ANNEX

I PEATÜKK

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmistes määrustes sätestatud mõisteid: kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1004, (1) nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, (2) komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 404/2011, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1380/2013, (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 (5). Lisaks kasutatakse ka järgmisi mõisteid.

1)	Aktiivne laev: laev, mis on kalendriaastal vähemalt ühe päeva osalenud mis tahes püügitoimingus.

Püügi osakaal: osa kogusaagist, nt selline osa lossitud saagist, mis ületab kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu, selline osa lossitud saagist, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem, ning seaduslik tagasiheide, mis on jagatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaks osaks ja osaks, mis ületab kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu.

3)	Merel viibitud päev: mis tahes katkematu 24 tunni pikkune ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib kindlaksmääratud püügipiirkonnas ega ole sadamas.

4)	Harrastuspüük: kõik harrastuskalapüügi käigus püütud saagi (kas surnud või elus) säilitatud, vette tagasi lastud ja vabaks lastud osad.

5)	Diadroomne liik: kalaliik, kes rändab oma elutsükli jooksul mere ja mageveekogu vahel.

6)	Püügipäev: mis tahes kalendripäev, mil püügitegevus toimub, ilma et see piiraks liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi. Üks püügireis võib mõjutada püügipäevade summat kõnealusel reisil kasutatud nii passiivsete püügivahendite kui ka aktiivsete püügivahendite puhul.

7)	Püügipiirkond: geograafiline üksus, kus püük toimub. Need üksused lepitakse kokku merepiirkonna tasandil, tuginedes piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja teadusasutuste määratletud olemasolevatele aladele.

8)	Kalalaevastiku osa: samasse pikkusklassi (kogupikkus) kuuluvate ja asjaomase kalendriaasta jooksul valdavalt samu püügivahendeid kasutavate laevade rühm.

9)	Passiivne laev: Laev, mis ei ole asjaomase kalendriaasta jooksul püügitoimingus osalenud.

10)	Kalastusviis: hulk püügitegevusi, mille käigus püütakse sarnaseid liike või liikide kogumeid ning kasutatakse samal aastaajal ja/või samas piirkonnas sarnaseid püügivahendeid, (6) ning mida iseloomustab sarnane kalavarude kasutamise mudel.

11)	Teadusuuring merel: tegevused, mis hõlmavad kalavarude ja/või mere bioloogiliste ressursside ning ökosüsteemi seiret, mida tehakse selliste teadusuuringutega tegeleval laeval, mille liikmesriik on selleks määranud.

II PEATÜKK

Andmekogumismeetodid ja andmenõuded

1. Üldpõhimõtted

1.1.

Kooskõlas määruse (EL) 2017/1004 artikliga 6 töötavad liikmesriigid välja riiklikud töökavad, milles täpsustatakse kogutavad andmed ja andmekogumismeetodid.

1.2.

Andmekogumismeetodid ja -kvaliteet peavad sobima määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 25 määratletud kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Kasutatavad meetodid peavad vastama asjakohastele teaduslikele nõuannetele ja parimatele tavadele. Liikmesriigid võivad korraldada uuringuid, et andmekogumismeetodeid täiendavalt uurida, arendada ja katsetada. Sõltumatud teadusasutused hindavad meetodeid ja nende kohaldamist korrapäraste ajavahemike järel, et teha kindlaks, kas need on kavandatud eesmärkide saavutamiseks sobivad. Liikmesriigid kohandavad oma andmekogumise kavandamist ja rakendamist vastavalt kõnealuste hindamiste tulemustele.

1.3.

Punktides 2, 3, 4 ja 5 osutatud andmete puhul tehakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt esitatud ja edastatud andmed, sealhulgas, kuid mitte ainult, logiraamatud, müügiteatised ja positsioonimisandmed, näiteks laevaseiresüsteemi andmed, esmasel kujul kättesaadavaks riiklikele asutustele, kes rakendavad riiklikke töökavasid.

1.4.

Punktides 2, 3 ja 4 osutatud andmete puhul lepivad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2017/1004 artikli 9 lõikega 1 merepiirkonna tasandil kogutavate andmete osas kokku, võttes aluseks teaduslike andmete lõppkasutajate kindlakstehtud vajadused (edaspidi „lõppkasutaja vajadused“), sealhulgas asjakohasel juhul liigid, kalavarud, piirkonnad, näitajad, metoodika ja andmete kogumise sagedus. Sel viisil kogutud andmed võimaldavad lõppkasutajatel tuletada vajalikud hindamised kõigi asjaomaste püügiliikide, ajavahemike ja piirkondade kohta. Kui piirkondlikku koordineerimist ei ole võimalik saavutada, kehtestavad liikmesriigid riikliku andmekogumise, mis põhineb lõppkasutaja vajadustel.

1.5.

Punktides 5, 6 ja 7 nimetatud sotsiaal- ja majandusandmete suhtes kohaldatakse Euroopa ettevõtlusstatistika määruses (7) osutatud mõisteid. Näitajate, tasandite ja vajaduse korral kogumismetoodika täiendavad määratlused kooskõlastatakse asjaomaste liikmesriikide vahel.

1.6.

Kogutavate andmete täpsustamisel võtavad liikmesriigid arvesse komisjoni rakendusotsuse (EL) 2021/1168 (8) (millega kehtestatakse kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumist ja haldamist käsitleva liidu mitmeaastase programmi raames kohustuslike uuringute ja künniste loetelu) lisa II peatükis sätestatud künniseid.

1.7.

Kogutavad andmed on jaotatud kogumiteks, mida on kirjeldatud kõnealuse peatüki punktides 2–7.

2. Liidu tööndus- ja harrastuskalapüügi käigus püütud bioloogiliste ressursside bioloogilised andmed

2.1.

Töönduspüügi puhul:

andmed hõlmavad püügikoguseid liikide kaupa ja üksikisendite bioloogilisi andmeid, et oleks võimalik hinnata mahulist ja pikkuselist koosseisu, samuti bioloogilisi näitajaid, nagu individuaalne vanus, sugu, kaal, suguküpsus ja viljakus, iga püügi osakaalu kohta liikide ja majandamispiirkondade kaupa, mis on loetletud tabelis 1. Mahulise ja pikkuselise koosseisu hindamiseks vajalikud andmed esitatakse asjaomase lõppkasutaja nõutaval koondtasemel, kasutades vajaduse korral tabelis 5 loetletud püügivahendite koode;

lisaks kogutakse järgmisi andmeid tabelis 3 loetletud diadroomsete liikide kohta, mis on püütud nende elutsükli magevee etapis, olenemata püügiviisist:

i.	varudega seotud näitajad, mille liikmesriigid on valinud piirkondlikul tasandil vastavalt lõppkasutaja vajadustele,

ii.	lõhe ja meriforelli aastased püügikogused,

iii.	angerja aastased püügikogused arengustaadiumi kaupa.

2.2.

Harrastuskalapüügi puhul rakendavad liikmesriigid statistiliselt usaldusväärseid mitut liiki hõlmavaid proovivõtukavasid, mis võimaldavad hinnata piirkondlikul tasandil kokkulepitud kalavarude püügikoguseid vastavalt lõppkasutajate vajadustele. Selliste kavade puudumise korral koguvad liikmesriigid andmeid, mis võimaldavad hinnata tabelis 4 loetletud liikide ja piirkondade püügikoguseid.

Kui harrastuspüük mõjutab kalavarude arengut, võtavad liikmesriigid bioloogilised proovid vastavalt lõppkasutaja vajadustele, nagu on kokku lepitud merepiirkonna tasandil.

2.3.

Lisaks:

a)	lõhe ja meriforelli puhul kogutakse andmeid laskujate ja tähnikute arvukuse ning jõgedes laskujate arvu kohta.

b)	angerja puhul kogutakse mis tahes asjakohase mere- või sisevee-elupaiga kohta vähemalt ühes veekogus angerjavarude majandamisüksuse kohta järgmisi andmeid: noorkalade arvukus, alalise kalavaru arvukus (kollane angerjas) ning kudemisrändele asunud hõbeangerjate arv ja kaal ning sooline jaotus.

Veekogude, sealhulgas jõgede määramine, kogutavate ja jälgitavate kalavarudega seotud näitajate valik ning lõhe, meriforelli ja angerja proovide võtmise sagedus määratakse kindlaks ja kooskõlastatakse piirkondlikul tasandil, sõltuvalt lõppkasutaja vajadustest. Kui piirkondlik koordineerimine puudub, kehtestavad liikmesriigid riiklikud proovivõtukavad, mis põhinevad lõppkasutaja vajadustel.

3. Andmed liidu kalalaevade tegevuse kohta (9) liidu vetes ja liidu vetest väljaspool

3.1.

Andmed hõlmavad tabelis 6 esitatud näitajaid kõige madalamal asjakohasel geograafilisel tasandil laevastikuosade kaupa (tabel 8) ja kalastusviisi tasandil 6 (tabel 5). Sellised andmed, sealhulgas positsioonimisandmed, nagu laevaseiresüsteemi (10) või automaatse identifitseerimissüsteemi (11) andmed, mis on määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud ja edastatud, tehakse esmasel kujul kättesaadavaks riiklikele institutsioonidele, kes rakendavad riiklikke töökavasid. Kui määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt puudub kohustus neid andmeid registreerida või kui need andmed ei vasta lõppkasutajate katvuse, lahenduse ja/või kvaliteedi nõuetele, kohaldatakse sobivaid alternatiivseid proovivõtumeetodeid.

3.2.

Andmed angerja sisevete tööndusliku püügi kohta hõlmavad tabelis 6 esitatud näitajaid. Määruse (EÜ) nr 1100/2007 artikli 10 kohaselt registreeritud andmed tuleb teha töökavasid rakendavatele riiklikele institutsioonidele kättesaadavaks esmaste andmete kujul. Kui määruse (EÜ) nr 1100/2007 kohaselt puudub kohustus neid andmeid registreerida või kui need andmed ei vasta lõppkasutajate katvuse, lahenduse ja/või kvaliteedi nõuetele, kohaldatakse sobivaid alternatiivseid proovivõtumeetodeid.

4. Andmed liidu püügitegevuse mõju kohta mere bioloogilistele ressurssidele ja mere ökosüsteemidele liidu vetes ja liidu vetest väljaspool

4.1.

