KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/2015,

21. august 2020,

millega täpsustatakse läänepiirkonna vetes teatava püügitegevuse suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikuks 2021–2023

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008, (1) eelkõige selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) eesmärk on kaotada järk-järgult tagasiheide kogu liidu kalanduses, kehtestades selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(2)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 9 on sätestatud asjaomases geograafilises piirkonnas teatavate liikide püügi suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid sisaldavate mitmeaastaste kavade vastuvõtmine.

(3)	Sellistes mitmeaastastes kavades täpsustatakse lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning võidakse anda komisjonile õigus neid üksikasju liikmesriikide välja töötatud ühiste soovituste alusel veelgi täpsustada.

(4)

Määrusega (EL) 2019/472 on kehtestatud läänepiirkonna vetes püütavate kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava. Kõnealuse määruse artikliga 13 on antud komisjonile õigus võtta kõikide läänepiirkonna vetes esinevate liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust, liikmesriikide koostatud ühiste soovituste alusel vastu kõnealust määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, täpsustades lossimiskohustust puudutavad üksikasjad, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktides a–e.

(5)

Loodepiirkonna vete kalavarude majandamise otsese huviga liikmesriikide – Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaade ja Ühendkuningriigi (3) – ühisele soovitusele tuginedes täpsustatakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 (4) loodepiirkonna vete teatavate põhjalähedaste liikide püügi suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikuks 2020–2021.

(6)

Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa ja Madalmaad esitasid pärast loodepiirkonna vete nõuandekomisjoni ja pelaagiliste liikide nõuandekomisjoniga konsulteerimist 5. mail 2020 komisjonile loodepiirkonna vete teatava püügiga seotud 2021.–2023. aasta tagasiheitekava puudutava ühise soovituse. Liikmesriigid vaatasid ühise soovituse läbi 29. juulil 2020.

(7)

Edelapiirkonna vete kalavarude majandamise otsese huviga liikmesriikide – Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaad ja Portugal – ühisele soovitusele tuginedes täpsustatakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2237 (5) edelapiirkonna vete teatavate põhjalähedaste liikide püügi suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikuks 2020–2021.

(8)

Pärast edelapiirkonna vete nõuandekomisjoni ja pelaagiliste liikide nõuandekomisjoniga konsulteerimist 24. aprillil 2020 esitasid Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaad ja Portugal komisjonile 5. mail 2020 edelapiirkonna vete teatava püügiga seotud 2021.–2023. aasta tagasiheitekava puudutava ühise soovituse. Liikmesriigid vaatasid ühise soovituse läbi 16. juulil 2020.

(9)

Asjaomased teadusasutused esitasid teaduslikku teavet, mille vaatas läbi kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) (6). Komisjon esitas asjaomased meetmed liikmesriigi esindajatest koosnevale ekspertide töörühmale 28. juulil 2020 toimunud kohtumisel, kus Euroopa Parlament osales vaatlejana.

(10)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 kohaselt kaalus komisjon nii STECFi hinnangut kui ka seda, et liikmesriigid peavad tagama lossimiskohustuse täieliku rakendamise. Mitmel juhul on esitatud uusi tõendeid, kuid STECF on seisukohal, et esitatud teavet tuleb täiendada. Sellistel juhtudel on asjakohane kehtestada ajutised erandid. Kalapüügi jätkumisel andmed täienevad ja STECFi seisukohti võetakse nende kogumisel arvesse.

(11)

Liikmesriikide piirkondlikud rühmad on põhjendanud enamikku oma vähese tähtsusega erandi taotlustest soovimatu püügi käitlemisega potentsiaalselt kaasneva kulude suurenemisega. Liikmesriikide esitatud asjaomase teabe kvaliteet on paranenud. STECF märgib siiski, et andmed vajavad veel täiendamist ning et soovimatu püügi vähendamiseks peaks ennekõike parandama selektiivsust. Seega tuleks kehtestada sellistel juhtudel erandeid juhtumipõhiselt 1 või 2 aastaks. Liikmesriigid peaksid esitama käimasolevatest katsetest ja teadusuuringutest saadavaid lisaandmeid.

