(1)

Komisjon võttis 30. septembril 2020 vastu teatise „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“, milles esitatakse Euroopa teadusruumi uus visioon ning teatatakse kavatsusest teha ettepanek Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti kohta.

(2)

Nõukogu 1. detsembril 2020 vastu võetud järeldustes uue Euroopa teadusruumi kohta kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles töötama 2021. aastal välja Euroopa teadusruumi tegevuskava ja mitmetasandiline valitsemismudel, et saavutada Euroopa teadusruumi uued eesmärgid.

(3)

Viimase kahe aastakümne jooksul on Euroopa teadusruumi rakendamine aidanud saavutada olulisi tulemusi sellistes valdkondades nagu teadustaristud, avatud teadus, riikidevaheline ja rahvusvaheline koostöö, sooline tasakaal teadusuuringutes ja innovatsioonitegevuses, ühine kavandamine, teadlaskarjäär ja teadlaste liikuvus ning on aidanud läbi viia struktuurireforme. Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna investeeringute tempo on liidu tasandil viimasel ajal aga aeglustunud ning selle suundumuse muutmiseks on vaja teha rohkem.

(4)

Üleilmsete probleemide lahendamiseks ja Euroopa konkurentsivõime toetamiseks peaks Euroopa teadusruumi kaudu tehtavas rahvusvahelises koostöös võtma arvesse liidu välissuhete prioriteete, mis tuginevad mitmepoolsusel ja tasakaalustatud vastastikusel avatusel, ning edendama võrdseid võimalusi ja vastastikust koostööd, mida toetavad põhiväärtused ja ühised raamtingimused.

(5)

Tulevikukindla Euroopa teadusruumi loomiseks on vaja tugevdada koordineerimist ja suurendada sidusust liidu, liikmesriikide ja regionaalpoliitika vahel. Seetõttu kutsutakse komisjoni teatises „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ liikmesriike üles keskenduma peamistele ühistele põhimõtetele ja väärtustele ning määrama kindlaks ühised prioriteetsed tegevusvaldkonnad. See on eriti oluline ajal, mil üha rohkem on vaja suunatud riiklikku ja piirkondlikku rahastamist ja reforme, et kiirendada panuse andmist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ning rohe- ja digipöörde läbiviimiseks ja rakendada Pariisi kokkuleppe eesmärke kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.

(6)

Ühised põhimõtted ja väärtused on vajalikud, et kinnitada liidu teadusuuringute ja innovatsiooni tugevaid aluseid, rõhutades väärtusi (eetilisus ja usaldusväärsus; teadusuuringute vabadus; sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused), luues paremad töötingimused (teadlaste, teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumine kogu liidus; tipptaseme poole püüdlemine; väärtuse loomine ning teadusuuringute ja innovatsiooni mõju) ning suurendades koostööd (koordineerimine, sidusus, pühendumine; üleilmne haare; kaasatus; sotsiaalne vastutus).

(7)

Ühised prioriteetsed valdkonnad peaksid andma sidusrühmadele selget teavet valdkondade ja meetmete kohta, mida liit ja selle liikmesriigid peavad oma ühisteks prioriteetideks ning mille puhul nad kohustuvad tegema koostööd muutuva geomeetria põhimõtte alusel, luues poliitikakujundajatele, avalik-õiguslikele rahastajatele, erainvestoritele ja projektide elluviijatele stabiilse raamistiku.

(8)

Nõukogu kinnitas oma järeldustes uue Euroopa teadusruumi kohta eesmärki investeerida 3 % liidu SKPst teadusuuringutesse ja arendustegevusse. Investeeringute ja reformide prioriseerimiseks võiksid liikmesriigid ajakohastada oma riiklikke eesmärke, et võtta arvesse liidu uusi prioriteete ja riiklikke olusid.