Andmeid kogutakse kõigi liidu õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega kaitstavate merelindude, imetajate, roomajate ja kalaliikide (sealhulgas tabelis 2 loetletud liigid) ning ohualdiste mereökosüsteemide (12) indikaatorina (13) määratletud selgrootute põhjaorganismide juhusliku püügi (vähemalt isendite kaal ja/või arv liigi kohta, olenevalt konkreetse liigi asjakohasest ühikust) kohta. Sellised andmed registreeritakse kalalaevadel toimuvate teaduslike vaatlejatega reiside ajal või kalurite endi poolt, kasutades püügipäevikuid või muid asjakohaseid vahendeid. Kui need andmed ei ole lõppkasutaja vajaduste rahuldamiseks piisavad, kasutatakse muid täiendavaid meetodeid ja vaatlusi, mis põhinevad olemasolevatel teaduslikel teadmistel, sealhulgas riskihindamisel.

4.2.

Andmed, mis on vajalikud selleks, et hinnata püügitegevuse mõju mereelupaikadele ja -liikidele, mis on registreeritud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1224/2009 ja muudele asjakohastele ELi õigusaktidele, tehakse asjakohasel koondtasandil kättesaadavaks riiklikke töökavasid rakendavatele riiklikele institutsioonidele. Kui määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt puudub kohustus neid andmeid registreerida või kui need andmed ei vasta lõppkasutajate katvuse, lahenduse ja/või kvaliteedi nõuetele, kohaldatakse sobivaid alternatiivseid proovivõtumeetodeid, sealhulgas sihtotstarbeliste uuringute käigus kindlaks määratud meetodeid.

4.3.

Andmete kogumine püügitegevuse mõju kohta toiduvõrkudele hõlmab maoproovide võtmist ja analüüsimist.

5. Kalandussektorit käsitlevad sotsiaal-majanduslikud andmed

5.1.

Majandusandmeid kogutakse kõigi aktiivsete ja mitteaktiivsete laevade kohta, mis on kantud liidu kalalaevastikuregistrisse (14) aruandeaasta 31. detsembril, ning muude laevade kohta, mis on aruandeaasta jooksul kala püüdnud vähemalt ühe päeva. Aktiivsete laevade puhul hõlmavad kogutud andmed tabelis 7 esitatud näitajaid vastavalt tabelis 8 esitatud laevastiku osadele ja rakendusotsuse (EL) 2021/1168 lisa III peatüki tabelis 2 määratletud püügipiirkondadele. Mitteaktiivsete laevade puhul kogutakse andmeid kapitaliväärtuse ja kapitalikulude kohta.

Majandusandmeid tuleb koguda igal aastal.

Majandusnäitajaid käsitlevaid andmeid võib koondada konfidentsiaalsuse huvides või vajaduse korral statistiliselt usaldusväärse valimiplaani koostamiseks. Selline koondamine peab olema järjepidev.

5.2.

Sotsiaalandmed hõlmavad tabelis 9 esitatud näitajaid ja neid kogutakse iga kolme aasta tagant alates 2017. aastast, mida käsitatakse esimese võrdlusandmete aastana.

6. Vesiviljeluse sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnaalased andmed

6.1.

Majandusandmeid kogutakse kõikide ettevõtete kohta, mille põhitegevusala on määratletud vastavalt Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) koodidele 03.21 „Merevesiviljelus“ ja 03.22 „Magevee vesiviljelus“. Kogutud andmed hõlmavad tabelis 10 esitatud majandusnäitajaid, lähtudes tabeli 11 kohasest sektorijaotusest.

Majandusandmeid tuleb koguda igal aastal.

6.2.

Sotsiaalandmed hõlmavad tabelis 9 esitatud näitajaid ja neid kogutakse iga kolme aasta tagant alates 2017. aastast, mida käsitatakse esimese võrdlusandmete aastana.

6.3.

Keskkonnaandmed, näiteks andmed vee kvaliteedi, kalade põgenema pääsemise, antibiootikumide ja muude ravimite kasutamise ning haigusseisundi kohta, mida nõutakse asjakohaste ELi ja riiklike õigusaktidega, tehakse riiklikke töökavasid rakendavatele riiklikele asutustele kättesaadavaks.

7. Sotsiaal-majanduslikud andmed kalatöötlemissektori kohta

Lisaks Eurostati avaldatud andmetele, mida liikmesriigid koguvad kooskõlas Euroopa ettevõtlusstatistika määrusega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009, (15) võivad liikmesriigid koguda kalatöötlemissektori kohta täiendavaid sotsiaal-majanduslikke andmeid.

Tabel 1 (varasemad tabelid 1A, B ja C)

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleerimisalasse kuuluvate ja säästva kalapüügi partnerluslepingute kohaste merepiirkondade ning äärepoolseimate piirkondade liigid ja piirkonnad (16)

Regioon	Läänemeri
Piirkond	Läänemeri (ICESi piirkonnad 3b–d, FAO püügipiirkond 27)
Koordineerimisrühm	Läänemeri
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	ICESi piirkond
Euroopa angerjas		Anguilla anguilla	22–32
Heeringas		Clupea harengus	22–24; 25–27, 28.2, 29 ja 32; 28.1; 30–31
Rääbis		Coregonus albula	22–32
Harilik siig / põhjamere siig		Coregonus lavaretus	3d
Tursk		Gadus morhua	22–24; 25–32
Harilik soomuslest		Limanda	22–32
Harilik ahven		Perca fluviatilis	3d
Lest		Platichthys flesus	22–32
Atlandi merilest		Pleuronectes platessa	21–23; 24–32
Lõhe		Salmo salar	22–31; 32
Meriforell		Salmo trutta	22–32
Harilik koha		Sander lucioperca	3d
Harilik kammeljas		Scophthalmus maximus	22–32
Sile kammeljas		Scophthalmus rhombus	22–32
Harilik merikeel		Solea solea	20–24
Kilu		Sprattus sprattus	22–32

Regioon	Põhjameri ja Arktika idaosa
Piirkond	Arktika idaosa, Norra meri ja Barentsi meri (ICESi piirkonnad 1, 2, FAO püügipiirkond 27)
Koordineerimisrühm	NA NS & EA
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	ICESi piirkond
Euroopa angerjas		Anguilla anguilla	1, 2
Põhjaatlandi hõbekala		Argentina silus	1, 2, 5a, 14
Meriluts		Brosme brosme	1, 2
Heeringas		Clupea harengus	1, 2
Tursk		Gadus morhua	1, 2
Supi-nugishai		Galeorhinus galeus	1, 2
Harilik karelest		Hippoglossoides platessoides	1, 2
Moiva		Mallotus villosus	1, 2
Kilttursk		Melanogrammus aeglefinus	1, 2
Põhjaputassuu		Micromesistius poutassou	1, 2
Sinine molva		Molva dypterygia	2
Harilik molva		Molva molva	1, 2
Harilik kärphai		Mustelus spp.	1, 2, 14
Harilik süvameregarneel		Pandalus borealis	1, 2
Põhjaatlandi süsikas		Pollachius virens	1, 2
Süvalest		Reinhardtius hippoglossoides	1, 2
Lõhe		Salmo salar	1, 2
Meriforell		Salmo trutta	1, 2
Harilik makrell		Scomber scombrus	2
Nokk-meriahven		Sebastes mentella	1, 2
Kuldne meriahven		Sebastes norvegicus	1, 2
Harilik ogahai		Squalus acanthias	Kõik piirkonnad
Harilik stauriid		Trachurus trachurus	2a

Regioon	Põhjameri ja Arktika idaosa
Piirkond	Põhjameri ja La Manche’i idaosa (ICESi piirkonnad 3a, 4 ja 7d, FAO püügipiirkond 27)
Koordineerimisrühm	NA NS & EA
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	ICESi piirkond
Tobiad		Ammodytidae	3a, 4
Harilik merihunt		Anarhichas spp.	4
Euroopa angerjas		Anguilla anguilla	3a, 4, 7d
Põhjaatlandi hõbekala		Argentina silus	3a, 4
Hõbekala		Argentina spp.	4
Punane merikukk		Aspitrigla cuculus	3 a
Meriluts		Brosme brosme	3a, 4
Heeringas		Clupea harengus	3a, 4, 7d
Kalju-tömppeakala		Coryphaenoides rupestris	3a
Põhjamere garneel		Crangon crangon	4, 7d
Valgetäpp-rai		Dicentrarchus labrax	4, 7d
Hall merikukk		Eutrigla gurnardus	3a, 4
Tursk		Gadus morhua	3aN; 3aS; 4, 7d
Supi-nugishai		Galeorhinus galeus	3a, 4, 7d
Harilik pikklest		Glyptocephalus cynoglossus	3a, 4
Sinisuu-liftahven		Helicolenus dactylopterus	4
Nelitäpp-kenakammeljas		Lepidorhombus boscii	4, 7d
Megrim		Lepidorhombus whiffiagonis	4, 7d
Kägu-helerai		Leucoraja naevus	3a, 4
Harilik soomuslest		Limanda limanda	3a, 4, 7d
Mustkõht-merikurat		Lophius budegassa	4, 7d
Euroopa merikurat		Lophius piscatorius	4
Põhja-pikksaba		Macrourus berglax	4
Kilttursk		Melanogrammus aeglefinus	3a, 4
Merlang		Merlangius merlangus	3a, 4, 7d
Euroopa merluus		Merluccius merluccius	3a, 4, 7
Põhjaputassuu		Micromesistius poutassou	3a, 4, 7d
Väikesuulest		Microstomus kitt	4, 7d
Sinine molva		Molva dypterygia	3a, 4
Harilik molva		Molva molva	3a, 4
Vööt-meripoisur		Mullus barbatus	4, 7d
Vööt-meripoisur		Mullus surmuletus	4, 7d
Harilik kärphai		Mustelus spp.	3a, 4, 7d
Norra salehomaar		Nephrops norvegicus	3.a, 4. ja 2.a püügipiirkonna liidu veed
Harilik süvameregarneel		Pandalus borealis	3.a, 4. ja 2.a püügipiirkonna liidu veed; 4 Norra veed lõuna pool 62° N
Suur kammkarp		Pecten maximus	4, 7d
Suur niituimluts		Phycis blennoides	4
Tavaline niituimluts		Phycis phycis	4
Lest		Platichthys flesus	4
Atlandi merilest		Pleuronectes platessa	3aN; 3aS; 4, 7d
Põhjaatlandi süsikas		Pollachius virens	3a, 4
Harilik kammeljas		Scophthalmus maximus	3a, 4, 7d
Valgetäpp-rai		Raja brachyura	4a, 4c, 7d
Ogarai		Raja clavata	3a, 4, 7d
Peentäpp-rai		Raja microocellata	7de
Täpiline rai		Raja montagui	3a, 4, 7d
Laineline rai		Raja undulata	7de
Kõik railised		Rajidae	3a
Süvalest		Reinhardtius hippoglossoides	4
Lõhe		Salmo salar	3a, 4, 7d
Meriforell		Salmo trutta	3a, 4, 7d
Harilik makrell		Scomber scombrus	3a, 4, 7d
Sile kammeljas		Scophthalmus rhombus	3a, 4, 7d
Harilik koerhai		Scyliorhinus canicula	3a, 4, 7d
Harilik merikeel		Solea solea	2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed 7d
Kilu		Sprattus sprattus	2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed 7d
Harilik ogahai		Squalus acanthias	Kõik piirkonnad
Harilik stauriid		Trachurus trachurus	4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu veed
Ruuge merikukk		Trigla lucerna	4
Norra tursik		Trisopterus esmarkii	3a, 4
Harilik peetrikala		Zeus faber	4, 7d

