Limited esitas käesoleva uurimise jaoks asjakohased finantsandmed. Aarti Industries Limited keskendub mastaabisäästu ja sünergilise toime saavutamiseks laiale tootekategooriale. See on strateegia, mida kasutatakse sulfaniilhapet tootvates riikides, mille arengutase on Indiaga võrreldes kõrgem. Kuigi Aarti Industries Limited on suurem kontserni kuuluv äriühing, leiti, et Aarti Industries Limitedi juhtimine on tema äritegevuse mitmekesisuse ja tulemuslikkuse poolest sarnane taotluse esitaja omaga.

3.2.3.3.   Asjakohaste avalike andmete kättesaadavus Indias

(109)

Komisjon analüüsis hoolikalt kõiki toimikus olevaid asjakohaseid andmeid India tootmistegurite kohta ja täheldas järgmist:

imporditi sisendeid, mis on uurimisaluse toote tootmiseks vajalikud, nagu on tõendatud 7. mai teates ja 25. septembri teates;

India Maharashtra osariigis asub märkimisväärne arv keemiaettevõtjaid ja sulfaniilhappe tootjaid. Kasutati India Maharashtra osariigilt saadud konkreetseid andmeid, kui need olid kättesaadavad, mitte kogu Indiat käsitlevaid andmeid;

läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud tööstuslik elektritariif oli kättesaadav Maharashtra elektrisektorit reguleeriva komisjoni esitatud andmetena;

läbivaatamisega seotud uurimisperioodi maagaasihinnad olid India naftaplaneerimise ja -analüüsi üksuse (mis kuulub India nafta- ja maagaasiministeeriumi haldusalasse) esitatud andmete kujul hõlpsasti kättesaadavad;

India statistikaministeeriumi veebisaidil on esitatud aasta keskmised palgad. India tööbüroo veebisaidil on esitatud tootmissektorite ja osariikide miinimumpalgad.

(110)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt peab arvestuslik normaalväärtus hõlmama moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summat. Lisaks tuli kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida tootmistegurid ei hõlma. Nagu eespool märgitud, olid India eksportiva tootja Aarti finantsaruanded avalikult kättesaadavad ja neid sai kasutada moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa kindlaksmääramiseks.

3.2.3.4.   Järeldus India kui sobiva allika kohta

(111)

Arvestades eespool esitatud analüüsi, peeti Indiat alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a alusel erandkorras moonutamata kulude ja hindade sobivaks allikaks. Vajalike finantsandmete hankimiseks valiti äriühing Aarti.

3.2.4.   Tootmistegurid

(112)

Nagu märgiti 7. mai teates ja 25. septembri teates, analüüsis komisjon kõiki andmeid, mis olid kindlakstehtud tootmistegurite kohta kättesaadavad. Komisjon otsustas kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks järgmisi allikaid ja mõõtühikuid kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

Tabel 1

Tootmistegurid sulfaniilhappe puhul

Tootmistegur

HS-kood

Andmete allikas

Moonutamata ühikuväärtus

Väävelhape, ooleum

2807 00

Global Trade Atlas (GTA  (80))

70,15 eurot tonni kohta

Aniliin ja selle soolad

2921 41

Global Trade Atlas (GTA)

1 342,59  eurot tonni kohta

Aktiivsüsi

3802 10

Global Trade Atlas (GTA)

2 835,95  eurot tonni kohta

Demineraliseeritud vesi

[ei kohaldata]

India Maharashtra osariigi tööstusettevõtete veetariif

0,06 eurot/m3

Külm vesi

[ei kohaldata]

India Maharashtra osariigi tööstusettevõtete veetariif

0,06 eurot/m3

Tööjõud

[ei kohaldata]

India tööbüroo (Maharashtra osariigile ekstrapoleeritud üldised andmed India keskmise aastapalga kohta)

0,92 eurot/tund

Elekter

[ei kohaldata]

Maharashtra elektrienergia reguleerimise komisjon

0,118 eurot/kWh

Maagaas

2711 21

India naftaplaneerimise ja -analüüsi üksus

0,11 eurot/Nm3

Aur

[ei kohaldata]

Taotluse esitaja andmed

Muutuvkulude protsent

3.2.4.1.   Toorained

(113)

Uurimisaluse toote tootmisel kasutatavad toorained on väävelhape ja aniliin (81). Soolade puhul lisanduvad neile kahele toorainele ka naatrium, kaalium või kaltsium. Kuna aegumise läbivaatamistel ei pea komisjon arvutama täpset dumpingumarginaali, otsustas ta nende materjalidega seotud lisakulusid soolade normaalväärtuse arvutamisel mitte arvesse võtta. Selle lihtsustatud lähenemisviisi tulemusena saadi konservatiivsem dumpingumarginaal.

(114)

Asjaomase tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hinna kindlakstegemisel võttis komisjon aluseks Indiasse importimise kaalutud keskmise CIF-hinna, mis on esitatud GTAs ning millele lisati imporditollimaksud ja riigisisese transpordi kulud. Indiasse impordi CIF-hind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest, välja arvatud HRVst ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (82) I lisas loetletud riikidest, mis ei ole WTO liikmed, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(115)

Komisjon jättis välja impordi HRVst Indiasse, sest nagu ta järeldas punktis 3.2.2, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine asjakohane, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad Hiina siseturul esinevad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Samamoodi ei võetud arvesse ka importi Indiasse WTOsse mittekuuluvatest riikidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755  I lisas (83). Alusmääruse artikli 2 lõikes 7 on sätestatud, et normaalväärtuse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda nendes riikides kehtivatest omamaistest hindadest. Kui import HRVst Indiasse välja jätta, oli muudest kolmandatest riikidest pärit väävelhappe impordi maht jätkuvalt representatiivne (75,3 % Indiasse suunatud impordi kogumahust). Kuna muudest kolmandatest riikidest kui HRVst pärit aniliini import Indiasse on piiratud mahuga, püüdis komisjon leida muid representatiivseid võrdlusaluseid.

(116)

Komisjon ei leidnud vabaturul aniliini moonutamata rahvusvahelist representatiivset võrdlushinda. Hiina on maailmas endiselt peamine turuosaline, kelle aniliini tootmisvõimsus moodustab peaaegu 50 % üleilmsest tootmisvõimsusest, talle järgnevad Lääne-Euroopa ja USA (84). Lisaks on aniliini vaba turg liidus ja USAs piiratud (85). Ligikaudu 90 % maailmas toodetavast aniliinist kasutatakse isoleermaterjali MDI (86) tootmiseks. Taotluse esitaja on ainus Euroopa aniliinitootja, kes ei osale MDI tootmises (87).

(117)

Taotluse esitaja väitis, et viimase viie aasta jooksul Indiasse imporditud aniliini keskmine hind oli 1,95 USA dollarit kg kohta ja mitte kunagi madalam kui 1,50 USA dollarit kg kohta (st 1,32 eurot kg kohta) (88). Komisjon kasutas võrdlusalusena aniliini kõige konservatiivsemat hinda, mille esitas taotluse esitaja, st 1,32 eurot kg kohta.

(118)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks komisjoni metoodika kohaselt tuleks nendele impordihindadele tavaliselt lisada Indiasse imporditud tootmistegurite ja materjalide imporditollimaksud ning riigisisese transpordi kulud. Väävelhappe puhul kohaldas komisjon India imporditollimaksu, mis oli kättesaadav Maailmapanga andmebaasis World Integrated Trade Solution, (89) vastavatel tasemetel, olenevalt imporditud mahtude päritoluriigist. Sellele lisas komisjon riigisisese transpordi kulud tonni kohta, mis arvutati tarnehindade noteeringute alusel, mis on esitatud Maailmapanga aruandes (90). Aniliini puhul kasutatud võrdlusaluse puhul lisas komisjon riigisisese transpordi.

