NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/1277,

30. juuli 2021,

mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibanonis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 7. detsembril 2020 vastu järeldused, milles ta märkis üha suureneva murega, et Liibanoni tõsine finants-, majandus-, sotsiaal- ja poliitiline kriis on viimastel kuudel veelgi halvenenud, ning et riigi süveneva raske olukorra tõttu kannatab esmajärjekorras Liibanoni elanikkond.

(2)

Nõukogu rõhutas, et Liibanoni ametivõimud peavad kiiresti viima ellu reformid, et taastada rahvusvahelise üldsuse usaldus. Ta märkis, et liit on valmis reforme toetama, kuid vastutus reformiprotsessi eest peab lasuma Liibanonil. Nõukogu kutsus Liibanoni ametivõime üles täitma oma varasemad kohustused, sealhulgas need, mis võeti 2018. aasta aprillis Liibanoni arengut ja reforme käsitleva majanduskonverentsi (CERDE) raames ning millel on rahvusvahelise Liibanoni toetusrühma (milles osalevad ÜRO ning Ameerika Ühendriikide, Hiina, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsiooni ja Ühendkuningriigi valitsused ning Euroopa Liit ja Araabia Riikide Liiga) ning rahvusvahelise kogukonna teiste liikmete (sealhulgas Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi) toetus. Samuti kutsus nõukogu Liibanoni ametivõime üles saavutama kiiresti tulemusi reformide elluviimisel, tuginedes kokkulepetele, mis saavutati pärast 4. augusti 2020. aasta plahvatust kõigi Liibanoni poliitiliste liidrite vahel, et reformide toetamise eesmärgil ületada poliitilised erimeelsused. Kõnealused reformid hõlmavad eelkõige sisulisi ja põhjalikke majandus- ja juhtimisreforme, mille eesmärk on taastada majanduslik stabiilsus, parandada avalike teenuste osutamist, tegeleda vaesuse kasvuga, vähendada ebavõrdsust, muuta riigi rahandus jätkusuutlikuks, taastada finantssektori usaldusväärsus, tagada kohtusüsteemi sõltumatus, tagada inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine, võidelda korruptsiooni vastu ja täita Liibanoni inimeste rahumeelselt väljendatud õiguspärased soovid. Samuti väljendas nõukogu toetust reformi-, taastumis- ja rekonstruktsiooniraamistikule, et „ehitada üles parem Liibanon“, juhindudes läbipaistvuse, kaasamise ja vastutuse põhimõttest.

(3)

2020. aasta detsembris liidu, ÜRO ja Maailmapanga käivitatud reformi-, taastumis- ja rekonstruktsiooniraamistikku juhitakse ühiselt Liibanoni valitsusega. Lisaks kiitis Liibanoni ministrite nõukogu heaks 2020. aasta aprilli finantsseisundi taastamise kava ning rahvusvaheline kogukond tervitas seda. Samuti väljendas rahvusvaheline Liibanoni toetusrühm oma 23. septembri 2020. aasta ühisavalduses heameelt selle üle, et kõik Liibanoni poliitilised juhid saavutasid kokkuleppe põhjaliku reforme käsitleva tegevuskava suhtes, mille rakendamise ajakava on kooskõlas nende varasemate kohustustega, sealhulgas nendega, mis võeti 2018. aastal CEDRE raames ning millel on rahvusvahelise Liibanoni toetusrühma ja teiste rahvusvahelise üldsuse liikmete toetus.

(4)

Nõukogu kutsus oma 7. detsembri 2020. aasta järeldustes alates 2020. aasta augustist ajutise valitsusena tegutsevat valitsust jätkuvalt üles tegutsema kiiresti ja otsustavalt riigi põhiseaduse piires, märkides samas, et programmi, millel on Liibanoni parlamendi täielik toetus ja mis sisaldab täpseid, usutavaid ja ajaliselt piiratud reformikohustusi Liibanoni ees seisvate raskustega tegelemiseks, saaks täielikult rakendada üksnes toimiv valitsus. Seetõttu kutsus ta kõiki Liibanoni sidusrühmi ja poliitilisi jõude üles toetama sellise missioonitundelise, usaldusväärse ja vastutust võtva valitsuse kiiret moodustamist Liibanonis, mis suudaks vajalikud reformid ellu viia.

