(1)

COVID-19 pandeemia tekitatud kriisi tagajärjel tabas euroala majandust 2020. aasta esimesel poolel äkiline ja sügav majanduslangus. Hoolimata 2020. aasta kolmandas kvartalis toimunud majanduse jõudsast taastumisest tänu piirangute kaotamisele, suurendasid COVID-19 taaslevimine ja 2020. aasta neljandas kvartalis kehtestatud uued piirangud ebakindlust veelgi ning näitasid, et kestev tervisekriis ohustab euroala endiselt. COVID-19 kriis on toonud kaasa mitmeid laiaulatuslikke vapustusi nii nõudluse kui ka pakkumise poolel, mis peaks komisjoni 2020. aasta sügisprognoosi kohaselt väljenduma sisemajanduse koguprodukti (SKP) eeldatavas 7,8 % languses 2020. aastal. Seepärast ennustatakse 2021. aastaks majanduse oodatust aeglasemat taastumist ning eeldatakse, et 2020. aasta suur SKP lõhe (ligikaudu –7,0 % euroala potentsiaalsest SKPst) 2021. aasta lõpuks ei kao. Majanduse väljavaadete suhtes valitseb märkimisväärne ebakindlus, mis on seotud COVID-19 pandeemia arengu ja ettevõtjate käitumise muutumisega. Kiire tegutsemine nii riiklikul kui ka liidu tasandil, sealhulgas Euroopa Ülemkogu taasterahastut „Next Generation EU“ käsitleva kokkuleppe saavutamine, on aidanud otsustavalt tagasi pöörata nii nõudluse kui ka pakkumise poolel kogetud vapustuste mõningaid negatiivseid tagajärgi ja stabiliseerida turge. Nii eratarbimine kui ka investeerimine said tõsise löögi, mis omakorda mõjutas negatiivselt hindu ja palku. Ka tööturu väljavaated on pärast seitset aastat positiivset trendi halvenenud. Töötuse kasvu on seni leevendanud ambitsioonikate poliitikameetmete, näiteks lühendatud tööaja kavad ja muud toetuspoliitikad eesmärgiga vältida lauskoondamisi ja laiaulatuslikku sissetulekute vähenemist, edukas rakendamine kõigis liikmesriikides ning sellest tulenev töötatud tundide väiksem koguarv, samuti tööhõives osalemise määra vähenemine.

(2)

COVID-19 kriis suurendab euroala liikmesriikide majanduslikku erinevust. Seda erinevust põhjustavad mitmed tegurid, sealhulgas COVID-19 kriisist tingitud vapustuste intensiivsus ja kestus; kontaktirohkete sektorite nagu turismi, ärireiside ja majutussektori osakaal ja majanduslik tähtsus ning eelarvepoliitilise manööverdamisruumi olemasolu. Need erinevused mõjutavad usaldust, investeeringuid ja kasvuväljavaateid, aga ka piirkondlikke erinevusi, mis eksisteerisid ka enne COVID-19 kriisi, kuid mis võivad nüüd süveneda. Pikemas perspektiivis võib praegune kriis avaldada püsivat negatiivset mõju potentsiaalsele majanduskasvule ja suurendada palgalõhet, kuna nii materiaalne kui ka immateriaalne inim- ja füüsiline kapital on vähenenud. Need võimalikud negatiivsed mõjud võivad tuua kaasa veelgi väiksema tööjõu tootlikkuse ja sissetulekute kasvu ning suurema ebavõrdsuse.

