(1)

Digitehnoloogia toob kaasa suuri muutusi ja loob uusi võimalusi kogu ühiskonnale, sealhulgas kultuuripärandiasutustele. See tehnoloogia annab kultuuripärandiasutuste käsutusse vahendid kultuuripärandvara digiteerimiseks ja laiema publikuni viimiseks. See avab üldsusele rohkem võimalusi kultuurivaradele juurdepääsuks, nende avastamiseks, uurimiseks ja kasutamiseks. See pakub uusi vahendeid, mille abil saab kultuurivarasid kasutada uut laadi loovteenuste ja -toodete pakkumiseks teisteski valdkondades nagu muud kultuuri- ja loomesektorid ning turism.

(2)

Teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (1) on rõhutatud, et digitehnoloogia on nüüd hädavajalik töötamiseks, õppimiseks, suhtlemiseks, meelelahutuseks ja juurdepääsuks kõigele alates tervishoiuteenustest kuni kultuurini.

(3)

COVID-19 pandeemia, mis on toonud ilmsiks kultuuripärandisektori tugevad ja nõrgad küljed, on osutanud vajadusele digiüleminekut kiirendada, et selle pakutavaid võimalusi veelgi paremini ära kasutada. Paljudele kultuuriasutustele on pandeemia põhjustanud suurt rahalist kahju ja osa on lausa pidanud tegevuse lõpetama. Kuid hoolimata pandeemia põhjustatud finantsprobleemidest suutsid paljud neist oma publiku säilitada või seda koguni laiendada. Sellega tulid toime need, kes laiendasid digiteenuseid näiteks publiku kaasamiseks ja kogude kasutavaks tegemiseks ning hakkasid pakkuma digitaalseid vahendeid. See näitab taas kord digiteenuste kasulikkust kogu ühiskonna ja Euroopa majanduse jaoks.

(4)

Lisaks sellele, et kultuuripärand on ühistel väärtustel põhineva Euroopa identiteedi olulisim element, annab see ka suure panuse Euroopa majandusse, edendades innovatsiooni, loovust ja majanduskasvu. Nii näiteks moodustab kuni 40 % kogu Euroopa turismist kultuuriturism, (2) millest suur osa on suunatud just kultuuripärandile. Kultuuripärandvara kompleksdigiteerimise ja nii saadud sisu taaskasutamisega saab luua uusi töökohti nii kultuuripärandisektoris kui ka muudes kultuuri- ja loomesektorites, näiteks videomängu- ja filmitööstuses. Kultuuri- ja loomemajandus annab 3,95 % ELis loodavast lisaväärtusest (477 miljardit eurot) ja pakub tööd 8,02 miljonile inimesele. Selles majandusharus tegutseb 1,2 miljonit ettevõtet, millest 99,9 % on VKEd (3).

(5)

Kultuurimaterjali digiteerimist, sellele sidusjuurdepääsu tagamist ja selle digitaalset säilitamist käsitleva komisjoni soovituse (2011/711/EL) täitmise analüüsimise tulemusel (4) leiti, et kultuuripärandisektoris esineb ikka veel samu probleeme kui kümme aastat tagasi. Nii näiteks pole kuhugi kadunud pakiline vajadus parandada Euroopa kultuuripärandi, eriti aga ohustatud kultuuripärandi kaitsmist ja säilitamist. Samas tunnistati, et kultuuripärandimaastik on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud ning tekkinud on uusi vajadusi ja eelkõige uusi võimalusi, mis kokkuvõttes võimaldavad suurendada kultuuripärandi panust Euroopa majandusse. Seega tuleks teostada poliitikat, mis vastab kultuuripärandisektori, kultuuri- ja loomesektori ning kogu ühiskonna uutele vajadustele ja ootustele.

(6)

Käesolevas soovituses tehakse liikmesriikidele ettepanek kehtestada sobivad raamistikud kultuuripärandi sektori taastumise ja ümberkujundamise edendamiseks ning kultuuripärandiasutuste toetamiseks nende võimekuse ja vastupidavuse suurendamisel. Eesmärk on parandada digiteerimise, taaskasutamise ja digitaalse säilitamise kvaliteeti kogu ELis, mis avaldaks ka ülekanduvat mõju muudele Euroopa majanduse olulistele sektoritele, nagu turism ja teadusuuringud ning kultuuri- ja loomesektorid.