Regioon	Kirde-Atlandi
Piirkond	Kirde-Atlandi piirkond ja La Manche’i lääneosa (ICESi piirkonnad 5, 6, 7 (v.a 7d), 8, 9, 10, 12 ja 14, FAO püügipiirkond 27)
Koordineerimisrühm	NA NS & EA
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	ICESi piirkond
Väike sugakarp		Aequipecten opercularis	7
Bairdi silepea		Alepocephalus bairdii	6, 12
Tobiad		Ammodytidae	6a
Euroopa angerjas		Anguilla anguilla	Kõik piirkonnad
Must süsisaba		Aphanopus carbo	5, 6, 7, 12; 9, 10, 13
Musthaid		Apristurus spp.	5, 6, 7, 8, 9, 10
Põhjaatlandi hõbekala		Argentina silus	5, 6, 7
Harilik hõbekotkaskala		Argyrosomus regius	Kõik piirkonnad
Punane merikukk		Aspitrigla cuculus	Kõik piirkonnad
Limapead		Beryx spp.	3–14
Meriluts		Brosme brosme	5, 6, 7
Harilik taskukrabi		Cancer pagurus	Kõik piirkonnad
Hirvkala		Capros aper	6, 7, 8
Kare astelhai		Centrophorus spp.	5, 6, 7, 8, 9, 10
Portugali süvahai		Centroscymnus coelolepis	5, 6, 7, 8, 9, 10
Pikknina-süvahai		Centroscymnus crepidater	5, 6, 7, 8, 9, 10
Must okishai		Centroscyllium fabricii	5, 6, 7, 8, 9, 10
Harilik mantelhai		Chlamydoselachus anguineus	5, 6, 7, 8, 9, 10
Heeringas		Clupea harengus	5a; 5b, 6b; 7aN; 6a, 7bc; 7aS, 7gh, 7jk
Harilik meriangerjas		Conger conger	Kõik piirkonnad
Kalju-tömppeakala		Coryphaenoides rupestris	5b, 6, 7; 8, 9, 10, 12, 14
Šokolaadhai		Dalatias licha	Kõik piirkonnad
Harilik astelrai		Dasyatis pastinaca	7, 8
Luits-nokkhai		Deania calcea	5, 6, 7, 9, 10, 12
Harilik huntahven		Dicentrarchus labrax	Kõik piirkonnad
Merikeellane		Dicologlossa cuneata	8c, 9
Sile tiibrai		Dipturus batis, Dipturis intermedius	6, 7a, 7e–k; 8, 9a
Anšoovis		Engraulis encrasicolus	8; 9, 10
Suur tumehai		Etmopterus princeps	5, 6, 7, 8, 9, 10
Harilik tumehai		Etmopterus spinax	6, 7, 8, 10
Hall merikukk		Eutrigla gurnardus	7de
Tursk		Gadus morhua	5b; 6a; 6b; 7a; 7b, 7c, 7e–k, 8, 9, 10; 5, 14
Supi-nugishai		Galeorhinus galeus	5–10, 12
Harilik saagsabahai		Galeus melastomus	6, 7; 8, 9a
Hiir-saaghai		Galeus murinus	5, 6, 7, 8, 9, 10
Harilik pikklest		Glyptocephalus cynoglossus	6, 7
Kammhai		Hexanchus griseus	5, 6, 7, 8, 9, 10
Sinisuu-liftahven		Helicolenus dactylopterus	Kõik piirkonnad
Harilik hiidlest		Hippoglossus hippoglossus	5, 14
Euroopa homaar		Homarus gammarus	Kõik piirkonnad
Oranž karekala		Hoplostethus atlanticus	Kõik piirkonnad
Lintuim		Lepidopus caudatus	9a
Nelitäpp-kenakammeljas		Lepidorhombus boscii	8c, 9a
Megrim		Lepidorhombus whiffiagonis	6; 7, 8abd; 8c, 9a
Ümar helerai		Leucoraja circularis	6, 7
Šagrään-helerai		Leucoraja fullonica	6, 7
Kägu-helerai		Leucoraja naevus	6, 7, 8ab; 8c; 9a
Harilik soomuslest		Limanda limanda	7a, 7f–h; 7e
Harilik ebakalmaar		Loligo vulgaris	Kõik piirkonnad
Mustkõht-merikurat		Lophius budegassa	6; 7b–k, 8abd; 8c, 9a
Euroopa merikurat		Lophius piscatorious	6; 5b, 12, 14; 7, 8abd; 8c, 9a
Põhja-pikksaba		Macrourus berglax	8, 9, 10, 12, 14
Roosa ämblikkrabi		Maja brachydactyla	5, 6, 7
Moiva		Mallotus villosus	14;
Kilttursk		Melanogrammus aeglefinus	5b, 6a; 6b, 12, 14; 7a; 7b–k, 8, 9, 10
Merlang		Merlangius merlangus	8, 9, 10; 5b, 6, 12, 14; 7a; 7b–k
Euroopa merluus		Merluccius merluccius	5b, 6, 7, 12, 14; 8abde; 8c, 9, 10
Merikeellane		Microchirus variegatus	Kõik piirkonnad
Põhjaputassuu		Micromesistius poutassou	1–9, 12, 14
Väikesuulest		Microstomus kitt	Kõik piirkonnad
Sinine molva		Molva dypterygia	5b, 6, 7; 12 rahvusvahelised veed
Vahemere molva		Molva macrophthalma	10
Harilik molva		Molva molva	5; 6–14
Vööt-meripoisur		Mullus surmuletus	Kõik piirkonnad
Tähnik-kärphai		Mustelus asterias	6, 7, 8, 9
Kärphai		Mustelus mustelus	6, 7, 8, 9
Musttäpp-kärphai		Mustelus punctulatus	6, 7, 8, 9
Harilik kärphai		Mustelus spp.	5–10, 12, 14
Norra salehomaar		Nephrops norvegicus	5b, 6; 7; 8abde; 8c; 9
Harilik kaheksajalg		Octopus vulgaris	Kõik piirkonnad
Puriuim-vinkelhai		Oxynotus paradoxus	5, 6, 7, 8, 9, 10
Mustlaik-besuugo		Pagellus bogaraveo	6, 7, 8; 9; 10
Harilik süvameregarneel		Pandalus borealis	5, 14
Süvameregarneelid		Pandalus spp.	5, 14
Roosa süvahännak		Parapenaeus longirostris	9a
Suur kammkarp		Pecten maximus	6, 7
Suur niituimluts		Phycis blennoides	Kõik piirkonnad
Tavaline niituimluts		Phycis phycis	Kõik piirkonnad
Atlandi merilest		Pleuronectes platessa	5b, 6, 12, 14; 7a; 7bc; 7de; 7fg; 7h–k; 8, 9, 10
Euroopa süsikas		Pollachius pollachius	5b, 6, 12, 14; 7; 8abde; 8c; 9, 10
Põhjaatlandi süsikas		Pollachius virens	5b, 6, 12, 14; 7, 8, 9, 10
Ameerika vrakkahven		Polyprion americanus	10
Harilik huntahven		Raja brachyura	4a, 6; 7a, 7fg; 7e; 9a
Ogarai		Raja clavata	6; 7a, 7fg; 7e; 8; 9a; 10, 12
Peentäpp-rai		Raja microocellata	7de; 7fg
Täpiline rai		Raja montagui	6, 7b, 7j; 7a, 7e–h; 8; 9a
Laineline rai		Raja undulata	7b, 7j; 7de; 8ab; 8c; 9a
Süvalest		Reinhardtius hippoglossoides	5a, 14; 5b, 6
Valgerai		Rostroraja alba	Kõik piirkonnad
Lõhe		Salmo salar	Kõik piirkonnad
Meriforell		Salmo trutta	Kõik piirkonnad
Sardiin		Sardina pilchardus	8abd; 8c, 9a
Tuunmakrell		Scomber colias	8, 9, 10
Harilik makrell		Scomber scombrus	5, 6, 7, 8, 9
Harilik kammeljas		Scophthalmus maximus	Kõik piirkonnad
Sile kammeljas		Scophthalmus rhombus	Kõik piirkonnad
Harilik koerhai		Scyliorhinus canicula	6, 7a-c, 7e–j; 8abd; 8c, 9a
Koerhai		Scyliorhinus stellaris	6, 7
Harilik nugahammashai		Scymnodon ringenes	5, 6, 7, 8, 9, 10
Nokk-meriahven		Sebastes mentella	5, 12, 14 (madalvee pelaagilised); 5, 12, 14 (süvamere pelaagilised); 5, 14 (põhjalähedased)
Kuldne meriahven		Sebastes norvegicus	5, 14
Harilik seepia		Sepia officinalis	Kõik piirkonnad
Harilik merikeel		Solea solea	5b, 6, 12, 14; 7a; 7bc; 7d; 7e; 7fg; 7hjk; 8ab; 8cde, 9, 10
Atlandi polaarhai		Somniosus microcephalus	Kõik piirkonnad
Merikogerlased		Sparidae	Kõik piirkonnad
Harilik ogahai		Squalus acanthias	Kõik piirkonnad
Vahemere stauriid		Trachurus mediterraneus	8, 9
Sinistauriid		Trachurus picturatus	8, 9, 10
Harilik stauriid		Trachurus trachurus	4a, 5b, 6a, 7a–c, 7e–k, 8; 9a
Tursikud		Trisopterus spp.	Kõik piirkonnad
Harilik peetrikala		Zeus faber	Kõik piirkonnad