(3)

Liidu kiire ja jõuline reageerimine, sealhulgas taasterahastu „Next Generation EU“ loomine, mis hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (3) loodud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit, on süvendanud turu usaldust ja näidanud liikmesriikide solidaarsust ja eesmärkide ühtsust majanduskasvu taastamise ning majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamise alaste jõupingutuste koordineerimisel. Väga lühikese aja jooksul lepiti kokku mitmes uues liidu ja euroala instrumendis. Need instrumendid juba pakuvad turvavõrku töötajatele nõukogu määrusega EL) 2020/672 (4) loodud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) kaudu, ettevõtjatele Euroopa Investeerimispanga üleeuroopalise tagatisfondi kaudu ning liikmesriikidele COVID-19 kriisiga seotud otseste ja kaudsete tervishoiu-, ravi- ja ennetustegevuse kulude riigisiseseks rahastamiseks Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu 15. mail 2020 vastu võetud Euroopa stabiilsusmehhanismi raames loodud pandeemia kriisitoetuse kaitsemeetme kaudu. Liidu poliitiline reageering hõlmas ka stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimist ning ajutist raamistikku liidu riigiabi eeskirjade kohase paindlikkuse kasutamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika vahendid suunati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/460 (5) kohase koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/558 (6) kohaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise COVID-19 puhangule reageerimise erimeetmete kaudu ümber sinna, kus neid kõige rohkem vajati.

(4)

Hästi läbimõeldud poliitika rakendamine taasterahastu „Next Generation EU“ ja selle peamise instrumendi, taaste- ja vastupidavusrahastu raames annab liikmesriikidele uue hoo majanduskasvu soodustavate reformide alustamiseks ning investeeringutaseme ja -kvaliteedi suurendamiseks, mis on kooskõlas vastupidavust ning rohe- ja digipööret käsitlevate eesmärkidega. See rakendamine peaks aitama luua inimkapitali, toetada töötajate edukat töökohavahetust, mis koos ühtekuuluvuspoliitika vahenditega on oluline ühtekuuluvuse tagamiseks, tööhõive ja tootlikkuse suurendamiseks ning majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime edendamiseks. Seejuures kujunevad kõige olulisemaks liidu majanduskasvu eesmärgid ja riiklikud struktuursed probleemid, sealhulgas need, mis on nimetatud 2019. ja 2020. aasta riigipõhistes soovitustes. Komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatises esitatud 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias, millega edendatakse nimetatud eesmärke, on esitatud seitse juhtalgatust: 1) energiatootmine; 2) renoveerimine; 3) laadimine ja tankimine; 4) ühendumine; 5) moderniseerimine; 6) laiendamine ning 7) ümberõpe ja oskuste täiendamine. Need juhtvaldkonnad kujutavad endast ühiseid väljakutseid, mis eeldavad kooskõlastatud investeeringut ja reformi. Liikmesriike innustatakse tegema neis valdkondades investeeringuid ja reforme ning integreerima neisse veelgi rohkem oma väärtusahelad. Määruses (EL) 2021/241 sätestatakse, et euroala liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavad peavad olema kooskõlas probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta. Seda kooskõla tuleks taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel arvesse võtta.

(5)

Euroala vajab COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks toetavat, koordineeritud, terviklikku ja järjepidevat majanduspoliitikameetmete kombinatsiooni, mille puhul järgitakse täielikult liidu institutsioonide suhtes aluslepingus sätestatud kaitsemeetmeid. Eesmärk on piirata mis tahes negatiivset pikaajalist mõju tööturule, vähendada märkimisväärseid majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi, tegeleda tasakaalustamatuse ja muude makromajanduslike riskidega ning üldisemalt vältida negatiivseid tagajärgi potentsiaalsele majanduskasvule ja hinnastabiilsusele ning tagada riikide rahanduse jätkusuutlikkus keskpikas perspektiivis. Euroala poliitika kolme põhimõõtme – raha-, eelarve- ja struktuuripoliitika – vastastikune kooskõla ning finantsstabiilsus on olulised, et tagada üldine euroala toetav poliitiline hoiak.