3.2.4.2.   Kulumaterjalid

(119)

Kulumaterjalid on aktiivsüsi, demineraliseeritud vesi ja külm vesi.

(120)

Aktiivsöe suhtes kohaldas komisjon sama metoodikat nagu väävelhappe suhtes tooraineid käsitlevas punktis eespool. Kui import HRVst Indiasse välja jätta, oli muudest kolmandatest riikidest pärit import jätkuvalt representatiivne, moodustades 50,8 % Indiasse suunatud impordi kogumahust. Mis puudutab riigisisest transporti, lisas komisjon impordihinnale riigisisese transpordi kulud tonni kohta, mis arvutati tarnehindade noteeringute alusel, mis on esitatud eelmises punktis osutatud Maailmapanga aruandes.

(121)

Demineraliseeritud vee ja külma vee puhul tugines komisjon Maharashtras vett tootmiseks või jahutusainena kasutatavate tööstusettevõtete 2018. aasta veetariifile (91).

3.2.4.3.   Tööjõud

(122)

India statistikaministeeriumi perioodilistest tööjõu-uuringutest nähtub, (92) et üldiselt on keskmine aastapalk miinimumpalgast kaks korda suurem (93). Komisjon kasutas India tööbüroo kõige uuemat tööjõuandmete analüüsi (st aruannet „India tööjõustatistika 2017“), (94) milles esitatakse miinimumpalgad Maharashtra keemia-/ravimi- ja farmaatsiatööstuses, ning korrutas aasta miinimumpalga kahega.

3.2.4.4.   Elektrienergia

(123)

Maharashtra osariigi elektrienergia reguleerimise komisjon avaldab Maharashtra äriühingutele (tööstustarbijatele) kohaldatavaid elektrihindu (95). Komisjon kasutas andmeid India 2019.–2020. majandusaasta tööstustarbijatele müüdava elektri hindade (st läbivaatamisega seotud uurimisperioodi teisel poolel üldiselt kehtinud hindade) kohta.

3.2.4.5.   Maagaas

(124)

India naftaplaneerimise ja -analüüsi üksus (mis kuulub India nafta- ja maagaasiministeeriumi haldusalasse) avaldab oma veebisaidil (96) regulaarselt Indias kehtivaid maagaasihindu. Komisjon kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud hindu (97).

3.2.4.6.   Aur

(125)

Kuna muid andmeid ei olnud, kasutas komisjon auruga seotud kulude kindlakstegemiseks taotluses kasutatud metoodikat, mida komisjon ristkontrollis kaugmeetodil. Aur on energiaelement, mille maksumus tehti kindlaks protsendina teatavatest muutuvkuludest, mis taotluse esitajal sulfaniilhappe tootmisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tegelikult tekkisid (98).

3.2.4.7.   Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud, kasum ning kulum

(126)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(127)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluse esitaja andmetele (99) tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna. Seejärel kohaldati seda protsenti tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada tootmise üldkulude moonutamata väärtus.

(128)

Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summad, tugines komisjon Aarti ajavahemiku 1. aprill 2018 kuni 31. märts 2019 finantsandmetele, mis saadi Aarti auditeeritud raamatupidamisaruannetest, mis on kättesaadavad äriühingu veebisaidil.

3.2.5.   Arvutamine

(129)

Eeltoodu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(130)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud teabele iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta sulfaniilhappe tootmisel. Komisjon ristkontrollis taotluse esitaja esitatud tarbimismäärasid kaugmeetodil. Komisjon korrutas kasutustegurid Indias täheldatud moonutamata ühikukuludega.

(131)

Teiseks arvutati tootmise üldkulud. Nende tootmise üldkulude arvutamist on selgitatud eespool põhjenduses 127. Saadud protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(132)

Kolmandaks kohaldas komisjon müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Need tehti kindlaks Aarti finantsaruannete põhjal (vt punkt 3.2.3.3). Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kulud:

müügi-, üld- ja halduskulud, mis moodustasid 23,6 % Aarti tootmise kogukuludest, ning

kasum, mis moodustab 20,4 % Aarti tootmise kogukuludest.

(133)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

3.2.6.   Ekspordihind

(134)

Koostööst keeldumise tõttu tehti ekspordihinnad alusmääruse artikli 18 kohaselt kindlaks kättesaadavate faktide alusel. Komisjon kasutas ekspordihindade kindlakstegemiseks artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduvaid ja Eurostati esitatud andmeid Hiinast pärit impordi kohta.

(135)

Kuna need hinnad on esitatud CIF-hindadena, kohandati need tehasehindade tasemele, arvates maha asjakohase summa HRV ja liidu piiri vahelistest transpordi- (53 eurot tonni kohta) ja kindlustuskuludest (0,2 %). Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, kasutas komisjon taotluse esitaja esitatud andmeid (100).

3.2.7.   Võrdlemine ja dumpingumarginaal

(136)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a tehasest hankimise tasandil arvutatud normaalväärtust ekspordihindadega liitu tehasest hankimise tasandil. Komisjon järgis konservatiivset lähenemisviisi ja võrdles sulfaniilhappe arvutatud normaalväärtust sulfaniilhappe ja selle soolade ekspordihindadega (import TARICi koodide 2921420060 ja 2921420040 alusel). Komisjon ei võtnud siiski arvesse TARICi koodi 2921420090 (aniliini derivaadid ja nende soolad – muu) alusel toimunud importi, sest see kood võib hõlmata muid tooteid kui uurimisalune toode.

(137)

Kindlakstehtud dumpingumarginaal, väljendatuna protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, oli 41,7 %.

3.2.8.   Järeldus dumpingu jätkumise kohta

(138)

Seetõttu järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

3.3.   Impordi tõenäoline areng meetmete aegumise korral

(139)

Lisaks dumpingu esinemise tuvastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisategureid: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, liidu hindade ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade seos ning liidu turu atraktiivsus.

(140)

Hiina ametiasutuste ja HRV tootjate/eksportijate koostööst keeldumise tõttu tugines komisjon hindamisel alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatele faktidele.

3.3.1.   HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(141)

Eelmises meetmete aegumise läbivaatamises jõudis komisjon järeldusele, et HRV olemasolev tootmisvõimsus on 65 500 – 82 000 tonni. Tookord hinnati, et sulfaniilhappe vaba tootmisvõimsus HRVs oli 13 100 – 16 400 tonni.

(142)

Praeguses aegumise läbivaatamise taotluses on loetletud 44 Hiina sulfaniilhappe tootjat ning selle kohaselt oli sulfaniilhappe tootmisvõimsus 2019. aastal 75 000 – 190 000 tonni. 2017. aastal oli 14 Hiina tootja sulfaniilhappe tootmisvõimsus HRVs hinnangute kohaselt 98 506 tonni (101). Alates 2017. aastast on tootmisvõimsusi suurendanud sellised tootjad nagu Hebei Honggang Chemical Co., Ltd. ja Cangzhou Lingang Yueguo Chemical Co., Ltd (102).. Lisaks saab suurt osa HRVs värvainete, pigmentide ja orgaaniliste kemikaalide valmistamiseks kasutatavatest tootmisseadmetest kasutada ka sulfaniilhappe tootmiseks (103).

(143)

Võttes arvesse varasemal nõudlusel ja ekspordil ning HRVd käsitleval turuteabel põhinevaid prognoose, on sulfaniilhappe vaba tootmisvõimsus HRVs praegu 35 000 – 65 000 tonni, mille miinimumkoguski on juba vähemalt viis korda suurem liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

3.3.2.   Hinnad muudel eksporditurgudel

(144)

Komisjon tegi aastate 2015–2019 kohta GTAst väljavõtte, mis hõlmas HRVst pärit aniliini derivaatide ja nende soolade (104) (andmed ainult sulfaniilhappe kohta ei ole kättesaadavad) ekspordi hindasid ja koguseid iga sihtriigi kohta. Ekspordihindade analüüs näitab, et peale müügi USAsse küsitakse kõige kõrgemat hinda Hiina aniliini derivaatide ja nende soolade ekspordi eest liitu. Tootevalik sihtriikide kaupa ei ole teada, kuid liidu ja muude eksporditurgude hindade vaheline erinevus on märkimisväärne. 2019. aastal oli aniliini derivaatide ja nende soolade keskmine müügihind liitu 3,2 korda kõrgem kui muudel eksporditurgudel. Seega on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete puudumise korral Hiina müük liitu suureneb. Eeldatakse, et selline import toimub dumpinguhindadega, mis lööksid alla ainsa liidu tootja hinnad.