(9)

Selle tagamiseks, et riikliku strateegia abil saavutatakse 3 % eesmärk, innustatakse liikmesriike kaaluma täiendavate alleesmärkide kasutamist, et saavutada õige tasakaal Euroopa teadusruumi tegevuskava piisava põhjalikkuse ning saavutatavuse ja realistlikkuse vahel, sealhulgas liikmesriikide jaoks riiklikul tasandil.

(10)

Euroopa teadusruumi tugevdamine nõuab tihedamat koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel. Seda on võimalik saavutada, kui komisjon loob ja haldab lihtsustatud seire- ja koordineerimissüsteemi vastastikuse õppimise ning tõhustatud kahe- ja mitmepoolse dialoogi jaoks.

(11)

Selleks et tugevdada riiklikke teadusuuringute ja innovatsiooni süsteeme ning suurendada nende mõju liidu tasandil, tuleks tõhustada liidu ja riiklike, sealhulgas piirkondlike investeeringute ja reformide koordineerimist: kuigi riiklik teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika juhib riiklike süsteemide arendamist riiklike eesmärkide täitmise suunas, aitab see kaasa ka Euroopa teadusruumi eesmärkide ja muude liidu ühiste prioriteetide saavutamisele ühist huvi pakkuvates strateegilistes valdkondades,

1.

a)

Teadusuuringute ja innovatsiooni eetilisus ja usaldusväärsus: teadlased, uurimisprotsessid ning teadusuuringute ja innovatsiooni süsteem peaksid üldiselt vastama rangetele eetika- ja usaldusväärsusnormidele ja -tavadele, mis on aluseks vastutustundlikule ja usaldusväärsele teadustööle, mis on vaba lubamatust sekkumisest ja on tipptaseme saavutamise eeltingimus, ning toetama teadlaste kohustust hoiduda eelarvamustest ja lihtsustatud metoodikast ning võidelda pseudoteaduste ja väärinformatsiooni leviku vastu, suurendades jõupingutusi teadusinfo ja selle pedagoogika levitamiseks;

b)

Teadusuuringute vabadus: Euroopa teadusruumi teaduskultuuri olemuslik osa ning teadlaste jaoks vajalik tingimus vabalt kindlaks määrata oma uurimisküsimusi, -teooriaid ja -meetodeid avatud ja usaldusväärsel viisil ning luua, jagada ja levitada teadmisi, andmeid ja muid tulemusi;

c)

Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused: sooline tasakaal uurimisrühmades kõikidel tasanditel, sealhulgas juhtimises ja otsuste tegemisel, soolise vägivalla ja ahistamise vastu võitlemine ja soolise kallutatusega tegelemine ning soolise mõõtme lõimimine teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning mitmekesisuse arvesse võtmine laiemas tähenduses, mis muu hulgas hõlmab sugu, rassilist või etnilist päritolu, usutunnistust või veendumusi, sotsiaalset mitmekesisust, puuet, vanust, seksuaalset sättumust ja võitlemist mis tahes põhjustel diskrimineerimise vastu;

d)

Vaba liikumine: edendada tuleks teadlaste ja abipersonali, teaduslike teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist, meelitades ligi talente ja vältides võimalikku talentide äravoolu. See tähendab teaduslike teadmiste, andmete ja vahendite võimalikult kiiret jagamist, eelkõige avatud teaduse tavade kaudu, atraktiivseid ja tulemuspõhiseid karjäärivõimalusi, teadlaste ja abipersonali kvalifikatsiooni tunnustamist kogu nende karjääri vältel, teadlaste liikuvuse raamtingimuste parandamist, kogu liidus toimuva teadlaste liikumise toetamist, akadeemiliste ja tööstusringkondade (ja muude sektorite) vahelise teabevahetuse soodustamist, innovatsioonitulemuste levitamist ning teadus- ja tehnoloogiataristutele ning nende osutatavatele teenustele avatud juurdepääsu toetamist;

e)