(12)	Loodepiirkonna vetes tuleks kohaldada järgmisi kõrgel ellujäämismääral põhinevaid lossimiskohustuse erandeid.

(13)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti b kohaselt ette ellujäämismääral põhinev erand Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 6. ja 7. alapiirkonnas norra salehomaari lõkspüüniste, püüniste või mõrdadega püügi suhtes. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF hindas liikmesriikide varasematel aastatel esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (7) et erand on õigustatud. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks kõnealune erand säilitada.

(14)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand norra salehomaari suhtes, mis on püütud ICESi 7. alapiirkonnas põhjatraalidega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm, ning norra salehomaari suhtes, mis on püütud põhjatraalidega, mille võrgusilma suurus on 70–99 mm ja millele lisaks kasutatakse selektiivseid püügivahendeid (TRI ja TR2 rühma püügivahendid). Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF vaatas varasematel aastatel liikmesriikide esitatud tõendid läbi ja jõudis järeldusele, (8) et selektiivtraaliga tehtud ellujäämusuuring andis piisavalt andmeid, kuid keeruline on hinnata üldmõju, mida avaldab norra salehomaari ulatuslik püük muude püügivahenditega. STECF märkis, et kui eeldada suhteliselt kõrget ellujäämismäära kõigi püügivahendite korral, on selle püügiviisi suhtes kohaldatav tagasiheitemäär suhteliselt madal. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks kõnealune erand Keldi mere kaitsevööndi ja Iiri mere püügivahendite eripäradega säilitada.

(15)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand norra salehomaari suhtes, mis on püütud kuni 12 meremiili kaugusel rannikust ICESi 6.a rajoonis traallaudadega traalidega, mille võrgusilma suurus on 80–110 mm, ja millele lisaks kasutatakse selektiivseid püügivahendeid. Liige taotles erandi säilitamist. STECF analüüsis liikmesriikide varasematel aastatel esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (9) et ellujäämusuuring on usaldusväärne ja näitab suhteliselt kõrget ellujäämismäära. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks kõnealune erand säilitada.

(16)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku merikeele suhtes, mis on püütud 80–99 mm võrgusilmaga traallaudadega põhjatraaliga ICESi 7.d rajoonis kuue meremiili piires rannikust ja väljaspool kindlaks tehtud noorkala kasvualasid. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF hindas varasematel aastatel liikmesriikide esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (10) et tõendid on piisavad. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks kõnealune erand säilitada.

(17)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand kõigi püügivahenditega ICESi 6. ja 7. alapiirkonnas püütud railaste suhtes. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud uusi tõendeid ja jõudis järeldusele, (11) et ellujäämus on liikide ja püügipiirkondade arvestuses erinev. STECF märkis, et käimas on projektid, mis peaksid andma kõnealust erandit puudutavat kasulikku teavet. See järeldus kehtib kägurai (Leucoraja naevus) kohta. STECF märkis, et tõendusandmed näitasid kägurai madalamat ellujäämismäära. Liikmesriigid peaksid esitama nende uuringutega saadava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt iga aasta 1. mail.

(18)

Delegeeritud määrusega (EL) 2019/2239 nähakse ette ellujäämismääral põhinev erand ICESi 7.a–7.k rajoonis püütud atlandi merilesta suhtes, mis on püütud piimtraale kasutavate kalalaevadega, mille mootorivõimsus on maksimaalselt 221 kW ja pikkus maksimaalselt 24 m, kui püük toimub 12 meremiili kaugusel rannikust ja traalimine ei kesta üle 90 minuti, ning piimtraale kasutavate kalalaevadega, mille mootori võimsus on üle 221 kW ja millel kasutatakse ülesveetavaid võrgutrosse või merepõhjaorganismide väljalaske paneeli. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud uusi tõendeid ja jõudis järeldusele, (12) et tagasiheite ellujäämushinnangud on püügireiside arvestuses erinevad ning tõendid ICESi 7.h, 7.j ja 7.k rajooni kohta ei ole piisavad. Neil asjaoludel tuleks erand säilitada üksnes ICESi 7.a–7.g rajoonis püütud atlandi merilesta suhtes. Asjaomased liikmesriigid peaksid esitama tõendid esimesel võimalusel, kuid hiljemalt iga aasta 1. mail. Komisjon märgib samuti, et liikmesriigid võtsid ühises soovituses kohustuse esitada kokkulepitud tegevuskava elluviimise ajakava järgmises aastaaruandes 1. maiks 2021.