3.3.3.   Liidu turu atraktiivsus

(145)

HRV on koguse poolest maailma suurim sulfaniilhapet eksportiv riik (105). Pidades silmas Hiina valitsuse kehtestatud plaane (vt punkt 3.2.2) ja asjaomaste Hiina tootjate veebisaite, (106) on selge, et Hiina sulfaniilhappe tootjate eksport on märkimisväärne.

(146)

Eespool põhjenduses 144 nimetatud GTA väljavõtte analüüs näitas, et Hiina aniliini derivaatide ja nende soolade eksport küündis 2019. aastal ligikaudu 82 miljoni tonnini. Suurem osa sellest ekspordist läks Omaani, Pakistani, Brasiiliasse, Indiasse ja Vietnami. Isegi kui eksporditavate toodete valik võib erineda ja andmed hõlmavad rohkemat kui uurimisaluse toote andmed, tuleb märkida, et Hiinast kolmandatesse riikidesse eksporditavate aniliini derivaatide ja nende soolade keskmine hind oli palju madalam kui liitu suunatud ekspordi keskmine hind. Uurimise käigus leiti, et nõudlus sulfaniilhappe järele on koondunud USAsse, Euroopasse, Mehhikosse, Brasiiliasse ja Jaapanisse (107). USA puhul olid sulfaniilhappe hinnad kõrged, kuid näib, et alates dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest on Hiina sulfaniilhappe tootjate juurdepääs USA turule piiratud (108). Liidu turu atraktiivsus nõudluse ja hindade poolest on seega täiesti ilmne.

3.3.4.   Järeldus impordi tõenäolise arengu kohta meetmete aegumise korral

(147)

Võttes arvesse HRV märkimisväärset tootmist ja vaba tootmisvõimsust ning liidu turu atraktiivsust, järeldas komisjon, et dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks suure tõenäosusega kaasa dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemise.

3.3.5.   Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(148)

Pidades silmas oma järeldusi dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja impordi tõenäolist arengut meetmete aegumise korral, järeldas komisjon kättesaadavate faktide põhjal, et dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks suure tõenäosusega kaasa dumpingu jätkumise.

4.   KAHJU

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(149)

Vaatlusalusel perioodil tootis samasugust toodet üks liidu tootja. Seda äriühingut käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(150)

Liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu esitatud teabe põhjal 1 900 – 2 300 tonni. Analüüs tehti andmete põhjal, mille esitas ainus samasugust toodet tootev liidu tootja, kelle toodang moodustab seega 100 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

4.2.   Liidu tarbimine

(151)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal:

liidu tootmisharu samasuguse toote liidu turule müügi mahud;

sulfaniilhappe ja selle soolade impordimahud (10-kohaliste TARICi koodide tasand), lähtudes Eurostati esitatud andmetest.

(152)

Arvestades asjaolu, et liidu tootmisharu koosneb ainult ühest tootjast, tuleb konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks esitada teave allolevates tabelites indekseeritud kujul.

(153)

Kooskõlas toimikule lisatud 18. novembri 2020. aasta teatega (109) järgis komisjon konservatiivset lähenemisviisi ning lähtus kahju analüüsimisel ainult TARICi koodide 2921420060 (sulfaniilhape) ja 2921420040 (naatriumsulfanilaat, mis on sulfaniilhappe naatriumhüdroksiidiga töötlemise teel saadud sulfaniilhappe sool) alusel toimunud importi. Komisjon ei võtnud siiski arvesse TARICi koodi 2921420090 (aniliini derivaadid ja nende soolad – muu) alusel toimunud importi, kuna see kood võib hõlmata lisaks uurimisalusele tootele ka muid tooteid ning selle koodi alla kuuluva uurimisaluse toote osakaalu kindlakstegemiseks ei olnud võimalik kasutada ühtegi asjakohast metoodikat.

(154)

Uurimine näitas, et liidu sulfaniilhappe turg suurenes esimest korda vaatlusaluse perioodi teisel aastal. Seejärel tarbimine siiski vähenes, kuid oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi suurem kui 2016. aastal.

Tabel 2

Liidu tarbimine (mahuindeks)

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu tarbimine

100

113

104

105

Allikas: liidu tootja ja Eurostat.

4.3.   HRVst pärit import

a)    Impordi maht ja turuosa

(155)

Komisjon tegi HRVst liitu suunatud impordi mahu kindlaks Eurostati andmete ja impordi turuosa põhjal, võrreldes neid impordimahte liidu tarbimisega, nagu on näidatud tabelis 3.

(156)

HRVst pärit impordi kogumaht suurenes vaatlusalusel perioodil pidevalt. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli impordimaht 66 % suurem kui 2016. aastal.

(157)

HRVst pärit import suurenes pidevalt ja moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enam kui kolmandiku koguimpordist.

(158)

Esialgse uurimise käigus uuris komisjon sulfaniilhappe ja selle soolade importi, mis nähtub muu hulgas asjaomase toote määratlusest, mis on esitatud ajutisi meetmeid kehtestava määruse põhjendustes (110). Sellest hoolimata kirjeldas komisjon toodet, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, määruse regulatiivosas üksnes sulfaniilhappena. Probleemi tunnistati 2015. aastal.

(159)

2015. aastal, kui eelmine aegumise läbivaatamine oli juba lõpule viidud, kehtestati liidu tariifse klassifitseerimise muutmisega naatriumsulfanilaadile uus TARICi kood (TARICi kood 2921420040). Lisaks võtsid Madalmaad (111) ja Itaalia (112) 2014. aasta lõpus ja 2015. aasta alguses vastu siduvat tariifiinformatsiooni (STI) käsitlevad otsused, millega klassifitseeriti sulfaniilhappe soolad TARICi koodi 2921420090 alla (aniliini derivaadid ja nende soolad – muud).

(160)

Eurostati impordistatistikast ilmneb, et Hiinast pärit ja TARICi koodi 2921420090 alusel toimunud impordi maht kõikus 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 1 500 – 3 000 tonni vahel (113). 2015. aasta muudatused kauba tariifses klassifitseerimises ja kahes siduvas tariifiinformatsioonis ei mõjutanud kuidagi selle TARICi koodiga seotud kõikumist.

(161)

TARICi koodi 2921420060 (sulfaniilhape) alusel Hiinast imporditud toodete kogused vähenesid seevastu selgelt pärast 2014. aastat. Aastatel 2010–2014 jäi impordimaht vahemikku 100–800 tonni aastas (114). Alates 2015. aastast ei ole see kunagi olnud üle 65 tonni. Lisaks suurenes HRVst pärit ja TARICi koodi 2921420040 (naatriumsulfanilaat) alusel toimunud impordi maht ligikaudu 35 tonnilt 2015. aastal rohkem kui 1 000 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(162)

Seepärast leidis komisjon, et Hiina eksportivad tootjad kasutasid ära põhjendustes 158 ja 159 kirjeldatud olukorda ning jätkasid vaatlusalusel perioodil sulfaniilhappe soolade importi nende TARICi koodide alusel, mida dumpinguvastaste meetmete regulatiivosa sõnaselgelt ei hõlmanud.

