15.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 423/37

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2085,

14. detsember 2020,

millega muudetakse ja parandatakse rakendusmäärust (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2066 (2) on sätestatud direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud tegevusaladest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste seire ja aruandluse eeskirjad. Eelkõige on rakendusmääruses (EL) 2018/2066 sätestatud biomassist pärit heite seire eeskirjad, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/28/EÜ (3) sätestatud biomassi kasutamise eeskirjadega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001 (4) tunnistatakse direktiiv 2009/28/EÜ alates 1. juulist 2021 kehtetuks. Seepärast on asjakohane viia rakendusmääruse (EL) 2018/2066 sätted, mis käsitlevad biomassist pärit heite seiret ja aruandlust, vastavusse direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud eeskirjadega, eelkõige seoses asjakohaste mõistete ning biomassi kasutamise suhtes kohaldatavate säästlikkuse kriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidega. Kuna direktiivis (EL) 2018/2001 on sätestatud energia saamiseks kasutatavate kütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, tuleks rakendusmääruse (EL) 2018/2066 kohaseid biomassi säästlikkuse kriteeriume kohaldada üksnes juhul, kui biomassi põletatakse käitises või kui seda kasutatakse lennunduses biokütusena. Õiguskindluse huvides on vaja ka selgitada, et kui põletamiseks kasutatav biomass ei vasta säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, tuleks selles sisalduvat süsinikku käsitada fossiilse süsinikuna.

(2)

Vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/331 (5) ja komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/1842 (6) peab käitise käitaja, kes taotleb lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) tasuta eraldamist kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10a, lisama asjakohased seiresätted seiremetoodikakavasse, mille pädev asutus peab heaks kiitma. Tasuta LHÜsid saavate käitiste seirekavadesse ei ole vaja muid elemente lisada. Seetõttu ei ole enam vaja anda liikmesriikidele võimalust nõuda selliste elementide lisamist.

(3)

Üleminekuetapil, mis jääb seirekava muutmisest teatamise ja pädeva asutuse poolt uue, muudetud seirekava heakskiitmise vahele, tuleks vältida mis tahes lünki seires või vähem täpse metoodika kasutamist. Seepärast tuleks selgitada, et andmete kogumine sellel üleminekuperioodil peaks põhinema nii algsel kui ka muudetud seirekaval ning et mõlema seire tulemused tuleks säilitada.

(4)

Selleks et tagada gaasivõrku juhitava biogaasiga seotud lähtevoogude täpne seire, tuleks täiustada ja tugevdada biogaasiga seotud tegevusandmete kindlaksmääramise eeskirju. Eelkõige peaks biomassiosa määramine sõltuma käitaja poolt tegelikult ostetud biogaasist ning sama biogaasi võimalikku topeltarvestamist eri kasutajate poolt tuleks vältida. Gaasivõrgust saadava maagaasi biomassiosa määramise metoodika kasutamisel saadud kogemuste põhjal hindab komisjon kõnealuse metoodika läbivaatamise vajadust.

(5)

Lennuväljade tüüpiliste haldus- ja praktiliste menetluste tõttu on raske kindlaks teha, millise õhusõiduki pardale kütusepartii füüsiliselt tangitakse. Kuna lennukikütused vastavad ühtsetele tehnilistele kirjeldustele, on asjakohane lubada ostuandmetel põhinevat biokütuste õhusõiduki pardale tankimise seiret, tingimusel et täidetakse direktiivi (EL) 2018/2001 artiklites 29, 30 ja 31 sätestatud asjakohaseid nõudeid.

(6)

Ühtsuse huvides tuleks kasvuhoonegaaside heite andmeid ümardada samamoodi nagu ümardatakse tõendatud heitkoguseid direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 kohaselt loodud liidu registris.