Tipptaseme poole püüdlemine: kohustus kavandada, teha või toetada võimalikult kvaliteetseid teadusuuringuid, et saavutada ja tunnustada tipptaset, mis on teadusliku, tehnoloogilise, majandusliku, poliitilise ja ühiskondliku mõju eeltingimus, laiendades seeläbi Euroopa üldist teadmistebaasi. See tähendab, et avaliku sektori toetus teadusuuringutele ja innovatsioonile peaks olema suunatud kvaliteetsete algatuste väljavalimisele ja rahastamisele – kvaliteet tähendab, et teadusuuringud on maailmatasemel, kontrollitavate ja korratavate tulemustega ning neid viiakse läbi läbipaistvate uurimisprotsesside ja -meetodite abil ning sellise teadusjuhtimise kaudu, mis võimaldab varasemaid tulemusi süstemaatiliselt taaskasutada. Teadusuuringute hindamise süsteem peaks olema teadusuuringute, teadlaste, meeskondade ja asutuste jaoks kooskõlas selle põhimõttega ning kvaliteeti tuleks vastavalt tunnustada; avaliku sektori toetuse osutamisel peaks tunnistatama, et alusuuringud on olulised teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemide tipptaseme, atraktiivsuse ja konkurentsieelise tagamiseks ning selle abil peaks leidma tasakaalu „uudishimust lähtuvate“ ja „eesmärgipõhiste“ teadusuuringute vahel;

f)

Väärtuse loomine ning ühiskondlik ja majanduslik mõju: see tähendab teadusuuringute ja innovatsiooni mõju suurendamist, tuginedes Euroopa juhtpositsioonile teadmiste loomisel ning kasutades ühiskonnas olemasolevaid teadmisi, näiteks toodete, teenuste, protsesside ja lahenduste kaudu, mis toetavad kodanike heaolu kestliku planeedi, majandusliku jõukuse, avatud innovatsiooni, tõenditel põhineva poliitikakujundamise ja strateegilise sõltumatuse valdkonnas, säilitades samal ajal avatud majanduse; see hõlmab muu hulgas eri poliitikavaldkondade vahelist koostööd, multidistsiplinaarse ja valdkonnaülese koostöö osaliste vahelise suurema vastastikuse sidumise soodustamist ja tunnustamist, inimestesse investeerimist, teadus- ja tehnoloogiataristute kättesaadavust, koostööd tööstuse ja muude osalejatega ning teadlaste algatatud alusuuringute edendamist ning selle rolli murranguliste edusammude ja laiema teadmistebaasi tekitamisel;

g)

Koordineerimine, sidusus ja pühendumus: liikmesriigid lisavad riiklikku ja piirkondlikku teadusuuringute ja innovatsiooni poliitikasse Euroopa mõõtme ning tagavad riigi suurema osalemise Euroopa teadusruumi prioriteetide edukas rakendamises ning sellele pühendumise. Liikmesriigid koordineerivad liidu toel oma teadusuuringute ja innovatsiooni poliitikat ja programme ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas tagades vastastikuse täiendavuse ja tugevdades koostoimet liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide ning teiste liidu programmide ja fondidega, hõlbustades seeläbi riikidevahelist koostööd Euroopa teadusruumis, ning suunavad teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavaid investeeringuid ja reforme Euroopa teadusruumi loomiseks ning kiirendavad rohe- ja digipööret;

h)

Üleilmne haare: liikmesriigid teevad kolmandate riikide ja piirkondade partneritega vastastikku kasulikku koostööd ning viivad läbi ühistegevust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, tuginedes liidu strateegilistele huvidele, väärtustele ja käesolevas soovituses kindlaks määratud põhimõtetele, ÜRO kestliku arengu eesmärkidele ja muudele asjakohastele rahvusvahelistele vahenditele;

i)

