NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/1094,

28. juuni 2021,

millega muudetakse otsust 2008/376/EÜ söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 37) ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta, eriti selle artikli 2 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit ratifitseeris Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe („Pariisi kokkulepe“) 5. oktoobril 2016. Pariisi kokkuleppes kutsutakse selle ratifitseerinud osalisi üles tugevdama ülemaailmset reageerimist kliimamuutuste ohule, hoides ülemaailmse temperatuuri tõusu alla 2 °C.

(2)

Kooskõlas Pariisi kokkuleppega avaldas komisjon 11. detsembril 2019 teatise Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkuleppe“, milles kohustub võitlema kliima- ja keskkonnaprobleemidega ning muutma liidu õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Teatises „Euroopa roheline kokkuleppe“, milles esitatakse uus majanduskasvu strateegia, osutatakse vajadusele toetada puhta terase läbimurdetehnoloogiat, mis viib 2030. aastaks süsinikuheiteta terasetootmiseni, ning uurida, kas selleks on võimalik kasutada osa Euroopa Söe- ja Teraseühenduse raames likvideeritavatest rahalistest vahenditest. Samuti märgitakse teatises, et „[k]õik liidu meetmed ja kogu poliitika peaksid toimima koos selle nimel, et liidul oleks võimalik saavutada edukas ja õiglane üleminek kestlikule tulevikule“. Kooskõlas teatises osutatud põhimõttega mitte tekitada kahju vaadatakse läbi söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi eesmärgid, et need ei hõlmaks enam tegevusi, millega jätkatakse söe kaevandamist, töötlemist ja selle kasutamist ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata.

(3)

Liit on edendanud ambitsioonikat kliimameetmete poliitikat ja loonud õigusraamistiku, et saavutada oma kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärk. Eelkõige sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1999 (2) energialiidu ja kliimameetmete usaldusväärseks, kaasavaks, kulutõhusaks, läbipaistvaks ja prognoositavaks juhtimiseks vajalik õiguslik alus, millega tagatakse, et saavutatakse energialiidu 2030. aasta ja pikaajalised eesmärgid kooskõlas Pariisi kokkuleppega.

(4)

Oma teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestliku Euroopa investeerimiskava. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava“ teatas komisjon enda kavatsusest teha ettepanek vaadata läbi nõukogu otsus 2008/376/EÜ, (3) eesmärgiga võimaldada rahastada suuri puhta terase tootmist käsitlevaid murrangulisi teadus- ja innovatsiooniprojekte, samuti söesektorit puudutavaid teadusuuringuid kooskõlas õiglase ülemineku mehhanismi põhimõtetega.

(5)

Lisaks soovitatakse söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi („teadusprogramm“) järelevalve- ja hindamisaruandes muuta otsuse 2008/376/EÜ II peatüki 3. ja 4. jaos sätestatud söe ja terase teadusuuringute eesmärke ning toetada terasesektori murrangulisi teadusuuringuid ning söesektori sümboolse tähendusega projekte.

(6)	Seetõttu on vaja viia söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi eesmärgid vastavusse rahvusvaheliste kokkulepetega, nt Pariisi kokkuleppega, ning liidu teaduslike, tehnoloogiliste ja poliitiliste eesmärkidega 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise kohta.

(7)

Programmipartnerlused on näidanud oma tõhusust ressursside ühendamisel ühise Euroopa teadusuuringute eesmärgi saavutamiseks. Selleks et aidata saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalset majandust, on vaja sätestada võimalus pakkuda tuge Euroopa programmipartnerluste kaudu sünergias ja järjestuses teiste programmidega. Euroopa partnerlus võib olla ideaalne vahend ressursside koondamiseks, et toetada läbimurdetehnoloogia alaseid teadusuuringuid CO2 heitkoguste vähendamiseks terasetööstuse sektoris.