(7)

Selleks et vähendada nende käitajate halduskoormust, kes kasutavad teatavaid segatud protsessimaterjale, tuleks võimaluse korral vältida anorgaanilise süsiniku (peamiselt karbonaatide kujul) ja orgaanilise süsiniku eristamist. Selleks et viia üldine laboritava kooskõlla lähtevoo eri liikide terminoloogiaga, on asjakohane lisada kõik süsinikuvormid samasse protsessiheite käsitlusviisi. Seepärast tuleks anorgaanilise süsiniku kogusisalduse ja orgaanilise süsiniku kogusisalduse eraldi käsitlemise asemel lubada võimaluse korral analüüsida materjali süsiniku kogusisaldust. Sellest tulenevalt tuleks termini „orgaaniline süsinik“ asemel kasutada terminit „mittekarbonaatne süsinik“, et viidata kõigile muudele süsinikuvormidele kui karbonaadid.

(8)

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viiendas hindamisaruandes (7) on esitatud kasvuhoonegaaside globaalse soojendamise potentsiaali uued väärtused. Selles tulenevalt tuleks ELi heitkogustega kauplemise süsteemis kasutatavad kasvuhoonegaaside globaalse soojendamise potentsiaalid viia kooskõlla kõnealuste väärtuste ja muude liidu õigusaktidega.

(9)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2018/2066 avaldamist leiti viga C2F6 heitkoguste määramiseks kasutatavas valemis. See viga tuleks parandada.

(10)

Liikmesriigid peavad direktiivi (EL) 2018/2001 võtma üle 30. juuniks 2021. Kuna rakendusmääruse (EL) 2018/2066 kohane seire ja aruandlus toimub kalendriaasta kaupa, tuleks muudatusi, mis tehakse kõnealuse määruse sätete vastavusse viimiseks direktiiviga (EL) 2018/2001, hakata kohaldama alles alates järgmise aruandeperioodi algusest, st alates 1. jaanuarist 2022. Muude muudatuste ja eespool nimetatud paranduse kohaldamise alguskuupäev peaks olema sama, mis rakendusmääruse (EL) 2018/2066 puhul, st 1. jaanuar 2021. Sellest tulenevalt tuleks 2021. aastal tekkivate heitkoguste suhtes jätkuvalt kohaldada rakendusmääruse (EL) 2018/2066 kehtivaid sätteid, mis käsitlevad biomassist pärit CO2 heite seiret ja aruandlust kooskõlas direktiiviga 2009/28/EÜ.

(11)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2018/2066 vastavalt muuta ja parandada.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2018/2066 muudatused

Rakendusmäärust (EL) 2018/2066 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 21 asendatakse järgmisega:

„(21)

„biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja nendega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev osa ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev osa;“;

b)

lisatakse järgmised punktid 21a–21e:

„(21a)

„biomasskütused“ – biomassist toodetud gaas- ja tahked kütused;

(21b)

„biogaas“ – biomassist toodetud gaaskütused;

(21c)

„jäätmed“ – jäätmed, nagu need on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1, välja arvatud ained, mida on tahtlikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks;

(21d)

„jääk“ – aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoode; selle tootmine ei ole tootmisprotsessi esmane eesmärk ja selle tootmiseks ei ole protsessi tahtlikult muudetud;

(21e)

„põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsamajanduse jäägid“ – otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsamajanduses toodetud jäägid, mis ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke;“;

c)

punkt 23 asendatakse järgmisega:

„(23)

„biokütused“ – transpordis kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist;“.

2)

Artikli 12 lõige 3 jäetakse välja.

3)

Artikli 16 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kahtluse korral kasutab käitaja või õhusõiduki käitaja ühtaegu nii muudetud kui ka algset seirekava, et teha kogu seire ja koostada aruanded mõlema kava kohaselt, ning säilitab mõlema seire tulemused.“

4)

Artikli 18 lõikesse 2 lisatakse kolmas lõik:

„Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5, tingimusel et käitajale on kättesaadav asjakohane teave põletamiseks kasutatavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide kohta.“

5)

Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõige 6:

„6.   Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.“

6)

Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.“;

b)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Biomassi heitekoefitsient võrdub nulliga. Käesoleva lõigu kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.“;

c)

lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.“;

d)

lisatakse lõige 5:

„5.   Käesolevale lõikele viitamise korral peavad põletamiseks kasutatavad biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused vastama direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.

Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsamajanduse jääkidest) toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad siiski vastama üksnes direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 10 sätestatud kriteeriumidele. Käesolevat lõiku kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks.

Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia puhul ei kohaldata direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 10 sätestatud kriteeriume.

Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud kriteeriume kohaldatakse olenemata biomassi geograafilisest päritolust.

Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõiget 10 kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis e määratletud käitise suhtes.

Vastavust direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud kriteeriumidele hinnatakse kõnealuse direktiivi artikli 30 ja artikli 31 lõike 1 kohaselt.

Kui põletamiseks kasutatav biomass ei vasta käesolevale lõikele, käsitatakse selles sisalduvat süsinikku fossiilse süsinikuna.“

7)

Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Erandina lõigetest 1 ja 2 ning artiklist 30 ei kasuta käitaja lõike 2 kohaseid analüüse ega hindamismeetodeid sellise gaasivõrgust saadud maagaasi biomassiosa määramiseks, millele on lisatud biogaasi.

Käitaja võib kindlaks määrata, et teatav kogus gaasivõrgust pärit maagaasi on biogaas, kasutades lõikes 4 sätestatud metoodikat.“;

b)

lisatakse järgmine lõige 4:

„4.   Käitaja võib biomassiosa määramiseks kasutada samaväärse energiasisaldusega biogaasi ostuaruandeid, tingimusel et käitaja esitab pädevale asutusele tõendid selle kohta, et:

a)

sama biogaasi kogust ei arvestata topelt, eelkõige et ostetud biogaasi ei kasuta väidetavalt keegi teine, muu hulgas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 12 määratletud päritolutagatise avalikustamise kaudu;

b)

käitaja ja biogaasi tootja on ühendatud samasse gaasivõrku.

Käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmise tõendamiseks võib käitaja kasutada ühe või mitme liikmesriigi loodud andmebaasis salvestatud andmeid, mis võimaldavad jälgida biogaasi ülekandeid.“

8)

Artikli 43 lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.“

9)

Artikli 47 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.“

10)

Artikkel 54 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 54

Biokütuse erisätted

1.   Segakütuste puhul võib õhusõiduki käitaja eeldada biokütuse puudumist ja kohaldada fossiilse osa standardväärtusena 100 % või määrata biokütuse osa vastavalt lõikele 2 või 3.

2.   Kui biokütused segatakse füüsiliselt fossiilkütustega ja need toimetatakse õhusõiduki juurde füüsiliselt tuvastatavate partiidena, võib õhusõiduki käitaja teha biomassiosa määramiseks artiklite 32–35 kohaseid analüüse, võttes aluseks asjakohase standardi ja kõnealustes artiklites sätestatud analüüsimeetodid, tingimusel et pädev asutus on selle standardi ja nende analüüsimeetodite kasutamise heaks kiitnud. Kui õhusõiduki käitaja tõendab pädevale asutusele, et sellised analüüsid tooksid kaasa põhjendamatud kulud või ei ole tehniliselt teostatavad, võib õhusõiduki käitaja võtta biokütuse sisalduse hindamisel aluseks ostetud fossiilkütuste ja biokütuste massibilansi.

3.   Kui ostetud biokütusepartiisid ei toimetata füüsiliselt konkreetse õhusõiduki juurde, ei kasuta õhusõiduki käitaja kasutatud kütuste biomassiosa määramiseks analüüse.

Õhusõiduki käitaja võib biomassiosa määramiseks kasutada samaväärse energiasisaldusega biokütuse ostuaruandeid, tingimusel et ta esitab pädevale asutusele tõendid selle kohta, et sama biokütuse kogust ei arvestata topelt, eelkõige et ostetud biokütust ei kasuta väidetavalt keegi teine.

Teises lõigus osutatud nõuete täitmise tõendamiseks võib käitaja kasutada direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõike 2 kohaselt loodud liidu andmebaasis salvestatud andmeid.

