(1)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad täitma kapitalinõuded nii, et nende võetavad riskid, sealhulgas krediidirisk, oleksid asjakohaselt kajastatud, võttes arvesse erinevaid geograafilisi tingimusi, milles nad tegutsevad. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute krediidirisk, mis on seotud riskipositsioonidega liiduväliste üksuste suhtes, sõltub muude tegurite samaväärsuse korral asjaomase õigusraamistiku ja asjaomases kolmandas riigis nende üksuste üle tehtava järelevalve kvaliteedist.

(2)

Lisaks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirama oma riskipositsioone üksikklientide suhtes, et vältida liigset kontsentratsiooniriski. Üksikklientide suhtes olevate riskipositsioonide arvutamisel võidakse krediidiasutustel ja investeerimisühingutel lubada jätta arvutamisel välja teatavat liiki riskipositsioonid krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes. Kui kliendid asuvad väljaspool liitu, sõltub see, kas neid saab käsitleda krediidiasutuse või investeerimisühinguna, ka asjaomase õigusraamistiku ja asjaomases kolmandas riigis kõnealuste üksuste üle tehtava järelevalve kvaliteedist.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 (2) lisati muu hulgas määruse (EL) nr 575/2013 artiklisse 391 säte, millega antakse komisjonile õigus võtta selleks, et määrata kindlaks riskipositsioonide käsitlemine määruse (EL) nr 575/2013 IV osa alusel, vastu rakendusotsuseid selle kohta, kas kolmandas riigis kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega. Seepärast tuleks sätestada selliste kolmandate riikide ja territooriumide loetelu, mille usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivseid nõudeid käsitatakse liidus kõnealuse määruse artikli 391 kohaldamisel kohaldatavate nõuetega vähemalt samaväärsetena. Õiguskindluse ja järjepidevuse huvides tuleb seoses riskipositsioonide käsitlemisega vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 koondada kõik kolmandate riikide ja territooriumide järelevalve- ja regulatiivseid nõudeid käsitlevad sätted ühte määrusesse. Seepärast on vaja komisjoni rakendusotsus 2014/908/EL (3) kehtetuks tunnistada ja asendada.

(4)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 107 lõike 3 kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitleda nõudeid kolmandate riikide investeerimisühingute, krediidiasutuste ja börside vastu nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu ainult siis, kui kolmas riik kohaldab asjaomase üksuse suhtes usaldatavus- ja järelevalvenõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

(5)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõikega 7, artikli 115 lõikega 4 ja artikli 116 lõikega 5 on nähtud ette konkreetsed riskikaalud, mida kohaldatakse selliste kolmandate riikide keskvalitsuste, keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori asutuste vastu olevate nõuete suhtes, kes kohaldavad järelevalve- ja regulatiivset korda, mis on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga.

(6)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 153 on sätestatud valem, mille abil arvutatakse sisereitingutel põhineva meetodi korral riskiga kaalutud vara äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul, ja parameetrid, sealhulgas korrelatsioonikordaja, mida tuleb arvutamisel kasutada. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõikes 2 on sätestatud suurte finantssektori ettevõtjate suhtes kohaldatav korrelatsioonikordaja. Kõnealuse määruse artikli 142 lõike 1 punkti 4 alapunkti b kohaselt käsitatakse finantssektori ettevõtjat suure finantssektori ettevõtjana, kui finantssektori ettevõtja või tema ühe tütarettevõtja suhtes kohaldatakse sellise kolmanda riigi õigust, kes kohaldab usaldatavusnõuete täitmise järelevalve nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

(7)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 391 kohaselt võivad liidus asutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud nimetatud määruse IV osa kohaldamisel käsitleda krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes olevate riskipositsioonidena selliseid riskipositsioone, mis on kolmanda riigi era- või avalik-õiguslike ettevõtjate suhtes, keda juhul, kui nad oleksid asutatud liidus, käsitataks nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punkti 3 määratluse kohaselt krediidiasutuse või investeerimisühinguna ning kes on saanud tegevusloa kolmandas riigis, kus kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

(8)

Selleks et määrata teatavates kolmandates riikides asuvate üksuste kategooriate suhtes olevate riskipositsioonidega seotud krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks kindlaks asjakohased riskiga kaalutud varad ning määrata määruse (EL) nr 575/2013 IV osa kohaldamiseks kindlaks vastaspoolte asjakohane käsitlemine, on komisjon hinnanud kolmandate riikide järelevalve- ja regulatiivse korra ning liidu vastava järelevalve- ja regulatiivse korra samaväärsust.