(5)

Nõukogu on alates 7. detsembrist 2020 korduvalt väljendanud sügavat muret halveneva olukorra pärast Liibanonis. Valitsuse moodustamise protsessis ei ole toimunud edasiminekut vaatamata sellele, et liit ja teised asjaomased rahvusvahelised osalejad on korduvalt kutsunud Liibanoni poliitilisi jõude ja sidusrühmi üles tegutsema riigi huvides ning mitte enam viivitama täielike volitustega valitsuse moodustamisega, kes suudaks rahuldada riigi kiireloomulisi vajadusi ja rakendada kriitilise tähtsusega reforme. On möödunud üle üheteistkümne kuu eelmise valitsuse tagasiastumisest 2020. aasta augustis ning üheksa kuud sellest, kui Liibanoni parlament nimetas 2020. aasta oktoobris uue peaministri kandidaadi, kes astus tagasi 2021. aasta juulis.

(6)

Samal ajal halveneb jätkuvalt Liibanoni majanduslik, sotsiaalne ja humanitaarolukord ning inimeste kannatused kestavad. Maailmapank teatas oma 2021. aasta juuli aruandes „Lebanon Economic Monitor“, et Liibanonis on tõsine ja pikaajaline majandussurutis, mis võib olla üks kolmest kõige tõsisemast kriisist maailmas alates 19. sajandi keskpaigast. Maailmapank iseloomustas seda kui tahtlikku surutist, millele on poliitiliselt puudulikult reageeritud, kuna puudub poliitiline konsensus tõhusate poliitikaalgatuste suhtes. Maailmapanga teatel on enam kui pool elanikkonnast tõenäoliselt allpool riiklikku vaesuspiiri, töötuse määr on tõusuteel ning üha suuremal osal leibkondadest on raskusi põhiteenuste, sealhulgas tervishoiuteenuste kättesaadavusega. Maailmapank juhtis tähelepanu sellele, et põhiteenuste järsul halvenemisel võivad olla pikaajalised tagajärjed: muu hulgas massiline ränne, teadmiste ja oskuste kadumine, kehvad tervisenäitajad ning piisavate turvavõrgustike puudumine. Maailmapanga hinnangul oleks püsivat kahju inimkapitalile väga raske taastada ning seetõttu võib Liibanoni kriis olla teiste maailma kriisidega võrreldes ainulaadne. Lisaks märgib Maailmapank, et üha raskem sotsiaal-majanduslik olukord võib põhjustada riigis süsteemseid häireid, mis tekitab aina suurenevat muret, sest see võib vallandada sotsiaalseid rahutusi, ning et silmapiiril ei ole selget pöördepunkti näha.

(7)	Liibanoni rahvas maksab Liibanoni poliitiliste liidrite tegevusetuse tõttu erakordselt kõrget hinda. Praegune majandus-, sotsiaalne, humanitaar- ja poliitiline kriis kujutab endast suurt ohtu Liibanoni stabiilsusele ja julgeolekule, ja see võib mõjutada kogu piirkonna stabiilsust ja julgeolekut.

(8)

Liit on valmis kasutama kõiki oma poliitikavahendeid, et aidata kaasa jätkusuutlikult praegusest kriisist välja tulemisele ning reageerida demokraatia ja õigusriigi olukorra ning majandusliku, sotsiaalse ja humanitaarolukorra edasisele halvenemisele Liibanonis. Võttes arvesse olukorra tõsidust, tuleks vastu võtta raamistik sihipäraste piiravate meetmetega, mis on suunatud füüsiliste isikute, kes vastutavad Liibanonis demokraatia ja õigusriigi takistamise või kahjustamise eest, ning nendega seotud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste vastu.