4.   Biokütuse heitekoefitsient võrdub nulliga.

Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse õhusõiduki käitajate poolt biokütuse põletamise suhtes artikli 38 lõiget 5.“

11)

Artikli 72 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Iga kasvuhoonegaasi – CO2, N2O ja PFCd – aastane koguheide esitatakse ümardatud CO2 või CO2(e) tonnidena. Käitise aastane koguheide arvutatakse CO2, N2O ja PFCde ümardatud väärtuste summana.“

12)

I ja X lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

13)

II, IV ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2018/2066 parandus

Rakendusmääruse (EL) 2018/2066 IV lisa punkti 8 alapunktis B parandatakse arvutusmeetodit „Arvutusmeetod B – ülepingemeetod“ järgmiselt:

1)

valem „C2F6 heitkogused [t] = CF4 heitkogused × FC2F6“ asendatakse valemiga „C2F6 heitkogused [t] = CF4 heitkogused × FC2F6“;

2)

määratlus „FC2F6 on C2F6 massiosa (t C2F6/t CF4)“ asendatakse määratlusega „FC2F6 on C2F6 massiosa (t C2F6/t CF4)“.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Artikli 1 punkte 1, 4, 10 ja 12 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2)  Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(5)  Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).

(6)  Komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1842, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses saastekvootide tasuta eraldamise kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele (ELT L 282, 4.11.2019, lk 20).

(7)  Aruande „Climate Change 2013: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Fifth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change“ 8.A liite tabeli 8.A.1 veerg „GWP 100-year“, lk 731; aruanne on kättesaadav aadressil https://www.ipcc.ch/assessment-report/ar5/.

I LISA

Rakendusmääruse (EL) 2018/2066 I ja X lisa muudetakse järgmiselt.d

1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 lisatakse järgmised alapunktid 8 ja 9:

„8)

vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mille abil hinnatakse, kas biomassi lähtevood vastavad artikli 38 lõikele 5;

9)

vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mida kasutatakse biogaasi koguste määramiseks ostuaruannete alusel vastavalt artikli 39 lõikele 4.“;

b)

punkti 2 alapunkti 2 lisatakse punktid f ja g:

„f)

vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mille abil hinnatakse, kas biokütused vastavad artikli 38 lõikele 5;

g)

vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mida kasutatakse biokütuse koguste määramiseks ostuaruannete alusel vastavalt artikli 54 lõikele 3.“

2)

X lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 alapunkti 6 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

koguheide väljendatuna ühikutes t CO2(e), sealhulgas CO2-heide biomassi lähtevoogudest, mis ei vasta artikli 38 lõikele 5;“;

b)

punkti 1 alapunkti 8 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

põletatud biomasskütuste ja vedelate biokütuste heitkogused, kogused ja energiasisaldus väljendatuna ühikutes t ja TJ ning teave selle kohta, kas sellised biomasskütused ja vedelad biokütused vastavad artikli 38 lõikele 5;“;

c)

punkti 2 muudetakse järgmiselt:

1)

alapunkt 9 asendatakse järgmisega:

„9)

CO2 koguheide tonnides, mis on eristatud lähte- ja sihtliikmesriigi põhjal, sealhulgas sellistest biokütustest tulenev CO2-heide, mis ei vasta artikli 38 lõikele 5;“;

2)

alapunkt 12 asendatakse järgmisega:

„12)

memokirjed:

a)

aruandeaasta jooksul kasutatud biokütuste kogus (tonnides või kuupmeetrites) kütuseliikide kaupa ja teave selle kohta, kas biokütused vastavad artikli 38 lõikele 5;

b)

biokütuste ja alternatiivsete kütuste alumine kütteväärtus;“.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) 2018/2066 II, IV ja VI lisa muudetakse järgmiselt.

1)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 2 esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Kui kütuseid ja põlevaid materjale, mis tekitavad CO2-heidet, kasutatakse protsessi sisendmaterjalina, kohaldatakse käesoleva lisa punkti 4.“;

b)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.   CO2 PROTSESSIHEITE ARVUTUSTEGURITE MÄÄRAMISTASANDITE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Kogu sellise CO2 protsessiheite, mille seireks kasutatakse artikli 24 lõike 2 kohast standardmeetodit, eelkõige karbonaatide lagunemisel tekkiva heite ja sellistest protsessimaterjalidest tuleneva heite, mis sisaldavad süsinikku muul kui karbonaatide kujul, sealhulgas uurea, koks ja grafiit, puhul kohaldatakse käesolevas punktis esitatud kasutatavate arvutustegurite määramistasandeid.

