Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb juhtimisstruktuuri strateegilisele raamistikule üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030)

(2021/C 497/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

RÕHUTAB, ET:

strateegiline raamistik üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (1) (edaspidi „strateegiline raamistik“), on ELi tasandil asjakohasel juhul ja viisil peamine vahend koostööks liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ning kolmandate riikide ja sidusrühmade vahel ning selle peamine eesmärk on toetada haridus- ja koolitussüsteemide edasiarendamist liikmesriikides ning edendada nende Euroopa mõõdet;

kuni 2030. aastani on strateegilise raamistiku üldine poliitiline eesmärk luua Euroopa haridusruum ja seda edasi arendada;

TULETAB MEELDE, ET

strateegilist raamistikku käsitlevas nõukogu resolutsioonis paluti komisjonil kooskõlas aluslepingutega ja subsidiaarsuse põhimõtet täielikult arvesse võttes „teha koostööd liikmesriikidega kuni 2021. aasta lõpuni, et leppida kokku sobivas juhtimisstruktuuris, eesmärgiga koordineerida tööd ja juhtida strateegilise raamistiku väljatöötamist üldeesmärgi raames, milleks on Euroopa haridusruumi saavutamine ja edasiarendamine, pöörates tähelepanu teemadele, mis tuleb edastada kõrgemale poliitilise arutelu tasandile, tekitamata liikmesriikidele lisakoormust, tagades samal ajal nende isevastutuse protsessis“;

esimeses tsüklis kuni 2025. aastani peaks strateegiline raamistik „säilitama kõik HK 2020 järeleproovitud vastastikuse õppimise korraldused, nagu töörühmad, peadirektorite koosseisud ja vastastikuse õppimise vahendid, ning säilitama teiste asjaomaste juhtorganite kaasamise“, (2) tekitamata liikmesriikidele tarbetuid struktuure või lisakoormust;

strateegilise raamistiku juhtimisstruktuuri keskmes on soov tagada suurem kooskõla ELi üldiste prioriteetidega, (3) toetades selleks poliitilist juhtimist ELi tasandil, ning hõlbustada tõhusat teabevahetust poliitilise tasandi (nõukogu ja selle asjaomaste ettevalmistavate organite, nimelt hariduskomitee), kõrgetasemeliste ametnike mitteametlike kohtumiste (hariduse ja koolituse valdkonna kõrgetasemeline töörühm, peadirektorite kohtumised (edaspidi „peadirektorite koosolekud“) ja tehnilisel tasandil rakendamise (strateegilise raamistiku töörühmad ja muud eksperdirühmad, sealhulgas näitajate ja sihttasemete alaline töörühm) vahel;

SEAB EESMÄRGIKS

esitada strateegilise raamistiku juhtimisstruktuuri suunised ja juhtpõhimõtted, pöörates erilist tähelepanu osalejatele ja nende rollidele, strateegilise raamistiku tegevuse organisatsioonilisele raamistikule ning juhtimisega seotud rakendamisküsimustele. Käesolevat nõukogu resolutsiooni tuleks käsitada vahendina, mis täiendab strateegilist raamistikku käsitlevat nõukogu resolutsiooni;

LEIAB KOOSKÕLAS ALUSLEPINGUTEGA JA SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET TÄIELIKULT ARVESSE VÕTTES, ET

strateegilise raamistiku juhtimisstruktuuri juhtpõhimõtted on järgmised:

—	isevastutus ja kaasatus: suurendada liikmesriikide ja nõukogu isevastutust ja kaasatust, pidades silmas nende rolli otsuste tegemisel ja poliitika suunamisel;

—

vastutus: toetada kõrgetasemelist poliitilist juhtimist ELi tasandil ja anda nõu küsimustes, mida tuleb arutada kõrgemal poliitilisel tasandil, nimelt mitteametliku hariduse ja koolituse valdkonna kõrgetasemelise töörühma vahendusel ja toetusel (edaspidi „kõrgetasemeline töörühm“), ilma et see kahjustaks hariduskomitee kui nõukogu asjaomase ettevalmistava organi rolli ja vastutust. Nõukogul on strateegilise raamistiku juhtimisstruktuuris juhtpositsioon;

—

läbipaistvus, järjepidevus ja tõhusus: tagada mitme tegevussuuna (peadirektorite koosolekutel, strateegilise raamistiku töörühmades, eksperdirühmades ja muudes vastastikuse õppimise vahendites jne) terviklik ja integreeritud korraldus ja ülevaade, ühendades seejuures ülemineku tehniliselt tasandilt poliitilisele ja vastupidi;