Kaasamine: liikmesriigid peaksid püüdma arendada Euroopa teadusruumi täielikku potentsiaali, et olla konkurentsivõimeline üleilmsel tasandil; sellest tulenevalt peaks vähem edukaid liikmesriike ja piirkondi nõustama ja toetama, et nad suurendaksid oma jõupingutusi, et muuta oma teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemid tulemuslikumaks ja suuremaks ning nii personal kui ka taristu suutlikumaks, kasutades muu hulgas koostoimet riikliku ja piirkondliku rahastamise ja liidu vahendite vahel. Jõupingutusi tuleks toetada liidu tasandil, et vallandada liikmesriikides tipptaseme potentsiaal ning ühendada teadusuuringutes ja innovatsioonitegevuses osalejaid väiksema tulemuslikkusega piirkondadest Euroopa tippkeskuste võrgustikega kogu liidus;

j)

Sotsiaalne vastutus: püüda vastata ühiskonna vajadustele parandada kollektiivset suutlikkust ja saavutada suuremat ühiskondlikku ja keskkonnaalast mõju ning suurendada usaldust ja pühendumust teaduse ja innovatsiooni vastu, kaasates sidusrühmi, kohapealseid kogukondi ning kodanikke teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika kujundamisse ja rakendamisse, tõhustades teadusalast teavitustegevust ning tagades, et see poliitika on ajakohastatav, paindlik ja võimeline kohanduma ootamatute probleemidega.

2.

a)

Avatud teadus: toetada ja tunnustada tõeliselt avatud teaduskultuuri kogu liidus, sealhulgas süvalaiendada avatud juurdepääsu teadusväljaannetele ja uurimisandmetele (st järgida põhimõtet „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“) ning levitada ja kasutada avatud teaduspõhimõtteid ja -tavasid, võttes samal ajal arvesse valdkondlikke ja kultuurilisi erinevusi, sealhulgas mitmekeelsust, toetades avatud teaduse alaste oskuste arendamist ning arendades edasi ja lõimides toetavat digitaristut ja -teenuseid;

b)

Teadustaristud: arendada kõigis teadusvaldkondades edasi avatud juurdepääsu olemasolevatele ja uutele Euroopa ja riiklikele teadustaristutele, sealhulgas e-taristutele, ning nende paremat kasutamist ja ühendamist; kasutada paremini ära nende integreerivat funktsiooni teadmiste ja innovatsiooni ökosüsteemis ning nende potentsiaali üleilmsetele probleemidele lahenduste leidmisel, partnerluste loomisel ning ressursside koondamisel ja Euroopa avatud teaduspilvega ühendamisel; parandada nende ühendusi ja koostoimet tehnoloogiataristute ja tööstusega, et suurendada nende mõju; edendada uue taristualase suutlikkuse loomist Euroopa tasandil. See loob aluse teaduse tipptasemele, aitab Euroopa teadusel teha koostööd ja konkureerida üleilmselt, aitab ületada teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas olemasolevat lõhet ning edendab kaasatust Euroopa teadusruumis; selleks on muu hulgas vaja kasutada maailma juhtivate teadustaristute jaoks mõeldud mitmeid erinevaid rahastamisallikaid ning uurida uusi riikidevahelise ja virtuaalse juurdepääsu rahastamise võimalusi;

c)

Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja kaasamine: tagada teadusuuringute valdkonnas õiglased, avatud, kaasavad ja sooliselt võrdõiguslikud karjäärivõimalused, et hõlbustada süsteemseid institutsionaalseid ja struktuurimuutusi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamises ja läbiviimises osalevate organisatsioonide toimimises; võidelda soolise vägivalla ja seksuaalse ahistamise vastu; kõrvaldada soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel esinev ebavõrdsus; jälgida ja hinnata riiklikku soolise võrdõiguslikkuse poliitikat ja kavasid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas;

d)