Segamaterjalide puhul, mis sisaldavad nii anorgaanilist kui ka orgaanilist süsinikku, võib käitaja valida, kas

—

määrata segamaterjali esialgne koguheitekoefitsient, analüüsides süsiniku kogusisaldust ning kasutades teisendustegurit ja vajaduse korral biomassiosa ning selle süsiniku kogusisaldusega seotud alumist kütteväärtust, või

—

määrata eraldi orgaanilise ja anorgaanilise aine sisaldus ning käsitleda neid kahe eraldi lähtevoona.

Karbonaatide lagunemisel tekkiva heite puhul võib käitaja valida iga lähtevoo jaoks ühe järgmistest meetoditest:

a)

meetod A (sisendmaterjalipõhine): heitekoefitsient, teisendustegur ja tegevusandmed on seotud protsessi sisendmaterjali kogusega;

b)

meetod B (toodangupõhine): heitekoefitsient, teisendustegur ja tegevusandmed on seotud protsessi toodangu kogusega.

Muu CO2 protsessiheite puhul kasutab käitaja ainult meetodit A.

4.1.   Heitekoefitsiendi määramistasandid meetodiga A

1. määramistasand: käitaja kohaldab üht järgmistest:

a)

VI lisa punkti 2 tabelis 2 nimetatud standardkoefitsiendid karbonaatide lagunemise korral või tabelites 1, 4 või 5 loetletud standardkoefitsiendid muude protsessimaterjalide puhul;

b)

muud püsiväärtused vastavalt artikli 31 lõike 1 punktile e, kui VI lisa ei sisalda kohaldatavaid väärtusi.

2. määramistasand: käitaja kohaldab riigipõhist heitekoefitsienti vastavalt artikli 31 lõike 1 punktile b või c või artikli 31 lõike 1 punktile d vastavaid väärtusi.

3. määramistasand: käitaja määrab heitekoefitsiendi vastavalt artiklitele 32–35. VI lisa punktis 2 nimetatud stöhhiomeetrilisi suhteid kasutatakse vajaduse korral koostise andmete teisendamiseks heitekoefitsientideks.

4.2.   Teisendusteguri määramistasandid meetodiga A

1. määramistasand: kasutatakse teisendustegurit 1.

2. määramistasand: karbonaate ja muud protsessist eralduvat süsinikku arvestatakse teisendusteguri abil, mille väärtus jääb 0 ja 1 vahele. Käitaja võib eeldada ühe või mitme sisendmaterjali täielikku muundumist ning lisada muundumata materjalid ja muu süsiniku järelejäänud sisendmaterjalide koguste hulka. Toodangu asjakohaste keemiliste omaduste täiendav mõõtmine tehakse vastavalt artiklitele 32–35.

4.3.   Heitekoefitsiendi määramistasandid meetodiga B

1. määramistasand: käitaja kohaldab üht järgmistest:

a)

VI lisa punkti 2 tabelis 3 nimetatud standardkoefitsiendid;

b)

muud püsiväärtused vastavalt artikli 31 lõike 1 punktile e, kui VI lisa ei sisalda kohaldatavaid väärtusi.

2. määramistasand: käitaja kohaldab riigipõhist heitekoefitsienti vastavalt artikli 31 lõike 1 punktile b või c või artikli 31 lõike 1 punktile d vastavaid väärtusi.

3. määramistasand: käitaja määrab heitekoefitsiendi vastavalt artiklitele 32–35. VI lisa punkti 2 tabelis 3 esitatud stöhhiomeetrilisi suhteid kasutatakse koostise andmete teisendamiseks heitekoefitsientideks eeldusel, et kõik asjakohased metallioksiidid on saadud vastavatest karbonaatidest. Selleks võtab käitaja arvesse vähemalt CaO ja MgO ning tõendab pädevale asutusele, millised metallioksiidid on veel toorainetes karbonaatidega seotud.

