(1)

Leedu 7. augustil 2020 esitatud taotluse alusel andis nõukogu 25. septembril 2020 Leedule finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 602 310 000 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat, et täiendada Leedu riiklikke jõupingutusi, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Leedu kasutatava laenu eesmärk oli rahastada Leedu vastuvõetud lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, nagu on osutatud nõukogu rakendusotsuse (EL) 2020/1350 (2) artiklis 3.

(3)

Oluline osa Leedu tööjõust on jätkuvalt COVID-19 puhangu tõttu halvatud. See on kaasa toonud Leedu avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses meetmetega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1350 artikli 3 punktides a ja b.

(4)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Leedu on võtnud 2020. ja 2021. aastal, et ohjeldada kõnealust puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, on avaldanud ja avaldavad endiselt ränka mõju riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta sügisprognoosis eeldati, et Leedu valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg on 2020. aasta lõpus vastavalt 8,4 % ja 47,2 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Prognoosi kohaselt on Leedu valitsemissektori eelarvepuudujääk 2021. aastal 6,0 % ja võlg 50,7 % SKPst. Komisjoni 2021. aasta talvise vaheprognoosi järgi peaks Leedu SKP suurenema 2021. aastal 2,2 %.

(5)

11. märtsil 2021 taotles Leedu liidult lisafinantsabi 354 950 000 eurot, et täiendada jätkuvalt 2020. ja 2021. aastal võetud riiklikke meetmeid, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ja selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Eelkõige puudutab see põhjendustes 6–8 osutatud meetmeid.

(6)

Leedu kehtestas 21. juuni 2016. aasta tööseadusega nr XII-2470, mida muudeti 2020. aastal (3) ja millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1350 artikli 3 punktis a, tööandjatele toetuste maksmise kava, mille alusel kaetakse iga tööd katkestama sunnitud töötaja hinnanguline palk karantiini- ja erakorralise seisukorra perioodil. Enne 1. jaanuari 2021 võis tööandja valida, kas katta toetuse abil 70 % palgast kuni 1,5kordse miinimumpalgani või 90 % palgast (60aastaste ja vanemate töötajate puhul 100 % palgast) kuni miinimumpalgani. Alates 1. jaanuarist 2021 võib tööandja saada toetusi, et katta 100 % palgast kuni 1,5kordse miinimumpalgani. Kavas osalenud tööandjad peavad säilitama vähemalt 50 % töötajate töökohad vähemalt kolme kuu jooksul pärast palgatoetuse perioodi lõppemist.

(7)

21. juuni 2016. aasta tööseadusega nr XII-2470, mida muudeti 2020. aastal ja millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1350 artikli 3 punktis a, nähti ette ka toetuste maksmine töökatkestuselt naasvatele töötajatele (4) kuni kuus kuud pärast nende tööle naasmist. Esimese ja teise kuu jooksul pärast tööle naasmist makstava toetuse summa võib olla kuni 100 %, kolmandal ja neljandal kuul kuni 50 % ning viiendal ja kuuendal kuul kuni 30 % töötaja palgast. Seejuures kohaldatakse ülempiiri, milleks on tööandja majandustegevusest olenevalt kas miinimumpalk või kahekordne miinimumpalk. Neid toetusi võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseteks meetmeteks, kuna nende eesmärk on pakkuda palgatöötajatele sissetulekutoetust ja aidata säilitada olemasolevaid töösuhteid.

(8)

Ametiasutused on kehtestanud ka hüvitised füüsilisest isikust ettevõtjatele, sealhulgas neile, kes tegelevad põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises või põllumajanduskäitises, mille majanduslik suurus on vähemalt neli ühikut, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1350 artikli 3 punktis b. 2020. aastal seda meedet muudeti (5). 2020. aastal oli hüvitise summa 257 eurot kuus ning seda maksti karantiini- ja erakorralise seisukorra perioodil ja sellele järgneval kahel kuul. 2021. aastal on hüvitise summa 260 eurot kuus ning seda makstakse karantiini- ja erakorralise seisukorra perioodil ja sellele järgneval ühel kuul. Füüsilisest isikust ettevõtjatele makstavaid hüvitisi võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseteks meetmeteks, kuna nende eesmärk on kaitsta füüsilisest isikust ettevõtjaid või sarnase kategooria töötajaid sissetuleku vähenemise või kaotamise eest.

(9)

Leedu vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Leedu on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 1 101 607 198 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. See on järsk ja oluline suurenemine, sest see on seotud selliste olemasolevate riiklike meetmete pikendamisega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmetega, millega on hõlmatud oluline osa Leedu ettevõtjatest ja tööjõust. Leedu rahastas suurenenud kulutused 144 347 198 euro ulatuses liidu vahenditest.

(10)

Komisjon on määruse (EL) 2020/672 artikli 6 kohaselt Leeduga konsulteerinud ning veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele Leedu 11. märtsi 2021. aasta taotluses osutati.

(11)

Seetõttu tuleks Leedule anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete ja osade lõpptähtaegade, suuruse ja väljamaksmise kohta tihedas koostöös riiklike ametiasutustega.

(12)

Leedu ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(13)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(14)

Leedu peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Leedu neid kulutusi teinud.

(15)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Leedu olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,