(6)

Euroopa Keskpanga (EKP) kiire rahapoliitilise sekkumise eesmärk on olnud hoida rahapoliitika ülekandekanaleid muutumatuna ja tagada hindade stabiilsus keskpikas perspektiivis. EKP on teatanud märkimisväärsetest avaliku ja erasektori varade ostudest Euroopa Keskpanga otsusega (EL) 2020/440 (7) loodud pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (1,850 miljardit eurot kuni vähemalt 2022. aasta märtsi lõpuni) ja Euroopa Keskpanga otsusega (EL)2016/948 (8) loodud ettevõtlussektori varaostukava (netoostud mahus 20 miljardit eurot kuus, millele lisandub 120 miljardi euro suurune täiendav rahastamispakett kehtivusega 2020. aasta lõpp) raames. Lisaks pakub EKP väga soodsatel tingimustel sihtotstarbelisi pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone, toetades nii pankade laenuandmist ettevõtetele ja kodumajapidamistele.

(7)

Eelarvepoliitika oli 2020. aastal väga ekspansiivne ja jääb prognooside kohaselt 2021. aastal toetavaks nii euroala kui ka liikmesriikide tasandil, kui jätta välja erakorralised meetmed ja võtta lisaks arvesse teatavaid juba väljakuulutatud taastemeetmeid. Riikide eelarvepoliitika koordineerimine, järgides täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti, on äärmiselt oluline COVID-19 kriisile tulemuslikuks reageerimiseks, kestlikuks taastumiseks ning majandus- ja rahaliidu nõuetekohaseks toimimiseks. 20. märtsil 2020 tegi komisjon järelduse, et ELi liidu majandus on tõsises languses ning et stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise tingimused on täidetud. Seda järeldust kinnitasid liikmesriikide rahandusministrid 23. märtsil 2020. Liikmesriigid võtsid kasutusele ulatuslikud eelarvemeetmed, et ohjata COVID-19 kriisi ning toetada sellest eriti mõjutatud eraisikuid ja ettevõtjaid, ning erakorralise likviidsustoetuse peamiselt tagatiste kaudu ettevõtetele ja pankadele krediidivoo tagamiseks. Liidu tasandil antakse eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu täiendavat koordineeritud eelarvetoetust ning üldine vabastusklausel jääb kehtima ka 2021. aastal. Võttes arvesse ajakohastatud makromajanduslikke prognoose, hindab komisjon 2021. aasta kevadel olukorda uuesti ja teeb kokkuvõtte üldise vabastusklausli kohaldamisest.

(8)

COVID-19 kriisi majanduslikel tagajärgedel on suur negatiivne mõju riikide rahandusele. Kui tervishoiu- ja majandustingimused seda võimaldavad, aitab eelarvepoliitika ümbersuunamine eesmärgiga saavutada keskpikal perioodil konservatiivne eelarvepositsioon, sealhulgas erakorraliste meetmete järkjärgulise kaotamise kaudu, kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele keskpikas perspektiivis. Seda ümbersuunamist tuleks teha viisil, mis leevendab kriisi sotsiaalset mõju ja mõju tööturule ning aitab kaasa sotsiaalsele kestlikkusele. Eriti olulised tunduvad olevat reformid, mille eesmärk on parandada riigieelarvete struktuuri ja tagada riikide rahanduse jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis, sealhulgas pidades silmas kliimamuutusi ja tervishoiuvaldkonna probleeme. Riigieelarvete struktuuri parandamine, eelkõige kulude läbivaatamise ja tulemuslike riigihankeraamistike kaudu, võib luua hädavajaliku eelarvepoliitilise manööverdamisruumi. Roheline eelarvestamine võib aidata lahendada ka kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning keskkonnakaitsega seotud probleeme. Piisavad, tõhusad ja kaasavad tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemid pakuvad hädavajalikku kaitset neile, kes seda vajavad, neil on võtmeroll automaatsete stabilisaatoritena ning nad peaksid säilitama eelarve kestlikkuse. Samuti suurendavad potentsiaalset toodangut reformid, mis tugevdavad asjakohase rakendamise ja planeerimise kaudu tööjõu-, kapitali-, toote- ja teenuseturgude toimimist, vältides samal ajal negatiivset lühiajalist mõju kogunõudlusele.