4.4.   Teisendusteguri määramistasandid meetodiga B

1. määramistasand: kasutatakse teisendustegurit 1.

2. määramistasand: asjakohaste metallide mittekarbonaatsete ühendite kogus tooraines, sealhulgas põletusahju tolm ja lendtuhk või muud juba kaltsineeritud materjalid, kajastub teisendustegurites väärtusega 0 kuni 1, kus väärtus 1 vastab tooraine karbonaatide täielikule muundumisele oksiidideks. Protsessi sisendmaterjali asjakohaste keemiliste omaduste täiendav mõõtmine tehakse vastavalt artiklitele 32–35.

4.5.   Alumise kütteväärtuse (AKV) määramistasandid

Vajaduse korral määrab käitaja protsessimaterjali alumise kütteväärtuse, kasutades käesoleva lisa punktis 2.2 määratletud määramistasandeid. Alumist kütteväärtust ei loeta oluliseks minimaalsete lähtevoogude puhul või juhul, kui materjal ilma muid kütuseid lisamata ei põle. Kahtluse korral peab käitaja küsima pädevalt asutuselt kinnitust selle kohta, kas alumise kütteväärtuse seiret tuleb teha ja selle kohta aruanne esitada.

4.6.   Biomassiosa määramistasandid

Vajaduse korral määrab käitaja protsessimaterjalis sisalduva süsiniku biomassiosa, kasutades käesoleva lisa punktis 2.4 määratletud määramistasandeid.“;

c)

punkt 5 jäetakse välja.

2)

IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 alapunkti C.2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Erandina II lisa punktist 4 arvutatakse CO2 protsessiheide, mis tekib uurea kasutamisest suitsugaasivoo puhastamisel, vastavalt artikli 24 lõikele 2, kohaldades järgmisi määramistasandeid.“;

b)

punkti 4 alapunkt B asendatakse järgmisega:

„B.   Konkreetsed seire-eeskirjad

Metallimaakide särdamisel ja paagutamisel ning känkimisel tekkivate heitkoguste seireks võib käitaja valida massibilansi meetodi vastavalt artiklile 25 ja II lisa punktile 3 või kasutada standardmeetodit vastavalt artiklile 24 ja II lisa punktidele 2 ja 4.“;

c)

punkti 9 muudetakse järgmiselt:

1)

alapunkt A asendatakse järgmisega:

„A.   Kohaldamisala

Käitaja võtab arvesse vähemalt järgmisi võimalikke CO2-heite allikaid: lubjakivi kaltsineerimine toorainetes, tavalised fossiilsed põletusahjukütused, alternatiivsed fossiilsed põletusahjukütused ja toorained, biomassil põhinevad põletusahjukütused (biomassijäätmed), muud kütused kui põletusahjukütused, lubjakivi ja kiltkivi mittekarbonaatse süsiniku sisaldus ning heitgaaside puhastamiseks kasutatavad toorained.“;

2)

alapunkti B teine lõik asendatakse järgmisega:

„Protsessist eemaldatud tolmu ja toorainetes sisalduva mittekarbonaatse süsinikuga seotud CO2 heitkogused lisatakse vastavalt käesoleva punkti alapunktidele C ja D.“;

3)

alapunkti D teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Erandina II lisa punktist 4 kohaldatakse järgmisi heitekoefitsiendi määramistasandeid.

1. määramistasand: mittekarbonaatse süsiniku sisaldus vastavas tooraines määratakse tööstusharu parima tava suuniste alusel.

2. määramistasand: mittekarbonaatse süsiniku sisaldus vastavas tooraines määratakse vähemalt üks kord aastas vastavalt artiklitele 32–35.

Erandina II lisa punktist 4 kohaldatakse järgmisi teisendusteguri määramistasandeid.

1. määramistasand: kohaldatakse teisendustegurit 1.