(8)	Otsust 2008/376/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2008/376/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Teadusprogrammiga toetatakse ühiseid teadusuuringuid söe- ja terasesektoris. Samuti toetatakse teadusprogrammiga peaaegu süsinikuheiteta terasetootmiseni viiva puhta terase läbimurdetehnoloogia projekte ning selliseid teadusuuringute projekte, mille eesmärk on hallata varem tegutsenud või suletavate söekaevanduste ja seotud taristu õiglast üleminekut kooskõlas õiglase ülemineku mehhanismiga ja vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artikli 4 lõikele 2. Teadusprogramm on kooskõlas liidu poliitiliste, teaduslike ja tehnoloogiliste eesmärkidega ning täiendab liikmesriikides ja liidu eksisteeriva teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammi (edaspidi „teadusuuringute raamprogramm“) raames toimuvat tegevust.“

Artiklid 4–6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Söesektori ja -piirkondade õiglase ülemineku toetamine

1. Teadusprojektid toetavad üleminekut kliimaneutraalsele liidu majandusele 2050. aastaks, eesmärgiga toetada järkjärgulist fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, arendada alternatiivseid tegevusi endistes kaevandustes ning vältida või käsitleda suletavate söekaevanduste, varem tegutsenud söekaevanduste ja nende ümbruse keskkonnakahju. Projektides käsitletakse eelkõige järgmist:

a)	süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate väljatöötamine ja katsetamine;

b)	maapõueenergia kasutamine endistes söekaevandustes;

c)	varem tegutsenud või suletavate söekaevanduste kaevandusjäätmete ja -jääkide mitteenergeetiline kasutamine ja nendest tooraine tootmine, tagades nõuetekohaselt, et nende kliima-, keskkonna- ja tervisemõju on viidud miinimumini ja on väiksem kui alternatiivsetel lahendustel;

d)	endiste kivi- ja pruunsöekaevanduste ning söega seotud taristu, sh energiavarustusteenuste kohandamine kooskõlas kliimaneutraalse ja keskkonnahoidliku üleminekuga;

e)	tõhusate ümber- ja täiendusõppe programmide arendamise edendamine tööjõu puhul, keda mõjutab järkjärguline söe kasutamisest loobumine, hõlmates söesektoris töötava või varasemalt töötanud tööjõu koolitamist ja ümberõpet käsitlevaid teadusuuringuid.

2. Erilist tähelepanu pööratakse Euroopa juhtpositsiooni tugevdamisele varem tegutsenud söekaevanduste ja söega seotud taristu ülemineku haldamisel tehnoloogiliste ja mittetehnoloogiliste lahenduste kaudu, toetades tehnoloogiasiiret ja muud kui tehnoloogiasiiret. Kõnealuste eesmärkidega teadusuuringutest saadakse reaalset kliima- ja keskkonnakasu kooskõlas eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Artikkel 5

Tervisekaitse ja ohutuse parandamine

1. Artiklites 4 ja 6 osutatud tegevusi hõlmavates projektides võetakse arvesse suletavate ja varem tegutsenud söekaevanduste ohutust puudutavaid probleeme, eesmärgiga parandada töötingimusi, töötervishoidu ja tööohutust ning tervisele kahjulikke keskkonnaprobleeme.

2. Teadusprojektides keskendutakse kaevandustegevusega seotud haigustele, eesmärgiga parandada üleminekuetapis söepiirkondades elavate isikute tervist. Samuti tagatakse teadusprojektidega kaitsemeetmed kaevanduste sulgemisel ja varem tegutsenud kaevandustes.

Artikkel 6

Üleminekutapis söekaevanduste keskkonnamõju vähendamine

1. Teadusprojektidega püütakse vähendada suletavate ja varem tegutsenud söekaevanduste mõju atmosfäärile, veele ja pinnasele. Teadusuuringud on suunatud loodusvarade säilitamisele ja taastamisele tulevaste põlvkondade jaoks ning suletavate söekaevanduste ja varem tegutsenud kaevanduste keskkonnamõju vähendamisele.

2. Eelistatakse projekte, millel on vähemalt üks järgmistest eesmärkidest:

a)	uued ja täiustatud tehnoloogiad, et vältida suletavate söekaevanduste, varem tegutsenud kaevanduste ja nende ümbruse (sealhulgas atmosfääri, maa, pinnase ja vee) keskkonnareostust, sh metaanileket;

b)	suletavatest söemaardlatest lähtuvate kasvuhoonegaaside, eelkõige metaani kogumine, heite vältimine ja vähendamine;

c)	suletavatest ja varem tegutsenud söekaevandustest saadud kaevandusjäätmete, lendtuha ja väävlitustamissaaduste, asjakohasel juhul ka muude jäätmeliikide käitlemine ja korduskasutamine;

d)	jäätmepuistangute korrastamine ning söe tootmis- ja tarbimisjääkide tööstuslik kasutamine üleminekuetapis söepiirkondades;

e)	põhjavee kaitse ja kaevandusest ärajuhitava vee puhastamine;

f)	sütt kasutanud endiste rajatiste või suletavate rajatiste ja nende ümbruse keskkonna, eelkõige vee, maa, pinnase ja bioloogilise mitmekesisuse taastamine;

g)	pealmaarajatiste lühi- ja pikaajaline kaitse maapinna vajumise ja liikumise mõjude eest.“