(9)

COVID-19 kriis suurendab selliste reformide tähtsust, mille eesmärk on saavutada tõhusamad ja õiglasemad avaliku sektori tulusüsteemid. Kuna tööjõu maksukiil on enamikus euroala liikmesriikides endiselt suur, hõlmavad need reformid maksukoormuse nihutamist maksubaasidele, mis kahjustavad vähem tööjõu pakkumist ja nõudlust, tootlikkust, investeeringuid ja majanduskasvu, võttes samal ajal arvesse seonduvat jaotuslikku mõju. Keskkonnamaksude ja/või muude välismõjude hinnakujunduse vormide ulatuslikum kasutamine võib toetada kestlikku majanduskasvu, soodustades keskkonnasõbralikumat käitumist. Agressiivse maksuplaneerimise ja maksustamise vältimise vastased meetmed nii rahvusvahelisel tasandil kui ka liidus võivad muuta maksusüsteemid tõhusamaks ja õiglasemaks. Lisaks on globaliseerumine toonud kaasa vajaduse kohandada maksustamisraamistikku, et see sobiks kaasaegse ja üha enam digitaliseeritud majandusega nii liidu kui ka ülemaailmsel tasandil. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raames tehakse tööd, et leida ülemaailmsel konsensusel põhinev lahendus majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks.

(10)

Arvestades COVID-19 kriisi põhjustatud suurt ebakindlust ja selle kahjulikku mõju investeeringutele, on eriti oluline tuua varasemaks reformid, millega kõrvaldatakse investeerimise kitsaskohad ja pakkumise poolega seotud piirangud. Väga olulised on meetmed, mis kiirendavad liidu vahendite kasutuselevõttu ning ressursside tulemuslikku ja tõhusat kasutamist, eelkõige liikmesriikides, kes on neis valdkondades maha jäänud ja kus liidu vahenditest rahastatakse märkimisväärset osa investeeringutest. Reformid, millega vähendatakse ettevõtete halduskoormust, näiteks avaliku halduse digitaliseerimine, sealhulgas e-identimine või kohtureformid, ja tõkestatakse rahaliste vahendite väärkasutamist, näiteks korruptsiooni, kelmust, pettust ja rahapesu, võivad parandada ettevõtluskeskkonda ning aidata hoogustada erainvesteeringuid ning töökohtade ja ettevõtete loomist.

(11)

COVID-19 kriis on märkimisväärselt vähendanud paljude ettevõtjate tulusid ja ohustab ettevõtete maksevõimet kogu euroalal. Tulemuslikel maksejõuetusraamistikel on oluline roll ajutiselt raskustesse sattunud elujõuliste ettevõtete toetamisel ja elujõuetute ettevõtete korrakohasel lõpetamisel. Maksejõuetusraamistike parandamine võib samuti aidata vähendada viivislaenude tõenäolist suurenemist ja säilitada majandusele laenude andmise, hõlbustades pankade bilansside korrastamist ja kannustades piiriüleseid investeeringuid pikemas perspektiivis. Sellega seoses võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, (9) et kehtestada liikmesriikide maksevõimet käsitlevates õigusaktides miinimumstandardid, et tagada ennetava restruktureerimise raamistike kättesaadavus finantsraskustesse sattunud võlgnikele, näha ette menetlused ülemäärastes võlgades ettevõtjate võlgade kustutamiseks ning suurendada igat liiki maksejõuetusmenetluste tõhusust. Oluline on jätkata direktiivi (EL) 2019/1023 ülevõtmist ja rakendamist. Komisjon teatas oma 24. septembri 2020. aasta teatises „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit - uus tegevuskava“ esitatud kapitaliturgude liidu tegevuskavas ka tööst, mille eesmärk on pangandussektoriväliste ettevõtete maksejõuetusõiguse teatavate sihtvaldkondade täiendav lähendamine või minimaalne ühtlustamine. Lisaks sellele on liikmesriikidel võimalik täiendavalt hinnata oma maksejõuetusraamistike tõhusust ja tulemuslikkust kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega ning kõrvaldada allesjäänud puudused.

