KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV (EL) 2021/1269,

21. aprill 2021,

millega muudetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite arvestamise lõimimisega tootejuhtimiskohustustesse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 12 ja artikli 24 lõiget 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Üleminek vähese CO2 heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe (2). Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.

(2)

Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe (3). Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele nende investeeringutega seoses selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.

(3)

2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, (4) milles on kehtestatud nõudlik ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv.

(4)

Tegevuskava korrektse elluviimise korral suureneb investorite nõudlus jätkusuutlike investeeringute järele. Seetõttu on vaja täpsustada, et jätkusuutlikkustegurite ja -eesmärkidega arvestamine peab olema kajastatud tootejuhtimisnõuetes, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud direktiivis (EL) 2017/593 (5).

(5)

Finantsinstrumente koostavad ja turustavad investeerimisühingud peaksid võtma arvesse jätkusuutlikkustegureid iga finantsinstrumendi heakskiitmise korras ning muudes tootejärelevalve- ja -juhtimiskordades kõigi selliste finantsinstrumentide puhul, mis on mõeldud turustamiseks klientidele, kes on huvitatud jätkusuutlikkusega seotud profiiliga finantsinstrumentidest.

(6)

Kuna sihtturg tuleks määrata kindlaks piisavalt üksikasjalikult, ei tohiks piisata üldisest väitest, et finantsinstrumendil on jätkusuutlikkusega seotud profiil. Finantsinstrumente koostavad ja turustavad investeerimisühingud peaksid pigem täpsustama, millisele konkreetsete jätkusuutlikkuseesmärkidega klientide rühmale turustamiseks finantsinstrument mõeldud on.

(7)

Tagamaks, et jätkusuutlikkusteguritega finantsinstrumendid jäävad kergesti kättesaadavaks ka klientidele, kellel ei ole jätkusuutlikkuseelistusi, ei tohiks investeerimisühingutelt nõuda selliste kliendirühmade kindlakstegemist, kelle vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega jätkusuutlikkusteguritega finantsinstrument kokku ei sobi.

(8)	Finantsinstrumendi jätkusuutlikkustegurid tuleks esitada läbipaistval viisil, et turustaja saaks anda oma klientidele või potentsiaalsetele klientidele asjakohast teavet.

(9)	Seepärast tuleks delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 muudatused

Delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 1 lisatakse lõige 5:

„5. „jätkusuutlikkustegurid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (*1) artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).“ "

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lõike 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„9. Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad määraksid piisava täpsusega kindlaks iga finantsinstrumendi võimaliku sihtturu ja täpsustaksid, millist liiki klientide vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega, sh jätkusuutlikkuseesmärkidega, finantsinstrument kokku sobib. Selle protsessi osana määrab ühing kindlaks, millis(t)e kliendirühma(de) vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega finantsinstrument kokku ei sobi, välja arvatud juhul, kui finantsinstrumendid võtavad arvesse jätkusuutlikkustegureid. Kui investeerimisühingud teevad finantsinstrumendi koostamiseks koostööd, tuleb kindlaks määrata ainult üks sihtturg.“;

lõige 11 asendatakse järgmisega:

„11. Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad teeks kindlaks, kas finantsinstrument sobib sihtturu kindlaksmääratud vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega, kontrollides selleks muu hulgas järgmisi elemente:

a)	finantsinstrumendi riski ja tootluse profiil vastab sihtturule;

b)	kui see on asjakohane, finantsinstrumendi jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtturule;

c)	finantsinstrumentide koostamisel lähtutakse kliendi jaoks kasulikest omadustest, mitte ärimudelist, mille kasumlikkus eeldab kliendi jaoks kehvi tulemusi.“;

c)	lõikesse 13 lisatakse teine lõik: „Finantsinstrumendi jätkusuutlikkustegurid esitatakse läbipaistval viisil ja nendega antakse turustajatele asjakohast teavet, et nõuetekohaselt arvesse võtta kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseesmärke.“;

lõige 14 asendatakse järgmisega:

„14. Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad enda koostatud finantsinstrumente regulaarselt läbi vaataks, võttes arvesse kõiki sündmusi, mis võiksid oluliselt mõjutada kindlaksmääratud sihtturgu ähvardavat võimalikku riski. Investeerimisühingud kaaluvad, kas finantsinstrument vastab jätkuvalt sihtturu vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sh jätkusuutlikkuseesmärkidele, ning kas seda turustatakse sihtturul või kas see jõuab klientideni, kelle vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega finantsinstrument kokku ei sobi.“

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid kohustavad investeerimisühinguid kehtestama piisava tootejuhtimiskorra, et tagada, et sellised tooted ja teenused, mida nad kavatsevad pakkuda või soovitada, sobivad kokku kindlaksmääratud sihtturu vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega, sh jätkusuutlikkuseesmärkidega, ning et kavandatud turustusstrateegia vastab kindlaksmääratud sihtturule. Investeerimisühingud määravad nõuetekohaselt kindlaks ja hindavad, millises olukorras ja milliste vajadustega klientidele nad kavatsevad keskenduda, et tagada, et klientide huvid ei saa ärilise või rahastamise surve tõttu kahjustada. Selle protsessi osana määravad investeerimisühingud kindlaks, milliste kliendirühmade vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega toode või teenus kokku ei sobi, välja arvatud juhul, kui finantsinstrumendid võtavad arvesse jätkusuutlikkustegureid.“;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad pakutavad või soovitatavad investeerimistooted ning osutatavad teenused regulaarselt läbi vaataks, võttes arvesse kõiki sündmusi, mis võiksid oluliselt mõjutada kindlaksmääratud sihtturgu ähvardavat võimalikku riski. Ühingud hindavad vähemalt seda, kas toode või teenus vastab jätkuvalt kindlaksmääratud sihtturu vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sh jätkusuutlikkuseesmärkidele, ning kas kavandatud turustusstrateegia on endiselt asjakohane. Kui ühingud saavad teada, et nad on konkreetse toote või teenuse sihtturu kindlaks määramisel eksinud või et toode või teenus enam kindlaksmääratud sihtturu olukorraga ei sobi, tuleb ühingul sihtturgu uuesti kaaluda ja/või ajakohastada tootejuhtimise korda (näiteks võib see vajalikuks osutada olukorras, kui toode muutub turumuutuste tõttu mittelikviidseks või väga volatiilseks).“

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 21. augustiks 2022. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 22. novembrist 2022.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2) Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(3) COM(2019) 640 final.

(4) COM(2018) 97 final.

(5) Komisjoni 7. aprilli 2016. aasta delegeeritud direktiiv (EL) 2017/593, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitsmisega, tootejuhtimise kohustuste ja normidega, mida kohaldatakse teenustasu, vahendustasu või mis tahes muu rahalise või mitterahalise hüve maksmise või saamise suhtes (ELT L 87, 31.3.2017, lk 500).