(7)

Liikmesriikidel on kultuuripärandile erinevad lähenemisviisid, mis vastavad kultuuripärandiasutuste eripärale ja vajadustele erinevalt määral. Kultuuripärandisektoril peaks aga olema igakülgne digistrateegia, mis sisaldaks selget ja konkreetset visiooni ning kõige asjakohasemaid vahendeid selle rakendamiseks. See aitaks parandada poliitika tulemuslikkust ja tugevdaks kogu sektorit. Digipöörde teostamise, kindlustunde suurendamise ja koostöö edendamise huvides peaksid liikmesriigid kaasama strateegia ettevalmistamisse kõik sidusrühmad.

(8)

Tipptasemel digitehnoloogia, nagu 3D, tehisintellekt, masinõpe, pilvandmetöötlus, andmetehnoloogia, virtuaalreaalsus ja liitreaalsus pakuvad ennenägematuid digiteerimise, sidusjuurdepääsu ja digitaalse säilitamise võimalusi. Tipptasemel digitehnoloogia võimaldab tõhustada protsesse (nagu automaatne metaandmete loomine, teadmuskaeve, automaattõlge, tekstituvastus optiliste märgituvastussüsteemide abil) ja toota kvaliteetsemat sisu. Digitehnoloogia võimaldab uuendada kunstiloome vorme ning avab uusi digitaalseid võimalusi kultuurisisuga tutvumiseks ja selle kasutamiseks, nagu väljapanekute ühine kavandamine ja kujundamine ning kollektiivne panustamine, kus saab osaleda ka üldsus. Uurida tuleb ka tehisintellekti, plokiahela ja muu tipptehnoloogia võimalusi ebaseaduslikult müüdavate kultuuriväärtuste automaatseks avastamiseks. Sellise tipptehnoloogia kasutuselevõtt avaldab märkimisväärset mõju Euroopa majanduse taastumisele ja kasvule pärast COVID-19 pandeemiat ning liikmesriigid peaksid seda sobivate meetmetega toetama.

(9)

Liikmesriigid ja kultuuripärandiasutused peaksid kasutama ka tipptasemel digitehnoloogia pakutavaid enneolematuid võimalusi edendada kliimameetmeid ning toetada ELi üleminekut keskkonda säästvamale ja kestlikumale majandusele vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele (5). Nii näiteks võib kolmemõõtmeliselt digiteeritud kultuuripärandvara pakkuda teavet kliimamõju, kliimamuutustele vastupidavuse ning nendega kohanemise võime kohta, sest 3D-kujutise abi saab objekte analüüsida, vaadelda kahjustusi ning saada restaureerimiseks, säilitamiseks jms vajalikku teavet ilma objekte rikkumata. Digitaalsed kaksikud ja Maa seire tehnoloogiad aga võimaldavad märkimisväärselt suurendada vastupidavust kliimamuutusele ning toetavad kultuuripärandisse kuuluvate mälestiste, hoonete ja paikade ennetavat säilitamist. Seega annab digiteerimine asjatundjatele olulist abi võitluses keskkonnakuritegudega kohapeal.

(10)

Liikmesriigid peaksid jätkama kultuuripärandvara digiteerimist (6) ja digitaalset säilitamist. Digiteerimine ja säilitamine peaks põhinema vajaduste analüüsil ning selgetel ja objektiivsetel kriteeriumidel, mis võimaldaks seada konkreetseid eesmärke ning saada konkreetseid ja mõõdetavaid tulemusi. See on eriti oluline ohustatud kultuuripärandi puhul. Sellistel juhtudel võib näiteks säilitamiseks ja restaureerimiseks olla vajalik võimalikult detailne 3D-digiteerimine. Seda tuleks eelistada isegi siis, kui kahjustamise ja hävimise oht on väike, sest kultuuripärandvara saaks digiteeritud kujul väga edukalt taaskasutada näiteks uuelaadsete elamuste pakkumiseks ja turismi kestlikkuse suurendamiseks. See toetaks majanduse üldist taastumist ja vastupidavust kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Lisaks peaksid liikmesriigid laiendama digiteerimist seal, kus seda on seni vähe tehtud, näiteks hoonete, mälestiste ja vaatamisväärsuste ning vaimse kultuuripärandi alal.