Teadlaskarjäär ja teadlaste liikuvus ning teadusuuringute hindamise ja premeerimise süsteem: pöörata suuremat tähelepanu teadlaste karjäärile ning eelkõige algus- ja keskfaasis olevale karjäärile, sealhulgas spetsiifilistele takistustele, millega naised kõnealuses etapis silmitsi seisavad, muuta nende karjäär atraktiivsemaks ning tagada neile koolitus ja oskused, mis on vajalikud teadlaste rolli muutuvate vajaduste rahuldamiseks kogu liidus, mis hõlmab ka juhtimist ja õpetamist; tugineda sellistele toetavatele programmidele nagu Marie-Skłodowska-Curie meetmed ja tagada nende kooskõla. See saavutatakse stabiilsete, atraktiivsete, kaasavate, toetavate ja läbipaistvate töö- ja tööhõivetingimuste loomise ning selgete ja mitmekesisemate karjäärivõimaluste pakkumise ja teadlike karjäärivalikute tegemise juhendamise kaudu. Käsitleda teadlaste tasakaalustamata ringlust kogu liidus ning sektorite ja haldusasutuste vahel, vältides samal ajal talentide äravoolu ja suurendades atraktiivsust maailma talentide silmis. Arendada edasi praeguseid teadusuuringute, teadlaste, meeskondade ja asutuste hindamise süsteeme, et tunnustada kvaliteeti ja mõju, avatud teadustavasid, juhtimist ja ühiskonna kaasamist ning koostööd tööstuse ja teiste tegevusvaldkondadega, sealhulgas sõltumatute teadusel põhinevate nõuannete andmist tõenditel põhinevatele poliitikakujundajatele; kaaluda suurt hulka teadusuuringute väljundeid ja tegevusi, võttes arvesse ka õpetamist kõrghariduse tasandil, ning võimaldada mitmekesiseid karjäärivõimalusi. Premeerimissüsteemides tuleks pöörata piisavat tähelepanu läbipaistvuse, avatuse ja tulemuspõhisuse tagamisele ning erapoolikuse, diskrimineerimise ja ebaõiglase kohtlemise vältimisele. See tuleks muuta toimivaks ja seda tuleks korrapäraselt jälgida, kasutades asjakohaseid näitajaid ja teaduskarjääri vaatluskeskust;

e)

Teadmiste väärtustamine: suurendada koostööd ja sidemeid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsejate vahel ning paremini kooskõlastada poliitikat ja programme liidu, riigi ja piirkonna tasandil, eelkõige teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavate raamistike kaudu, sealhulgas regulatiivse ja poliitilise toetuse kaudu, et väärtustada teadmisi, teadusuuringute tulemusi paremini kasutusele võtta ja need kättesaadavaks teha, täiendada oskusi ja hallata intellektuaalomandit;

f)

Teadusalane juhtpositsioon: suurendada alt üles suunatud alusuuringute ja rakendusuuringute suutlikkust ja rahastamist. See aitab liidul saavutada juhtiva positsiooni teadmistepõhise ühiskonna ja ülemaailmse teadusjõuna, mis on tõhusa innovatsioonipoliitika eeltingimus ning annab liidule suutlikkuse mõista tulevasi väljakutseid, nagu kliimamuutused või tervisekriisid, ning nendeks valmistuda ja neile reageerida;

g)

Üleilmne tegevus: töötada välja sidus üleilmne kaasamisstrateegia ja ühised vahendid, edendades Euroopa ühiseid väärtusi ja põhimõtteid teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks rahvusvahelises koostöös ning kasutades ära teadusuuringute atraktiivsust liidus; tagada liidu teaduse ja innovatsiooni strateegiline sõltumatus, säilitades samal ajal avatud majanduse; edendada võrdseid võimalusi ja vastastikkust, mille aluseks on põhiväärtused; tõhustada teadusuuringute ja innovatsiooni partnerlust ning tugevdada, laiendada ja süvendada koostööd kolmandate riikide ja piirkondlike organisatsioonidega.

h)