(19)

Delegeeritud määrusega (EL) 2019/2239 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand ICESi 7.d–7.g rajoonis abarate või traallaudadega traalidega püütud merilesta suhtes. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF analüüsis liikmesriikide varasematel aastatel esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (13) et ellujäämusuuring on usaldusväärne ja näitab suhteliselt kõrget ellujäämismäära. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks kõnealune erand säilitada.

(20)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähakse ette ellujäämismääral põhinev erand ICESi 7.d rajoonis põhjanoodaga püütud atlandi merilesta suhtes. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF analüüsis varasematel aastatel liikmesriikide esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (14) et ellujäämismäärade uuringu andmed ja nende põhjal saadud ellujäämushinnangud kõnealuse püügi kohta on usaldusväärsed. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks kõnealune erand säilitada.

(21)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand loodepiirkonna vetes (ICESi 5., 6. ja 7. alapiirkond) lõkspüüniste, püüniste või mõrdadega püütud liikide suhtes. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. Liikmesriigid esitasid teaduslikud tõendid, näitamaks kõnealuses piirkonnas püütud liikide tagasiheite kõrget ellujäämismäära. STECF analüüsis varasematel aastatel esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (15) et mõrdade ja püünistega püügi puhul on liikide ellujäämus tagasiheitel tõenäoliselt märkimisväärselt suur. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks see erand säilitada.

(22)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1393/2014 (16) nähti ette ellujäämismääral põhinev erand ICESi 6. alapiirkonnas seinnoodaga teatud tingimustel püütud makrelli ja heeringa suhtes. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF vaatas varasematel aastatel esitatud tõendid läbi ja jõudis järeldusele, (17) et ellujäämismäär oleneb kalade võrku kogumise ajast ja nende tihedusest võrgus, mis on sellisel püügil tavaliselt väiksed. Eeldusel, et ellujäämusuuringu tulemused on esinduslikud ja iseloomustavad kutselise püügitegevuse ellujäämismäärasid, on võrgust vette tagasi lastud kalade ellujäämismäär makrelli puhul tõenäoliselt ligikaudu 70 %. Tihedused oleksid ka väiksemad sellest tihedusest, mille puhul täheldati heeringa suremuse suurenemist. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks see erand käesolevas määruses säilitada.

(23)

Delegeeritud määruses (EL) nr 1393/2014 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand ICESi 7.e ja 7.f rajoonis pelaagiliste liikide püügil ringnoodaga püütud makrelli ja heeringa suhtes, mille suhtes ei kohaldata püügikvoote. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF vaatas läbi liikmesriikide varasematel aastatel esitatud tõendid ja jõudis järeldusele, (18) et ellujäämismäärad on tõenäoliselt sarnased seinnoodapüügi ellujäämismääradega ning toetavad tõendid sarnanevad tõenditega, millega põhjendatakse eelmistes tagasiheitekavades ette nähtud teisi erandeid. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks erand säilitada.

(24)	Edelapiirkonna vetes tuleks kohaldada järgmisi kõrgel ellujäämismääral põhinevaid lossimiskohustuse erandeid.

(25)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2237 nähti ette lossimiskohustuse erand ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas põhjatraalidega püütud norra salehomaari suhtes ning ICESi 9.a rajoonis käsitööndusliku püügivahendiga voracera püütud besuugo suhtes. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF hindas norra salehomaarile tehtud erandit eelmistel aastatel ja jõudis järeldusele, (19) et tõendid on piisavad. STECF jõudis varasemate besuugot käsitlevate hindamiste tulemusel järeldusele, (20) et uuringud andsid besuugo ellujäämise kohta piisavalt usaldusväärseid teaduslikke tõendeid. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks need kaks erandit säilitada.