(12)

Kaupade ja teenuste ühtse turu edasine süvendamine ning euroala kohandamine digitaalajastuga võib olla majanduskasvu, lähenemise ja vastupidavuse oluline mootor. Ühisraha ja ühtne turg koos on aidanud luua paremaid tingimusi majanduse stabiliseerimiseks ja pikaajaliseks majanduskasvuks. COVID-19 kriis on hoogustanud digivahendite kasutamist, rõhutanud digitaalse ühtse turu tähtsust ning kiirendanud digitaalsete ja sularahata makseviiside kasutamist. Ühtne turg ei ole aga endiselt valmis, eriti teenuste ning täpsemalt jaekaubanduse ja professionaalsete teenuste valdkonnas. Ühtsel turul on võime vähendada hinnajäikust ning soodustada seeläbi rahapoliitika ülekandumist ja majanduslikku vastupanuvõimet. Ühtne turg aitab kaasa ka tootmistegurite liikuvusele, mis võimaldab sektoritel, piirkondadel ja liikmesriikidel viia majanduskulud nagu näiteks töötusega seotud kulud vapustustele reageerimisel miinimumini. Kaupade ja teenuste ühtse turu edasiseks integreerimiseks on vaja kõrvaldada kõik allesjäänud tarbetud piirangud, tõhustada turujärelevalve mehhanisme ja võtta meetmeid vajaliku haldussuutlikkuse tagamiseks, et saavutada need eesmärgid.

(13)

Majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime suurendamiseks ning taastumise toetamiseks on oluline teha reforme ja investeeringuid, mis parandavad tööturule integreerimist ja lihtsustavad muudatusi tööturul, pöörates erilist tähelepanu digitaalsetele ja rohelistele töökohtadele. Riikide ja liidu viivitamata võetud kriisimeetmed on vähendanud negatiivset majanduslikku ja sotsiaalset mõju töötajatele. Samal ajal on nüüd muutunud veelgi pakilisemaks mitmed pikaajalised reformid: tulemuslik aktiivne tööturupoliitika, sealhulgas individuaalne toetus; haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja kaasavuse parandamine, et tugevdada haridustulemusi varasest east alates; tugevad ümberõppe- ja täiendõppemeetmed ning investeeringud täiskasvanuharidusse ja -koolitusse ning veebipõhistesse õppeplatvormidesse; oskuste nappuse probleemiga tegelemine ning tööealise elanikkonna kõige haavatavamate rühmade, sealhulgas noorte ja pikaajaliste töötute tööväljavaadete parandamine ning soolise ebavõrdsuse kaotamine. Kestliku ja kaasava taastumise saavutamisele aitab kõige rohkem kaasa kvaliteetsete töökohtade loomise edendamine ja töötingimuste parandamine, eelkõige tagades piisava miinimumpalga ning vähendades tööturu killustatust ja tööjõu liikuvust takistavaid asjaolusid. Olulist rolli poliitika edukal kujundamisel ja rakendamisel mängivad sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised.