Tabel 3

HRVst pärit import (tonnides, vahemikud)

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

HRV

600–670

550–600

750–800

1 050 – 1 100

Indeks (2016 = 100)

100

90

119

166

Allikas: Eurostat.

(163)

Nagu on selgitatud põhjendustes 158–161, suurenes uurimisaluse toote import pärast 2015. aastat, kui kehtestati naatriumsulfanilaadi TARICi kood. 2016. aastal moodustas Hiina import 14 % liidu turust. Selle turuosa vähenes 2017. aastal, kuid see taastus ja suurenes ülejäänud vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil küündis HRVst pärit impordi turuosa liidus 22 %ni.

Tabel 4

Turuosa liidus (%)

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

HRV (%)

14

11

16

22

Indeks (2016 = 100)

100

80

115

158

Allikas: arvutatud liidu tootjalt ja Eurostatilt saadud teabe põhjal.

b)    Impordihinnad ja hinna allalöömine

(164)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostatilt saadud andmete põhjal. HRVst pärit uurimisaluse toote keskmine impordihind vaatlusalusel perioodil peaaegu kahekordistus. Sulfaniilhappe – mis on kehtivate meetmetega hõlmatud uurimisaluse toote ainus komponent – ja selle soolade impordihinna suundumused olid siiski erinevad.

(165)

HRVst pärit sulfaniilhappe impordihind langes vaatlusalusel perioodil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alanes impordihind vaatlusaluse perioodi algusega võrreldes peaaegu 10 %. Komisjon leidis, et 2018. aasta tipphind ei olnud representatiivne, sest see vastas kõigest 4 tonni HRVst imporditud sulfaniilhappe hinnale.

(166)

HRVst pärit sulfaniilhappe soolade impordihinna suundumus oli vastupidine. Soolade impordihind suurenes pidevalt ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu 190 %ni selle väärtusest 2016. aastal.

Tabel 5

Impordihind (eurot tonni kohta)

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Sulfaniilhappe hind (eurot tonni kohta)

1 271

1 070

2 315

1 157

Indeks (2016 = 100)

100

84

182

91

Sulfaniilhappe soolade  (115) hind (eurot tonni kohta)

714

1 046

1 198

1 333

Indeks (2016 = 100)

100

146

168

187

Uurimisaluse toote keskmine hind eurodes

720

1 049

1 204

1 325

Indeks (2016 = 100)

100

146

167

184

Allikas: Eurostat.

(167)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd ja täpsete imporditud tooteliikide kohta ei olnud piisavalt teavet, tegi komisjon hinna allalöömise kindlaks, võttes aluseks asjaomaste TARICi koodide alusel toimunud impordi ja eelduse, et Hiinast imporditud konkreetsete TARICi koodide alla kuuluvate toodete liigid on sarnased nendega, mida toodab ja müüb ainus liidu tootja.

(168)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

uurimisaluse toote kaalutud keskmist müügihinda, mida ainus liidu tootja küsis liidu turul sõltumatutelt klientidelt ja mida oli kohandatud tehasehindade tasemele ning

vastavaid HRV tootjatelt pärit uurimisaluse toote kaalutud keskmisi impordihindu (Eurostati andmed) (TARICi koodide kaupa), mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel (kulud, kindlustus, vedu) ja mida oli korrigeeritud, et võtta arvesse hinda mahalaadimisel koos tavapärase tollimaksu summa ja impordijärgsete kuludega.

(169)

Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootmisharu käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(170)

Võttes arvesse põhjenduses 153 kirjeldatud lähenemisviisi, näitas võrdlus TARICi koodide klassifikatsioonil põhinevate võrreldavate tooteliikide HRVst pärit impordi puhul, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul 13,3 %.

4.4.   Import muudest kolmandatest riikidest kui HRVst

(171)

Vaatlusalusel perioodil pärines suurem osa liidu koguimpordist USAst. Aastatel 2016–2017 USAst pärit import suurenes, seejärel vähenes pidevalt, kuid oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5 % suurem kui 2016. aastal. Selle impordi turuosa suurenes 2016.–2018. aastal 8 protsendipunkti võrra ning vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas 32 %-ni.

(172)

Muudest kolmandatest riikidest kui HRVst pärit impordi suundumust mõjutas tugevalt USAst pärit import, mille mahud muutusid samamoodi. Muudest kolmandatest riikidest kui HRVst pärit impordi turuosa püsis vaatlusalusel perioodil üsna stabiilsena. Kolmandatest riikidest pärit import moodustas 38–41 % liidu turust.

Tabel 6

Muudest kolmandatest riikidest kui HRVst pärit impordi maht ja turuosa (tonnides, %)

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

India – impordimaht

270–300

70–100

70–100

270–300

Indeks (2016 = 100)

100

30

28

100

India – turuosa (%)

6

2

2

6

Šveits – impordimaht

0–1

0

0

0

Indeks (2016 = 100)

100

0

0

0

Šveits – turuosa (%)

> 0,01

0

0

0

Ameerika Ühendriigid – impordimaht

1 450 – 1 500

2 000 – 2 050

1 900 – 1 950

1 550 – 1 600

Indeks (2016 = 100)

100

137

129

105

Ameerika Ühendriigid – turuosa (%)

32

39

40

32

Kõik kolmandad riigid, v.a HRV – impordimaht

1 720 – 1 800

2 070 – 2 150

1 970 – 2 050

1 720 – 1 900

Indeks (2016 = 100)

100

120

113

104

Kõik kolmandad riigid, v.a HRV – turuosa (%)

38

40

41

38

Allikas: Eurostat.

(173)

Muudest kolmandatest riikidest kui HRVst pärit uurimisaluse toote impordihinnad olid Hiina impordihindadest tunduvalt kõrgemad, alates umbes 1 400 eurost tonni kohta 2017. aastal kuni peaaegu 1 700 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

4.5.   Tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1.   Üldised märkused

(174)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 uuriti dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnates kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajaid.

(175)

Liidu tootmisharu puhul väljavõttelist uuringut ei kasutatud. Seega hinnati tootmisharu majanduslikku olukorda ainsa liidu tootja järgi, kelle toodang moodustab 100 % liidu toodangust.

(176)

Komisjon eristas kahju kindlakstegemiseks makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas näitajaid liidu tootja läbivaatamistaotluses esitatud andmete ja kõnealuselt tootjalt küsimustikule saadud ristkontrollitud vastuste põhjal.

(177)

Need andmed leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamiseks representatiivsed.

(178)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(179)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind ja hindu mõjutavad tegurid, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.5.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.5.2.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(180)

Vaatlusaluse perioodi jooksul, nimelt aastatel 2016–2018 tootmine vähenes. Kuigi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil see veidi taastus, jäi see 11 % väiksemaks kui 2016. aastal.

(181)

Tootmisvõimsus püsis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul muutumatuna.

(182)

Tootmisvõimsuse rakendamine järgis stabiilse tootmisvõimsuse juures tootmisega sama arengusuunda. Seega vähenes tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2016. aastaga 11 % (ehk 8 protsendipunkti võrra). Lisaks jäi tootmisvõimsuse rakendamine juba 2016. aastal allapoole optimaalset taset.

Tabel 7

Liidu toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Toodang tonnides (indeks)

100

99

79

89

Tootmisvõimsus tonnides (indeks)

100

100

100

100

Tootmisvõimsuse rakendamine (%)

71

70

56

63

Allikas: küsimustikule antud vastused.

4.5.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(183)

Pärast liidu tarbimise suurenemist 2017. aastal suutis ka liidu tootja oma müügimahtu suurendada. Vaatlusaluse perioodi teises pooles müügimaht siiski vähenes ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see 11 % väiksem kui 2016. aastal.

(184)

Lisaks kaotas ainus liidu tootja vaatlusalusel perioodil turuosa. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tema turuosa 8 protsendipunkti võrra väiksem kui 2016. aastal.

