KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV (EL) 2021/1270,

21. aprill 2021,

millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) peavad arvestama

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 3, artikli 14 lõiget 2 ja artikli 51 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Üleminek vähese CO2-heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe (2). Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.

(2)

Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe (3). Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele nende investeeringutega seoses selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.

(3)

2018. aasta märtsis avaldas komisjon tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“, (4) milles on kehtestatud nõudlik ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv. 2018. aasta mais avaldatud ja seadusandlike algatuste aluseks olnud mõjuhinnang (5) näitas vajadust selgitada, et fondivalitsejad peaksid osana oma kohustustest klientide ees arvestama ka jätkusuutlikkusteguritega. Niisiis ei peaks fondivalitsejad mitte üksnes jooksvalt hindama kõiki asjakohaseid finantsriske, vaid ka kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (6) osutatud asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, mis tekkimise korral võivad avaldada investeeringu väärtusele olulist reaalset või potentsiaalset negatiivset mõju. Komisjoni direktiivis 2010/43/EL (7) pole sõnaselgelt viidatud jätkusuutlikkusriskidele. Seetõttu ning selleks, et tagada sisekorra ja organisatsioonilise korra korrektne rakendamine ja järgimine, tuleb selgitada, et fondivalitsejate protsessid, süsteemid ja sisekontroll peavad kajastama jätkusuutlikkusriske ning et nende riskide analüüsimiseks on vaja tehnilist suutlikkust ja teadmisi.

(4)

Et fondivalitsejatel ja fondivalitsejata äriühinguna asutatud fondidel oleksid võrdsed tingimused ning vältida sellega seotud killustatust, ebaühtlust ja ennustamatust siseturu toimimises, tuleks jätkusuutlikkusriskidega seotud eeskirju kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet arvestades ka äriühinguna asutatud fondidele.

(5)

Et säiliks investorikaitse kõrge tase, peaksid fondivalitsejad eurofondi huve kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlaksmääramisel võtma arvesse selliseid huvide konflikte, mis ilmnevad, kui nende protsessides, süsteemides ja sisekontrollis arvestatakse jätkusuutlikkusriskidega. Sellised konfliktid võivad tekkida asjaomaste töötajate töötasust või isiklikest tehingutest, tekitada rohepesu, investeerimisstrateegiate väärmüümist või -esitamist või tekkida sellest, et eri eurofondidel on sama fondivalitseja.

(6)

Määruse (EL) 2019/2088 kohaselt peavad fondivalitsejad ja äriühinguna asutatud fondid, kes peavad analüüsima investeerimisotsuste peamist kahjulikku mõju jätkusuutlikkusteguritele või teevad seda teha vabatahtlikult, avalikustama, kuidas nende hoolsuskohustuse poliitikas sellise mõjuga arvestatakse. Et säiliks määruse (EL) 2019/2088 ja direktiivi 2010/43/EL kooskõla, peaks see kohustus kajastuma ka direktiivis 2010/43/EL.

(7)	Direktiivi 2010/43/EL tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2010/43/EL muutmine

Direktiivi 2010/43/EL muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid 11 ja 12:

„11.	jätkusuutlikkusrisk – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (*1) artikli 2 punktis 22 määratletud riskid;

12.	jätkusuutlikkustegurid – määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 24 määratletud tegurid.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).“"

2)	Artikli 4 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Liikmesriigid peavad tagama, et fondivalitsejad arvestavad esimeses lõigus sätestatud nõuete täitmisel jätkusuutlikkusriskidega.“

3)	Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige 5: „5. Liikmesriigid hoolitsevad selle eest, et fondivalitsejatel on lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud otstarbel tulemuslikuks jätkusuutlikkusriskidega arvestamiseks vajalikud ressursid ja oskusteave.“

Lisatakse järgmine artikkel 5a:

„Artikkel 5a

Äriühinguna asutatud fondide kohustus arvestada eurofondide valitsemisel jätkusuutlikkusriskidega

Liikmesriigid tagavad, et äriühinguna asutatud fondid võtavad eurofondide valitsemisel arvesse jätkusuutlikkusriske, arvestades sealjuures ka äriühinguna asutatud fondide äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust.“

Artikli 9 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt g:

„g)	vastutab punktides a–f nimetatud tegevustes jätkusuutlikkusriskidega arvestamise eest.“

Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige 3:

„3. Liikmesriigid tagavad, et kui fondivalitsejad määravad kindlaks eurofondi huve kahjustada võivate huvide konfliktide liike, võtavad nad arvesse ka selliseid huvide konflikte, mis ilmnevad, kui nende protsessides, süsteemides ja sisekontrollis arvestatakse jätkusuutlikkusriskidega.“

Artiklisse 23 lisatakse järgmised lõiked 5 ja 6:

„5. Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad arvestavad lõigetes 1–4 sätestatud nõuete täitmisel jätkusuutlikkusriskidega.

6. Liikmesriigid hoolitsevad selle eest, et kui fondivalitsejad või äriühinguna asutatud fondid analüüsivad investeerimisotsuste olulisimat kahjulikku mõju jätkusuutlikkusteguritele (nagu on kirjeldatud määruse (EL) 2019/2088 artikli 4 lõike 1 punktis a või nõutud artikli 4 lõigetes 3 ja 4), arvestavad nad sellise mõjuga ka käesoleva artikli lõigetes 1–4 sätestatud nõuete täitmisel.“

Artikli 38 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Riskijuhtimispoliitika hõlmab protseduure, mis võimaldavad fondivalitsejal hinnata iga valitsetava eurofondi turu-, likviidsus-, jätkusuutlikkus- ja vastaspooleriske ning fondi kõiki muid riske (sh tegevusriske), mis võivad iga valitsetava eurofondi puhul olla olulised.“

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. juuliks 2022. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. augustist 2022.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad ametliku avaldamise korral neisse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi üle otsustavad liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(2) Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(3) COM(2019) 640 final.

(4) COM(2018) 97 final.

(5) SWD(2018) 264 final.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(7) Komisjoni 1. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/43/EL, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses organisatsiooniliste nõuete, huvide konfliktide, äritegevuse, riskijuhtimise ning depositooriumi ja fondivalitseja vahelise lepingu sisuga (ELT L 176, 10.7.2010, lk 42).