(11)

Lisaks säilitamisele ja restaureerimisele võib 3D-tehnoloogia laiendada kultuuripärandiasutuste võimalusi pakkuda laiemale publikule süvaelamusi, näiteks virtuaalset külastust paigusse, kuhu tavaliselt ei pääse (nagu veealused vaatamisväärsused) või mis on ajutiselt suletud, ning jõuda nägemispuudega inimesteni, näiteks pakkudes puutemeelel põhinevaid lahendusi. Seega keskendumine ohustatud kultuuripärandi ning enim külastatud kultuuripärandi, mälestiste, hoonete ja paikade 3D-digiteerimisele aitaks suurendada kultuuripärandi väärtust ja potentsiaali. See oleks kooskõlas ka 2019. aasta aprillis vastuvõetud koostöödeklaratsiooniga kultuuripärandi digiteerimise edendamise kohta, (7) milles liikmesriigid lubasid suurendada jõupingutusi ja teha koos rohkem edusamme kultuuripärandisse kuuluvate esemete, mälestiste ja paikade 3D-digiteerimise üleeuroopalise algatuse raames.

(12)

Digiteerimine iseenesest ei tarvitse tähendada digitaalset säilitamist. Selleks et digiteeritud varad oleksid kasutatavad ka kauges tulevikus, peavad liikmesriigid varade digitaalset säilitamist hoolikalt kavandama ja teostama, võttes arvesse pikaaegseid finants-, organisatsioonilisi ja tehnilisi tegureid. Digitaalse säilitamise eesmärke võib kehtestada prioriteetselt digiteeritava kultuuripärandvara (näiteks ohustatud vara, enimkülastatavad mälestised ja paigad ning vähedigiteeritud valdkondadesse kuuluv vara) kui ka juba digiteeritud vara jaoks.

(13)

Praeguse finantsraamistiku kohaselt on liikmesriikidel enneolematuid võimalusi kasutada erinevaid rahastamisvooge, et oluliselt laiendada digiteerimist ja säilitamist ning märkimisväärselt suurendada kultuuripärandi sektori suutlikkust. Liikmesriigid peaksid suurendama sektoris tegutsejate teadlikkust rahastamisvõimalustest, mida pakuvad programmid „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“, (8) ühtekuuluvuspoliitika fondid, (9) REACT-EU, (10) tehnilise toe instrument (11) ning taaste- ja vastupidavusrahastu, (12) et toetada investeeringuid sektori taasteks ja digipöördeks, kultuurile laiema juurdepääsu võimaldamiseks ning kohalike kogukondade toetamiseks.

(14)

Euroopa kultuuripärandi digiteerimine nõuab palju raha. Kultuuripärandiasutused teevad koostööd erasektori osalejatega, mis võimaldab jagada rahalist koormat ja kiirendab kultuuripärandi üldsusele kättesaadavaks tegemist. Kuid paljude koostöölepingutega on ainuõigused antud erasektori partneritele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1024 (13) on kehtestatud taaskasutamise miinimumnormid ja kord, millega hõlbustatakse liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses olevate olemasolevate dokumentide taaskasutamist. Eelkõige tuleb kultuuripärandiasutustel (nagu muuseumid, arhiivid, raamatukogud), kelle suhtes direktiivi kohaldatakse, järgida direktiivi artiklit 12 ainuõiguste kohta. Selleks et juurdepääs kultuuripärandvarale oleks kaasav ja kõigi jaoks õiglane, peaksid artiklis 12 sätestatud põhimõtetest kinni pidama kõik erasektoriga koostööd tegevad kultuuripärandiasutused, ka need, kes eespool nimetatud direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu.

