(1)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2018/593 (2) lubati Itaalial kehtestada meede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklitest 218 ja 232 (edaspidi „erimeede“), et rakendada kohustuslikku e-arveldamist kõigi Itaalia territooriumil asuvate maksukohustuslaste suhtes, välja arvatud maksukohustuslased, kes kasutavad kõnealuse direktiivi artiklis 282 osutatud väikeettevõtjate erandit.

(2)

Komisjonis 31. märtsil 2021. aastal registreeritud kirjaga taotles Itaalia luba jätkata direktiivi 2006/112/EÜ artiklitest 218 ja 232 tehtud erandi kasutamist, et tal oleks võimalik ka edaspidi rakendada kohustuslikku e-arveldamist. Lisaks taotles Itaalia luba laiendada erimeetme kohaldamisala ka maksukohustuslastele, kes kasutavad kõnealuse direktiivi artiklis 282 osutatud väikeettevõtjate erandit.

(3)

Komisjon teavitas 10. septembri 2021. aasta kirjadega teisi liikmesriike Itaalia esitatud taotlusest. Komisjon teatas 13. septembri 2021. aasta kirjaga Itaaliale, et tal on olemas kogu vajalik teave taotluse hindamiseks.

(4)

Itaalia väidab, et rakendatud kohustuslik e-arveldamise süsteem, mille puhul kõik väljastatud arved käivad läbi Itaalia maksuameti hallatava süsteemi „Sistema di Interscambio“, on täielikult täitnud oma eesmärgid võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu, lihtsustada maksukohustuste täitmist ja muuta maksude kogumine tõhusamaks, vähendades sealjuures ettevõtjate halduskulusid.

(5)

Itaalia leiab, et erimeetme kohaldamisala laiendamine ka direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 282 osutatud väikeettevõtjate erandit kasutavatele maksukohustuslastele suurendaks Itaalia maksuameti võimalusi võidelda käibemaksupettuste ja käibemaksust kõrvalehoidmisega, sest see annaks täieliku ülevaate kõigi maksukohustuslaste väljastatud arvetest. Peale selle võimaldaks see Itaalia maksuametil kontrollida, et need maksukohustuslased täidavad kõnealuse erandi kasutamiseks vajalikke nõudeid ja tingimusi.

(6)

Itaalia väidab, et erimeetme kohaldamisala taotletud laiendamine ei tekita direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 282 osutatud väikeettevõtjate erandit kasutavatele maksukohustuslastele märkimisväärseid kulusid. Nende kulude leevendamiseks on Itaalia teinud tasuta kättesaadavaks erinevad lahendused e-arvete koostamiseks ja esitamiseks, nt arvutisse installeeritava tarkvarapaketi või mobiilseadmete rakenduse. E-arveldamise rakendamisega kaasneb ka muude nõuete kaotamine, nt ei tule esitada arveandmeid riigisiseste tehingute kohta ega statistikaaruandeid liidusiseste ostude kohta ning liisingu-, rendi- ja üüriettevõtjad ei pea esitama üksikasju sõlmitud lepingute kohta. Samuti on see võimaldanud osutada maksukohustuslastele täiendavaid teenuseid, nt teha kättesaadavaks eeltäidetud ostu- ja müügidokumendid, regulaarse käibemaksu tasumise ajakava, eeltäidetud iga-aastased käibedeklaratsioonid ja eeltäidetud maksevormid, sh makstavate, tasaarvestatavate ja tagastamisele kuuluvate maksude kohta, kus eelisjärjekorras on e-arveldust kasutavad maksukohustuslased. Nimetatud meetmed peaksid tagama erimeetme proportsionaalsuse.

(7)

Erimeede peaks olema ajaliselt piiratud, et oleks võimalik jälgida selle mõju käibemaksupettuste ja käibemaksust kõrvalehoidmise vastasele võitlusele ning maksukohustuslastele, eelkõige neile, kes kasutavad direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 282 osutatud väikeettevõtjate erandit.

(8)

Kui Itaalia peab vajalikuks erimeetme kohaldamisaega pikendada, peaks ta esitama komisjonile koos pikendamise taotlusega aruande, milles hinnatakse erimeetme tõhusust käibemaksupettustega ja käibemaksu maksmisest kõrvalehoidmisega võitlemisel ning käibemaksu kogumise lihtsustamisel. Nimetatud aruandes tuleks hinnata ka meetme mõju maksukohustuslastele, eriti neile, kes kasutavad direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 282 osutatud väikeettevõtjate erandit.

(9)

Erimeede ei tohiks mõjutada tarbija õigust saada ühendusesiseste tehingute kohta paberarveid.

(10)

Erimeetmel ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele.

(11)

Rakendusotsust (EL) 2018/593 tuleks seetõttu vastavalt muuta,