(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklitega 168 ja 168a on ette nähtud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha selliste talle tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest tasutav käibemaks, mida kasutatakse tema maksustatavate tehingute tarbeks. Vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 26 lõike 1 punktile a tuleb ettevõtte vara kasutamist maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldisemalt muul kui ettevõtluse eesmärgil käsitada teenuste osutamisena.

(2)

Nõukogu rakendusotsusega 2014/797/EL (2) lubati Eestil kuni 31. detsembrini 2017 piirata mahaarvamisõigust 50 % ulatuses käibemaksu suhtes, mida on makstud teatavatelt ostetud, liisitud, ühendusesiseselt omandatud või imporditud konkreetsetelt sõiduautodelt ning vabastada maksukohustuslane piiranguga hõlmatud, muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutatavate sõidukite käibemaksu arvestamisest.

(3)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2017/1854 (3) pikendati rakendusotsuse 2014/797/EL kehtivust kuni 31. detsembrini 2020.

(4)

Kirjas, mille komisjon registreeris 12. veebruaril 2021, esitas Eesti komisjonile taotluse, et tal lubataks kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a, et piirata teatavate ostetud, liisitud, ühendusesiseselt omandatud või imporditud ning muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutatavate sõiduautode käibemaksu mahaarvamisõigust (edaspidi „erimeede“).

(5)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt teavitas komisjon 19. märtsi 2021. aasta kirjas teisi liikmesriike Eesti taotlusest. Komisjon teavitas 23. märtsi 2021. aasta kirjas Eestit, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(6)

Sõiduautode kasutamist muul viisil kui ettevõtluse eesmärgil on raske täpselt määratleda ja isegi kui see on võimalik, on selline mehhanism tihti koormav. Taotletud loa kohaselt tuleks mitte üksnes ettevõtluse eesmärgil kasutatavate sõiduautode kuludest maha arvatav käibemaks kehtestada ühtse protsendimäärana koos mõnede eranditega. Praegu olemas oleva teabe alusel on Eesti ametiasutused seisukohal, et 50 % määr on põhjendatud. Selleks et vältida topeltmaksustamist, tuleks tühistada nõue arvestada käibemaksu sõiduautode muul viisil kui ettevõtluse eesmärgil kasutamise korral, kui kõnealuste sõidukite suhtes kohaldatakse käibemaksu mahaarvamisõiguse piirangut. Kõnealuse erimeetme alusel jäetakse kõrvale vajadus pidada arvet ametiautode isiklikuks tarbeks kasutamise kohta ning samal ajal välditakse ebaõigest arvepidamisest tulenevat maksudest kõrvalehoidumist.

(7)

Taotletud loa kohast mahaarvamisõiguse piirangut tuleks kohaldada sellise käibemaksu suhtes, mida on makstud ostetud, liisitud, ühendusesiseselt omandatud või imporditud ning konkreetse kategooriaga sõiduautodelt ja nendega seotud kuludelt, sealhulgas ostetud kütuselt.

(8)

Luba tuleks kohaldada üksnes selliste sõiduautode suhtes, mille suurim lubatud mass ei ületa 3 500 kilogrammi ning milles ei ole lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta, kuna kõikide sõiduautode, mille mass ületab 3 500 kilogrammi ning milles on lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta, muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamine on minimaalne tulenevalt nende sõiduautode laadist või ettevõtluse liigist, milleks neid kasutatakse. Tuleks esitada selliste sõiduautode üksikasjalik loetelu, mis nende autode konkreetsest kasutusest tulenevalt on kõnealuse loa reguleerimisalast välja jäetud.

(9)

Luba peaks olema ajaliselt piiratud ning kehtima 31. detsembrini 2024, et võimaldada läbi vaadata erimeetme vajalikkus ja tõhusus ning erimeetme aluseks olev proportsioon ettevõtluse ja muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamise vahel.

(10)

Kui Eesti hinnangul on vaja luba pikendada pärast 2024. aastat, peaks ta esitama 31. märtsiks 2024 komisjonile loa pikendamise taotluse koos protsendimäära läbivaatamise aruandega.

(11)

Erimeetme kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummat ning see ei mõjuta ebasoodsalt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,