(15)

Nagu on rõhutatud Euroopa oskuste tegevuskavas, (14) on COVID-19 pandeemia digioskuste nappust veelgi suurendanud, ning kuna paljudel spetsialistidel ei ole töökohal nõutavaid digioskusi, on ebavõrdsus süvenenud. See kehtib ka kultuuripärandisektori kohta, kus digilõhe jätab raskemasse olukorda väikesed asutused, näiteks muuseumid, sest neile on tipptehnoloogia, nagu kolmemõõtmeline digiteerimine ja tehisintellekt, raskemini kättesaadav. Seepärast peaksid liikmesriigid kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskava ja selle esimese juhtalgatuse – oskuste paktiga – toetama Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava (15) ning seadma konkreetseid eesmärke kultuuripärandi spetsialistide täiend- ja ümberõppeks. Samal ajal rajab kultuuri- ja loomemajandus, mis on üks 14st ühtse turu strateegias nimetatud ökosüsteemist, kultuuripärandi oskuste ühenduse (CHARTER) kaudu ulatuslikku oskuste arendamise partnerlust, mis peaks oskuste paktiga ühinema.

(16)

Kultuuripärandiasutused on puutunud kultuuripärandi digiteerimisel ja kasutatavaks tegemisel kokku mitmesuguste autoriõigusest tulenevate takistustega, nagu õiguste omandamise kulukus, kultuuripärandi töötajate autoriõigusealaste teadmiste vähesus, asutuste piiriülese koostöö piiratus. ELi tasandil on nende probleemide lahendamiseks võetud konkreetseid meetmeid. Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/790, (16) mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul, on sätteid, millega ajakohastatakse autoriõiguse raamistikku, mis reguleerib kultuuripärandiasutuste tegevust digitaalses keskkonnas. Üks olulisemaid direktiiviga tehtud muudatusi on selge raamistik, mille alusel digiteeritakse ja levitatakse selliseid kultuuripärandiasutuste kogudes olevaid teoseid, mida enam ei turustata. Lisaks ühtlustati direktiiviga erandeid, mis on ette nähtud säilituskoopiate tegemisele kultuuripärandiasutustes ning teadusuuringute raames toimuvale teksti- ja andmekaevele. Õiguskindluse huvides on direktiivis täpsustatud ka üldkasutatavate kujutava kunsti teoste staatust. Eelkõige aitavad uued autoriõiguse eeskirjad kultuuripärandiga tegelevatel asutustel täita oma peamist avalikes huvides täidetavat ülesannet, kuna need võimaldavad parandada kultuuripärandi säilitamist, laiendavad selle kättesaadavust ning võimaldavad palju lihtsamini kasutada Euroopa kultuuri ja kõigi kodanike hüvanguks selliseid teoseid, mida enam ei turustata. Seega selleks, et kultuuripärandiasutused saaksid täielikult kasu autoriõiguse raamistikust, mida on ajakohastatud eelkõige direktiiviga (EL) 2019/790, peavad liikmesriigid seisma hea selle eest, et ELi autoriõigust käsitlevaid õigusakte rakendataks ja kohaldataks.

(17)

Piiriülese, ELi ja muu maailma koostöö ja standardimistegevuse tugevdamisel on mänginud väga olulist rolli Europeana – Euroopa digitaalne raamatukogu (17). Euroopas ja rahvusvaheliselt on kultuuripärandi sektoris laialdaselt kasutusele võetud digitaalse sisu ja metaandmete veebis jagamise standardsed raamistikud, eelkõige Europeana andmemudel, (18) õiguste deklaratsioonid (19) ja Europeana avaldamisraamistik (20). Nii näiteks võimaldab Europeana andmemudel Europeanas standardsel kujul esitada eri vormingutes andmeid, mille on lisanud eri valdkondade kultuuripärandiasutused. RightsStatements.org raamistik teeb kättesaadavaks standardseid õiguste deklaratsioone, mille abil kultuuripärandiasutused saavad teavitada üldsust digiobjektidega seotud autori- ja taaskasutusõigustest. Koostalitlusvõime tagamiseks on vaja, et digitaalse sisu ja metaandmete vormingute ja standarditega tehtaks pidevalt tööd, olgu tegemist näiteks kolmemõõtmeliste objektide või semantilise koostalitlusvõime tagamiseks kasutatavate kontekstikirjelduste ja normkirjetega. 2019. aasta aprillis vastuvõetud koostöödeklaratsiooniga kultuuripärandi digiteerimise edendamise kohta lubasid liikmesriigid digiteerimisalgatuste koostalitlusvõime standardeid ja raamistikke jõudsamalt edasi arendada ning nende kasutamist laiendada. Seepärast peaksid liikmesriigid ja kultuuripärandiasutused andmete jagamise ja taaskasutamise laiendamiseks suurendama jõupingutusi asjaomaste standardite ja raamistike toetamiseks ning nende järgimise parandamiseks.

