Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon tunnistavad tingimuslikkuse põhimõtte tähtsust koordineeritud lähenemisviisi nurgakivina, mida need kolm institutsiooni järgivad eesmärgiga tugevdada ühist läbipaistvuskultuuri ning kehtestada ranged standardid läbipaistvale ja eetilisele huvide esindamisele liidu tasandil.

Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon tunnistavad, et tingimuslikkuse ja täiendavad läbipaistvusmeetmed järgmiste küsimuste osas on kooskõlas kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega, tugevdavad nende koordineeritud lähenemisviisi eesmärki ja moodustavad kindla aluse, millelt jätkata selle lähenemisviisi väljatöötamist ja täiustamist ning veelgi tugevdada eetilist huvide esindamist liidu tasandil:

—	otsustajate kohtumised registrisse kantud huvide esindajatega, kui see on asjakohane (1);

—	huvide esindajatega toimuvate kohtumiste avalikustamine, kui see on asjakohane (2);

—	töötajate, eriti nende, kes on juhtival ametikohal, kohtumised registrisse kantud huvide esindajatega (3);

—	sõnavõtud avalikel kuulamistel Euroopa Parlamendis (4);

—	kuulumine komisjoni eksperdirühmadesse ja osalemine teatavatel üritustel, foorumitel või infotundides (5);

—	pääs institutsioonide hoonetesse (6);

—	registrisse kantud huvide esindajate ürituste patrooniks olemine, kui see on asjakohane;

—

liikmesriikide poliitiline deklaratsioon tingimuslikkuse põhimõtte vabatahtliku kohaldamise kohta vastavalt liikmesriikide õigusele ja pädevusele oma alaliste esindajate ja alaliste esindajate asetäitjate kohtumiste suhtes huvide esindajatega nõukogu eesistujaks olemise ajal ja sellele eelneva kuue kuu jooksul ning muud sellest kaugemale minevad vabatahtlikud meetmed, mida liikmesriigid võtavad vastavalt oma õigusele ja pädevusele ning millest nad on teatanud.

---

(1)  Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 11 lõige 2; komisjoni 31. jaanuari 2018. aasta otsuse C(2018) 700 (Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendi kohta) artikkel 7 (ELT C 65, 21.2.2018, lk 7); Euroopa Komisjoni töömeetodite V punkt.

(2)  Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 11 lõige 3; komisjoni 25. novembri 2014. aasta otsus 2014/838/EL, Euratom komisjoni peadirektorite ning organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahelisi kohtumisi käsitleva teabe avaldamise kohta (ELT L 343, 28.11.2014, lk 19); komisjoni 25. novembri 2014. aasta otsus 2014/839/EL, Euratom komisjoni liikmete ning organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahelisi kohtumisi käsitleva teabe avaldamise kohta (ELT L 343, 28.11.2014, lk 22).

(3)  Nõukogu 6. mai 2021. aasta otsuse (EL) 2021/929, millega reguleeritakse nõukogu peasekretariaadi ja huvide esindajate vahelisi kontakte (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 19), artikkel 3; Euroopa Komisjoni töömeetodite V punkt.

(4)  Euroopa Parlamendi juhatuse 18. juuni 2003. aasta otsuse (avalike kuulamiste eeskiri) artikkel 7.

(5)  Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 35; komisjoni 30. mai 2016. aasta otsuse C(2016) 3301, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja tööks, artikkel 8; nõukogu 6. mai 2021. aasta otsuse (EL) 2021/929, millega reguleeritakse nõukogu peasekretariaadi ja huvide esindajate vahelisi kontakte (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 19), artiklid 4 ja 5.

(6)  Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 123, mida tõlgendatakse koostoimes peasekretäri 13. detsembri 2013. aasta otsusega (Euroopa Parlamendi ruumidesse sissepääsu ja sissepääsulubade väljastamise eeskiri); nõukogu 6. mai 2021. aasta otsuse (EL) 2021/929, millega reguleeritakse nõukogu peasekretariaadi ja huvide esindajate vahelisi kontakte (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 19), artikkel 6.