(26)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2237 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas kõigi püügivahenditega püütud railaste suhtes. Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid uusi tõendeid. STECF jõudis järeldusele, (21) et andmelünkade täitmiseks on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, millega seotud paljud projektid on veel pooleli. Andmeid on siiski vaja veel täiendada. Otsese majandamishuviga liikmesriigid peaksid esitama käimasolevatest projektidest saadavad täiendavad teaduslikud tõendid esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. mail 2022. Seega tuleks see erand säilitada.

(27)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2237 tehti erand ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas abaratega püütud ning ICESi 8. alapiirkonnas põhjatraalidega püütud kägurai suhtes. Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid uusi tõendeid. STECF analüüsis tõendeid ja märkis, (22) et andmelünkade täitmiseks on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi ning et käimasolevate projektide arv on märkimisväärne. Andmeid on siiski vaja veel täiendada. Võttes arvesse, et varem olid kägurai ellujäämismäärad madalamad kui muude railaste puhul, tuleks erandit kohaldada kuni 31. detsembrini 2022 ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas abaratega püütud kägurai suhtes ning kuni 31. detsembrini 2021 ICESi 8. alapiirkonnas põhjatraalidega püütud kägurai suhtes. Liikmesriigid peaksid esimesel võimalusel esitama käimasolevatest projektidest saadava täiendava teadusliku teabe.

(28)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2237 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand besuugo suhtes, mis on püütud käsitööndusliku püügivahendiga voracera ICESi 9.a rajoonis ning õngekonksude ja -nööridega ICESi 8. ja 10. alapiirkonnas ning ICESi 9.a rajoonis. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist ja esitasid uusi tõendeid. Andmeid on siiski vaja veel täiendada. STECF märkis, (23) et mitu aastateks 2019–2020 kavandatud ellujäämust käsitlevat teadusprojekti jäi materjali hankimisega seotud takistuste tõttu lõpule viimata. Erandi võib kehtestada kuni 31. detsembrini 2022. Otsese majandamishuviga liikmesriigid peaksid esitama erandit toetava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. mail 2022.

(29)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1394/2014 (24) nähti ette kõrgel ellujäämismääral põhinev erand anšoovise, stauriidi ja makrelli väikesemahulise seinnoodapüügi puhul tingimusel, et võrku ei hiivata täielikult pardale. Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid uusi tõendeid. STECF märkis, (25) et tõendid näitasid anšoovise, stauriidi ja makrelli kõrget ellujäämismäära, kui vabastamisega seotud võrku kogumise aeg on hinnanguliselt alla viie minuti, mis on hinnanguline võrku kogumise aeg tegelikes püügitingimustes. Seega tuleks erand säilitada.

(30)	Loodepiirkonna vete suhtes tuleks kohaldada lossimiskohustuse järgmisi vähese tähtsusega erandeid.

(31)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette lossimiskohustuse vähese tähtsusega erandid teatud püügitegevuse suhtes. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF analüüsis varasematel aastatel liikmesriikide esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (26) et väited soovimatu püügi käitlemise ebaproportsionaalsete kulude kohta on põhjendatud. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, on asjakohane säilitada vähese tähtsusega erandid:

—

merlangi puhul, mis on püütud ICESi 7.b–7.k rajoonis laevadega, mis kasutavad 80 mm või suurema võrgusilmaga põhjatraale ja nootasid (OTB, OTT, OT, PTB, PT, SSC, SDN, SPR, SX, SV, TBN, TBS, TB, TX), pelaagilisi traale (OTM, PTM) ja piimtraale (BTT), mille võrgusilma suurus on 80–119 mm (BT2).