Tabel 8

Müügimaht ja turuosa

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügimaht tonnides (indeks)

100

115

92

89

Turuosa protsentides (indeks) (%)

48

49

43

40

Allikas: küsimustikule antud vastused.

4.5.2.3.   Majanduskasv

(185)

Alates 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni suurenes liidu tarbimine pidevalt. Sellegipoolest vähenes liidu tootmisharu müügimaht HRVst pärit madala hinnaga impordist tingitud suureneva konkurentsi tõttu. See tõi kaasa liidu tootmisharu turuosa vähenemise vaatlusalusel perioodil.

4.5.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(186)

Ajavahemikul 2016–2018 vähenes liidu tootmisharu tööhõive tase ja tõusis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid suhtarvudes. Sellega seoses tuleb märkida, et liidu tootmisharu annab uurimisaluse toote tootmiseks tööd piiratud arvule inimestele. Seega tekitas töötajate arvu väike suurenemine, väljendatuna baasaasta 2016 indeksina, tööhõive järsu suurenemise. Seetõttu ei saa tööhõive suurenemist vaatlusalusel perioodil tõlgendada selge märgina majanduse elavnemisest.

(187)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) täistööaja ekvivalendi kohta aastas, suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 15 %. Ülejäänud vaatlusalusel perioodil tootlikkus vähenes. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil andsid tootmismahud, mis olid väiksemad kui 2016. aastal, koos 2016. aastaga võrreldes suurema arvu töötajatega tulemuseks tootlikkuse, mis oli vaid 78 % 2016. aasta tasemest.

Tabel 9

Tööhõive ja tootlikkus

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tööhõive täistööaja ekvivalendina (indeks)

100

86

71

114

Tootlikkus tonnides täistööaja ekvivalendi kohta (indeks)

100

115

110

78

Allikas: küsimustikule antud vastused.

4.5.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(188)

Uurimine näitas, et HRVst pärit dumping jätkub ning põhjenduses 137 esitatud dumpingumarginaalid on miinimumtasemest palju suuremad.

(189)

Lisaks oli HRVst pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne ja moodustas 22 % liidu turust.

(190)

Aegumise läbivaatamine näitas, et kehtivad meetmed ei võimaldanud liidu tootmisharul varasemast dumpingust taastuda.

4.5.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.5.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(191)

Liidu tootmisharu keskmine ühikuhind liidu turul suurenes 2016.–2017. aastal 8 %. Vaatlusaluse perioodi kahel viimasel aastal hind siiski langes ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see 4 % kõrgem kui 2016. aastal.

(192)

Samamoodi suurenesid vaatlusalusel perioodil tootmiskulud. Selle suurenemise ulatus ületas oluliselt müügihinna tõusu. Seega suurenes ühiku tootmiskulu 2018. aastal 20 %. Kuigi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ühiku tootmiskulu vähenes, oli see 10 % suurem kui 2016. aastal. See areng koos ainult 4 % kõrgema müügihinnaga mõjutas liidu tootja kasumlikkust.

Tabel 10

Ühikuhind ja ühikukulu liidu turul

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu ühikuhind sõltumatutele klientidele eurodes tonni kohta (indeks)

100

108

107

104

Liidu ühiku tootmiskulu eurodes tonni kohta (indeks)

100

104

120

110

Allikas: küsimustikule antud vastused.

4.5.3.2.   Tööjõukulud

(193)

Keskmised tööjõukulud suurenesid aastatel 2016–2018 märkimisväärselt. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenesid tööjõukulud töötaja kohta 2016. aastaga võrreldava tasemeni.

Tabel 11

Tööjõukulud

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu tööjõukulud eurodes täistööaja ekvivalendi kohta (indeks)

100

119

133

102

Allikas: küsimustikule antud vastused.

4.5.3.3.   Laovarud

(194)

Aastatel 2016–2018 arenesid laovarud positiivses suunas. Lõppvarude kogus vähenes sel perioodil 70 %. Sellest hoolimata suurenes see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas märkimisväärselt ja küündis peaaegu sama tasemeni kui 2016. aastal.

Tabel 12

Laovarud

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud tonnides (indeks)

100

62

29

97

Allikas: küsimustikule antud vastused.

4.5.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(195)

Vaatlusaluse perioodi jooksul, nimelt 2017. aastal liidu tootmisharu kasumlikkus, väljendatuna protsendina netomüügist, suurenes. Sellele suurenemisele järgnes järsk langus ja liidu tootja jäi ülejäänud vaatlusalusel perioodil, sealhulgas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahjumisse. Peamiselt põhjustas selle asjaolu, et tootmiskulud jõudsid 2018. aastal haripunkti, kuid konkureerides HRVst pärit madala hinnaga impordi suureneva mahuga, ei olnud liidu tootjal võimalik tõsta oma müügihinda asjakohasele tasemele.

(196)

Investeeringutasuvus, väljendatuna kasumi protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest, järgis üldjoontes kasumlikkuse suundumust. Aastatel 2016–2017 see suurenes. Vaatlusaluse perioodi teises pooles langes investeeringutasuvus negatiivsete näitajateni.

Tabel 13

Kasumlikkus ja investeeringutasuvus

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Kasumlikkus protsentides (indeks)

100

309

–59

–76

Investeeringutasuvus protsentides (indeks)

100

355

–57

–71

Allikas: küsimustikule antud vastused.

(197)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Äritegevusest tulenev netorahavoog järgis kasumlikkuse suundumust. Selle väärtus suurenes aastatel 2016–2017 rohkem kui kuus korda. 2018. aastal vähenes rahavoog ühe kolmandikuni selle 2017. aasta väärtusest. Netorahavoog vähenes jätkuvalt ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt negatiivsete näitajateni.

Tabel 14

Rahavoog

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Rahavoog eurodes (indeks)

100

648

217

–163

Allikas: küsimustikule antud vastused.

(198)

Liidu tootmisharu iga-aastased investeeringud samasuguse toote tootmisse vähenesid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli netoinvesteeringute väärtus 77 % väiksem kui 2016. aastal.

(199)

Liidu tootja pidas teavet oma kapitali kaasamise võime kohta konfidentsiaalseks. Seetõttu ei saa komisjon selle asjaolu kohta tehtud järeldusi avalikustada.

Tabel 15

Investeeringud

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Netoinvesteeringud (eurodes, indeks)

100

72

56

23

Allikas: küsimustikule antud vastused.

4.6.   Järeldus liidu tootmisharu olukorra kohta

(200)

Uurimine näitas, et HRVst pärit madala dumpinguhinnaga toodete import suurenes pärast eelmist aegumise läbivaatamist. Seda arengut soodustas eelkõige põhjendustes 158 ja 159 kirjeldatud olukord ning sellest tulenev uurimisaluse toote import TARICi koodide alusel, mida dumpinguvastased meetmed sõnaselgelt ei hõlmanud. Liidu tootmisharu jaoks tõi see kaasa tootmis- ja müügimahu vähenemise, mis omakorda halvendas tootmisharu üldist finantsolukorda.

(201)

Uuritud makro- ja mikronäitajatest ilmnes, et hoolimata dumpinguvastastest tollimaksudest kandis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 1 tähenduses.

5.   KAHJU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(202)

Komisjon järeldas põhjenduses 200, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Lisaks sellele järeldusele hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas juhul kui meetmetel lastakse aeguda, oleks tõenäoline, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import tekitaks jätkuvalt kahju.

(203)

Sellega seoses uuris komisjon HRV tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, hindu muudel turgudel, liidu turu atraktiivsust ja HRVst pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

5.1.   Vaba tootmisvõimsus

(204)

Nagu on märgitud põhjendustes 141–143, on Hiina eksportijatel olemas ekspordi kiireks suurendamiseks vajalik märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Nende vaba tootmisvõimsust hinnati 35 000 – 65 000 tonnile, mis on vähemalt viis korda suurem kui liidu tarbimine.

