(1)

Alates COVID-19 pandeemia puhkemisest on liikmesriikide võetud erakorralised ennetus- ja piirangumeetmed, nagu karantiin, kaugtööpoliitika rakendamine ning liikumis- ja reisipiirangud või -keelud, muutnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) liikmete ja nende asendusliikmete (edaspidi koos „hüvitise saajad“) jaoks reisimise, et koosolekutel füüsiliselt osaleda, võimatuks või väga raskeks.

(2)

Arvestades neid erandlikke asjaolusid ja tagamaks, et komitee tegevus saab institutsioonilise järjepidevuse tagamiseks toimuda igal ajal asjakohasel ja kestlikul viisil, on vaja ajutiselt teha erand nõukogu otsuse 2013/471/EL (1) artiklitest 2, 3 ja 4 seoses hüvitise saajatele päevaraha maksmise ja sõidukulude hüvitamisega. Seda erandit tuleks kohaldada üksnes ajal, mil jätkuvad liidus asetleidva COVID-19 pandeemia põhjustatud reisiraskused või füüsiliste kohtumiste sanitaarpiirangud.

(3)

Tegelikud halduskulud, mida kannab hüvitise saaja, kes osaleb kaugkoosolekul elektrooniliselt, on väiksemad kui päevaraha määr, mida praegu kohaldatakse füüsilisel koosolekutel osalemise suhtes, samas kui hüvitise saaja poolt kulutatud aeg jääb samaks. Seetõttu on asjakohane vastavalt kohandada elektroonilisel teel kaugkoosolekutel osalevatele hüvitise saajatele makstavat päevaraha.

(4)

Kui see on asjakohane, peaks komitee kehtestama üksikasjalikud normid kaugkoosolekutel osalemise eest päevaraha maksmise kohta. Nendes normides tuleks eelkõige kindlaks määrata juhtumid, kus COVID-19 või sellega seotud piirangutega seotud reisiraskused seavad ohtu võimaluse korraldada füüsilisi koosolekuid või koosolekutel füüsiliselt osaleda.

(5)

Komitee peaks esitama nõukogule korrapäraselt aruandeid käesoleva otsuse kohaldamise kohta, et nõukogu saaks hinnata selle mõju ja erandi alustingimuste jätkuvat olemasolu. Nende aruannete põhjal peaks nõukogu kaaluma asjakohaste meetmete võtmist, eelkõige otsuse 2013/471/EL tulevase põhjaliku läbivaatamise raames, mida tehakse enne komitee praeguse ametiaja lõppu,