(1)

5. juulil 2019 esitati komisjonile taotlus registreerida kodanikualgatus „Tagada ühise kaubanduspoliitika vastavus ELi aluslepingutele ja kooskõla rahvusvahelise õigusega“.

(2)

4. septembril 2019 võttis komisjon vastu otsuse (EL) 2019/1567, (2) millega keelduti kodanikualgatust registreerimast.

(3)

Kõnealune otsus kaevati edasi Üldkohtusse. Üldkohus tühistas 12. mail 2021 kohtuasjas T-789/19 (3) tehtud otsusega otsuse (EL) 2019/1567 põhjusel, et komisjon ei olnud täitnud oma põhjendamiskohustust. Nimelt ei olnud komisjon teatanud, miks oli esildatud õigusakti ainus võimalik õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 215, miks selline õigusakt ei kuulunud ühise kaubanduspoliitika kohaldamisalasse ega miks ei saanud seda seetõttu vastu võtta ELi toimimise lepingu artikli 207 alusel.

(4)

Selleks et võtta vajalikud meetmed kohtuotsuse T-789/19 täitmiseks, tuleks võtta vastu uus otsus kõnealuse Euroopa kodanikualgatuse registreerimise taotluse kohta.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 211/2011, (4) mida kohaldati otsuse (EL) 2019/1567 vastuvõtmise ajal, tunnistati kehtetuks alates 1. jaanuarist 2020 ja see on asendatud määrusega (EL) 2019/788. Seetõttu tuleb registreerimistaotlust nüüd hinnata uue õigusraamistiku alusel.

(6)

8. juunil 2021 teavitas komisjon kooskõlas määruse (EL) 2019/788 artikli 6 lõikega 4 korraldajate rühma oma hinnangust, et kõnealuse määruse artikli 6 lõike 3 punktides a, d ja e sätestatud registreerimisnõuded on täidetud ning et artikli 6 lõike 3 punktis b sätestatud nõuet ei kohaldata. Kuna 5. juuli 2019. aasta taotluses sõnastatud algatuse tekst ei võimaldanud komisjonil kindlaks teha, kas artikli 6 lõike 3 punktis c sätestatud nõue on täidetud, palus komisjon korraldajatel oma algatust selgitada.

(7)

Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt näis algatuse eesmärk olevat võtta vastu liidu piiravad meetmed (sanktsioonid) ja see näis kuuluvat EL toimimise lepingu artikli 215 kohaldamisalasse, kusjuures selle artikli kohaldamise eeltingimuseks on, et nõukogu võtab vastu otsuse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatükiga („Erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta“). Komisjon selgitas, et nõukogu otsuse puudumise korral ei saa ta ettepanekut teha ning igal juhul tuleks see ettepanek teha koos liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga. Samuti märkis ta, et algatuse tekstist ei selgu, kas selle ainus eesmärk on kehtestada üldine keeld kõigile toodetele, mis on pärit okupeeritud territooriumidel olevatest ebaseaduslikest asundustest, või on ette nähtud ka muud reguleerimisviisid liidu piiril. Lisaks palus komisjon korraldajatel selgitada, kas algatus on territooriumipõhine või on eesmärgiks üldine keeld, mis ei ole suunatud konkreetsele riigile või territooriumile.

(8)

17. juulil 2021 saatsid korraldajad komisjoni talitustele kirja, milles selgitasid oma algatuse eesmärke. Nad selgitasid, et nende eesmärk „on, et ELil oleksid kaubanduslikud suhted ainult õiguslikult tunnustatud territooriumidega“ ning et nad „püüavad ELi kaubanduspoliitikaga tagada, et kauplemine ei toimuks territooriumidega, mis on ebaseaduslikult okupeeritud või omandatud jõu kasutamisega just rahvusvahelise õiguse piirangute tõttu“.

(9)

10. augustil 2021 esitati komisjonile algatuse veidi muudetud versioon.