(14)

Majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime seisukohast on oluline tagada juurdepääs piisavatele, kaasavatele ja kestlikele tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemidele, mis toimivad COVID-19 kriisi ajal automaatsete stabilisaatoritena. Juurdepääsud nendele süsteemidele aitavad säilitada kogu majandustsükli jooksul sotsiaalset sidusust, inimväärset elatustaset ja inimeste head tervist, mis on tootliku tööpõhise majanduse alus, ning võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Liikmesriikide prioriteediks peavad jääma investeeringud, millega toetatakse tervishoiureforme ja vastupidavaid tervishoiusüsteeme. Poliitika suunamisel on kesksel kohal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2017. aastal välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine. COVID-19 kriisi tingimustes on muutunud veelgi olulisemaks vajadus tagada kõigile piisav sotsiaalkaitse nii kvaliteetse tervishoiu ja pikaajalise hoolduse kui ka kõigi töötajate asendussissetuleku näol (sealhulgas ebatüüpiliste lepingute alusel töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele). Paljud liikmesriigid on võtnud vastu ajutised sissetulekutoetuse ja sotsiaalabi meetmed, et toetada haavatavaid rühmi, kellel on väga väike sissetulek, ja töötajaid, kellel ei ole õigust saada töötushüvitist. On võetud meetmeid seoses hüvitiste, abikõlblikkuse tingimuste ja mitterahaliste lisateenustega. Sotsiaalkaitsesüsteemide piisavust ja katvust tuleb suurendada viisil, mis tagab riikide rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse ja põlvkondadevahelise õigluse.

(15)

Viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid COVID-19 kriisi majanduslike tagajärgede tõttu on finantssektor taas surve all. Praeguse kriisi alguses oli euroala pankade kahjumikatmisvõime suurem kui enne ülemaailmse finantskriisi puhkemist. Koos raha- ja eelarvepoliitiliste meetmetega on sellega välditud turupõhise rahastamise tingimuste karmistamist pärast kriisi algust ning tagatud jätkuv laenuandmine erasektorile. Kriis avaldab tõenäoliselt täiendavat survet pankade niigi madalale kasumlikkuse tasemele ja viivislaenude osakaalule. Need arengud võivad takistada majandusele laenu andmist, mis on taastumiseks hädavajalik. Selles valdkonnas edusammude tegemiseks on eriti oluline viivislaenude järelturgude arendamine, riiklike varahaldusettevõtjate tõhus loomine, kui see on asjakohane, ja maksejõuetusraamistike reformimine, samuti madala kasumlikkusega seotud struktuursete probleemide lahendamine. Kiire ja ulatuslik poliitiline sekkumine on suurendanud usaldust ja aidanud säilitada makromajanduslikku finantsstabiilsust. Valitsuste laenutagatiskavad aitavad jätkata majandusele laenu andmist, kaitsta ettevõtjaid ja vähendada vastastikust sõltuvust pangandussektoriga, kuid kujutavad endast liikmesriikide eelarvete jaoks ka tingimuslikke kohustusi. Maksejõuetuse moratooriumide ja viivislaenude restruktureerimise pikendamine tähendab, et tuleb leida keeruline tasakaal elujõulistele ettevõtetele jätkuva toetuse tagamise ning vahendite väära jaotumise, võimaliku pankroti korral kahjumi suurenemise ja krediidikvaliteedi selguse vähenemisega seotud riskide vahel.

(16)