5.2.   Hinnad muudel eksporditurgudel

(205)

Nagu on selgitatud põhjenduses 144, eksportisid Hiina tootjad sulfaniilhapet ja selle soolasid kõikidesse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud USAsse, hindadega, mis olid madalamad hinnast, mida nad said küsida liidu turul. Lisaks oli hinnaerinevus märkimisväärne, sest 2019. aastal oli aniliini derivaatide ja nende soolade keskmine müügihind liidus üle kolme korra kõrgem kui muudel eksporditurgudel.

5.3.   Liidu turu atraktiivsus

(206)

Võttes arvesse liidu turu tulusamaid hindu võrreldes mõne kolmanda riigi turuga, nagu on kirjeldatud põhjendustes 145 ja 146, on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumise korral suunataks praegu kolmandatesse riikidesse eksporditavad märkimisväärsed tootekogused ümber liidu turule.

(207)

Seega suurendaksid Hiina tootjad meetmete puudumise korral tänu dumpinguhinnaga impordile, mis lööb liidu tootmisharu müügihinnad märkimisväärselt alla, tõenäoliselt oma esindatust liidu turul nii mahu kui ka turuosa arvestuses, nagu on selgitatud põhjendustes 164–169.

5.4.   HRVst pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale, juhul kui meetmetel lastakse aeguda

(208)

Kui lasta meetmetel aeguda, võib eeldada impordi suurenemist HRVst, kuna liidu turg on atraktiivne, nagu selgitatud põhjendustes 205 ja 206. See import lööks tõenäoliselt alla liidu tootmisharu hinnad või tooks vähemalt kaasa tugeva surve liidu tootmisharu mittekahjustava hinnataseme alandamiseks, nagu on selgitatud põhjendustes 164–169.

5.5.   Järeldus olulise kahju jätkumise tõenäosuse kohta

(209)

Hiinast tõenäoliselt saabuva dumpinguhinnaga impordi suurte koguste tõttu oleks liidu tootmisharu sunnitud oma tootmist vähendama või hindu alandama. HRV vaba tootmisvõimsus on niivõrd suur, et isegi müügist väikese osa ümbersuunamine liitu mõjutaks liidu tootmisharu negatiivselt, eriti kuna Hiina eksport muudesse kolmandatesse riikidesse on näidanud, et liidu turu jaoks mõeldud hinnad võivad langeda, mis lööks liidu tootmisharu hindu veelgi rohkem alla. Liidu tootmisharu tootmismahtude vähenemine või müügihindade alanemine tooks kaasa kasumlikkuse vähenemise ja muude tulemusnäitajate edasise halvenemise.

(210)

Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et praeguste dumpinguvastaste meetmete aegumise korral on olulise kahju jätkumine tõenäoline.

6.   LIIDU HUVID

(211)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Alusmääruse artikli 21 lõike 2 kohaselt anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

6.1.   Liidu tootmisharu huvid

(212)

Nagu on märgitud põhjenduses 208, on tõenäoline, et liidu tootmisharu seisund halveneb tunduvalt, juhul kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda. Seepärast oleks meetmete kohaldamise jätkamine liidu tootmisharule kasulik, sest liidu tootja saaks võimaluse suurendada oma müügimahtu ja turuosa, parandada kasumlikkust ja üldist majanduslikku olukorda.

(213)

Meetmete kohaldamise lõpetamine ohustaks seevastu tõsiselt liidu tootmisharu elujõulisust, sest tõenäoliselt suunataks Hiina import dumpinguhindadega ja märkimisväärsetes kogustes ümber liidu turule, mis põhjustaks liidu tootmisharule jätkuvalt olulist kahju.

6.2.   Sõltumatute importijate ja kasutajate huvid

(214)

Aegumise läbivaatamise taotluses osutas taotluse esitaja 25 liidu importijale ja/või kasutajale. Kõiki äriühinguid teavitati aegumise läbivaatamise algatamisest. Ükski neist ei teinud uurimise käigus koostööd ega registreerinud end huvitatud isikuna.

(215)

Nagu on selgitatud põhjenduses 34, on sulfaniilhappel viis peamist kasutusala: optilised valgendid, betoonilisandid, toiduvärvid, spetsiaalvärvid ja farmaatsiatööstuses kasutatavad värvained. Varasemates uurimistes leiti, et uurimisaluse tootega seotud kulude osakaal ravimite ja spetsiaalvärvide tootjate tootmiskuludes oli tühine – ligikaudu 1 %. Samas moodustas see 4–12 % optiliste valgendite ja betoonilisandite tootjate tootmiskuludest. Kuna ükski kasutaja ega importija ei teinud uurimises koostööd, võib järeldada, et meetmed ei ole neile olulist negatiivset mõju avaldanud.

(216)

Lisaks toodetakse uurimisalust toodet praegu ainult neljas riigis üle kogu maailma: ELis, Hiinas, Indias ja USAs. Seepärast leidis komisjon, et meetmete kohaldamise pikendamine aitaks säilitada sulfaniilhappe kasutajate jaoks juba niigi piiratud allikate valikut.

(217)

Komisjon järeldas seega, et meetmete kohaldamise jätkamine ei oleks vastuolus importijate ja kasutajate huvidega.

6.3.   Järeldus liidu huvide kohta

(218)

Komisjon järeldas, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRVst pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtivate meetmete säilitamist. Meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides ega halvendaks liidu kasutajate ja importijate olukorda.

7.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(219)

Komisjoni järelduste põhjal dumpingu jätkumise, kahju jätkumise ja liidu huvide kohta tuleks Hiinast pärit sulfaniilhappe ja selle soolade suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(220)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivad meetmed säilitada.

(221)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (116) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr.

(222)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega. Alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee esitas positiivse arvamuse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ning praegu CN-koodi ex 2921 42 00 (TARICi koodid 2921420040, 2921420060 ja 2921420061) alla kuuluva sulfaniilhappe ja selle soolade impordi suhtes.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine.

Riik

Lõplik tollimaks (%)

Hiina Rahvavabariik

33,7

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid õigusnorme.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Nõukogu 22. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1339/2002, millega kehtestatakse Hiina Vabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (EÜT L 196, 25.7.2002, lk 11).

(3)  Nõukogu 22. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2002 Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamise ja ajutise tasakaalustava tollimaksu lõpliku sissenõudmise kohta (EÜT L 196, 25.7.2002, lk 1).

(4)  Commission Decision 2002/611/EC of 12 July 2002 accepting an undertaking offered in connection with the anti-dumping and anti-subsidy proceedings concerning imports of sulphanilic acid originating in India (komisjoni 12. juuli 2002. aasta otsus 2002/611/EÜ, millega kiidetakse heaks seoses Indiast pärit sulfaniilhappe importi käsitleva dumpingu- ja subsiidiumivastase menetlusega pakutud kohustus (EÜT L 196, 25.7.2002, lk 36)).

(5)  Nõukogu 10. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 236/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1339/2002, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 40, 12.2.2004, lk 17).

(6)  Commission Decision 2004/255/EC of 17 March 2004 repealing Decision 2002/611/EC accepting an undertaking offered in connection with the anti-dumping and anti-subsidy proceedings concerning imports of sulphanilic acid originating in India (komisjoni 17. märtsi 2004. aasta otsus 2004/255/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2002/611/EÜ, millega kiidetakse heaks seoses Indiast pärit sulfaniilhappe importi käsitleva dumpingu- ja subsiidiumivastase menetlusega pakutud kohustus (ELT L 80, 18.3.2004, lk 29)).

(7)  Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta otsus 2006/37/EÜ, millega kiidetakse heaks seoses Indiast pärineva sulfaniilhappe importi käsitleva dumpingu- ja subsiidiumivastase menetlusega pakutud kohustus (ELT L 22, 26.1.2006, lk 52).