(10)

Algatuse eesmärgid on sõnastatud järgmiselt: „Soovime reguleerida okupeeritud territooriumidel asuvate või tegutsevate okupandi üksustega tehtavaid kaubandustehinguid ja hoida ära sealt pärinevate toodete jõudmise ELi turule. Komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja peab tagama, et liidu poliitika oleks põhiõiguste ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas kõigis ELi õiguse valdkondades, sealhulgas ühise kaubanduspoliitika alal. Ta peab esitama ühisel kaubanduspoliitikal põhinevad õigusaktide ettepanekud, et takistada ELi juriidilisi isikuid importimast tooteid, mis on pärit okupeeritud territooriumidel olevatest ebaseaduslikest asundustest, ja tooteid sellistele territooriumidele eksportimast, et säilitada siseturu terviklus ning mitte aidata kaasa sellise ebaseadusliku olukorra säilitamisele.“

(11)

Kuna algatusega kutsutakse komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut, mis peaks tagama, et Euroopa Liit ei kauple rahvusvahelise õiguse tähenduses okupeeritud aladel asuvate või tegutsevate üksustega, nõutakse algatuses meedet, mille eesmärk on reguleerida üldiselt ELi rahvusvahelist kaubandust, ilma et meede oleks suunatud konkreetsele riigile või territooriumile. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuulub meede juhul, „kui see käsitleb konkreetselt rahvusvahelist kaubavahetust selliselt, et see on peamises osas mõeldud edendama, lihtsustama või reguleerima sellist kaubavahetust ning sellel on rahvusvahelisele kaubavahetusele vahetu ja kohene mõju“, (5) ühise kaubanduspoliitika valdkonda ja peaks põhinema ELi toimimise lepingu artiklil 207. Sellega seoses näib, et algatuses kavandatud meede nõuaks impordi- ja ekspordikeeldude või -piirangute kehtestamist rahvusvahelise õiguse tähenduses okupeeritud territooriumide suhtes. Sellisel meetmel oleks seega konkreetne seos (6) rahvusvahelise kaubandusega ja järelikult kuuluks see ELi toimimise lepingu artikli 207 kohaldamisalasse, isegi kui sellega taotletakse välispoliitika eesmärke (7).

(12)

Olles võtnud arvesse korraldajate 17. juuli 2021. aasta kirjas esitatud selgitusi ja veidi muudetud algatust, mõistab komisjon, et muudetud algatuses kutsutakse komisjoni üles esitama ELi toimimise lepingu artikli 207 kohane õigusakti ettepanek, mis peaks tagama, et liidu kaubandus ei toimu okupeeritud territooriumidel asuvate või tegutsevate okupandi üksustega ning et algatusega taotletakse seega kaubandusmeedet, mis on üldist laadi ega ole suunatud konkreetsele riigile või territooriumile.

(13)

Selleks et võimalikud allakirjutajad mõistaksid algatuse registreeritud eesmärki, peaks korraldajate rühm tagama, et algatuse üksikasjades, mis avaldatakse määruse (EL) 2019/788 III lisas esitatud vormidel ja vajaduse korral veebipõhises toetusavalduste kogumise kesksüsteemis või veebipõhises toetusavalduste kogumise üksiksüsteemis, on osutatud sellele, et algatusega taotletakse meedet, mille eesmärk on reguleerida üldiselt ELi rahvusvahelist kaubandust, ilma et meede oleks suunatud konkreetsele riigile või territooriumile.

(14)

Nimetatud põhjustel ei jää ükski algatuse osa ilmselgelt väljapoole komisjoni pädevust esitada aluslepingute rakendamiseks liidu õigusaktide ettepanekuid, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/788 artikli 6 lõike 3 punktis c.

(15)

See järeldus ei mõjuta hinnangut sellele, kas käesoleval juhul on täidetud komisjoni tegutsemiseks vajalikud konkreetsed faktilised ja sisulised tingimused, sh proportsionaalsuse põhimõtte järgimine.

(16)

Korraldajate rühm on esitanud asjakohased tõendid selle kohta, et ta vastab määruse (EL) 2019/788 artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning et ta on artikli 5 lõike 3 esimese lõigu kohaselt nimetanud kontaktisikud.

(17)

Kavandatud algatus ei ole ilmselgelt ebaõiglane, põhjendamatu ega pahatahtlik ega vastuolus Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtuste ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustega.

(18)

Järelikult tingimusel, et algatuse „Tagada ühise kaubanduspoliitika vastavus ELi aluslepingutele ja kooskõla rahvusvahelise õigusega“ eesmärgid sisaldavad nõutud lisateavet, vastab algatus kõigile määruse (EL) 2019/788 artikli 6 lõikes 3 sätestatud nõuetele ja tuleks seetõttu registreerida,