3)	Artikkel 7 jäetakse välja.

Artiklid 8–10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Uued, kestlikud ja vähese süsinikuheitega terase valmistamise ja viimistlemise protsessid

Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse eesmärk peab olema arendada, tutvustada ja täiustada peaaegu süsinikuheiteta terasetootmisprotsesse toote kvaliteedi ja tootlikkuse parandamiseks. Soovitud tegevuste lahutamatuks osaks peab olema heitkoguste, energiatarbimise, CO2 jalajälje ja muu keskkonnamõju oluline vähendamine ning ressursside säilitamise parandamine. Teadusprojektid peaksid tegelema ühe või mitme järgmise valdkonnaga:

a)	uued ja täiustatud peaaegu süsinikuheiteta murrangulised raua ja terase valmistusprotsessid ja -toimingud, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu süsinikdioksiidi otsesele vältimisele ja/või selle arukale kasutamisele;

teraseprotsessi või protsessiahela optimeerimine (sh rauamaagi redutseerimine ja eelredutseerimise, raua ja terase valmistamine, ringlusse võetud vanametalli sulatamisel põhinevad protsessid, teisese metallurgia, valu-, valtsimis-, viimistlus- ja pindamistoimingud) mõõtevahendite, vahe- ja lõppsaaduste omaduste tuvastamise, modelleerimise, juhtimise ja automatiseerimise, sh digitaliseerimise, suurandmete kasutamise, tehisintellekti ning muu tipptehnoloogia kaudu;

c)	teraseprotsessi integreerimine ja protsessi tõhusus peaaegu süsinikuheiteta terasetootmises;

d)	terase tootmise vahendite hooldamine ja töökindlus;

e)	terase ringlussevõetavuse, ringlussevõtu ja korduskasutamise suurendamise ning ringmajanduse väljaarendamise tehnoloogiad;

f)	terasetootmise energiatõhususe suurendamise tehnoloogiad heitsoojuse taaskasutuse, energiakao vältimise, hübriidküttetehnoloogia ja energiajuhtimislahenduste abil;

g)	raua- ja terasevalmistusprotsesside uuenduslikud tehnoloogiad ja lahendused, millega edendatakse sektoritevahelisi tegevusi, ja tutvustusprojektid, millega integreeritakse süsinikuheiteta energiatootmist või aidatakse kaasa saastevaba vesiniku põhisele majandusele.

Artikkel 9

Täiustatud teraseliigid ja -rakendused

Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus keskenduvad terasekasutajate nõuetele vastamisele, et töötada välja uued peaaegu süsinikuheiteta tooted, ning uute turuvõimaluste loomisele, vähendades samal ajal heitkoguseid ja keskkonnamõju. Artiklis 8 osutatud tehnoloogiate kontekstis tegelevad teadusprojektid ühe või mitme järgmise valdkonnaga, eesmärgiga pakkuda liidus peaaegu süsinikuheiteta ja kestlikke terasetootmisprotsesse:

a)	uued täiustatud teraseliigid;

b)	terase omaduste (näiteks mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste) täiustamine, edasiseks töötlemiseks, eri rakendusteks ja eri töötingimusteks sobivuse täiustamine;

c)	kasutusea pikendamine, eelkõige parandades terase ja terasstruktuuride vastupidavust kuumusele ja korrosioonile, mehaanilisele ja termilise väsimusele ja muudele kahjulikele mõjudele;

d)	mikrostruktuuride, mehaaniliste omaduste ja tootmisprotsesside simuleerivad prognoosmudelid;

e)	terase ja muude materjalide stantsimise, keevitamise ja ühendamise tehnoloogiad;

f)	katse- ja hindamismeetodite standardimine;

g)	kõrgtehnoloogiline teras sellistes valdkondades kasutamiseks nagu liikuvus, sh kestlikkus, ökodisainimeetodid, moderniseerimine, kergdisain ja ohutuslahendused.