Regioon	Vahemeri ja Must meri
Piirkond	Vahemere ja Musta mere piirkond (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–29, FAO püügipiirkond 37)
Koordineerimisrühm	Vahemeri ja Must meri
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	GFCMi allpiirkond
Musta ja aasovi mere aloosa		Alosa immaculata	Geograafilised alapiirkonnad 28–29
Euroopa angerjas		Anguilla anguilla	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Väike plankmudil		Aphia minuta	Geograafilised alapiirkonnad 9, 10, 16 ja 19
Hiid-lehthännak		Aristaeomorpha foliacea	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21 ja 22–27
Punakas aristiid		Aristeus antennatus	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21 ja 22–27
Ateriinid		Atherina spp.	Geograafilised alapiirkonnad 9, 10, 16 ja 19
Suursilm-kuldvöötahven		Boops boops	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Tavaline sinikrabi		Callinectes sapidus	Geograafilised alapiirkonnad 8–10, 11.2, 12–16, 18–21
Veenuskarp		Chamelea gallina	Geograafilised alapiirkonnad 17–18
Punane vääriskorall		Corallium rubrum	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Harilik kuldmakrell		Coryphaena hippurus	Geograafilised alapiirkonnad 12–27
Harilik huntahven		Dicentrarchus labrax	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Harilik peitelhammas		Diplodus annularis	Geograafilised alapiirkonnad 12–16, 19–21
Kähar muskuspolüüp		Eledone cirrhosa	Geograafilised alapiirkonnad 1–23
Harilik muskuspolüüp		Eledone moschata	Geograafilised alapiirkonnad 8–23
Anšoovis		Engraulis encrasicolus	Geograafilised alapiirkonnad 1–29
Hall merikukk		Eutrigla gurnardus	Geograafilised alapiirkonnad 13–16, 18–23
Mustsuu-saagsabahai		Galeus melastomus	Geograafilised alapiirkonnad 1–11
Kalmaarid		Illex spp., Todarodes spp.	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Hiid-jänespea		Lagocephalus sceleratus	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Harilik ebakalmaar		Loligo vulgaris	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Mustkõht-merikurat		Lophius budegassa	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21; 22–23
Euroopa merikurat		Lophius piscatorius	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 18–23
Merlang		Merlangius merlangus	Geograafilised alapiirkonnad 28–29
Euroopa merluus		Merluccius merluccius	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Põhjaputassuu		Micromesistius poutassou	Geograafilised alapiirkonnad 1–11, 22–23
Kefaallased		Mugilidae	Geograafilised alapiirkonnad 8–10, 11.2, 12–23
Vööt-meripoisur		Mullus barbatus	Geograafilised alapiirkonnad 1–29
Vööt-meripoisur		Mullus surmuletus	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21 ja 22–27
Norra salehomaar		Nephrops norvegicus	Geograafilised alapiirkonnad 1–21
Harilik kaheksajalg		Octopus vulgaris	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Mustlaik-besuugo		Pagellus bogaraveo	Geograafilised alapiirkonnad 1–11
Punane besuugo		Pagellus erythrinus	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Karamot-viburhännak		Penaeus kerathurus	Geograafilised alapiirkonnad 22–23
Roosa süvahännak		Parapenaeus longirostris	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Tavaline sinikrabi		Portunus segnis	Geograafilised alapiirkonnad 8–10, 11.2, 12–16, 18–21
India tiibkala		Pterois miles	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Vahemere täht-sünkrai		Raja asterias	Geograafilised alapiirkonnad 1–11
Ogarai		Raja clavata	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21
Meritigu		Rapana venosa	Geograafilised alapiirkonnad 28–29
Sardiin		Sardina pilchardus	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Ümar sardinell		Sardinella aurita	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21 ja 22–27
Sisalikkala		Saurida lessepsianus	Geograafilised alapiirkonnad 22–27
Eso-merisaurus		Saurida undosquamis	Geograafilised alapiirkonnad 22–27
Harilik kammeljas		Scophthalmus maximus	Geograafilised alapiirkonnad 28–29
Tuunmakrell		Scomber colias	Geograafilised alapiirkonnad 1–11, 22–27
Harilik makrell		Scomber scombrus	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21
Töönduslik püük: haid ja railased (4)		Selachii, Rajidae	Geograafilised alapiirkonnad 1–29
Harilik seepia		Sepia officinalis	Geograafilised alapiirkonnad 1–21
Küülikkalaline		Siganus luridus	Geograafilised alapiirkonnad 22–27
Marmor-küülikkala		Siganus rivulatus	Geograafilised alapiirkonnad 22–27
Harilik merikeel		Solea solea (Solea vulgaris)	Geograafilised alapiirkonnad 17–18, 22–27
Kuld-merikoger		Sparus aurata	Geograafilised alapiirkonnad 7, 22–23
Harilik noolhaug		Sphyraena sphyraena	Geograafilised alapiirkonnad 12–16, 19–21
Harilik spikaar		Spicara smaris	Geograafilised alapiirkonnad 17–18, 22–27
Kilu		Sprattus sprattus	Geograafilised alapiirkonnad 28–29
Harilik ogahai		Squalus acanthias	Geograafilised alapiirkonnad 28–29
Harilik ritsikvähk		Squilla mantis	Geograafilised alapiirkonnad 17–18
Vahemere stauriid		Trachurus mediterraneus	Geograafilised alapiirkonnad 1–29
Sinistauriid		Trachurus picturatus	Geograafilised alapiirkonnad 1–11
Harilik stauriid		Trachurus trachurus	Geograafilised alapiirkonnad 1–29
Väike tursik		Trisopterus minutus	Geograafilised alapiirkonnad 1–29
Veenuskarplased		Veneridae	Geograafilised alapiirkonnad 6, 13–21

Regioon	Äärepoolseimad piirkonnad
Piirkond	ELi veed Assooride ümbruses (FAO püügipiirkond 27.10.a.2), Madeira ja Kanaari saarte ümbruses (FAO püügipiirkond 34.1.2)
Koordineerimisrühm	puudub
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)
Liudkodalased		Patellidae	Assooride majandusvöönd, Kanaari/Madeira majandusvöönd
Sardiin		Sardina pilchardus	Assooride majandusvöönd, Kanaari/Madeira majandusvöönd
Ümar sardinell		Sardinella aurita	Kanaari/Madeira majandusvöönd
Madeira sardinell		Sardinella maderensis	Assooride majandusvöönd
Harilik aarakala		Sparisoma cretense	Assooride majandusvöönd, Kanaari/Madeira majandusvöönd

Regioon	Äärepoolseimad piirkonnad
Piirkond	Prantsuse Guajaana, Martinique’i ja Guadeloupe’i saari ümbritsevad ELi veed (FAO püügipiirkond 31)
Koordineerimisrühm	puudub
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)
Kareoga-riimsäga		Amphiarius rugispinis	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Kumakuma-koljatsäga		Brachyplatystoma filamentosum	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Hiid-hobumakrell		Caranx hippos	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
perekond Robalo (robalolane)		Centropomus spp.	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Kuldsilm-varjukala		Cynoscion acoupa	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
perekond Varjukala (varjukalalane)		Cynoscion steindachneri	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Rohekas varjukala		Cynoscion virescens	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Keskameerika kivikoha		Epinephelus itajara	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Kollane urakala		Genyatremus luteus	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Surinami kolmsaba		Lobotes surinamensis	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Punakas riffahven		Lutjanus purpureus	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
perekond Kihvkotkaskala (kihvkotkaskalalane)		Macrodon ancylodon	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Atlandi tarpoon		Megalops atlanticus	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Tõmmu punahännak		Penaeus subtilis	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
perekond Längsuu (längsuulane)		Plagioscion squamosissimus	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
perekond Sirmsäga (sirmsägalane)		Sciades parkeri	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Krutsifiks-sirmsäga		Sciades proops	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
perekond Kuningmakrellid (kuningmakrellane)		Scomberomorus spp.	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Kärjekirju sarvikkohver		Acanthostracion polygonius	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kribukirju sarvikkohver		Acanthostracion quadricornis	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Ookeani kirurgkala		Acanthurus bahianus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Harilik kirurgkala		Acanthurus chirurgus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kirju viilkala		Aluterus scriptus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Surinami vöötkala		Anisotremus surinamensis	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
ülemselts Railaadsed (railaadne)		Batoidimorpha (Hypotremata)	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Harilik ogaselg		Balistes vetula	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Suur porgi		Calamus bajonado	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Helelaik-piiklaup		Cantherhines macrocerus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
perekond Riivselg (riivselglane)		Canthidermis sufflamen	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kollane sälgmakrell		Caranx bartholomaei	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
perekond Hobumakrell (hobumakrellane)		Caranx latus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Leekselg-hobumakrell		Caranx ruber	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Veripuna-küülikahven		Cephalopholis cruentata	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kariibi küülikahven		Cephalopholis fulva	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
perekond Kivikoha (kivikohalane)		Epinephelus adscensionis	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Tähniline kivikoha		Epinephelus guttatus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Triibuline kivikoha		Epinephelus striatus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
perekond Krahvahven (krahvahvenlane)		Etelis oculatus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
perekond Ronko (ronkolane)		Haemulon carbonarium	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kollane ronko		Haemulon flavolineatum	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Halluim-ronko		Haemulon parra	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Vöötpea-ronko		Haemulon plumierii	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Sinivööt-ronko		Haemulon sciurus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Pargo-riffahven		Lutjanus analis	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Harilik riffahven		Lutjanus apodus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Joku-riffahven		Lutjanus jocu	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kuldsilm-riffahven		Lutjanus vivanus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kollane poisurkala		Mulloidichthys martinicus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kuldsaba		Ocyurus chrysurus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kariibi ebalangust		Panulirus argus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Lapiline ebalangust		Panulirus guttatus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Harilik kiilhaug		Platybelone argalus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Punane suursilmahven		Priacanthus arenatus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Täpiline ebasultan		Pseudupeneus maculatus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Vöödiline tiibkala		Pterois volitans	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
ülemselts Hailaadsed (hailaadne)		Selachimorpha (Pleurotremata)	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Punavööt-aarakala		Sparisoma aurofrenatum	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Punasaba-aarakala		Sparisoma chrysopterum	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Punauim-aarakala		Sparisoma rubripinne	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Suur tiibkodalane		Strombus gigas	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd

Regioon	Äärepoolseimad piirkonnad
Piirkond	Mayotte’i ja Réunioni saari ümbritsevad ELi veed (FAO püügipiirkond 51)
Koordineerimisrühm	puudub
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)
Aprion		Aprion virescens	Mayotte’i ja Réunioni majandusvöönd
perekond Hobumakrell (hobumakrellane)		Caranx melampygus	Mayotte’i ja Réunioni majandusvöönd
Kuusirp-variool		Variola louti	Mayotte’i ja Réunioni majandusvöönd
Punakas kahvelsaba		Aphareus rutilans	Réunioni majandusvöönd
perekond Küülikahven (küülikahvenlane)		Cephalopholis aurantia	Réunioni majandusvöönd
Punavööt-kivikoha		Epinephelus fasciatus	Réunioni majandusvöönd
perekond Kivikoha (kivikohalane)		Epinephelus radiatus	Réunioni majandusvöönd
perekond Krahvahven (krahvahvenlane)		Etelis carbunculus	Réunioni majandusvöönd
perekond Krahvahven (krahvahvenlane)		Etelis coruscans	Réunioni majandusvöönd
sugukond Merilatiklased (merilatiklane)		Eumegistus illustris	Réunioni majandusvöönd
perekond Seanina (seaninalane)		Lethrinus rubrioperculatus	Réunioni majandusvöönd
Sinitriibuline riffahven		Lutjanus kasmira	Réunioni majandusvöönd
perekond Riffahven (riffiahvenlane)		Lutjanus notatus	Réunioni majandusvöönd
perekond Teravhammas (teravhammaslane)		Pristipomoides argyrogrammicus	Réunioni majandusvöönd
perekond Teravhammas (teravhammaslane)		Pristipomoides multidens	Réunioni majandusvöönd
Harilik selar		Selar crumenophthalmus	Réunioni majandusvöönd
Pikkuim-seriool		Seriola riviolana	Réunioni majandusvöönd
perekond Variool (varioollane)		Variola albimarginata	Réunioni majandusvöönd

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Atlandi loodeosa (FAO püügipiirkond 21)
Koordineerimisrühm	NA NS & EA
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	NAFO konventsiooni ala
Täht-sünkrai		Amblyraja radiata	3LNOPs
Musthaid		Apristurus spp.	SA1–6
Limapead		Beryx spp.	6G
Kalju-tömppeakala		Coryphaenoides rupestris	SA1–3
Kare astelhai		Centrophorus spp.	SA1–6
Portugali süvahai		Centroscymnus coelolepis	SA1–6
Pikknina-süvahai		Centroscymnus crepidater	SA1–6
Must okishai		Centroscyllium fabricii	SA1–6
Harilik mantelhai		Chlamydoselachus anguineus	SA1–6
Šokolaadhai		Dalatias licha	SA1–6
Luits-nokkhai		Deania calcea	SA1–6
Suur tumehai		Etmopterus princeps	SA1–6
Harilik tumehai		Etmopterus spinax	SA1–6
Tursk		Gadus morhua	3M; 3NO; 3Ps; SA1
Hiir-saaghai		Galeus murinus	SA1–6
Harilik pikklest		Glyptocephalus cynoglossus	3NO; 2J3KL
Kammhai		Hexanchus griseus	SA1–6
Harilik karelest		Hippoglossoides platessoides	3LNO; 3M
Lühiuimkalmaar		Illex illecebrosus	SA 3–4
Ruske soomuslest		Limanda ferruginea	3LNO
Põhja-pikksaba		Macrourus berglax	SA1–3
Moiva		Mallotus villosus	3NO
Puriuim-vinkelhai		Oxynotus paradoxus	SA1–6
Harilik süvameregarneel		Pandalus borealis	SA1; 3LNO; 3M
Süvalest		Reinhardtius hippoglossoides	3KLMNO; SA1
Lõhe		Salmo salar	NAFO SA1+ ICESi alapiirkond 14, NEAFC, NASCO
Harilik nugahammashai		Scymnodon ringenes	SA1–6
Nokk-meriahven		Sebastes mentella	SA1
Meriahvenad		Sebastes spp.	3LN; 3M; 3O
Atlandi polaarhai		Somniosus microcephalus	SA1–6
Valge ameerikaluts		Urophycis tenuis	3NO

