(1)

Vastavalt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitlevale aktile (1) (edaspidi „ühinemisakt“) lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus) (2) (edaspidi „protokoll nr 4“) võttis Leedu kohustuse sulgeda Ignalina tuumaelektrijaama esimene reaktor 31. detsembriks 2004 ja teine reaktor 31. detsembriks 2009 ning need reaktorid seejärel dekomisjoneerida.

(2)

Kooskõlas ühinemisaktis võetud kohustustega ning liidu abiga sulges Leedu kaks reaktorit tähtajaks ning tegi märkimisväärseid edusamme nende dekomisjoneerimise suunas. Kiirgusohu vähendamise jätkamiseks on vaja teha lisatööd. Olemasolevate hinnangute kohaselt on selleks pärast 2020. aastat vaja täiendavaid rahalisi vahendeid.

(3)

Käesoleva määrusega hõlmatavad meetmed peaksid vastama kohaldatavale liidu ja riigisisesele õigusele. Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimine peaks toimuma kooskõlas liidu tuumaohutusalase õigusega, nimelt nõukogu direktiiviga 2009/71/Euratom, (3) ja jäätmekäitlusalase õigusega, nimelt nõukogu direktiiviga 2011/70/Euratom (4). Vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 4 lõikele 1 ja artikli 7 lõikele 1 kannavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise eest lõplikku vastutust liikmesriigid.

(4)

Nõukogude Liidu ajast pärineva kahe 1 500 MW RBMK-tüüpi reaktoriga Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse enneaegne lõpetamine ja sellele järgnev dekomisjoneerimine oli pretsedenditu ja põhjustas Leedule erakordse finantskoormuse, mis ei vastanud riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele. Protokollis nr 4 on sätestatud, et Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamisel ning tuumaelektrijaama sulgemise ja tegevuse lõpetamise tagajärgedega tegelemisel Leedu püüdluste toetamiseks antav liidu rahaline abi jätkub katkematult ja seda pikendatakse pärast 2006. aastat järgmiste finantsperspektiivide ajavahemikuks.

(5)

Käesoleva määrusega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogrammi (edaspidi „programm“) kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (5) punkti 17 tähenduses.

(6)

Programm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et ühitada selle kehtivusaeg nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (6) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaga.

(7)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (7) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve koostamise ja täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(8)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (8) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (9) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (10) ja (EL) 2017/1939 (11) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis seonduvad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuse või ärahoidmise, avastamise, kõrvaldamise ja uurimisega, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmisega ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nii nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (12) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(9)

Käesolev määrus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 107 ja 108 kohaselt tulevikus toimuvate riigiabimenetluste tulemusi.

(10)

Käesoleva määruse kohasel rahastamisel tuleks keskenduda meetmetele, millega toetatakse dekomisjoneerimise ohutuseesmärkide saavutamist.

(11)

Programm peaks samuti sisaldama oskusteabe loomist ja saadud kogemuste jagamist. Programmi raames dekomisjoneerimisprotsessi kohta saadud oskusteavet ja kogemusi tuleks liidus levitada kooskõlas ja koostoimes liidu teiste asjaomaste programmidega, mis käsitlevad dekomisjoneerimist Bulgaarias, Slovakkias ja Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tegevuskohtades asuvates komisjoni tuumaseadmetes, sest sellised meetmed annavad suurima ELi lisaväärtuse ning aitavad kaasa töötajate ja muu elanikkonna ohutusele ning keskkonnakaitsele. Koostöö ulatust, toimimist ja majanduslikke aspekte tuleks üksikasjalikult kirjeldada mitmeaastases tööprogrammis ning neid võiks samuti käsitleda liikmesriikide vahelistes ja/või komisjoniga sõlmitavates kokkulepetes.