Artikkel 10

Ressursside säilitamine, keskkonnakaitse ja ringmajandus

Ressursside säilitamine, ökosüsteemi kaitse, ringmajandusele üleminek ning ohutusküsimused peavad olema teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse lahutamatuks osaks nii terase tootmise kui ka kasutamise valdkonnas. Teadusprojektid peaksid tegelema ühe või mitme järgmise valdkonnaga:

a)	eri allikatest pärit vanaraua ja kõrvalsaaduste ringlussevõtu ja terasejäätmete kvaliteedi parandamise tehnoloogiad;

b)	jäätmekäitlus ning väärtusliku teisese toorme, sh räbu, taaskasutus terasetehases ja sellest väljaspool;

c)	reostustõrje ja keskkonnakaitse töökohal ja terasetehases ning nende ümbruses (gaasilised, tahked või vedelad heitmed, veemajandus, müra, lõhnad, tolm jne);

d)	teraseliikide ja monteeritavate struktuuride kavandamine, mis võimaldaksid terast ringlussevõtuks või korduskasutamiseks hõlpsalt taaskasutada;

e)	terasetootmisest lähtuvate protsessigaaside kasutamine ja heitgaaside kõrvaldamine;

f)	olelusringi hindamine ja olelusringil põhinev lähenemine terase tootmisele ja kasutamisele.“

II peatüki 4. jaosse lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Tööjõu ja töötingimuste haldamine

Teadusprojektid peaksid tegelema ühe või mitme järgmise valdkonnaga:

a)	pädevuste arendamine ja levitamine, et pidada sammu uute peaaegu süsinikuheiteta terasetootmise protsessidega, näiteks digitaliseerimisega, ning kajastada elukestva õppe põhimõtet;

b)	töötingimuste, sh tervisekaitse, ohutuse ja ergonoomika parandamine töökohal ja selle ümbruses.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Euroopa partnerlused

1. Osa teadusprogrammist, täpsemalt teadusuuringuid seoses läbimurdetehnoloogiaga CO2 heitkoguste vähendamiseks terasetööstuse sektoris võib rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 artiklis 10 ja III lisas (*1) sätestatud õigusnormide kohaselt kehtestatud Euroopa programmipartnerluste kaudu.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab Euroopa programmipartnerlus liikmesriikide varasel kaasamisel võetud algatust, milles liit koos era- ja/või avaliku sektori partneritega (näiteks tööstus, ülikoolid, teadusasutused, kohaliku, piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi avalikke teenuseid osutavad asutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas sihtasutused ja valitsusvälised organisatsioonid) kohustuvad ühiselt toetama teadusprogrammi väljatöötamist ja rakendamist. Euroopa programmipartnerlused luuakse komisjoni ja selliste avaliku ja/või erasektori partnerite vaheliste vastastikuse mõistmise memorandumite või lepinguliste kokkulepete alusel, milles täpsustatakse partnerluse eesmärgid, partnerite kohustused seoses nende rahaliste ja/või mitterahaliste panustega, peamised tulemus- ja mõjunäitajad ning saavutatavad tulemused. Need hõlmavad partnerite ja teadusprogrammiga rakendatava täiendavate teadustegevuste kindlaksmääramist.

3. Euroopa programmipartnerluste raames võidakse teadusprogrammist rahastada käesoleva jao kohaseid rahastamiskõlblikke tegevusi artiklis 30 ettenähtud vormis. Lisaks võidakse rahastada auhindade kujul.

4. Käesoleva jao kohaste tegevuste rahastamine toimub artikli 25 lõigetes 2 ja 3 osutatud konkursikutsete alusel.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).“ "

Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Sõltumatute ja kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide ametisse nimetamine

Artiklis 18, artikli 28 lõikes 2 ja artiklis 38 osutatud sõltumatute ja kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide ametisse nimetamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (*2) artiklit 237.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).“ "

8)	Artikli 41 punkt c jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 28. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

M. do C. ANTUNES

(1) 19. mai 2021. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(3) Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta otsus 2008/376/EÜ söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta (ELT L 130, 20.5.2008, lk 7).