(8)  Nõukogu 23. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 123/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1338/2002, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes, ning määrust (EÜ) nr 1339/2002, millega kehtestatakse muu hulgas Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 22, 26.1.2006, lk 5).

(9)  Nõukogu 13. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1000/2008, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 275, 16.10.2008, lk 1).

(10)  Nõukogu 13. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1010/2008, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 artiklile 18 ja osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 artiklile 19 kehtestatakse Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1000/2008, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes (ELT L 276, 17.10.2008, lk 3).

(11)  Komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1346/2014, millega pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning tunnistatakse kehtetuks Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtiv lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 363, 18.12.2014, lk 82).

(12)  Komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1347/2014, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 artiklile 18 tunnistatakse kehtetuks Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT L 363, 18.12.2014, lk 101).

(13)  ELT C 140, 16.4.2019, lk 10.

(14)  ELT C 425, 18.12.2019, lk 39.

(15)  27. jaanuari 2020. aasta verbaalnoot.

(16)  Viitenumber t20.001169.

(17)  Nagu on selgitatud toimikusse lisatud 18. novembri 2020. aasta teates, viitenumber t20.007508. Peale taotluse esitaja nõusoleku ei saanud komisjon toimikule lisatud teate kohta ühtegi märkust.

(18)  Vt konkreetseid äriühinguid puudutavad joonealused märkused järgmistes punktides.

(19)  Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses), 20. detsember 2017, SWD(2017) 483 final/2.

(20)  Aruande 2. peatükk, lk 6–7.

(21)  Aruande 2. peatükk, lk 10.

(22)  Kättesaadav aadressilhttp://www.fdi.gov.cn/1800000121_39_4866_0_7.html (viimati vaadatud 27. oktoobril 2020).

(23)  Aruande 2. peatükk, lk 20–21.

(24)  Aruande 3. peatükk, lk 41 ja 73–74.

(25)  Aruande 6. peatükk, lk 120–121.

(26)  Aruande 6. peatükk, lk 122–135.

(27)  Aruande 7. peatükk, lk 167–168.

(28)  Aruande 8. peatükk, lk 169–170 ja 200–201.

(29)  Aruande 2. peatükk, lk 15–16; 4. peatükk, lk 50 ja 84; 5. peatükk, lk 108–109.

(30)  Vthttp://www.czcip.gov.cn/zonghexinxi/r-24281.html (viimati vaadatud 27. oktoobril 2020).

(31)  Vthttps://www.acfic.org.cn/gdgsl_362/zj/zjgslgz/200901/t20090123_23197.html (viimati vaadatud 27. oktoobril 2020).

(32)  Northeast Pharmaceutical Group Import And Export Trade Co., Ltd., China Jiangsu International Economic And Technical Cooperation Group Co., Ltd. ja Zhejiang Chemicals Import & Export Corporation.

(33)  Vthttps://www.globenewswire.com/news-release/2020/03/18/2002467/0/en/Global-Aniline-Market-Opportunities-to-2025-Innovations-in-the-Production-of-Aniline-from-Biomass.html jahttps://teletype.in/@skr-tt/rkrLj4e3Q (mõlemat viimati vaadatud 26. oktoobril 2020).

(34)  Vthttps://cen.acs.org/business/finance/CENs-Global-Top-50-chemical/97/i30 (viimati vaadatud 26. oktoobril 2020).

(35)  Vthttp://gzw.yantai.gov.cn/art/2019/8/21/art_9289_2493465.html (viimati vaadatud 26. oktoobril 2020).

(36)  Vthttp://static.sse.com.cn//disclosure/listedinfo/announcement/c/2020-03-31/600309_2019_n.pdf, lk 52–54 (viimati vaadatud 26. oktoobril 2020).

(37)  Vt artikkel spetsialiseerunud veebiteenuses PUdaily:.„Wanhua’s Pursuit of Reform – An Exemplar of China’s State-owned Enterprise Reform“ (Wanhua reformimine – näide Hiina riigile kuuluva ettevõtte reformist), 10. juuni 2019,http://www.pudaily.com/News/NewsView.aspx?nid=77913 (viimati vaadatud 27. oktoobril 2020).

(38)  Vt äriühingu esitatud kirjeldus Wanhua ja riigi osalusega ettevõtte Sinopec Nanjing Chemical vahelise lepingu kohta, mis käsitleb strateegilist koostööd seoses aniliiniga: „8. veebruaril korraldasid Yantai Wanhua Polyurethanes Co., Ltd. ja SINOPEC Nanjing Chemical Co., Ltd. põlises Nanjingi linnas aniliini valdkonna strateegilise koostöö lepingu allkirjastamise tseremoonia. Asjaosalised vaatasid koos läbi oma aniliini valdkonnas tehtud kümneaastase kahepoolse ärikoostöö tulemused, tegid kokkuvõtte edukast koostöökogemusest ja arutasid seejärel põhjalikult tulevasi strateegilisi koostöösuhteid ning jõudsid kokkuleppele koostöö laiendamise ja ühise pikaajalise arendamise suhtes. Yantai Wanhua ja Nanjing Chemical Co., Ltd. (Nanhua) allkirjastatud, aniliini valdkonna strateegilise koostöö leping annab Yantai Wanhuale stabiilse ja vähekuluka tagatise aniliini toorainete tarnimiseks selle kiires arendusetapis. Samal ajal parandab see mõlema äriühingu majandusriskide talumise suutlikkust, luues seega soodsad tingimused mõlema lepinguosalise edasiseks koostööks ja arenguks.“, 9.2.2012.https://www.whchem.com/en/newsmedia/news/271.shtml (viimati vaadatud 27. oktoobril 2020).

(39)  2015. aasta andmed Hiina riikliku statistikaameti Hiina statistika aastaraamatu 2016 (China Statistical Yearbook 2016, National Bureau of Statistics of China) alusel.

(40)  Aruande 3. peatükk, lk 22–24, ja 5. peatükk, lk 97–108.

(41)  Aruande 5. peatükk, lk 104–109.

(42)  Aruande 5. peatükk, lk 100–101.

(43)  Aruande 2. peatükk, lk 26.

(44)  Aruande 2. peatükk, lk 31–32.

(45)  Kättesaadav aadressilhttps://www.reuters.com/article/us-china-congress-companies-idUSKCN1B40JU (viimati vaadatud 27. oktoobril 2020).

(46)  Vt äriühingu veebisait:https://www.whchem.com/cn/aboutus/management/directorboard.shtml (viimati vaadatud 27. oktoobril 2020).

(47)  Vt äriühingu veebisait:http://www.zjgj.com/intro/21.html (viimati vaadatud 27. oktoobril 2020).

(48)  Vt äriühingu veebisait:http://www.zjgj.com/news/2540.html (viimati vaadatud 27. oktoobril 2020).

(49)  Vt äriühingu veebisait:http://www.nepharm.com.cn/article/index/cid/88.html (viimati vaadatud 28. oktoobril 2020).

(50)  Aruande 14. peatüki punktid 1–3.

(51)  Aruande 4. peatükk, lk 41–42 ja 83.

(52)  Aruande 16. peatükk, lk 406–424.

(53)  Aruande 16. peatükk, lk 401.

(54)  Aruande 16. peatükk, lk 411.

(55)  Naftakeemia- ja keemiatööstuse 13. viisaastakuplaan, jagu III.7.

(56)  Riiginõukogu dokument nr 57, 23. juuli 2016, jagu I.3,http://www.gov.cn/zhengce/content/2016-08/03/content_5097173.htm (viimati vaadatud 27. oktoobril 2020).

(57)  Aruande 16. peatükk, lk 419.

(58)  Aruande 16. peatükk, lk 424.

(59)  Aruande 4. peatükk, lk 70.

(60)  Vthttp://static.sse.com.cn//disclosure/listedinfo/announcement/c/2020-03-31/600309_2019_n.pdf, lk 160 (viimati vaadatud 28. oktoobril 2020).