—

koostöö: aidata tõhustada koostööd ja koostoimet teiste poliitikavaldkondadega, et toetada riiklikke reforme ja luua Euroopa haridusruum kooskõlas muude ELi tasandi algatuste ja vahenditega, sealhulgas, kuid mitte ainult, Euroopa kõrgharidusruumi, Euroopa poolaasta, Euroopa sotsiaalõiguste samba, Euroopa teadusruumi, ühtekuuluvuspoliitika fondide, Euroopa Liidu taasterahastu ning muude liidu rahastamisprogrammide ja -mehhanismidega, samuti muude algatustega, nagu tööhõive, sotsiaalpoliitika, teadusuuringute ja innovatsiooni, võrdõiguslikkuse, noorte, spordi, kultuuri, rahanduse ja välissuhete valdkonna algatused;

kõrgetasemeline töörühm, millel peaks strateegilise raamistiku juhtimisstruktuuris olema keskne roll tehnilise tasandi sidumisel poliitilise tasandiga, on mitteametlik rühm, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja komisjoni kõrged ametnikud, kes kohtuvad, et teha kindlaks, arutada ja juhtida tulevikku vaatavalt Euroopa haridus- ja koolitusalase koostöö strateegilisi ja valdkonnaüleseid küsimusi. Nõukogu tuleks tema asjaomase ettevalmistava organi, nimelt hariduskomitee kaudu korrapäraselt teavitada kõrgetasemelise töörühma arutelude tulemustest;

koolide, kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduse eest vastutavad peadirektoraadi tasandi koosseisud on mitteametlikud töörühmad, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja komisjoni kõrged ametnikud, kes kohtuvad, et arutada vastava haridus- ja koolitussektoriga seotud küsimusi ning vajaduse korral ka valdkondadevahelisi teemasid. Eesistujariik võib asjakohasel juhul ja viisil kutsuda nendele koosolekutele kolmandaid riike ja sidusrühmi;

10.

komisjoni eksperdirühmad, (4) näiteks strateegilise raamistiku töörühmad, näitajate ja sihttasemete alaline töörühm, kutseõppe nõuandekomitee või haridusse ja koolitusse tehtavate kvaliteetsete investeeringute eksperdirühm, on strateegilise raamistiku teenistuses eesmärgiga aidata liikmesriike ja komisjoni nende töös arendada edasi poliitikat tehnilisel tasandil muu hulgas vastastikuse õppimise, tehniliste vahetuste ja heade tavade kindlakstegemise kaudu. Nendesse kuuluvad liikmesriikide ja kolmandate riikide eksperdid, rahvusvahelised organisatsioonid, sidusrühmad ja vajaduse korral sõltumatud eksperdid;

11.

vastastikune õppimine võimaldab sarnaste poliitiliste väljakutsetega kokku puutuvatel liikmesriikidel töötada klastrites ja jagada häid tavasid, keskenduda riigipõhistele probleemidele või toetada konkreetset riiklikku reformikava, saades vajaduse korral abi teistelt riikidelt, sidusrühmade organisatsioonidelt ja sõltumatutelt ekspertidelt;

12.

eri poliitikavaldkondade vahelise koostoime kontekstis on olulised haridus- ja koolitusasutuste ühised kohtumised teiste samalaadsete asutustega muudest poliitikavaldkondadest, nagu muu hulgas tööhõive, sotsiaalpoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, võrdõiguslikkus, noored, sport, kultuur, rahandus ja välissuhted, ning samuti ELi ja riiklike rahastamisvahendite kasutamine;

NÕUSTUB, ET

13.

strateegilise raamistiku alusel peaks eesistujariik koostöös eesistujariikide kolmikusse kuuluvate partnerite ja komisjoniga võtma kõrgetasemelise töörühma töö koordineerimisel juhtrolli;

14.

kõrgetasemelise töörühma tööd juhib eesistujariik. Teabe sujuva liikumise tagamiseks ja arvestades töörühma kavandatud rolli poliitilisel tasandil, peaks töörühm kokku tulema vähemalt kaks korda aastas, st üks kord igal eesistumisperioodil. Vajaduse korral võib eesistujariik ühist huvi pakkuvate päevakorrapunktide arutamiseks kutsuda kõrgetasemelise töörühma koosolekutele vaatlejana osalema kolmandaid riike ja/või sidusrühmi;

15.

selleks et toetada strateegilises raamistikus tehtava töö juhtimist ja järjepidevust, tuleks tagada korrapärane teabevahetus kahe eelmise eesistujariigi, praeguse eesistujariigi, kahe järgmise eesistujariigi ja komisjoni vahel ning selline ühine teabevahetus peaks toimuma mitteametliku koordineerimis- ja toetusrühma, st kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu raames;

16.

kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu annab aru kõrgetasemelisele töörühmale ja allub sellele;

17.

kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu ülesanne on toetada kõrgetasemelist töörühma järgmiselt:

—

anda panus kõrgetasemelise töörühma päevakorra koostamisse, võttes nõuetekohaselt arvesse eesistujariigi prioriteete, strateegilise raamistiku strateegilisi prioriteete ning võimalikke praeguseid suundumusi ja probleeme, sealhulgas ettenägematuid sündmusi ja olukordi, ning pakkuda kõrgetasemelise töörühma koosolekutel arutamiseks välja teemasid, sealhulgas kõiki selliseid teemasid, mis võiksid aidata nõukogus toimuvaid poliitilisi mõttevahetusi ette valmistada;

—

teavitada õigeaegse teabevahetuse tagamiseks kõrgetasemelist töörühma ja vajaduse korral hariduskomiteed Euroopa haridusruumi loomise strateegilises raamistikus tehtud edusammudest, sealhulgas anda korrapäraselt ajakohast teavet peadirektorite koosolekute tulemuste kohta, ning strateegilise raamistiku töörühmade ja eksperdirühmade tööst, vastastikuse õppimise ja muude vastastikuse õppimise tegevuse tulemustest;

—

toetada kõrgetasemelist töörühma, andes laiapõhjalisi suuniseid võimaliku tulevase poliitika jaoks ning haridus- ja koolituspoliitika ning muude poliitikavaldkondade vahelise koostoime jaoks rahvusvahelisel, ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, tehes muu hulgas kindlaks väliseksperdid, teadlased, rahvusvahelised organisatsioonid ja muud sidusrühmade organisatsioonid, kes saavad pakkuda kõrgetasemelise töörühma arutelude jaoks täiendavaid eksperditeadmisi;

—	toetada kõrgetasemelist töörühma sellise koostoime suurendamisel, mis võiks luua lisaväärtust haridus- ja koolituspoliitika ning muude poliitikavaldkondade vahel, nagu tööhõive, sotsiaalpoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, võrdõiguslikkus, noored, sport, kultuur, rahandus või välissuhted;

—	toetada kõrgetasemelist töörühma selle arutamisel, kas strateegilise raamistiku töörühmade volitusi on vaja läbi vaadata, mida teevad koos komisjon ja liikmesriigid, austades samal ajal komisjoni eesõigust nende volituste määratlemisel ja läbivaatamisel;

—	toetada kuni 2025. aastani kehtiva juhtimisstruktuuri hindamist, et kõrgetasemeline töörühm saaks anda panuse hariduskomitee aruteludesse juhtimisstruktuuri võimalike muudatuste üle pärast 2025. aastat;

—	koordineerida kõrgetasemelisele töörühmale kinnitamiseks esitatava poliitikakava koostamist 18 kuuks;

18.

kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu koosolekud toimuvad korrapäraselt, vähemalt kaks korda igal eesistumisperioodil. Kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu tööd koordineerivad võrdsetel alustel eesistujariik ja komisjon, seda ka kaasrahastamise osas. Kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu koosolekuid juhatab eesistujariik;

19.

vajaduse korral võiks kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu määrata osalevate liikmesriikide hulgast piiratud ajaks raportööri, kelle ülesanne võiks õigeaegse teabevahetuse tagamiseks olla kõrgetasemelise töörühma ja vajaduse korral hariduskomitee teavitamine strateegilise raamistiku töörühmade ning muude eksperdirühmade ja asjaomaste organite tehtud edusammudest;

20.

kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu sujuva toimimise tagamiseks võiks selle tööülesanded ja töömeetodid, sealhulgas võimaliku raportööri nimetamise, raportööri ülesanded ja tema ametiaja kestuse näha ette kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu koostatud ja kõrgetasemelise töörühma poolt heaks kiidetud volitustes;

21.

käesolev resolutsioon jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja see vaadatakse vajaduse korral läbi strateegilise raamistiku vahehindamise (mille nõukogu teeb 2025. aastal) tulemusena, võttes arvesse strateegilist raamistikku käsitlevas nõukogu resolutsioonis ette nähtud asjakohaseid komisjoni aruandeid, et kohandada seda võimalike uute arengute ja vajadustega.

(1) Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1) (edaspidi „strateegilist raamistikku käsitlev nõukogu resolutsioon“).

(2) Nõukogu resolutsioon strateegilise raamistiku kohta.

(3) ELi uues strateegilises tegevuskavas 2019–2024 määratakse kindlaks ELi üldised prioriteedid.

(4) Komisjoni eksperdirühmade register.