(18)

Kultuuripärandi ühise Euroopa andmeruumi loomine annab kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga (21) kultuuripärandiasutustele võimaluse ära kasutada ühtse turu suurust. Suur turg soodustab infosisu taaskasutamist ja ergutab loovust erinevates sektorites ning sellel on väärtust kogu majanduse ja ühiskonna jaoks. Eelkõige saab andmeruumis pakkuda kvaliteetset sisu ning tõhusat, usaldusväärset ja lihtsat juurdepääsu digitaalsele Euroopa kultuuripärandvarale. See aitab edendada koostööd ja partnerlust andmepartnerite võrgustike (nt kogu Euroopa muuseumid, galeriid, raamatukogud, arhiivid) ning digitaalse kultuuripärandi valdkonnas töötavate agregaatorite ja ekspertidega. Andmeruum tugineb praegusele Europeana 2020.–2025. aasta strateegiale, (22) millega toetatakse digipööret kultuuripärandiasutustes.

(19)

Europeana pakub praegu juurdepääsu 52 miljonile kultuuripärandvara objektile, millest 45 % saab taaskasutada muudes sektorites. Neist objektidest on 97,5 % pildid ja tekst ning vaid 2,47 % audiovisuaalsisu ja 0,03 % 3D-sisu. Kui lisada rohkem kvaliteetseid digiteeritud varasid, näiteks 3D-objekte, aitaks see edendada innovatsiooni ja loometegevust, kuna digiteeritud kultuuripärandvara saaks kasutada ja taaskasutada sellistes olulistes valdkondades nagu haridus, arukad linnad ja keskkonna modelleerimine, kestlik turism ning kultuurilooming. Kui andmeruumis teha kättesaadavaks veel 40 miljonit kvaliteetset digiteeritud erisugust objekti, oleks veebis pakutav aines veelgi rikkalikum. Ühtlasi aitaks see populariseerida Euroopa kultuuripärandit. Objektide arvu suurenemine võimaldaks laiendada taaskasutamist ning seega luua uusi teenuseid ja rakendusi. On oluline, et kultuuripärandiasutused osaleksid andmeruumis innukalt ning liikmesriigid peaksid neid selles toetama.

(20)

Riiklikel ning valdkondlikel ja temaatilistel agregaatoritel on kultuuripärandimaastikul oluline roll: nad loovad nii oma riigis kui ka Euroopa tasandil sildu kultuuripärandi sektori eri osalejate vahele ja sektorist väljapoolegi. Nii koondavad ja rikastavad riikide agregaatorid Europeana sisu, pakuvad juurdepääsu oma riigi kultuuripärandvarale ja populariseerivad seda ning koondavad kultuuripärandisektori jaoks väärtuslikke ressursse ja teadmisi. Kuigi enamikul agregaatoritel kogu ELis on oma tegevuse jaoks ametlik alus, on ka palju selliseid, kellel seda veel ei ole ning kellel on raskusi ressursside piisavuse ja järjepidevusega ning organisatsioonilise toe saamisega. Liikmesriigid peaksid neid probleeme lahendama, tugevdades agregaatorite rolli, pakkudes neile piisavat abi ja toetades nende osalemist kultuuripärandi ühises Euroopa andmeruumis.

(21)

Kuna digitaalvarade arv ja keerukus eeldatavasti suureneb, on selliste andmekogumite töötlemiseks, neile juurdepääsu võimaldamiseks ja nende haldamiseks vaja turvalisi, vastupidavaid, tõhusaid ja kestlikke pilvepõhiseid lahendusi. Digiteeritud kultuuripärandvarale juurdepääsu edendamiseks peaksid liikmesriigid toetama (23) Euroopa servtöötlustaristu ja -teenuste ühendust.

(22)

Käesolev soovitus tugineb soovitusele 2011/711/EL ning asendab selle,