(1)

Bioloogilised tõrjevahendid on looduslikud vaenlased, vastuseisjad või konkurendid, või muud organismid, mida kasutatakse taimekahjustajate, sealhulgas karantiinsete taimekahjustajate tõrjeks kas otseselt või kaudselt, kontrollides nende vektoreid, umbrohtu ja invasiivseid võõrtaimi.

(2)

Käesoleva otsuse kohaldamisel on hõlmatud ainult selgrootuid bioloogilisi tõrjevahendeid, näiteks putukad, sealhulgas steriilsed isasputukad, ning lesta- ja ümarussiliigid.

(3)

Liikmesriigid kohaldavad bioloogiliste tõrjevahendite keskkonda viimise, hindamise ja liikumise suhtes väga erinevaid lähenemis- ja reguleerimisviise. Bioloogilised tõrjevahendid ei tunne sellest hoolimata riigipiire ning võivad levida väljapoole alasid, kus nad kahjustajate, umbrohu ja invasiivsete võõrtaimede tõrjumiseks tahtlikult keskkonda viidi.

(4)

Bioloogilised tõrjevahendid, mida kasutatakse sageli kasvuhoonetootmisel, on kestlikus põllumajanduses ja metsanduses järjest olulisemad, eriti integreeritud kahjuritõrje puhul ja mahepõllumajanduses. Kestlikud põllumajandussüsteemid annavad olulise panuse liidu üleminekusse kestlikele toidusüsteemidele, nagu on esitatud komisjoni teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ ja komisjoni teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, ning seda toetab tulevane ühine põllumajanduspoliitika. Sellega seoses aitab bioloogiliste tõrjevahendite kasutamine vähendada sõltuvust keemilistest taimekaitsevahenditest.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 (1) eesmärk on kaitsta liitu uute taimekahjustajate eest, võideldes samal ajal tõhusamalt olemasolevate taimekahjustajatega. Kõnealuses määruses sisalduvas taimetervisepoliitikas keskendutakse eelkõige uute taimekahjustajate sõeluuringutele kogu maailmas, selliste taimekahjustajate leviku tõkestamisele liidu territooriumile ning nende sisenemise korral nende varajasele avastamisele ja hävitamisele.

(6)

Taimekahjustajate sisenemine, püsimajäämine ja levik võib ohustada põllumajanduse, metsade, looduskeskkonna, elurikkuse ja ökosüsteemide kestlikkust. Maailmakaubandus, inimeste liikumine, kliimamuutused ja äärmuslikud ilmastikunähtused suurendavad kahjustajate levimust ja taimetervisega seotud riske. Uued eksootilised kahjuriliigid ohustavad ka olemasolevaid liidu põllu- ja metsamajandusliku tootmise süsteeme ning kohalikku taimestikku ja loomastikku. Loodusliku vaenlase sissetoomine piirkonnast, kust taimekahjustaja pärineb, võib aidata kaasa sobivale tõrjestrateegiale, kuid võib ohustada kohalikku taimestikku ja loomastikku. Enne bioloogilise tõrjevahendite sissetoomist tuleb seetõttu standardmetoodikat kasutades teaduslikult hinnata võimalikku mõju taimetervisele ja elurikkusele, sealhulgas võimalikku soovimatut mõju mittesihtliikidele, ökosüsteemidele ja elurikkusele üldiselt.

(7)

On selge, et bioloogiliste tõrjevahendite kasutamine on kasvanud, võttes arvesse suuremat nõudlust põllumajandustootjate, haljasalade haldajate ja aednike poolt, kes püüavad vähendada oma sõltuvust keemilistest taimekaitsevahenditest.

(8)

Rahvusvahelised organisatsioonid, eelkõige ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC/FAO) kaudu ning Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsioon (EPPO), on välja töötanud rahvusvahelised fütosanitaarstandardid ja suunised bioloogiliste tõrjevahendite ohutu kasutamise kohta ning neil on oluline roll riskianalüüsi ja teadusuuringute standardite väljatöötamisel.

(9)

Bioloogiliste tõrjevahendite tootjad, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, pakuvad uuenduslikke ja konkreetseid taimekaitselahendusi. Bioloogiliste tõrjevahendite kvaliteedikontroll on oluline nõue nende ohutuse ja toimivuse tagamiseks.

(10)

Liikmesriikidevaheline ühtsem lähenemisviis võiks hõlbustada ohutute bioloogiliste tõrjevahendite arendamist ja turulepääsu. See aitaks luua võimalusi põllu- ja metsamajandusliku tootmise süsteemide jaoks ning taimekahjustajate tõrjeks, tagades samal ajal tervise ja keskkonna kaitse.

(11)

Nõukogu leiab, et kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega, (2) eriti selle punktiga 10 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 225 ja 241 kohaldamise kohta, on vajalik on uuring selle kohta, milline on olukord liidus bioloogiliste tõrjevahendite liidu territooriumile sissetoomise ning nende liidu territooriumil hindamise, tootmise, turustamise ja kasutamise osas ning millised on sellega seoses liidu võimalused, et parandada nende kättesaadavust ja ligipääsetavust kasutajate jaoks, tagades samal ajal inimeste, loomade, taimede ja keskkonna ohutuse ning toiduga kindlustatuse.

(12)

Osutatud võimalused võivad hõlmata hinnangut, millised on võimalused ühtlustada kriteeriume, korda ja otsuste tegemist liidus; viia ellu liidu teadusuuringute, innovatsiooni ja teadmiste levitamise programme ning teha tihedamat koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kiirendada bioloogiliste tõrjevahendite turulepääsu ja parandada neile ligipääsetavust; toetada investeeringuid, innovatsiooni ja bioloogiliste tõrjevahendite ohutut kasutamist taimekahjustajate tõrjes, esimese sammuna biotõrje laiema käsituse ühtlustatud määratluse suunas,