Käesolevas taandes sätestatud erandit kohaldatakse kuni 2021. aasta detsembrini, võttes arvesse STECFi üldist tähelepanekut merlangi üldise kaitsestaatuse kohta ICESi alapiirkondades 7.b–k. Asjaomased liikmesriigid peaksid esitama lisateabe saagi koostise kohta hiljemalt 1. maiks 2021;

—	hariliku merikeele puhul, mis on püütud ICESi 7.d–7.g rajoonis laevadega, mis kasutavad hariliku merikeele püügiks abaraid ja nakkevõrke;

—	hariliku merikeele puhul, mis on püütud ICESi 7.d–7.h rajoonis laevadega, mis kasutavad TBB-tüüpi püügivahendit, mille võrgusilma suurus on 80–119 mm ja millel on selektiivsust suurendav varustus (flaami paneel).

(32)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette vähese tähtsusega erand kilttursa puhul, mis on püütud ICESi 7.b, 7.c ja 7.e–7.k rajoonis laevadega, mis kasutavad põhjatraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF (27) vaatas läbi liikmesriikide esitatud uued tõendid ja jõudis järeldusele, et kilttursk on selles piirkonnas kõrge riskitasemega püüki piirav liik. STECF märkis ka seda, et tursa ja merlangi arvukus on Keldi meres märkimisväärselt kahanenud, ning soovitas nende liikide soovimatu püügi taset alandada. Seega võib erandi kehtestada põhjatraalide suhtes, mille püügivahendi võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm, ja nootade suhtes (välistades piimtraalid), kui püügi sihtliik on norra salehomaar; laevade suhtes, mis kasutavad norra salehomaari püügiks vähemalt 80 mm võrgusilmaga püügivahendit, kui püügi sihtliik on norra salehomaar, ja flaami paneeliga varustatud piimtraalide suhtes, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm. See erand tuleks säilitada kuni 31. detsembrini 2022.

(33)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette vähese tähtsusega erand põhjalähedaste liikide segapüügi puhul ICESi 7.a rajoonis piimtraale kasutavate laevadega, mille sihtliik on põhjamere garneel. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF vaatas läbi varasematel aastatel liikmesriikide esitatud tõendid ja jõudis järeldusele, (28) et kõnealuse püügi puhul kehtiva erandiga seotud teave on hästi dokumenteeritud ja et tõenäoliselt iseloomustab Põhjamere püük Iiri mere püüki. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks erand säilitada.

(34)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette vähese tähtsusega erand hirvkala puhul, mis on püütud põhjatraale kasutavate laevadega ICESi 7.b, 7.c ja 7.f–7.k rajoonis. Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist. STECF vaatas liikmesriikide esitatud uued tõendid läbi ja jõudis järeldusele, (29) et kõnealuse püügi puhul soovimatu saagi käitlemise ja hoiustamisega seotud kulude suurenemise kohta on tõendeid. Selektiivsuse parandamine peaks siiski olema prioriteet. Erand tuleks säilitada kuni 31. detsembrini 2022. Asjaomased liikmesriigid peaksid esitama seda erandit toetavad lisatõendid esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2022. aasta maiks.

(35)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette vähese tähtsusega erand kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema megrimi puhul, mis on püütud laevadega, mis kasutavad 80–119 mm võrgusilmaga piimtraale ICESi 7. alapiirkonnas ja mis kasutavad teatud eritingimuste korral põhjatraale. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud uusi andmeid ja jõudis järeldusele, (30) et soovimatu saagi käitlemisega kaasnev kulude suurenemine on täheldatav. Erand tuleks säilitada kaheks aastaks lisatäpsustustega, et võimaldada andmete täiendamist. Asjaomased liikmesriigid peaksid esitama seda erandit toetavad lisatõendid esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2021. aasta mais.

(36)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette vähese tähtsusega erand hariliku merikeele puhul, mis on püütud ICESi 7.a, 7.j ja 7.k rajoonis laevadega, mis kasutavad suurema selektiivsusega (flaami paneelidega) piimtraale, mille võrgusilma suurus on 80–119 mm. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud uusi tõendeid ja jõudis järeldusele, (31) et püügivahendite kohta on vaja täiendavaid tehnilisi andmeid. Erand tuleks säilitada kaks aastat, kuid ainult ICESi 7.a rajooni puhul, ning liikmesriigid peaksid esitama erandit toetavad tõendid esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks 2022.

(37)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette vähese tähtsusega erand põhjaatlandi hõbekala puhul, mis on püütud ICESi 5.b rajoonis ja 6. alapiirkonnas laevadega, mis kasutavad vähemalt 100 mm võrgusilmaga põhjatraale. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud uusi tõendeid ja jõudis järeldusele, (32) et soovimatu saagi käitlemise ja hoiustamisega seotud kulude suurenemise kohta on tõendeid. Erand tuleks säilitada kaheks aastaks ja liikmesriigid peaksid esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. mail 2022, esitama seda erandit toetavad lisatõendid.

(38)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette vähese tähtsusega erand hariliku makrelli ja stauriidi puhul, mis on püütud ICESi 6. alapiirkonnas ja ICESi 7.b–7.k rajoonis põhjalähedaste liikide segapüügil laevadega, mis kasutavad põhjatraale, nootasid ja piimtraale. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud tõendeid ja jõudis nii nagu ka varasemate hindamiste puhul järeldusele, et soovimatu saagi käitlemise ja hoiustamisega seotud kulude suurenemise kohta on tõendeid. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks erand säilitada kaheks aastaks ja liikmesriigid peaksid esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. mail 2022, esitama seda erandit toetavad lisatõendid.

(39)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2239 nähti ette vähese tähtsusega erand kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema kilttursa puhul, mis on püütud ICESi 6.a rajoonis Šotimaa lääneranniku vetes norra salehomaari püügil laevadega, mis kasutavad kuni 119 mm võrgusilma suurusega põhjatraale. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud tõendeid ja märkis, (33) et STECFi aruande 19-08 järeldused kehtivad endiselt ning väited ebaproportsionaalsete kulude kohta paistavad olevat põhjendatud. Võttes arvesse kõnealuse püügipiirkonna soovimatu püügi praegust taset, tuleks erand säilitada, kuid üksnes väga selektiivseid püügivahendeid kasutavate laevade suhtes.

(40)

Delegeeritud määruses (EL) nr 1393/2014 nähti ette vähese tähtsusega erandid järgmise pelaagilise püügi korral:

—	põhjaputassuu püük tööstusliku pelaagilise püügi traaleriga, millega püütakse kõnealuseid liike ICESi 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ning töödeldakse neid liike pardal surimiks;

—	pikkuim-tuuni püük kaksiktraalnoodaga ICESi 7. alapiirkonnas, kui sihtliik on kõnealune liik;

—	makrelli, stauriidi, heeringa ja merlangi püük ICESi 7.d rajoonis kuni 25 m kogupikkusega pelaagilise püügi traaleritega, millega kasutatakse pelaagilisi traale.

(41)

Liikmesriigid taotlesid vähese tähtsusega erandi säilitamist põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) suhtes, kui püük toimub tööstusliku pelaagilise püügi traaleriga, millega püütakse kõnealuseid liike ICESi 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ning töödeldakse neid liike pardal surimiks; STECF analüüsis ja toetas erandit varasematel aastatel (34) ning see nähti ette selektiivsuse parandamise keerukuse tõttu. Võttes arvesse, et kalapüügitingimused ei ole muutunud, tuleks erandid säilitada. Liikmesriigid peaksid esitama 1. maiks 2023 tõendid püügitavade kohta.