2. määramistasand: teisendusteguri arvutamisel lähtutakse tööstusharu parimast tavast.“;

d)

punkti 10 muudetakse järgmiselt:

1)

alapunkti B esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Põlemisel eralduva heite seire toimub vastavalt käesoleva lisa punktile 1. Toorainete protsessiheite seire toimub vastavalt II lisa punktile 4. Alati tuleb arvesse võtta kaltsium- ja magneesiumkarbonaate. Muid karbonaate ning mittekarbonaatset süsinikku tooraines tuleb arvesse võtta, kui need on olulised heite arvutamise seisukohalt.“;

2)

lisatakse alapunkt C:

„C.   Tooraines olevast mittekarbonaatsest süsinikust tulenev heide

Käitaja määrab vähemalt põletusahjus kasutatavas lubjakivis, põlevkivis või alternatiivses tooraines sisalduvast mittekarbonaatsest süsinikust tulenevad heitkogused vastavalt artikli 24 lõikele 2.

Erandina II lisa punktist 4 kohaldatakse järgmisi heitekoefitsiendi määramistasandeid.

1. määramistasand: mittekarbonaatse süsiniku sisaldus vastavas tooraines määratakse tööstusharu parima tava suuniste alusel.

2. määramistasand: mittekarbonaatse süsiniku sisaldus vastavas tooraines määratakse vähemalt üks kord aastas vastavalt artiklitele 32–35.

Erandina II lisa punktist 4 kohaldatakse järgmisi teisendusteguri määramistasandeid.

1. määramistasand: kohaldatakse teisendustegurit 1.

2. määramistasand: teisendusteguri arvutamisel lähtutakse tööstusharu parimast tavast.“;

e)

punkti 11 alapunkti B esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Põlemisel, sealhulgas suitsugaaside puhastamisel eralduva heite seire toimub vastavalt käesoleva lisa punktile 1. Toorainete protsessiheite seire toimub vastavalt II lisa punktile 4. Karbonaatidest tuleb arvesse võtta vähemalt CaCO3, MgCO3, Na2CO3, NaHCO3, BaCO3, Li2CO3, K2CO3, ja SrCO3. Kasutatakse ainult meetodit A. Muudest protsessimaterjalidest, sealhulgas koksist, grafiidist ja söetolmust tuleneva heite seire toimub vastavalt II lisa punktile 4.“;

f)

punkti 12 muudetakse järgmiselt:

1)

alapunkt A asendatakse järgmisega:

„A.   Kohaldamisala

Käitaja võtab arvesse vähemalt järgmisi võimalikke CO2-heite allikaid: põletusahjukütused, tooraines sisalduva lubjakivi, dolomiidi ja muude karbonaatide kaltsineerimine, lubjakivi ja muud karbonaadid õhusaasteainete vähendamiseks ja muude suitsugaaside puhastamiseks, poorsuse tekitamiseks kasutatavad fossiilsed/biomassil põhinevad lisaained, sealhulgas polüstürool, paberitööstuse jäägid või saepuru, savis ja muudes toorainetes sisalduv mittekarbonaatne süsinik.“;

2)

alapunkti B esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Põlemisel, sealhulgas suitsugaaside puhastamisel eralduva heite seire toimub vastavalt käesoleva lisa punktile 1. Toorainejahu komponentidest ja lisaainetest tuleneva protsessiheite seire toimub vastavalt II lisa punktile 4. Puhastatud või sünteetilisest savist toodetud keraamika puhul võib käitaja kasutada nii meetodit A kui ka meetodit B. Töötlemata savist toodetud keraamika puhul ja alati, kui kasutatakse märkimisväärse mittekarbonaatse süsiniku sisaldusega savi või lisaaineid, kasutab käitaja meetodit A. Alati tuleb arvesse võtta kaltsiumkarbonaate. Muid karbonaate ning mittekarbonaatset süsinikku tooraines tuleb arvesse võtta, kui need on olulised heite arvutamise seisukohalt.“

3)

VI lisa tabel 6 asendatakse järgmisega:

„Tabel 6

Globaalse soojendamise potentsiaal

Gaas

Globaalse soojendamise potentsiaal

N2O

265 t CO2(e)/t N2O

CF4

6 630 t CO2(e)/t CF4

C2F6

11 100 t CO2(e)/t C2F6“