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Kesk-Atlandi idaosa (FAO püügipiirkond 34)
Koordineerimisrühm	LDF
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	CECAF konventsiooni ala
Must süsisaba		Aphanopus carbo	Kõik piirkonnad
Vahelmine süsisaba		Aphanopus intermedius	Kõik piirkonnad
Musthaid		Apristurus spp.	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Punavööt-aristiid		Aristeus varidens	Kõik piirkonnad
Urisejalased		Brachydeuterus spp.	Kõik piirkonnad
Atlandi merilatikas		Brama brama	Kõik piirkonnad
Sälgmakrellid		Caranx spp.	34.3.1, 34.3.3–6
Kare astelhai		Centrophorus spp.	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Portugali süvahai		Centroscymnus coelolepis	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Pikknina-süvahai		Centroscymnus crepidater	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Must okishai		Centroscyllium fabricii	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Harilik mantelhai		Chlamydoselachus anguineus	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Koerakeeled		Cynoglossus spp.	Kõik piirkonnad
Šokolaadhai		Dalatias licha	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Luits-nokkhai		Deania calcea	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Sigarstauriidid		Decapterus spp.	34.3.1, 34.3.3–6
Suursilm-hammasahven		Dentex macrophthalmus	Kõik piirkonnad
Anšoovis		Engraulis encrasicolus	Kõik piirkonnad
Valgevööt-kivikoha		Epinephelus aeneus	34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6
Bonga		Ethmalosa fimbriata	34.3.1, 34.3.3–6
Suur tumehai		Etmopterus princeps	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Harilik tumehai		Etmopterus spinax	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Lõuna-punahännak		Farfantepenaeus notialis	Kõik piirkonnad
Rehauim		Galeoides decadactylus	34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6
Hiir-saaghai		Galeus murinus	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Kammhai		Hexanchus griseus	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Harilik ebakalmaar		Loligo vulgaris	Kõik piirkonnad
Benguela merluus		Merluccius polli	Kõik piirkonnad
Senegali merluus		Merluccius senegalensis	Kõik piirkonnad
Harilik kaheksajalg		Octopus vulgaris	Kõik piirkonnad
Puriuim-vinkelhai		Oxynotus paradoxus	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Hispaania besuugo		Pagellus acarne	34.1.1
Lääneaafrika besuugo		Pagellus bellottii	Kõik piirkonnad
Sinitähniline merikoger		Pagrus caeruleostictus	Kõik piirkonnad
Roosa süvahännak		Parapenaeus longirostris	Kõik piirkonnad
Urisejalased		Pomadasys spp.	Kõik piirkonnad
Kaptenkalad		Pseudotolithus spp.	34.1.1
Sardiin		Sardina pilchardus	34.1.1, 34.1.3
Ümar sardinell		Sardinella aurita	Kõik piirkonnad
Madeira sardinell		Sardinella maderensis	Kõik piirkonnad
Tuunmakrell		Scomber colias	Kõik piirkonnad
Harilik nugahammashai		Scymnodon ringenes	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Harilik seepia		Sepia hierredda	Kõik piirkonnad
Harilik seepia		Sepia officinalis	Kõik piirkonnad
Merikogred		Sparus spp.	34.1.1
Harilik stauriid		Trachurus spp.	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Vaikse ookeani lõunaosa (FAO püügipiirkonnad 81 ja 87)
Koordineerimisrühm	LDF
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	SPRFMO konventsiooni ala
Tšiili stauriid		Trachurus murphyi	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Atlandi ookean ja sellega külgnevad mered (FAO püügipiirkonnad 21, 27, 31, 37, 41, 47, 34, 48 ) (17)
Koordineerimisrühm	LP
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	ICCAT konventsiooni ala
Vahuu		Acanthocybium solandri	Kõik piirkonnad
Suursilm-rebashai		Alopias superciliosus	Kõik piirkonnad
Harilik rebashai		Alopias vulpinus	Kõik piirkonnad
Kuul-makrelltuun		Auxis rochei	Kõik piirkonnad
Fregatt-makrelltuun		Auxis thazard	Kõik piirkonnad
Siidhallhai		Carcharhinus falciformis	Kõik piirkonnad
Pikkuim-hallhai		Carcharhinus longimanus	Kõik piirkonnad
Hallhailased		Carcharhinus spp.	Kõik piirkonnad
Harilik kuldmakrell		Coryphaena hippurus	Kõik piirkonnad
Atlandi väiketuun		Euthynnus alleteratus	Kõik piirkonnad
Atlandi purikala		Istiophorus albicans	Kõik piirkonnad
Atlandi makohai		Isurus oxyrinchus	Kõik piirkonnad
Troopika-makohai		Isurus paucus	Kõik piirkonnad
Valge piikkoon		Kajikia albida	Kõik piirkonnad
Triiptuun		Katsuwonus pelamis	Kõik piirkonnad
Harilik heeringahai		Lamna nasus	Kõik piirkonnad
Sinine marliin		Makaira nigricans (või mazara)	Kõik piirkonnad
Merisarviklased (Mobulidae)		Mobula spp.	Kõik piirkonnad
Vöötideta pelamiid		Orcynopsis unicolor	Kõik piirkonnad
Sinihai		Prionace glauca	Kõik piirkonnad
Vaalhai		Rhincodon typus	Kõik piirkonnad
Atlandi pelamiid		Sarda sarda	Kõik piirkonnad
Brasiilia kuningmakrell		Scomberomorus brasiliensis	Kõik piirkonnad
Kavalla-kuningmakrell		Scomberomorus cavalla	Kõik piirkonnad
Tähniline kuningmakrell		Scomberomorus maculatus	Kõik piirkonnad
Lääneatlandi kuningmakrell		Scomberomorus regalis	Kõik piirkonnad
Lääneaafrika kuningmakrell		Scomberomorus tritor	Kõik piirkonnad
Suur vasarhai		Sphyrna lewini	Kõik piirkonnad
Hiid-vasarhai		Sphyrna mokarran	Kõik piirkonnad
Vasarhai (liigist Sphyrna zygaena)		Sphyrna zygaena	Kõik piirkonnad
Vahemere odanina		Tetrapturus belone	Kõik piirkonnad
Ümarsoom-odanina		Tetrapturus georgii	Kõik piirkonnad
Pikkkoon-odanina		Tetrapturus fluegeri	Kõik piirkonnad
Pikkuim-tuun		Thunnus alalunga	Kõik piirkonnad
Kulduim-tuun		Thunnus albacares	Kõik piirkonnad
Mustuim-tuun		Thunnus atlanticus	Kõik piirkonnad
Suursilm-tuun		Thunnus obesus	Kõik piirkonnad
Harilik tuun		Thunnus thynnus	Kõik piirkonnad
Mõõkkala		Xiphias gladius	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	India ookean (FAO püügipiirkonnad 51 ja 57)
Koordineerimisrühm	LP
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	IOTC konventsiooni ala
Vahuu		Acanthocybium solandri	Kõik piirkonnad
Avavee-rebashai		Alopias pelagicus	Kõik piirkonnad
Suursilm-rebashai		Alopias superciliosus	Kõik piirkonnad
Kuul-makrelltuun		Auxis rochei	Kõik piirkonnad
Fregatt-makrelltuun		Auxis thazard	Kõik piirkonnad
Siidhallhai		Carcharhinus falciformis	Kõik piirkonnad
Pikkuim-hallhai		Carcharhinus longimanus	Kõik piirkonnad
Hallhailased		Carcharhinus spp.	Kõik piirkonnad
Harilik kuldmakrell		Coryphaena hippurus	Kõik piirkonnad
Tähniline väiketuun		Euthynnus affinis	Kõik piirkonnad
Must marliin		Istiompax indica	Kõik piirkonnad
Purikala		Istiophorus platypterus	Kõik piirkonnad
Atlandi makohai		Isurus oxyrinchus	Kõik piirkonnad
Troopika-makohai		Isurus paucus	Kõik piirkonnad
Triiptuun		Katsuwonus pelamis	Kõik piirkonnad
Harilik heeringahai		Lamna nasus	Kõik piirkonnad
Sinine marliin		Makaira nigricans (või mazara)	Kõik piirkonnad
Merisarviklased (Mobulidae)		Mobula spp.	Kõik piirkonnad
Sinihai		Prionace glauca	Kõik piirkonnad
Vaalhai		Rhincodon typus	Kõik piirkonnad
India kuningmakrell		Scomberomorus guttatus	Kõik piirkonnad
Vöödiline kuningmakrell		Scomberomorus commerson	Kõik piirkonnad
Austraalia tuun		Thunnus tonggol	Kõik piirkonnad
Indopatsi vasarhai		Sphyrna lewini	Kõik piirkonnad
Hiid-vasarhai		Sphyrna mokarran	Kõik piirkonnad
Vasarhai (liigist Sphyrna zygaena)		Sphyrna zygaena	Kõik piirkonnad
Vöödiline odanina		Tetrapturus audax	Kõik piirkonnad
Lühikoon-odanina		Tetrapturus angustirostris	Kõik piirkonnad
Pikkuim-tuun		Thunnus alalunga	Kõik piirkonnad
Kulduim-tuun		Thunnus albacares	Kõik piirkonnad
Suursilm-tuun		Thunnus obesus	Kõik piirkonnad
Mõõkkala		Xiphias gladius	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Vaikse ookeani lääne- ja keskosa (FAO püügipiirkond 71)
Koordineerimisrühm	LP
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	WCPFC konventsiooni ala
Avavee-rebashai		Alopias pelagicus	Kõik piirkonnad
Suursilm-rebashai		Alopias superciliosus	Kõik piirkonnad
Harilik rebashai		Alopias vulpinus	Kõik piirkonnad
Siidhallhai		Carcharhinus falciformis	Kõik piirkonnad
Pikkuim-hallhai		Carcharhinus longimanus	Kõik piirkonnad
Must marliin		Istiompax indica	Kõik piirkonnad
Atlandi makohai		Isurus oxyrinchus	Kõik piirkonnad
Troopika-makohai		Isurus paucus	Kõik piirkonnad
Triiptuun		Katsuwonus pelamis	Kõik piirkonnad
Harilik heeringahai		Lamna nasus	Kõik piirkonnad
Sinine marliin		Makaira nigricans (või mazara)	Kõik piirkonnad
Sinihai		Prionace glauca	Kõik piirkonnad
Vaalhai		Rhincodon typus	Kõik piirkonnad
Suur vasarhai		Sphyrna lewini	Kõik piirkonnad
Hiid-vasarhai		Sphyrna mokarran	Kõik piirkonnad
Vasarhai (liigist Sphyrna zygaena)		Sphyrna zygaena	Kõik piirkonnad
Vöödiline odanina		Tetrapturus audax	Kõik piirkonnad
Pikkuim-tuun		Thunnus alalunga	Kõik piirkonnad
Kulduim-tuun		Thunnus albacares	Kõik piirkonnad
Suursilm-tuun		Thunnus obesus	Kõik piirkonnad
Idatuun		Thunnus orientalis	Kõik piirkonnad
Mõõkkala		Xiphias gladius	Kõik piirkonnad
Merisarviklased (Mobulidae)		Mobula spp.	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Vaikse ookeani ida- ja keskosa (FAO püügipiirkonnad 77 ja 87)
Koordineerimisrühm	LP
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	IATTC konventsiooni ala
Siidhallhai		Carcharhinus falciformis	Kõik piirkonnad
Pikkuim-hallhai		Carcharhinus longimanus	Kõik piirkonnad
Must marliin		Istiompax indica	Kõik piirkonnad
Makohaid		Isurus spp.	Kõik piirkonnad
Triiptuun		Katsuwonus pelamis	Kõik piirkonnad
Harilik heeringahai		Lamna nasus	Kõik piirkonnad
Sinine marliin		Makaira nigricans (või mazara)	Kõik piirkonnad
Vaalhai		Rhincodon typus	Kõik piirkonnad
Suur vasarhai		Sphyrna lewini	Kõik piirkonnad
Hiid-vasarhai		Sphyrna mokarran	Kõik piirkonnad
Vasarhai (liigist Sphyrna zygaena)		Sphyrna zygaena	Kõik piirkonnad
Vöödiline odanina		Tetrapturus audax	Kõik piirkonnad
Pikkuim-tuun		Thunnus alalunga	Kõik piirkonnad
Kulduim-tuun		Thunnus albacares	Kõik piirkonnad
Suursilm-tuun		Thunnus obesus	Kõik piirkonnad
Idatuun		Thunnus orientalis	Kõik piirkonnad
Mõõkkala		Xiphias gladius	Kõik piirkonnad
Merisarviklased (Mobulidae)		Mobula spp.	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Kesk-Atlandi lääneosa (FAO püügipiirkond 31)
Koordineerimisrühm	puudub
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	WECAFC konventsiooni ala
Kulduim-varjukala		Cynoscion acoupa	Põhja-Brasiilia mandrilava
Tähniline kivikoha		Epinephelus guttatus	Kõik piirkonnad
Tõmmu punahännak		Farfantepenaeus subtilis	Põhja-Brasiilia mandrilava
Lendkala		Hirundichthys affinis	Kõik piirkonnad
Suur tiibkodalane		Lobatus gigas	Kõik piirkonnad
Mustuim-riffahven		Lutjanus buccanella	Kõik piirkonnad
Punakas riffahven		Lutjanus campechanus	Kõik piirkonnad
Punakas riffahven		Lutjanus purpureus	Põhja-Brasiilia mandrilava
Kulduim-riffahven		Lutjanus vivanus	Kõik piirkonnad
Kariibi ebalangust		Panulirus argus	Kõik piirkonnad

Piirkond	Atlandi kaguosa (FAO püügipiirkond 47)
Koordineerimisrühm	puudub
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	SEAFO konventsiooni ala
Limapead		Beryx spp.	Kõik piirkonnad
Punakrabid		Chaceon spp.	Kõik piirkonnad
Patagoonia kihvkala		Dissostichus eleginoides	Kõik piirkonnad
Sinisuu-liftahven		Helicolenus spp.	Kõik piirkonnad
Oranž karekala		Hoplostethus atlanticus	Kõik piirkonnad
Harilik kultkala		Pseudopentaceros richardsoni	Kõik piirkonnad
Harilik makrell		Scomber spp.	Kõik piirkonnad
Harilik stauriid		Trachurus spp.	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Lõuna-Jäämeri ja India ookeani lõunaosa (FAO püügipiirkonnad 48, 58 ja 88)
Koordineerimisrühm	puudub
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	CCAMLR konventsiooni ala
Limapead		Beryx spp.	Kõik piirkonnad
Jääkala		Champsocephalus gunnari	Kõik piirkonnad
Kihvkalad		Dissostichus spp. (Dissostichus eleginoides ja Dissostichus mawsoni)	Kõik piirkonnad
Tavaline hiilgevähk		Euphausia superba	Kõik piirkonnad
Oranž karekala		Hoplostethus atlanticus	Kõik piirkonnad
Nototeenia		Lepidonotothen spp.	Kõik piirkonnad
Kalju-tömppeakala		Macrourus spp.	Kõik piirkonnad
Railised		Rajiformes	Kõik piirkonnad
Süvamerehaid		Kõik liigid	Kõik piirkonnad

Tabel 2 (endine 1D)

Õigusaktid ja asutused, mis on seotud liikidega, mida tuleb liidu kaitseprogrammide või rahvusvaheliste kohustuste raames jälgida

ELi õigusaktid

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, (18) kõik II, IV ja V lisas loetletud mereliigid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, (19) kõik vee- ja merelinnud, sealhulgas rändliigid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (20).

Nõukogu 15. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 734/2008, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest (21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2336, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde-Atlandil ja kalapüügisätted Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002 (22).

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (23).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (24).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007 (26).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/975, millega kehtestatakse majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal (27).