Probleemipõhised Euroopa teadusruumi käsitlevad meetmed: tuua kokku liikmesriigid ja komisjon, sealhulgas piirkonnad ja kohalikud üksused, samuti kolmandad riigid, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna sidusrühmad ja tööstus, ühendades osalejate tugevad küljed tiheda koordineerimise, ühise kavandamise, koostöö, andmete jagamise ja ühise rahastamise kaudu, et edendada teadusuuringute- ja innovatsioonipõhiseid lahendusi ja maandada tulevasi riske, eesmärgiga töötada välja valdkondlik poliitika, et toetada rohe- ja digipöörde raames Euroopa vastupanuvõime- ja kestlikkuse eesmärkide täitmist; need Euroopa teadusruumi käsitlevad meetmed peaksid:

i)

Koostoime hariduse ja Euroopa oskuste tegevuskavaga: teadusuuringud ja innovatsioon ning kõrgharidus on innovatsiooni, teadmiste loomise, levitamise ja kasutamise peamised tegurid. Meetmed peaksid:

j)

Koostoime valdkondliku poliitika ja tööstuspoliitikaga innovatsiooni ökosüsteemide edendamiseks: teadusuuringud ja innovatsioon ning paindlik tööstus on kesksel kohal, et edendada konkurentsivõimet ja saavutada strateegiline autonoomia, säilitades samal ajal avatud majanduse. Meetmed peaksid:

k)

Aktiivne kodanike ja ühiskonna kaasamine teadusuuringutesse ja innovatsiooni kõigis selle mõõtmetes: kodanike seisukohtade ja nende antud sisendite ärakasutamise suutlikkus ning kodanike osalemise edendamine suurendab teadlikkust teadusuuringute ja innovatsiooni kasulikkusest ja mõjust inimeste igapäevaelus, mitmekesistab teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika kujundamise ja rakendamise võimalusi ning muudab teadusuuringud ja innovatsiooni ühiskonna jaoks asjakohasemaks, hõlbustades uute lahenduste aktsepteerimist ja taskukohasust;

l)

Rohkem investeeringuid ja reforme madalama teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riikides ja piirkondades: liidupoolse ja riikliku rahastamise mobiliseerimine teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavateks investeeringuteks koos toetuse ja abiga vajalike teadusuuringute- ja innovatsioonialaste reformide läbiviimiseks;

m)

Liidu, liikmesriikide ja piirkondade rahastamisprogrammide omavaheline koostoime: liidu rahastamisprogrammide ning riiklike ja piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisskeemide vaheline koostoime peaks juhinduma käesolevas soovituses kindlaks määratud väärtustest ja põhimõtetest ning seda tuleks innustada, rakendada ja tõhustada, tuginedes selle rakendamiseks kehtestatud suunistele; eelkõige on liidu rahastamisprogrammide näol tegemist programmiga „Euroopa horisont“, ühtekuuluvuspoliitika ning taaste- ja vastupidavusrahastuga;

n)

Tihedamad koostöösuhted ning madalama teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riikide ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide tipptaseme alusel integreerimine Euroopa teadusvõrgustikesse ja innovatsiooni ökosüsteemidesse, tasakaalustatum ajude ringlus Euroopa teadusruumis, asjakohased oskused ja koolitus tipptasemele juurdepääsu suurendamiseks;

o)

Teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate pikaajaliste investeeringute ja poliitikareformide prioriseerimise toetamine ja kindlustamine: kõigil valitsemistasanditel (liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil) parema valdkondadevahelise koordineerimise ja osalemisega, sealhulgas regulatsiooni testkeskkondade ja katsetamissätete abil; nende kavandamine, rakendamine ja hindamine peaksid käima käsikäes, et koostoimet ja mõju maksimeerida;

p)

Teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute koordineerimine: toetades kooskõlastatud investeeringute ja reformide väljaselgitamist ja rakendamist, et tugevdada Euroopa teadusruumi mõõdet liidu kõigil valitsemistasanditel ning maksimeerida selle mõju liidu teadus- ja innovatsioonisüsteemide kasuks, ning edendades süsteemide koostalitlusvõimet, tuginedes ühisest programmitööst ja Euroopa teadusuuringute taristutest saadud kogemustele.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.