(61)  Vthttp://static.sse.com.cn//disclosure/listedinfo/announcement/c/2019-04-23/600309_2018_n.pdf, lk 138 (viimati vaadatud 28. oktoobril 2020).

(62)  Vthttp://www.yantai.gov.cn/art/2020/6/28/art_20330_2762266.html (viimati vaadatud 28. oktoobril 2020).

(63)  Vthttp://transcustoms.com/China_HS_Code/China_Tariff.asp?HS_Code=2902200000 (viimati vaadatud 29. oktoobril 2020).

(64)  Aruande 6. peatükk, lk 138–149.

(65)  Aruande 9. peatükk, lk 216.

(66)  Aruande 9. peatükk, lk 213–215.

(67)  Aruande 9. peatükk, lk 209–211.

(68)  Aruande 13. peatükk, lk 332–337.

(69)  Aruande 13. peatükk, lk 336.

(70)  Aruande 13. peatükk, lk 337–341.

(71)  Aruande 6. peatükk, lk 114–117.

(72)  Aruande 6. peatükk, lk 119.

(73)  Aruande 6. peatükk, lk 120.

(74)  Aruande 6. peatükk, lk 121–122, 126–128 ja 133–135.

(75)  Vt IMFi töödokument WP/16/203 „Resolving China’s Corporate Debt Problem“ (Hiina äriühingute võlgade probleemi lahendamine), autorid Wojciech Maliszewski, Serkan Arslanalp, John Caparusso, José Garrido, Si Guo, Joong Shik Kang, W. Raphael Lam, T. Daniel Law, Wei Liao, Nadia Rendak, Philippe Wingender, Jiangyan (oktoober 2016).

(76)  Aruande 6. peatükk, lk 121–122, 126–128 ja 133–135.

(77)  Maailmapanga avatud andmed – suurem keskmine sissetulek,https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.

(78)  Üle maailma toodetakse sulfaniilhapet ELis, USAs, HRVs ja Indias.

(79)  Vthttp://www.daikaffil.com/collaboration.html (viimati vaadatud 24. novembril 2020).

(80)  http://www.gtis.com/gta/secure/default.cfm

(81)  Need on sulfaniilhappe, mitte selle soolade tootmise toorained.

(82)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33), mida on muudetud komisjoni 24. veebruari 2017. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2017/749 (ELT L 113, 29.4.2017, lk 11).

(83)  Need WTOsse mittekuuluvad riigid on Aserbaidžaan, Põhja-Korea, Türkmenistan, Usbekistan ja Valgevene.

(84)  https://www.reportsanddata.com/report-detail/aniline-market

(85)  Äriühingu Huntsman Corporation USA väärtpaberi- ja börsikomisjonile (SEC) esitatud 13. veebruari 2020. aasta aruande 10-K leheküljel 6 märgitakse, et aniliinil puudub märkimisväärne „turg“, kuna MDI tootjad on kas integreeritud aniliini tootmisrajatisse või neil on pikaajaline tarneleping. Lisateavet saab veebilehelthttps://www.huntsman.com/investors/financials/sec-filings/content/0001558370-20-000780/0001558370-20-000780.pdf

(86)  Vt läbivaatamistaotlus, lk 7.

(87)  Vt läbivaatamistaotlus, lk 7.

(88)  Vt t20.003680.

(89)  Kättesaadav aadressilhttps://wits.worldbank.org/WITS/WITS/Restricted/Login.aspx (viimati vaadatud 7. jaanuaril 2020); kuigi andmebaasi kasutamine eeldab registreerimist, on juurdepääs sellele tasuta.

(90)  Vt aruanne, lk 84, aadressilhttps://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/country/c/china/CHN.pdf

(91)  https://timesofindia.indiatimes.com/city/mumbai/maharashtra-govt-increases-water-tariff-for-industries-using-it-as-raw-material/articleshow/62573525.cms

(92)  http://mospi.nic.in/sites/default/files/publication_reports/Annual_Report_PLFS_2018_19_HL.pdf

(93)  Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli keskmine aastapalk Indias ligikaudu 192 000 India ruupiat (vt regulaarselt avaldatavad palga-/tööjõuandmed eespool joonealuses märkuses esitatud lingi kaudu allalaaditava aastaaruande „Annual Report, PLFS, 2018–2019“ leheküljel 60 esitatud aruandes nr 17). Aruandest „India tööjõustatistika 2017“ nähtub, et üldiselt oli töötajate miinimumpalk India tootmissektoris 2014. aastal üle 100 000 India ruupia aastas.

(94)  http://www.labourbureaunew.gov.in/UserContent/ILS_2017.pdf

(95)  https://www.merc.gov.in/faces/merc/common/outputClient.xhtml

(96)  https://www.ppac.gov.in/

(97)  Vthttps://www.ppac.gov.in/WriteReadData/Reports/202005260522443480671SnapshotofIndiasOilGasdata,April2020.pdf, lk 33.

(98)  Vt t20.007552. Taotluse esitaja esitatud üksikasjalik teave kulude kohta on alusmääruse artikli 19 lõiget 1 silmas pidades konfidentsiaalne ja seda ei saa avaldada.

(99)  Jaotuse kohta vt t20.007552.

(100)  Vt t20.006886.

(101)  Vt Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (USITC) 2017. aasta aprilli väljaanne nr 4680 „Sulfanilic Acid from China and India – Investigation Nos. 701-TA-318 and 731-TA-538 and 561 (Fourth Review)“ (Hiinast ja Indiast pärit sulfaniilhape – uurimised nr 701-TA-318 ja 731-TA-538 ning 561 (neljas läbivaatamine)) (edaspidi „USITCi 2017. aasta aprilli aruanne“), lk I-16.

(102)  Taotlus, lk 33.

(103)  Vt USITCi 2017. aasta aprilli aruanne, lk 22.

(104)  Uurimisalune toode kuulub aniliini derivaatide ja nende soolade hulka. See on laiem kategooria kui sulfaniilhappe ja selle soolad.

(105)  Vt USITCi 2017. aasta aprilli aruanne, lk I-19.

(106)  Hebei Honggang Chemical Industry Co., Ltd. kohta vthttp://en.hebhonggang.com/comcontent_detail/i=2&comContentId=2.html (viimati vaadatud 24. novembril 2020); Cangzhou Lingang Yueguo Chemical Co., Ltd. kohta vthttp://www.y-gchem.com/about_en.html (viimati vaadatud 24. novembril 2020); Orichem International Ltd kohta vthttp://www.orichem.com/ (viimati vaadatud 24. novembril 2020).

(107)  Vt USITCi 2017. aasta aprilli aruanne, lk I-18. Vt joonealune märkus 98.

(108)  Vt USITCi 2017. aasta aprilli aruanne, lk 10. Vt joonealune märkus 98.

(109)  Viitenumber t20.007508.

(110)  Komisjoni 3. märtsi 2002. aasta määrus (EÜ) nr 575/2002, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (EÜT L 87, 4.4.2002, lk 28).

(111)  Viitenumber NLRTD-2014-1999. Kättesaadav aadressilhttps://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/ebti/ebti_consultation.jsp?Lang = en (viimati vaadatud 30. novembril 2020).

(112)  Viitenumber ITIT-2014-0509C-277100. Kättesaadav aadressilhttps://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/ebti/ebti_consultation.jsp?Lang = en (viimati vaadatud 30. novembril 2020).

(113)  2010. ja 2011. aasta olid üsna erandlikud, kuna siis oli HRVst pärit import vastavalt üle 5 000 tonni ja alla 1 200 tonni.

(114)  2013. aasta oli erandlik, kuna impordimaht oli siis vaid veidi üle 10 tonni.

(115)  Nagu on märgitud põhjenduses 153, piirdus komisjon sulfaniilhappe soolade puhul naatriumsulfanilaadiga.

(116)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).