Rahvusvahelised konventsioonid

Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsioon (Barcelona konventsioon (28))

Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPARi konventsioon (29))

Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse Helsingi konventsioon (30)

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid

Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM (31))

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT (32))

India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC (33))

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC (34))

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO (35))

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC (36))

Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF (37))

Kesk-Atlandi lääneosa kalanduskomisjon (WECAFC (38))

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO (39))

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC (40))

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon (SPRFMO (41))

India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe (42)

Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon (CCAMLR (43))

Tabel 3 (varasem tabel 1E)

Magevee diadroomsed liigid

Liik (tavanimetus)	Liik (teaduslik nimetus)	Merealaväline ala, kus asub kalavaru, või kalavaru kood
Euroopa angerjas	Anguilla anguilla	Angerjavarude majandamise üksused vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1100/2007 (44)
Lõhe	Salmo salar	Kõik looduslikud levikualad
Meriforell	Salmo trutta	Kõik looduslikud levikualad

Tabel 4 (varasem tabel 3)

Liigid, mille puhul tuleb koguda andmeid harrastuskalapüügi kohta

Piirkond	Liik
Läänemeri (ICESi alarajoonid 22–32)	Lõhe, angerjas ja meriforell (sealhulgas magevetes) ning tursk
Põhjameri (ICESi piirkonnad 3a, 4 ja 7d)	Lõhe ja angerjas (sh magevetes), huntahven, tursk, Euroopa süsikas, varilõpuselised
Arktika idaosa (ICESi piirkonnad 1 ja 2)	Lõhe ja angerjas (sh magevetes), tursk, Euroopa süsikas, varilõpuselised
Atlandi ookeani põhjaosa (ICESi piirkonnad 5–14 ja NAFO piirkonnad)	Lõhe ja angerjas (sh magevetes), huntahven, tursk, Euroopa süsikas, varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid
Vahemeri	Angerjas (sh magevetes), varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid
Must meri	Angerjas (sh magevetes), varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid

Tabel 5 (varasem tabel 2)

Püügitegevus (kalastusviis)

1. tase	2. tase	3. tase	4. tase	5. tase	6. tase
Tegevus	Püügivahendi klassid	Püügivahendite rühmad	Püügivahendi liik	Sihtliigid (45)	Võrgusilma suurus ja selektiivsust suurendavad seadmed
Kalapüük	Tragid	Tragid	Paaditragi [DRB]	Anadroomsed liigid (ANA) Põhjaorganismid (DES) Katadroomsed liigid (CAT) Peajalgsed (CEP) Koorikloomad (CRU) Põhjalähedased liigid (DEF) Süvamereliigid (DWS) Kalad (FIF) Mageveekalade liigid (FWS) Erinevad liigid (MIS) Erinevad peajalgsed ja põhjalähedased kalad (MCF) Erinevad koorikloomad ja põhjalähedased kalad (MCD) Erinevad süvamereliigid ja põhjalähedased kalad (MDD) Erinevad pelaagilised ja põhjalähedased kalad (MPD) Limused (MOL) Suured pelaagilised kalad (LPF) Väikesed pelaagilised kalad (LPF)	Vastavalt asjaomaste määruste kohastele kehtivatele koodidele
	Tragid	Tragid	Mehaaniline/imutragi [DRM] [DRH]
	Traalpüünised	Põhjatraalid	Traallaudadega põhjatraal [OTB]
			Mitmiktraalnoot [OTT] [OTP]
			Salehomaaripüügi põhjatraal [TBN]
			Krevetipüügi põhjatraal [OTB]
			Paarispüügi põhjatraal [OTB]
			Piimtraal [TBB]
		Pelaagiline traal	Traallaudadega pelaagiline traal [OTM]
			Paarispüügi pelaagiline traal [PTM]
			Pelaagiline krevetitraal [TMS]
			Poolpelaagiline traal [TSP]
	Õnged ja jadad	Veo- ja ritvõnged	Ridvata õnged ja ridvaga õnged [LHP] [LHM]
			Lantpüügiseadmed [LTL]
			Vertikaalõngejadad [LVT]
		Õngejadad	Triivõngejadad [LLD]
		Õngejadad	Põhjaõngejadad [LLS]
	Lõkspüünised	Lõkspüünised	Õhkpüünised [FAR]
			Lõkspüünised ja mõrrad [FPO]
			Mõrrad [FYK]
			Katmata seisevnoodad [FPN]
			Voolunoodad [FSN]
			Tarade ja ülevoolupaisude püsirajatised [FWR]
			Piirded [FWR]
	Võrgud	Tõstevõrgud	Käsitõstevõrgud [LNP]
			Paadist käsitsetavad tõstevõrgud [LNB]
			Kaldalt käsitsetavad tõstevõrgud [LNS]
		Langpüünised	Heitevõrgud [FCN]
		Langpüünised	Lõkspüünised/rõngasvõrgud [FCO]
		Võrgud	Abarad [GTR]
			Põhjanakkevõrgud [GNS]
			Triivnakkevõrgud [GND]
			Põhja kinnitatud kombineeritud võrgud [GTN]
			Haard-nakkevõrgud [GNC]
			Vainakkevõrgud [GNF]
	Noodad	Haardvõrgud	Seinnoot [PS]
		Haardvõrgud	Kokkuveotrossita haardnoodad [LA]
		Noodad (46)	Ankurdamata põhjanoodad [SSC]
			Ankurdatud põhjanoodad [SDN]
			Paarispüügi noodad [SPR]
			Ranna- ja paadinoodad [SB] [SV]
	Väikesemahuline rannapüük	Väikesemahuline rannapüük	Sukeldumine [DIV]
			Jalgsi püük [FOO]
			Tõstevõrgud [LN]
	Muud püügivahendid	Muud püügivahendid	Angerjamaimude (klaasangerja) püük [GES]	Klaasangerjas
	Muud püügivahendid	Muud püügivahendid	Merevetikate korjevahendid [HMS]	Merevetikad (SWD)
	Mitmesugust	Mitmesugust (täpsustada)
Muu tegevus kui kalapüük
Puudub

Tabel 6 (varasem tabel 4)

Püügitegevuse näitajad

Näitajad (47)	Ühik
Mereala
Võimsus
Laevade arv	Arv
GT, kW, laeva vanus	Arv
Püügikoormus
Merel viibitud päevad	Päevad
Kalastatud tundide arv (valikuline)	Tunnid
Püügipäevad (48)	Päevad
kW * Merel viibitud päevad (49)	Arv
GT * Merel viibitud päevad (50)	Arv
kW * Püügipäevad (51)	Arv
GT * Püügipäevad (52)	Arv
Püügireiside arv (53)	Arv
Püügitoimingute arv	Arv
Võrkude pikkus (m) * vees oleku aeg (päevades)	Meetrit päevas
Võrkude arv/pikkus (54)	Arv/meetrites
Õngekonksude arv, õngejadade arv (55)	Arv
Lõkspüüniste, mõrdade arv (56)	Arv
Peibutuspüügivahendite/poide arv	Arv
Abilaevade arv	Arv
Lossimine
Lossitud saagi koguväärtus ja eraldi töönduslike liikide lõikes	euro
Lossitud saagi eluskaal kokku ja liikide lõikes (57)	tonnides
Keskmine hind liigiti	euro/kg

Siseveekogud (angerjas)
Võimsus
Litsentside arv	Arv
Püügikoormus
Püügipäevad (58)	Arv
Püügireiside arv (59)	Arv
Lossimine
Lossitud saagi eluskaal kokku ja eluetappide lõikes (60)	kg

Tabel 7 (varasem tabel 5A)

Laevastiku majanduslikud näitajad

Näitajate rühm	Näitaja	Ühik
Tulud	Lossimise koguväärtus	euro
	Tulud kvoodi või muude püügiõiguste väljarentimisest	euro
	Tegevustoetused	euro
	Investeeringutega seotud toetused	euro
	Muud tulud	euro
Tegevuskulud	Personalikulud	euro
	Palgata tööjõu arvestuslik väärtus	euro
	Energiakulud	euro
	Remondi- ja hoolduskulud	euro
	Muud muutuvad kulud	euro
	Muud püsikulud	euro
	Liisingu-/rendimaksed kvootide või muude püügiõiguste eest	euro
Kapitalikulud	Põhivara kulum	euro
Investeeringud (voog)	Investeeringud materiaalsesse varasse (vara netoost)	euro
Finantsseisund (varad ja kohustused)	Varad kokku	euro
	Füüsilise kapitali väärtus	euro
	Kvootide või muude püügiõiguste väärtus	euro
	Koguvõlg	euro
Tööhõive	Tasustatud tööjõud	Arv
	Tasustamata tööjõud	Arv
	täistööaja ekvivalent	Arv
	Töötundide koguarv aastas (valikuline)	Arv
Laevastik	Laevade arv	Arv
	Laevade keskmine kogupikkus	Meetrites
	Laeva kogutonnaaž	GT
	Laeva koguvõimsus	kW
	Laevade keskmine vanus	Aastad
Püügikoormus	Merel viibitud päevad	Päevad
Püügikoormus	Energiatarve	Liiter
Kalapüügiettevõtete/üksuste arv	Kalapüügiettevõtete/üksuste arv	Arv

Tabel 8 (varasem tabel 5B)

Laevastikuosad

		Pikkuseklassid (LOA ) (61)
Aktiivsed laevad (62)		0 – < 6/8/10 m	6/8/10 – < 12 m	12 – < 18 m	18 – < 24 m	24 – < 40 m	40 m või rohkem
Kasutavad aktiivseid püügivahendeid	Piimtraalerid
	Põhjatraalerid ja/või põhjanoodad
	Pelaagilise püügi traalerid
	Seinerid
	Süvenduslaevad
	Muid aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
	Üksnes mitmeotstarbelisi aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
Kasutavad passiivseid püügivahendeid	Õngesid kasutavad laevad	(63)	(64)
	Triiv- ja/või seisevvõrke kasutavad laevad
	Lõkspüüniseid ja/või muid püüniseid kasutavad laevad
	Muid passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
	Üksnes mitmeotstarbelisi passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
Kasutavad mitmeotstarbelisi püügivahendid	Aktiivseid ja passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
Passiivsed laevad

Tabel 9 (varasem tabel 6)

Kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaalvaldkonna andmed

Näitaja	Ühik
Tööhõive sooline jaotus	Arv
Täistööajale taandatud töötajate arv soolise jaotuse alusel	Arv
Palgata tööjõud soolise jaotuse alusel	Arv
Tööhõive vanuse järgi	Arv
Tööhõive haridustaseme alusel	Arv
Tööhõive kodakondsuse alusel	Arv
Tööhõive tööhõiveseisundi alusel	Arv

Tabel 10 (varasem tabel 7)

Vesiviljelussektori majanduslikud andmed

Näitajate rühm	Näitaja	Ühik
Tulud	Kogukäive liikide kaupa	euro
	Tegevustoetused	euro
	Investeeringutega seotud toetused	euro
	Muud tulud	euro
Tegevuskulud	Personalikulud	euro
	Palgata tööjõu arvestuslik väärtus	euro
	Energiakulud	euro
	Toormaterjal. Karja kulud	euro
	Toormaterjal. Söödakulud	euro
	Remont ja hooldus	euro
	Muud tegevuskulud	euro
Kapitalikulud	Põhivara kulum	euro
Investeeringud (voog)	Investeeringud materiaalsesse varasse (vara netoost)	euro
Finantsseisund (varad ja kohustused)	Varade koguväärtus	euro
Finantsseisund (varad ja kohustused)	Koguvõlg	euro
Finantstulemused	Finantstulu	euro
Finantstulemused	Rahalised kulutused	euro
Toormaterjali kaal	Kasutatud loomad	kg
Toormaterjali kaal	Kasutatud kalasööt	kg
Müügi osakaal	Müügi osakaal liikide kaupa	kg
Tööhõive	Tasustatud tööjõud	arv
	Tasustamata tööjõud	arv
	Täistööaja ekvivalent	arv
	Töötajate ja tasustamata tööjõu töötundide arv (vabatahtlik)	tunnid
Ettevõtete arv	Ettevõtete arv suuruskategooriate kaupa	arv

Tabel 11 (varasem tabel 9)

Vesiviljeluskultuuri kohta andmete kogumisel kohaldatav jaotus (65)

Kalakasvanduse meetodid (66)

Polükultuur

Haudejaamad ja esmased kasvukohad (67)

Koorikloomakasvanduse meetodid

Tiigid

Mahutid ja voolava veega veekogud

Võrkpiirdega alad (68)

Ringleva veega veekogud (69)

Muud meetodid

Võrkpuurid (70)

Kõik meetodid

Tõstetud pinnal (off-bottom)

Merepõhjas (on-bottom ) (71)

Muud

Parved

Õngejada

Lõhe

Forell

Huntahven ja merikoger

Karpkala

Tuun

Angerjas

Euroopa tuur (inimtoiduks ettenähtud munad)

Muud mageveekalad

Muud merekalad

Rannakarplased

Austrid

Veenuskarplased

Koorikloomad

Muud limused

Mitut liiki hõlmav

Makrovetikad

Mikrovetikad

Muud veeorganismid

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).