(12)

JRC peaks koordineeritud viisil hõlbustama oskusteabe levitamist liidu eri sidusrühmade seas, näiteks tehes turuanalüüsi, vaadates läbi ja hinnates teadmisvajadusi liidus, määrates kindlaks võimalikud koostöösuunad, huvitatud sidusrühmad ja valdkonnad, kus programmi rakendamisel loodud oskusteave annaks suurimat lisaväärtust, ja töötades välja oskusteabe jagamise vormid. Loodud oskusteabe levitamist peaks rahastama JRC. Igal liikmesriigil peaks olema võimalus alustada oskusteabe levitamiseks sidemete arendamist ja teabevahetust.

(13)

Käesoleva määrusega hõlmatud Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisel tuleks kasutada parimat kättesaadavat tehnilist oskusteavet ning võtta nõuetekohaselt arvesse kasutuselt dekomisjoneeritavate seadmete laadi ja tehnilisi näitajaid, et tagada ohutus ja võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid.

(14)

Leedu ja komisjon peaksid tagama dekomisjoneerimisprotsessi edenemise tõhusa seire ja kontrolli, et käesoleva määrusega eraldatavad rahalised vahendid omandaksid suurima ELi lisaväärtuse, ehkki lõplik vastutus dekomisjoneerimise eest jääb Leedu kanda. See hõlmab tõhusat edusammude ja tulemuslikkuse mõõtmist ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmist. Selleks tuleks luua seire- ja teavitamisfunktsiooniga komitee, mille kaaseesistujateks on komisjoni ja Leedu esindajad.

(15)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (13) punktidele 22 ja 23 tuleks programmi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi mõju kohapeal.

(16)

Programmile määratud assigneeringute summat ja programmitöö perioodi peaks olema võimalik läbi vaadata, tuginedes vahe- ja lõpphindamisaruande tulemustele.

(17)

Käesoleva määruse raames kaasrahastatavad meetmed tuleks teha kindlaks Leedu poolt nõukogu määruse (EL) nr 1369/2013 (14) kohaselt esitatud dekomisjoneerimiskavas kindlaks määratud piirides. Selles kavas määratakse kindlaks programmi kohaldamisala ning dekomisjoneerimise lõpptulemus ja -kuupäev. Samuti hõlmab see dekomisjoneerimist, sellega seotud ajakava, kulusid ja vajaminevat personali. Vajaduse korral peaks Leedu esitama komisjonile dekomisjoneerimiskava ajakohastatud versioonid nende arvessevõtmiseks tööprogrammide koostamisel.

(18)

Programmi raames võetavad meetmed tuleks viia ellu liidu ning Leedu ühisel finantseerimisel. Maksimaalne ELi-poolse kaasrahastamise määr tuleks sätestada kooskõlas varasemate programmide kaasfinantseerimise tavaga. Võttes arvesse võrreldavate liidu programmide tavasid ja Leedu tugevamat majandust peaks liidu kaasrahastamise määr alates programmi kehtestamisest kuni käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise lõpuni olema 86 % rahastamiskõlblikest kuludest. Ülejäänud rahastamine peaks pärinema Leedult ja muudest allikatest kui liidu eelarve, näiteks rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt ja teistelt rahastajatelt.

(19)

Seetõttu tuleks määrus (EL) nr 1369/2013 kehtetuks tunnistada.

(20)

Kontrollikoja eriaruannet nr 22/2016 „ELi tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammid Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias: alates 2011. aastast on tehtud mõningaid edusamme, kuid oluliste probleemide lahendamine seisab veel ees“, kontrollikoja soovitusi ja komisjoni vastust on nõuetekohaselt arvesse võetud.

(21)

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (Ignalina programm) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1369/2013, on teatavaks võetud.

(22)

Programm kuulub direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika rakendamiseks kehtestatud Leedu riikliku programmi kohaldamisalasse.

(23)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (15).

(24)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantsreegleid, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve koostamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid käsitlevad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(25)

Käesoleva määrusega ette nähtud liidupoolse rahastamise rakendamise meetodite ja vormide valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punkti a kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist,