(1)

17. veebruaril 2005 kiideti nõukogu otsusega 2005/370/EÜ (1) Euroopa Ühenduse nimel heaks keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) konventsioon (edaspidi „Århusi konventsioon“) (2).

(2)

Liit rakendas Århusi konventsioonist tulenevaid kohustusi oma institutsioonide ja organite suhtes eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1367/2006 (3).

(3)

Århusi konventsiooni artikli 15 kohaselt loodi Århusi konventsiooni nõuetele vastavuse komitee (edaspidi „vastavuskomitee“). Vastavuskomitee pädevuses on uurida kõnealusest konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist Århusi konventsiooni osaliste poolt.

(4)

Århusi konventsiooni osaliste kohtumise (edaspidi „osaliste kohtumine“) seitsmendal istungjärgul, mis toimub 18.–20. oktoobril 2021, on kavas vastu võtta otsus VII/8f, mis puudutab liidu poolt Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist (edaspidi „otsus VII/8f“), sealhulgas eelkõige vastavuskomitee järeldusi ja soovitusi asjades ACCC/C/2008/32 ja ACCC/C/2015/128. Otsuses VII/8f käsitletakse ka vastavuskomitee järeldusi asjades ACCC/C/2013/96 ja ACCC/C/2014/121 ning aruandes, mis käsitles taotluse ACCC/M/2017/3 rakendamist seoses otsusega V/9 g (asi ACCC/C/2010/54).

(5)

Järeldused asjades ACCC/C/2008/32, ACCC/C/2015/128, ACCC/C/2013/96 ja ACCC/C/2014/121 esitatakse osaliste kohtumisel otsusena VII/8f ning need saavad seega Århusi konventsiooni ametliku tõlgenduse staatuse ja on Århusi konventsiooni osalistele ja Århusi konventsiooni organitele siduvad.

(6)

Vastavuskomitee esitas 17. märtsil 2017 liidule oma järeldused asjas ACCC/C/2008/32 seoses kohtusse pöördumise õigusega liidu tasandil. Vastavuskomitee leidis oma järelduste punktis 123, et „asjaomane konventsiooniosaline ei täida konventsiooni artikli 9 lõikeid 3 ja 4 seoses üldsuse esindaja õigusega pöörduda kohtusse, sest ei Århusi määruses ega ka Euroopa Liidu Kohtu praktikas ei ole rakendatud ega täidetud nimetatud lõigetest tulenevaid kohustusi“.

(7)

Århusi konventsiooni organitele on tehtud teatavaks deklaratsiooniga, mille liit esitas konventsiooni allkirjastamisel ja mida ta kinnitas Århusi konventsiooni heakskiitmise ajal, et „ühenduse institutsioonilises ja õiguslikus kontekstis […] kohaldavad ühenduse institutsioonid konventsiooni kooskõlas oma praeguste ja tulevaste eeskirjadega, mis käsitlevad dokumentidele juurdepääsu, ja kooskõlas konventsiooniga hõlmatud ühenduse õiguse selle valdkonna teiste asjakohaste eeskirjadega“.

(8)

Määruses (EÜ) nr 1367/2006 sätestatud haldusliku läbivaatamise menetlus täiendab liidu üldist kohtuliku kontrolli süsteemi, mis võimaldab üldsuse liikmel nõuda liidu tasandil Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 263 neljanda lõigu alusel ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 267 haldusaktide läbivaatamist liikmesriikide kohtute kaudu, mis esitavad taotluse eelotsuse saamiseks ning mis moodustavad aluslepingute alusel lahutamatu osa liidu süsteemist. Kõnealuses süsteemis omab määravat tähtsust ELi toimimise lepingu artiklis 267 sätestatud liikmesriikide kohtute õigus esitada eelotsuse saamiseks taotlus Euroopa Liidu Kohtule. ELi toimimise lepingu artikli 267 kohaselt moodustavad liikmesriikide kohtud liidu õiguse alusel tegutsevate üldkohtutena lahutamatu osa liidu õiguskaitsesüsteemist (4).

(9)

Arvestades vastavuskomitee poolt 14. oktoobril 2020 asjas ACCC/C/2008/32 tõstatatud küsimusi, esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1367/2006 (edaspidi „määruse (EÜ) nr 1367/2006 muutmine“). Kaasseadusandjad saavutasid 12. juulil 2021 poliitilise kokkuleppe määruse (EÜ) nr 1367/2006 muutmise osas. Määruse (EÜ) nr 1367/2006 muutmine tagab liidu õiguse kooskõla keskkonnaasjades kohtu poole pöördumist puudutavate Århusi konventsiooni sätetega nii, et see on vastavuses liidu õiguse aluspõhimõtetega ja selles rakendatava kohtuliku kontrolli süsteemiga.

(10)

Komisjon teavitas vastavuskomiteed kaasseadusandjate poliitilise kokkuleppe üksikasjadest määruse (EÜ) nr 1367/2006 muutmise osas ja esitas vastavuskomiteele kõnealuse muutmise teksti konsolideeritud versiooni. Lisaks teavitas komisjon vastavuskomiteed seadusandliku menetluse järgmistest etappidest ning sellest, et määruse (EÜ) nr 1367/2006 muutmine jõustub eeldatavasti hiljemalt 2021. aasta novembri alguses. Otsuses VII/8f tuleks seepärast määruse (EÜ) nr 1367/2006 muutmise tulemusel kehtestatavaid meetmeid tervitada ja võtta teadmiseks, et pärast määruse (EÜ) nr 1367/2006 muutmise jõustumist vastab see täielikult vastavuskomitee järeldustele asjas ACCC/C/2008/32.

(11)

Vastavuskomitee esitas 17. märtsil 2021 liidule oma järeldused asjas ACCC/C/2015/128. Vastavuskomitee leidis, et liit rikkus Århusi konventsiooni, sest üldsuse esindajatele ei ole antud juurdepääsu haldus- või kohtumenetlustele, mis võimaldaks vaidlustada riigiabi meetmeid puudutavaid komisjoni otsuseid.

(12)

Komisjon võttis teadmiseks vastavuskomitee küsimused ja järeldused asjas ACCC/C/2015/128 ning andis määruse (EÜ) nr 1367/2006 muutmise osas poliitilisele kokkuleppeni viinud kompromissi osana välja avalduse, millega kohustus „analüüsima järelduste mõju ja hindama olemasolevaid võimalusi. Komisjon viib vastava hindamise läbi ja avaldab selle tulemused 2022. aasta lõpuks. Kui see on asjakohane, töötab komisjon 2023. aasta lõpuks välja meetmed asjaomase küsimuse käsitlemiseks, lähtudes ELile ja selle liikmesriikidele Århusi konventsioonis sätestatud kohustustest ning võttes arvesse liidu õiguse norme riigiabi kohta“.

(13)

Liit peaks teatama, et komisjon on kohustunud analüüsima vastavuskomitee järelduste mõju, hindama olemasolevaid võimalusi, viima hindamise läbi ja avaldama selle tulemused ning asjakohasel juhul töötama välja meetmed vastavuskomitee tõstatatud küsimuse käsitlemiseks avalduses märgitud tähtaja jooksul ja võttes arvesse liidu õiguse norme riigiabi kohta. Sellest tulenevalt peaks liit võtma teadmiseks vastavuskomitee järeldused asjas ACCC/C/2015/128 ja tegema osaliste kohtumisele ettepaneku lükata kõnealuste järelduste heakskiitmise asemel nende suhtes seisukoha vastuvõtmine edasi osaliste kohtumise järgmisele istungjärgule. Kui teised Århusi konventsiooni osalised ei nõustu liidu seisukohaga võtta teadmiseks vastavuskomitee järeldused asjas ACCC/C/2015/128, peaks liit tegema ettepaneku, et otsuse VII/8f selle osa kohta, mis käsitleb asja ACCC/C/2015/128, tehtaks eraldi otsus, ja liit peaks lükkama otsuse VII/8f kõnealuse osa vastuvõtmise tagasi, et lükata edasi nimetatud vastavuskomitee järelduste üle otsustamist. Kui otsuse VII/8f kõnealuse osa kohta ei ole võimalik eraldi otsust teha, peaks liit pärast kõigi selleks vajalike vahendite ärakasutamist võtma viimase abinõuna seisukoha lükata otsuse VII/8f vastuvõtmine tervikuna edasi osaliste koosoleku järgmisele istungjärgule.

(14)

Vastavuskomitee järeldused asjas ACCC/C/2013/96 käsitlevad liidu poolset nõuetele vastavust seoses ühishuviprojektide loetelu vastuvõtmisega komisjoni poolt.

(15)

Vastavuskomitee järeldused asjas ACCC/C/2014/121 käsitlevad liidu poolset nõuetele vastavust seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (5) kohaste lubade läbivaatamise või ajakohastamisega.

(16)

Vastavuskomitee järeldused taotluse ACCC/M/2017/3 rakendamist käsitlevas aruandes käsitlevad otsuse V/9 g järelmeetmeid (asi ACCC/C/2010/54, heaks kiidetud osaliste kohtumisel 2014. aastal).

(17)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel võetav seisukoht osaliste kohtumise seitsmendal istungjärgul, sest otsus VII/8f on liidule siduv,

—

otsuses VII/8f tervitatakse seda, et liit on astunud kõik vajalikud sammud, et tagada vastavuskomitee järelduste järgimine, ning

—

otsuses VII/8f kinnitatakse, et pärast määruse (EÜ) nr 1367/2006 muutmise jõustumist on liit täielikult täitnud vastavuskomitee soovitused seoses asjaga ACCC/C/2008/32.