(2) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(3) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(6) Nagu on täpsustatud rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XI lisas.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1).

(8) Komisjoni 27. aprilli 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1168, millega kehtestatakse kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumist ja haldamist käsitleva liidu mitmeaastase programmi osana alates 2022. aastast merel tehtavate kohustuslike teadusuuringute loetelu ja künnised (ELT L 253, …, lk 92).

(9) Sealhulgas erinõuded piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele.

(10) Laevaseiresüsteemi andmed – kindlaks määratud nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks.

(11) Automaatne identifitseerimissüsteem – osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivis 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem.

(12) Ohualdis mereökosüsteem – määratletud nõukogu 15. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 734/2008, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest.

(13) Ohualdiste mereökosüsteemide indikaator – määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määruses (EL) 2016/2336, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde-Atlandil ja kalapüügisätted Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes.

(14) Kindlaks määratud komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmääruses (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 9.2.2017, lk 9).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(16) Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa II peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse asjaomase lõppkasutaja kehtestatud kalavarude piire ning iga kalavaru suhtes tuleks proovivõtul rakendada sobivat püügikoormust.

(17) ICCATi ja IOTC jagudes loetletud pika rändega ja tuunilaadsed liigid tuleks lisada proovivõtukavadesse kõigis asjaomastes piirkondades.

(18) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(19) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

(20) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

(21) ELT L 201, 30.7.2008, lk 8.

(22) ELT L 354, 23.12.2016, lk 1.

(23) ELT L 409, 30.12.2006, lk 11.

(24) ELT L 315, 30.11.2017, lk 1.

(25) ELT L 198, 25.7.2019, lk 105.

(26) ELT L 141, 28.5.2019, lk 1.

(27) ELT L 179, 16.7.2018, lk 30.

(28) https://web.unep.org/unepmap/who-we-are/legal-framework

(29) https://www.ospar.org/convention/text

(30) http://www.helcom.fi/about-us/convention

(31) http://www.fao.org/gfcm/activities/environment-and-conservation/en

(32) https://www.iccat.int/en/bycatch.html

(33) https://iotc.org/cmms

(34) https://www.iattc.org/ResolutionsActiveENG.htm

(35) https://www.nafo.int/Fisheries/Conservation

(36) https://www.neafc.org/basictexts

(37) http://www.fao.org/fishery/rfb/cecaf

(38) http://www.fao.org/fishery/rfb/wecafc/en

(39) http://www.seafo.org/Documents/Conservation-Measures

(40) https://www.wcpfc.int/conservation-and-management-measures

(41) https://www.sprfmo.int/measures

(42) https://www.apsoi.org/cmm

(43) https://www.ccamlr.org/en/conservation-and-management/conservation-and-managment

(44) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(45) Vastavalt asjaomaste määruste kohastele kehtivatele koodidele

(46) Eristada tuleb seinnootasid, mida kasutatakse peibutuspüügivahendites ja vabalt ujuvate troopikatuunide parvede puhul.

(47) Kõik näitajad esitatakse koondtasemel (püügitegevus ja laevastikuosa), mis on esitatud tabelites 5 ja 8 ning ala-/püügipiirkonna kaupa vastavalt komisjoni rakendusotsuse (EL) 2021/1168 lisa III peatüki tabelile 2. Asjakohaste püügivahendite puhul kasutatakse konkreetset arvu toiminguid ja/või püügivahendite elemente.

(48) Andmed registreeritakse püügivahendite tüübi järgi (FAO püügivahendite rahvusvaheline standardklassifikatsioon) ja angerjavarude majandamisüksuse järgi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1100/2007 artiklis 2.

(49) kW*Merel viibitud päevad; kW * Püügipäevad – ainult aktiivsete püügivahendite kasutamine.

(50) GT*Merel viibitud päevad; GT * Püügipäevad – ainult passiivsete püügivahendite kasutamine.

(51) kW*Merel viibitud päevad; kW * Püügipäevad – ainult aktiivsete püügivahendite kasutamine.

(52) GT*Merel viibitud päevad; GT * Püügipäevad – ainult passiivsete püügivahendite kasutamine.

(53) Andmed registreeritakse püügivahendite tüübi järgi (FAO püügivahendite rahvusvaheline standardklassifikatsioon) ja angerjavarude majandamisüksuse järgi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1100/2007 artiklis 2.

(54) Nende näitajate kogumine alla 10 meetriste laevade puhul lepitakse kokku merepiirkonna tasandil.

(55) Nende näitajate kogumine alla 10 meetriste laevade puhul lepitakse kokku merepiirkonna tasandil.

(56) Nende näitajate kogumine alla 10 meetriste laevade puhul lepitakse kokku merepiirkonna tasandil.

(57) Teatavate liikide (lõhe, tuun) puhul tuleks vajaduse korral kasutada isendite arvu.

(58) Andmed registreeritakse püügivahendite tüübi järgi (FAO püügivahendite rahvusvaheline standardklassifikatsioon) ja angerjavarude majandamisüksuse järgi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1100/2007 artiklis 2.

(59) Andmed registreeritakse püügivahendite tüübi järgi (FAO püügivahendite rahvusvaheline standardklassifikatsioon) ja angerjavarude majandamisüksuse järgi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1100/2007 artiklis 2.

(60) Andmed registreeritakse püügivahendite tüübi järgi (FAO püügivahendite rahvusvaheline standardklassifikatsioon) ja angerjavarude majandamisüksuse järgi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1100/2007 artiklis 2.

(61) Alla 12 m pikkuste laevade puhul Vahemeres ja Mustas meres on pikkusekategooriad 0–< 6, 6–< 12 m. Alla 12 m pikkuste laevade puhul Läänemeres on pikkuskategooriad 0–< 8, 8–< 12 m. Kõigis muudes piirkondades on pikkusekategooriad 0–< 10, 10–< 12 m.

(62) Laev kantakse kalalaevastiku osasse dominantsuskriteeriumi alusel, st iga püügivahendi kasutamise püügipäevade arvu järgi. Kui üht püügivahendit kasutatakse rohkem kui muid püügivahendeid kokku (laev kasutab seda püügivahendit rohkem kui 50 % oma püügiajast), kantakse laev sellesse kalalaevastiku osasse. Kui laev ei kasuta ühtki püügivahendit rohkem kui 50 % oma püügiajast, määratakse kalalaevastiku osa järgmiselt: a) mitmeotstarbelisi aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad, kui laev kasutab üksnes aktiivseid püügivahendeid; b) mitmeotstarbelisi passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad, kui laev kasutab üksnes passiivseid püügivahendeid; c) aktiivseid ja passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad.

(63) Vahemerel ja Mustal merel passiivseid püügivahendeid kasutavad alla 12 meetrised laevad võib jaotada püügivahendi liikide kaupa. Laevastikuosa määratlus hõlmab ka püügipiirkonna ja võimaluse korral geograafilise piirkonna näitajat, et teha kindlaks äärepoolseimates piirkondades ja üksnes ELi vetest väljaspool kalastavad laevad.

(64) Vahemerel ja Mustal merel passiivseid püügivahendeid kasutavad alla 12 meetrised laevad võib jaotada püügivahendi liikide kaupa. Laevastikuosa määratlus hõlmab ka püügipiirkonna ja võimaluse korral geograafilise piirkonna näitajat, et teha kindlaks äärepoolseimates piirkondades ja üksnes ELi vetest väljaspool kalastavad laevad.

(65) Kalakasvanduse meetodite mõisted, vt määrus (EÜ) nr 762/2008.

(66) Ettevõtted tuleks jaotada nende põhilise kasvatustehnika alusel.

(67) „Haudejaamad ja esmased kasvukohad“ – rajatised, kus mereloomi kunstlikult sigitatakse, haudutakse ja varasel eluetapil kasvatatakse. Statistilistel eesmärkidel piiratakse haudejaamade tegevus viljastatud kalamarja tootmisega. Mereloomi kasvatatakse esimestel eluetappidel esmastes kasvukohtades. Kui haudejaamad ja esmased kasvukohad on tihedalt seotud, siis viitab statistika üksnes viimasele juveniilsele etapile (määrus (EÜ) nr 762/2008).

(68) „Võrkpiirdega alad“ – alad vees, mis on ümbritsetud võrguga või muu piirdega ja kus vesi vabalt vahetub; neid alasid iseloomustab see, et nad ulatuvad vee pinnast kuni põhjani; ning nad on tavaliselt suuremahulised (määrus (EÜ) nr 762/2008).

(69) „Ringleva veega veekogud“ – süsteemid, kus vett pärast puhastamist (nt filtreerimist) uuesti kasutatakse.

(70) „Võrkpuurid“ – avatud või kaetud pinnaga piirdega ehitised, võrgust või muust vett läbilaskvast materjalist tehtud konstruktsioonid, kus vesi vabalt vahetub. Need konstruktsioonid võivad vees ujuda, olla riputatud vee pinnale või kinnitatud veekogu põhja, kuid võimaldavad siiski vee vahetumist puuri alumise osa kaudu (määrus (EÜ) nr 762/2008).

(71) „Põhjalähedased“ tehnikad hõlmavad karploomade kasvatust padumeres (otse merepõhjas või tõstetult).