(9)

Samaväärsuse kindlaksmääramiseks on kasutatud kolmanda riigi usaldatavus-, järelevalve- ja regulatiivse korra tulemuspõhist analüüsi, mille käigus kontrolliti nende suutlikkust saavutada samad üldeesmärgid, mis on saavutatavad liidu usaldatavus-, järelevalve- ja regulatiivse korraga. Need eesmärgid on eelkõige riigisisese ja ülemaailmse finantssüsteemi kui terviku stabiilsus ja terviklikkus; hoiustajate ja muude finantsteenuste tarbijate kaitse tulemuslikkus ja piisavus; finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste koostöö; järelevalve sõltumatus ja tulemuslikkus ning rahvusvaheliselt kokku lepitud asjakohaste standardite tulemuslik rakendamine ja jõustamine. Kolmanda riigi usaldatavus-, järelevalve- ja regulatiivne kord peaks selleks, et saavutada samad üldeesmärgid, mis on saavutatavad liidu usaldatavus-, järelevalve- ja regulatiivse korraga, vastama reale tegevus-, organisatsioonilistele ja järelevalvestandarditele, mis kajastavad liidu nende järelevalve- ja regulatiivsete nõuete põhielemente, mida kohaldatakse finantsasutuste asjaomaste kategooriate suhtes.

(10)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 114, 115 ja 116 kohaldamisel tuleks samaväärsuse kindlaksmääramisel võtta arvesse krediidiasutuste suhtes kohaldatavat järelevalve- ja regulatiivset korda, sest selle korraga kehtestatakse tavaliselt riskikaalud krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks.

(11)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 kohaldamisel peaks samaväärsuse hindamine piirduma selle järelevalve- ja regulatiivse korraga, mida kohaldatakse kolmanda riigi ettevõtjate suhtes, kelle põhitegevus on võrreldav krediidiasutuse või investeerimisühingu omaga, lähtudes kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 esitatud määratlusest ning võttes arvesse selle artikli 4 lõike 1 punkti 3 kohast määratlust.

(12)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 391 kohaldamisel peaks samaväärsuse hindamine piirduma selle järelevalve- ja regulatiivse korraga, mida kohaldatakse kolmanda riigi ettevõtjate suhtes, kelle põhitegevus on võrreldav krediidiasutuse või investeerimisühingu omaga, lähtudes kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis 3 esitatud määratlusest.

(13)

Komisjon on rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Baseli pangajärelevalve komitee, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni sõltumatuid hindamisi arvesse võttes hinnanud teatavate kolmandate riikide järelevalve- ja regulatiivset korda, mida kohaldatakse krediidiasutuste, investeerimisühingute ja börside suhtes. Analüüs on võimaldanud komisjonil võtta selleks, et määrata kindlaks määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 107, 114, 115, 116 ja 142 osutatud nõuete asjaomaste kategooriate käsitlemine, vastu rakendusotsuse 2014/908/EL, milles on sätestatud selliste kolmandate riikide ja territooriumide esialgne loetelu, mille järelevalve- ja regulatiivset korda käsitatakse samaväärsena.

(14)

Rakendusotsuses 2014/908/EL sätestatud samaväärsete riikide loetelu ei pidanud olema ammendav ega lõplik. Lähtudes kolmandate riikide ja territooriumide järelevalve- ja regulatiivse korra muudatuste regulaarsest jälgimisest eesmärgiga hinnata korra samaväärsust liidu korraga, muudeti rakendusotsust hiljem komisjoni rakendusotsustega (EL) 2016/230, (4) (EL) 2016/2358, (5) (EL) 2019/536 (6) ja (EL) 2019/2166 (7). Nende otsustega laiendati samaväärsena käsitatavate kolmandate riikide ja territooriumide loetelusid, võttes arvesse kättesaadavaid teabeallikaid, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja hiljem ka Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) tehtud hindamisi.

(15)

Komisjon on rakendusotsuse (EL) 2019/2166 vastuvõtmise järel jätkanud kolmandate riikide usaldatavus-, järelevalve- ja õigusraamistike oluliste muudatuste jälgimist, võttes arvesse kättesaadavaid teabeallikaid, sealhulgas EBA tehtud hindamisi. Ühe sellise hindamise tulemusel soovitas EBA, et Bosnias ja Hertsegoviinas ning Põhja-Makedoonias asuvate krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavus-, järelevalve- ja õigusraamistikke käsitataks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 107 lõike 4, artikli 114 lõike 7, artikli 115 lõike 4, artikli 116 lõike 5, artikli 142 lõike 2 ja artikli 391 kohaldamisel liidu õigusraamistikuga samaväärsetena.

(16)

Komisjon tunnistab, et Bosnias ja Hertsegoviinas ning Põhja-Makedoonias krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavus-, järelevalve- ja õigusraamistike hindamine, mille EBA korraldas, hõlmas ainult asjaomase siseriikliku õiguse alusel tegevusloa saanud krediidiasutusi. Seepärast ei tohiks käesolevat otsust kohaldada Bosnias ja Hertsegoviinas ning Põhja-Makedoonias asuvate muude üksuste suhtes.