Majandus- ja rahaliidu struktuuri väljaehitamine on endiselt väga oluline. Järelejäänud lünkade täitmine võiks veelgi suurendada euroala stabiilsust ja vastupidavust ning tugevdaks sellest tulenevalt viimastel aastatel üldjoontes stabiilsena püsinud euro rahvusvahelist rolli. Edasistes sammudes tuleks võtta arvesse kogemusi, mis on saadud Euroopa laiaulatuslikust majanduspoliitilisest reageerimisest COVID-19 kriisile. Lisaks lühiajalisele stabiliseerivale mõjule ja oma rollile taastumise toetamisel võib taasterahastu „Next Generation EU“ avaldada majandus- ja rahaliidule mõju ka pikemas perspektiivis tänu majanduskasvu soodustavate investeeringute ja struktuurireformide stimuleerimisele ning euroala suuremale vastupanuvõimele tulevastele šokkidele. Eurodes nomineeritud võlainstrumentide, sealhulgas roheliste ja sotsiaalsete võlakirjade ulatuslik emiteerimine suurendab sügavust ja likviidsust kvaliteetsete eurodes nomineeritud võlaväärtpaberite turul ning võib aidata tugevdada euro rahvusvahelist rolli. Siiski on majandus- ja rahaliidust endiselt puudu mõned olulised elemendid, nagu välja kujundatud pangandusliit ja süvendatud kapitaliturgude liit. Endiselt on väga oluline pangandusliidu tugevdamine. Selleks on vaja jätkata viivitamata ja sama ambitsioonikalt tööd kõigi elementide kallal, sealhulgas nende, mis olid arutlusel Euroopa hoiuste tagamise skeemi kõrgetasemelises töörühmas, põhinedes konsensusele. Euroopa stabiilsusmehhanismi reformipaketiga edasi liikumine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 806/2014 (10) loodud ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsekorra planeeritust varasem jõustumine 2022. aasta alguses, arvestades riskide vähendamisel tehtud edusamme ja eurorühma 30. novembri 2020. aasta avalduses kirjeldatud täiendavaid meetmeid, on järjekordne oluline samm pangandusliidu väljakujundamise ning majandus- ja rahaliidu tugevdamise suunas. Tuleks jätkata tööd, et leida lahendused, kuidas kaotada piirangud, mis kehtivad praegu seoses likviidsuse pakkumisega kriisilahenduse korral. Kapitaliturgude liidu süvendamine on peamine prioriteet, nagu näitas 2020. aasta septembri uus tegevuskava. Vastavalt komisjoni 19. jaanuari 2021 teatisele „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“ on tugev ja vastupidav majandus- ja rahaliit oluline ka selleks, et tugevdada euro rahvusvahelist rolli ning tagada liidu majanduslik ja finantsautonoomia, võttes samal ajal täielikult arvesse liidu siseturgu ning tegutsedes euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide suhtes avatud ja läbipaistval viisil,

1)

tagada COVID-19 kriisist taastumist toetav poliitiline kurss. Kuna tervishoiualane hädaolukord kestab, võtta vastu eelarvepoliitika, mis jääb kogu 2021. aasta jooksul toetavaks kõigis euroala liikmesriikides. Võtta vastu poliitikameetmed, mis on kohandatud iga riigi oludele ning on õigeaegsed, ajutised ja sihipärased. Jätkata COVID-19 pandeemiaga tulemuslikuks tegelemiseks ning majanduse ja kestliku taastumise toetamiseks võetavate meetmete koordineerimist. Kui epidemioloogilised ja majanduslikud tingimused seda võimaldavad, lõpetada erakorraliste meetmete rakendamine järk-järgult, võideldes samal ajal kriisi sotsiaalsete ja tööturumõjudega. Järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada konservatiivne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Jätkata reforme, mis suurendavad kõigi jaoks tervise- ja sotsiaalkaitsesüsteemide katvust, piisavust ja kestlikkust. Pöörata erilist tähelepanu eelarvemeetmete kvaliteedile. Parandada riigihankeraamistikke ja avaliku sektori finantsjuhtimist, sealhulgas eelkõige investeerimisraamistikke ja rohelise eelarvestamise vahendite kasutamist. Avaliku sektori kulutuste paremaks sidumiseks taastumise ja vastupidavuse alaste vajadustega võtta aluseks kuluanalüüsid;