(9)

Selliste sihipäraste piiravate meetmetega viiakse ellu Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke ning aidatakse kaasa nende liidu meetmete võtmisele, millega tugevdatakse ja toetatakse demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid kooskõlas ELi lepingu artikli 21 lõike 2 punktiga b. Nende kohaldamine peab olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 5, aidates eelkõige kaasa rahule ja turvalisusele, rahvaste solidaarsusele ja vastastikusele austusele ning inimõiguste kaitsele, samuti rahvusvahelise õiguse rangele järgimisele ja arendamisele, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtete austamisele.

(10)

Demokraatiat ja õigusriiki ohustavad isikud, kes takistavad või kahjustavad demokraatlikku poliitilist protsessi, pidurdades järjepidevalt valitsuse moodustamist või takistades või tõsiselt kahjustades valimiste, sealhulgas eelkõige 2022. aasta maiks kavandatud üldvalimiste korraldamist Liibanonis. Need isikud edendavad oma erahuve, olgu need siis isiklikud huvid või oma kogukonna või fraktsiooni erihuvid, kahjustades Liibanoni avalikke huve, eelkõige püüdes kuritarvitada õigusnorme, mis reguleerivaid poliitiliste jõudude ühinemist valitsuse moodustamiseks, et takistada uue valitsuse moodustamist ja säilitada status quo. Demokraatiat ja õigusriiki ohustav tegevus võib hõlmata valimiste korraldamise takistamist või kahjustamist.

(11)

Demokraatiat ja õigusriiki ohustavad ka isikud, kes takistavad asjaomaste rahvusvaheliste osalejate toetatud kavade rakendamist, mis suurendavad vastutust ja edendavad hea valitsemistava avalikus sektoris või kriitiliselt oluliste majandusreformide rakendamist, sealhulgas pangandus- ja finantssektoris. Need on eelkõige reformid, mida Liibanoni ametivõimud on lubanud ellu viia ning millel on liidu ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste osalejate toetus. Need reformid on jäetud järjepidevalt ellu viimata ning jätkuvalt ei ole võetud piisavalt usaldusväärseid meetmeid, et võidelda korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidmise vastu, vastu võtmata on kapitalikontrolli seadus ja muud meetmed, et tagada läbipaistvus ja täielik aruandekohustus Liibanoni rahva ees.

(12)

Demokraatiat ja õigusriiki ohustavad ka isikud, kes on toime pannud raske finantsrikkumise, sealhulgas korruptsiooni ja kapitali loata ekspordi. Finantsrikkumised poliitilises ja institutsioonilises süsteemis on praeguse majandus-, sotsiaal-, humanitaar- ja poliitilise kriisi süsteemne algpõhjus. Finantsrikkumises osalejad või neist isiklikult kasu saavad isikud on peamised vastutajad Liibanoni elanikkonna raske sotsiaal-majandusliku ja humanitaarolukorra eest.

(13)

Nõukogu tuletab meelde, et Liibanon on ÜRO 31. oktoobri 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooni osaline ning et Liibanoni ametivõimud on võtnud korruptsioonivastase võitlusega seotud kohustusi ka 2018. aasta CEDRE’i konverentsil, 2020. aasta aprilli finantsseisundi taastamise kavas ja 2020. aasta septembri põhjalikus reforme käsitlevas tegevuskavas.

(14)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et takistada järgmistel isikutel oma territooriumile siseneda või seda läbida:

füüsilised isikud, kes on vastutavad demokraatia või õigusriigi kahjustamise eest Liibanonis järgmise tegevuse kaudu:

i)	demokraatliku poliitilise protsessi takistamine või kahjustamine, tõkestades järjekindlalt valitsuse moodustamist või takistades või tõsiselt kahjustades valimiste korraldamist;

ii)

Liibanoni ametivõimude kinnitatud ja asjaomaste rahvusvaheliste osalejate, sealhulgas liidu, toetatud kavade, mis suurendavad vastutust ja edendavad hea valitsemistava avalikus sektoris või rakendavad kriitiliselt olulisi majandusreforme, sealhulgas pangandus- ja finantssektoris ning hõlmavad läbipaistva ja mittediskrimineeriva kapitali eksporti käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist, takistamine või kahjustamine;

iii)	avaliku sektori vahenditega seotud tõsised finantsrikkumised, niivõrd kuivõrd need teod on hõlmatud ÜRO korruptsioonivastane konventsiooniga, ja kapitali loata eksport;

b)	füüsilised isikud, kes on seotud punktis a nimetatud isikutega;

ning kes on loetletud lisas.