(17)

EBA soovitust arvesse võttes ja oma hinnangule tuginedes on komisjon jõudnud järeldusele, et Bosnias ja Hertsegoviinas ning Põhja-Makedoonias kehtib usaldatavus-, järelevalve- ja regulatiivne kord, mis vastab reale tegevus-, organisatsioonilistele ja järelevalvestandarditele, mis kajastavad liidus krediidiasutuste suhtes kohaldatava usaldatavus-, järelevalve- ja regulatiivse korra põhielemente. Seepärast on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 107 lõike 4, artikli 114 lõike 7, artikli 115 lõike 4, artikli 116 lõike 5, artikli 142 lõike 2 ja artikli 391 kohaldamisel asjakohane pidada Bosnias ja Hertsegoviinas ning Põhja-Makedoonias asuvate krediidiasutuste usaldatavus-, järelevalve- ja regulatiivseid nõudeid liidus kohaldatavate nõuetega vähemalt samaväärseks.

(18)

Bosnia ja Hertsegoviina ning Põhja-Makedoonia tuleks seega lisada asjaomastesse selliste kolmandate riikide ja territooriumide loeteludesse, mille usaldatavus-, järelevalve- ja regulatiivseid nõudeid ja kordasid käsitatakse kooskõlas määrusega (EL) nr 575/2013 riskipositsioonide käsitlemisel liidu korraga samaväärsetena.

(19)

Seni tehtud hindamiste põhjal on komisjon järeldanud, et Argentina, Austraalia, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Fääri saarte, Gröönimaa, Guernsey, Hiina, Hongkongi, India, Jaapani, Jersey, Kanada, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Mani saare, Mehhiko, Monaco, Põhja-Makedoonia, Saudi Araabia, Serbia, Singapuri, Šveitsi, Türgi, USA ja Uus-Meremaa usaldatavus-, järelevalve- ja regulatiivne kord vastavad reale tegevus-, organisatsioonilisele ja järelevalvestandarditele, mis kajastavad liidu krediidiasutuste suhtes kohaldatava usaldatavus-, järelevalve- ja regulatiivse korra põhielemente. Seepärast on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 107 lõike 4, artikli 114 lõike 7, artikli 115 lõike 4, artikli 116 lõike 5, artikli 142 lõike 2 ja artikli 391 kohaldamisel asjakohane pidada nendes riikides asuvate krediidiasutuste usaldatavus-, järelevalve- ja regulatiivseid nõudeid liidus kohaldatavate nõuetega vähemalt samaväärseks.

(20)

Seni tehtud hindamiste põhjal on komisjon järeldanud, et Austraalia, Brasiilia, Hiina, Hongkongi, Indoneesia, Jaapani (üksnes finantsinstrumentidega kauplevad I tüüpi ettevõtjad), Kanada, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Mehhiko, Saudi Araabia, Singapuri ja USA järelevalve- ja regulatiivne kord vastavad reale tegevus-, organisatsioonilistele ja järelevalvestandarditele, mis kajastavad liidu investeerimisühingute suhtes kohaldatava järelevalve- ja regulatiivse korra põhielemente. Seepärast on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 107 lõike 4, artikli 114 lõike 7, artikli 115 lõike 4, artikli 116 lõike 5, artikli 142 lõike 2 ja artikli 391 kohaldamisel asjakohane pidada nendes kolmandates riikides asuvate investeerimisühingute järelevalve- ja regulatiivseid nõudeid liidus kohaldatavate nõuetega vähemalt samaväärseks.

(21)

Seni tehtud hindamiste põhjal on komisjon järeldanud, et Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia, Jaapani, Kanada, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Mehhiko, Saudi Araabia, Singapuri ja USA järelevalve- ja regulatiivne kord vastavad reale tegevusstandarditele, mis kajastavad liidu börside suhtes kohaldatava järelevalve- ja regulatiivse korra põhielemente. Seepärast on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 107 lõike 4 kohaldamisel asjakohane pidada nendes kolmandates riikides börside suhtes kohaldatavaid järelevalve- ja regulatiivseid nõudeid liidus kohaldatavate nõuetega vähemalt samaväärseks, kui piirdutakse kõnealustes kolmandates riikides asuvate börside suhtes olevate riskipositsioonidega.

(22)

Määruse (EL) nr 575/2013 asjaomaste sätete kohaldamisel samaväärseks peetavate kolmandate riikide ja territooriumide loetelu ei ole ammendav. Komisjon jälgib EBA abiga korrapäraselt ka edaspidi kolmandate riikide ja territooriumide järelevalve- ja regulatiivse korra arengut, et ajakohastada käesolevas otsuses sätestatud kolmandate riikide ja territooriumide loetelusid asjakohasel juhul ja vähemalt kord viie aasta jooksul, võttes eelkõige arvesse järelevalve- ja regulatiivse korra muudatusi liidu ja maailma tasandil ning pidades silmas uusi kättesaadavaid allikaid asjakohase teabe saamiseks.

(23)

Käesoleva otsuse lisades I–VI loetletud kolmandates riikides ja kolmandatel territooriumidel kohaldatavate usaldatavus- ja regulatiivsete nõuete korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teha konkreetse kolmanda riigi või territooriumi puhul mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, juhul kui komisjonil on olulise muudatuse tõttu vaja käesoleva otsuse kohane tunnustamine ümber hinnata. Sellise ümberhindamise tulemusel võidakse samaväärsuse tunnustamine kehtetuks tunnistada.

(24)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa panganduskomitee arvamusega,