2)

veelgi parandada lähenemist, vastupidavust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Vähendada erinevuse suurenemise ohtu ning suurendada majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet euroalal, jätkates struktuursete probleemide lahendamist, rakendades reforme, mis tugevdavad tootlikkust ja tööhõivet, tagavad ressursside sujuva ümberjaotamise ning parandavad turgude ja avaliku halduse toimimist, suurendades avaliku sektori investeeringute taset ja edendades erainvesteeringuid, ning toetada kooskõlas rohe- ja digipöördega õiglast ja kaasavat taastumist. Integreerida veelgi kaupade ja teenuste ühtset turgu, sealhulgas digitaalset ühtset turgu, kõrvaldades tarbetud piirangud, tõhustades turujärelevalvet ja tagades piisava haldussuutlikkuse. Tagada tulemuslik aktiivne tööturupoliitika ja toetatakse töökohavahetust, eelkõige rohelise ja digimajanduse töökohtade kasuks. Edendada õiglasi töötingimusi, tegeletakse tööturu killustatusega ning tugevdatakse kaasamist. Tagada sotsiaalpartnerite tulemuslik kaasamine poliitika kujundamisse ning tugevdada sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi. Tugevdada kaasavaid haridus- ja koolitussüsteeme ning oskustesse investeerimist, tegeledes oskuste nappuse probleemiga. Jätkata nõukogu raames tööd ülemaailmse konsensusel põhineva lahenduse leidmiseks sellele, kuidas lahendada majanduse digitaliseerimisest tulenevad maksuprobleemid OECD kaasavas maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise raamistikus, eeldades et selles foorumis saavutatakse kokkulepe 2021. aasta keskpaigaks. Teha asjakohast ettevalmistustööd edasiseks tegevuseks digitaalmajandusega seotud maksuprobleemidele lahenduse leidmisel, sealhulgas juhul, kui 2021. aasta keskpaigaks ei ole rahvusvahelist konsensust saavutatud. Saavutada täiendavat edu, et võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu, vähendada maksukiilu ja toetada üleminekut CO2 heite maksustamisele ja keskkonnamaksudele;

3)

tugevdada riiklikke institutsioonilisi raamistikke. Jätkata ja kiirendada reforme, et kõrvaldada investeerimisega seotud kitsaskohad ning tagada liidu vahendite, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu tõhus ja õigeaegne kasutamine. Tugevdada avaliku halduse, sealhulgas õigus- ja tervishoiusüsteemide ning riiklike tööturuasutuste tulemuslikkust ja digitaliseerimist. Vähendada ettevõtete halduskoormust ja parandatakse ettevõtluskeskkonda. Jätkata kelmuse, pettuse ja korruptsiooni vastu võitlemise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistike täiustamist. Edendada konkreetseid meetmeid maksejõuetusraamistike tõhususe, tulemuslikkuse ja proportsionaalsuse suurendamiseks, viivisnõuete vähendamiseks ja kapitali tõhusa jaotamise tagamiseks;

4)

tagada makromajanduslik finantsstabiilsus. Säilitada majanduse krediidikanalid ja meetmed elujõuliste ettevõtete toetamiseks seni, kuni see on enneolematu COVID-19 kriisi ajal vajalik. Säilitada pangandussektori usaldusväärsed bilansid, sealhulgas jätkates viivislaenude vähendamist, muu hulgas viivislaenude järelturgude arendamise abil;

5)

viia lõpule majandus- ja rahaliidu loomine ning tugevdada euro rahvusvahelist rolli. Teha edusamme majandus- ja rahaliidu süvendamisel, et suurendada euroala vastupanuvõimet, viies lõpule pangandusliidu loomise, jätkates viivitamata ja sama ambitsioonikalt tööd kõigi elementide, sealhulgas nende kallal, mis olid arutlusel Euroopa hoiuste tagamise skeemi kõrgetasemelises töörühmas, ning süvendades kapitaliturgude liitu, samuti toetades algatusi, millega rakendatakse digirahandust, jaefinantsteenuseid ja kestliku rahanduse põhimõtteid. Töötada edasi lahendustega, et kaotada piirangud, mis kehtivad praegu seoses likviidsuse pakkumisega kriisilahenduse olukorras, ning et tugevdada liidu õigus- ja järelevalveraamistikku, muu hulgas tagades rahapesuvastast võitlust käsitlevate õigusnormide järjepideva ja tõhusa järelevalve ja jõustamise.