Punkti a alapunktis ii osutatud kavad on 2018. aasta CEDRE’i konverentsil esitatud reformikavad, 2020. aasta aprilli finantsseisundi taastamise kava, 2020. aasta septembri põhjalikus reforme käsitlevas tegevuskavas ning 2020. aasta detsembri Liibanoni reformi-, taastumis- ja rekonstruktsiooniraamistik.

2. Lõikega 1 ei kohustata liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.

3. Lõige 1 ei piira neid juhtumeid, kui liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, eelkõige:

a)	rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni asukohariigina;

b)	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokku kutsutud või selle egiidi all toimuva rahvusvahelise konverentsi korraldajariigina;

c)	privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel või

d)	tulenevalt Püha Tooli (Vatikani Linnriik) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingust (Lateraani pakt).

4. Lõiget 3 kohaldatakse ka juhul, kui liikmesriik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) asukohariik.

5. Nõukogu tuleb asjakohaselt teavitada kõigist liikmesriigi poolt lõike 3 või 4 kohaselt tehtud eranditest.

6. Liikmesriik võib teha erandeid lõikes 1 kehtestatud meetmete osas, kui reisimine on õigustatud seoses kiireloomuliste humanitaarvajadustega või osalemisega valitsustevahelistel kohtumistel või liidu toel toimuval või korraldatud või OSCE eesistujaks oleva liikmesriigi korraldatud kohtumistel, kus peetakse poliitilist dialoogi, mis otseselt edendab piiravate meetmete poliitika eesmärke, sealhulgas demokraatia edendamist ja õigusriiki Liibanonis.

7. Liikmesriik võib samuti teha erandeid lõike 1 alusel kehtestatud meetmetest, kui territooriumile sisenemine või selle läbimine on vajalik kohtumenetluse läbiviimiseks.

8. Liikmesriik, kes soovib teha lõikes 6 või 7 osutatud erandeid, teatab sellest nõukogule kirjalikult. Erand loetakse tehtuks, kui vähemalt üks või mitu liikmesriiki ei esita kirjalikku vastuväidet kahe tööpäeva jooksul alates teatise saamisest kavandatava erandi kohta. Kui üks või mitu liikmesriiki peaks esitama vastuväite, võib nõukogu otsustada kavandatava erandi tegemise kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.

9. Kui liikmesriik lubab lisas loetletud isikutel lõike 3, 4, 6,või 7 alusel oma territooriumile siseneda või seda läbida, kehtib luba rangelt ainult sel eesmärgil, milleks see anti, ning üksnes isikute suhtes, keda see otseselt puudutab.

Artikkel 2

1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida omavad, valdavad või kontrollivad:

füüsilised isikud, kes on vastutavad demokraatia või õigusriigi kahjustamise eest Liibanonis järgmise tegevuse kaudu:

i)	demokraatliku poliitilise protsessi takistamine või kahjustamine, tõkestades järjepidevalt valitsuse moodustamist või takistades või tõsiselt kahjustades valimiste korraldamist;

ii)

iii)	avaliku sektori vahenditega seotud tõsised finantsrikkumised, niivõrd kuivõrd need teod on hõlmatud ÜRO korruptsioonivastane konventsiooniga, ja kapitali loata eksport;

b)	füüsilised või juriidilised isikud, kes on seotud punktis a nimetatud isikutega;

ning kes on loetletud lisas.

2. Lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid ega majandusressursse.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:

a)	vajalikud lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste või selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toidu, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)	ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistliku töötasu maksmiseks ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)	ette nähtud üksnes tasu või teenustasu maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

d)	vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist, või

e)	makstavad rahvusvahelise õiguse alusel puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni pangakontole või pangakontolt, kui sellised maksed on ette nähtud diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel kasutamiseks.

Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva lõike alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.

4. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti lisas esitatud loetellu, või kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta on liidus tehtud kohtu- või haldusotsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast kõnealust kuupäeva;

b)	rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse üksnes sellise otsusega tagatud või õigustatuks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)	otsus ei ole tehtud lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)	otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva lõike alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.

5. Lõige 1 ei takista lisas esitatud loetellu kantud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tegemast makset, mis tuleneb lepingust, kokkuleppest või kohustusest, mis sõlmiti või tekkis enne asjaomase füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse lisas esitatud loetellu kandmise kuupäeva, tingimusel et asjaomane liikmesriik on teinud kindlaks, et makse otseseks või kaudseks saajaks ei ole lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus.

6. Lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)	nende kontode intressid või muud tulud;

b)	maksed, mis tulenevad lepingust, kokkuleppest või kohustusest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmeid, või

c)	maksed, mis kuuluvad tasumisele liidus tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu-, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel,

tingimusel et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõikes 1 sätestatud meetmeid.

Artikkel 3

1. Erandina artikli 2 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud humanitaartegevuseks, näiteks abi, sealhulgas ravimid, toit või humanitaartöötajate transport ja sellega seotud abi, kohaletoimetamine või selle hõlbustamine, või Liibanonist evakueerimiseks.

2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva artikli alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.

Artikkel 4

1. Nõukogu kehtestab ühehäälselt liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) ettepanekul lisas esitatud loetelu ja teeb selles muudatusi.

2. Nõukogu edastab lõikes 1 osutatud otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele otse, kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, andes asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.

3. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu lõikes 1 osutatud otsused läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

Artikkel 5

1. Lisa sisaldab artiklites 1 ja 2 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise põhjuseid.

2. Lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks vajalikku kättesaadavat teavet. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada järgmist: nimed ja võimalikud teised nimed; sünniaeg ja -koht; kodakondsus; passi ja isikutunnistuse numbrid; sugu; aadress (kui see on teada); positsioon või amet. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada järgmist: nimed; registrisse kandmise koht ja kuupäev; registrinumber; tegevuskoht.

Artikkel 6

1. Nõukogu ja kõrge esindaja töötlevad isikuandmeid käesolevast otsusest tulenevate ülesannete täitmiseks, eelkõige:

a)	lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamiseks ja sisseviimiseks, mida teeb nõukogu;

b)	lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamiseks, mida teeb kõrge esindaja.

2. Nõukogu ja kõrge esindaja võivad, kui see on asjakohane, töödelda asjakohaseid andmeid, mis käsitlevad loetellu kantud füüsiliste isikute toimepandud kuritegusid ja süüdimõistvaid kohtuotsuseid või selliste isikutega seotud julgeolekumeetmeid, üksnes ulatuses, mis on vajalik lisa koostamiseks.

3. Käesoleva otsuse kohaldamisel nimetatakse nõukogu ja kõrge esindaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artikli 3 punkti 8 tähenduses vastutavaks töötlejaks, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute võimalus kasutada määrusest (EL) 2018/1725 tulenevaid õigusi.

Artikkel 7

Lepingu või tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva otsusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eelkõige finantstagatise või kahjuhüvitise, pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:

a)	lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)	füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

Artikkel 8

Käesolevas otsuses sätestatud meetmete võimalikult suure mõju tagamiseks kutsub liit kolmandaid riike üles võtma käesolevas otsuses sätestatutega sarnaseid piiravaid meetmeid.

Artikkel 9

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. juulini 2022 ning seda vaadatakse pidevalt uuesti läbi. Asjakohasel juhul pikendatakse selle kehtivust või muudetakse seda, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud.

Artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt võetud piiravate meetmete läbivaatamisel võtab nõukogu asjakohasel juhul arvesse seda, kas kõnealuste isikute suhtes on algatatud kohtumenetlus seoses tegevusega, mille eest nad loetellu kanti, või mitte.

Artikkel 10

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 30. juuli 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

G. DOVŽAN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).