(42)

Liikmesriigid taotlesid vähese tähtsusega erandi säilitamist pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) suhtes kaksiktraalnoodaga (PTM) püügil ICESi 7. alapiirkonnas, kui sihtliik on pikkuim-tuun. STECF analüüsis eelmisel aastal liikmesriikide esitatud tõendeid soovimatu saagi hoiustamise ja käitlemisega seotud ebaproportsionaalsete kulude kohta ning jõudis järeldusele, (35) et taotlus on seotud turustatava saagi vähenemisega. Liikmesriikide väitel kaasnevad kulud hoiustamise ja käitlemisega merel ja kaldal. Võttes arvesse, et kalapüügitingimused ei ole muutunud, tuleks erandid säilitada. Liikmesriigid peaksid esitama 1. maiks 2023 tõendid püügitavade kohta.

(43)

Liikmesriigid taotlesid vähese tähtsusega erandi säilitamist makrelli, stauriidi, heeringa ja merlangi suhtes, mida püütakse ICESi 7.d rajoonis kuni 25 m kogupikkusega pelaagilise püügi traaleritega, millega kasutatakse traalnootasid. STECF analüüsis varasematel aastatel liikmesriikide esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (36) et ebaproportsionaalsetel kuludel põhinevat erandit toetavad kvalitatiivsele analüüsile tuginevad põhjendatud väited. Võttes arvesse, et kalapüügitingimused ei ole muutunud, tuleks erandid säilitada. Liikmesriigid peaksid esitama 1. maiks 2023 tõendid püügitavade kohta.

(44)	Edelapiirkonna vete suhtes tuleks kohaldada lossimiskohustuse järgmisi vähese tähtsusega erandeid.

(45)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2237 nähti ette vähese tähtsusega erand järgmise suhtes:

—	merluusi püük traalide ja nootadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

—	hariliku merikeele püük traalidega ICESi 8.a ja 8.b rajoonis;

—	hariliku merikeele püük abarate ja nakkevõrkudega ICESi 8.a ja 8.b rajoonis;

—	limapeade püük õngekonksude ja -nööridega ICESi 10. alapiirkonnas.

(46)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2237 nähti ette vähese tähtsusega erand ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas traalide ja nootadega püütud euroopa merluusi suhtes. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF vaatas läbi liikmesriikide 2020. aastal esitatud uued tõendid. STECF jõudis järeldusele, (37) et soovimatu püügi käitlemisega kaasnevate lisakulude analüüs on kohandatud euroopa merluusi püüdvate laevastike tingimustele ja et tulemused viitavad soovimatu püügi käitlemisele ja sortimisele kuluva aja pikenemisele. Tõendid on erandi toetamiseks põhjalikud ja piisavad ning seega tuleks erand säilitada. Erand tuleks kehtestada ka euroopa merluusi ja hariliku merikeele suhtes, mis on püütud kaksiktraale ja traallaudadega traale (OTM, PTM) kasutavate laevadega.

(47)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2237 nähti ette vähese tähtsusega erand ICESi 8.a ja 8.b rajoonis piimtraalide ja põhjatraalidega püütud hariliku merikeele suhtes ning ICESi 8.a ja 8.b rajoonis abarate ja nakkevõrkudega püütud hariliku merikeele suhtes. Liikmesriigid taotlesid erandite säilitamist. STECF vaatas läbi liikmesriikide varasematel aastatel esitatud tõendid ja jõudis järeldusele, (38) et ühine soovitus hõlmas selektiivsuse suurendamise keerukust ja soovimatu saagi käitlemise ebaproportsionaalseid kulusid kinnitavaid põhjendatud väiteid. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks need vähese tähtsusega erandid seega säilitada. Erand tuleks kehtestada ka kaksiktraale ja traallaudadega traale (OTM, PTM) kasutavate laevadega püütud hariliku merikeele suhtes.

(48)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2237 nähti ette vähese tähtsusega erand ICESi 10. alapiirkonnas õngekonksude ja -nööridega püütud limapeade suhtes. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF vaatas läbi liikmesriikide varasematel aastatel esitatud tõendid ja jõudis järeldusele, (39) et esitatud teave hõlmas põhjendatud väiteid, mis kinnitavad, et selektiivsuse täiendav suurendamine on keeruline või toob kaasa ebaproportsionaalsed kulud soovimatu püügi käitlemisel. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks kõnealune erand säilitada.

(49)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2237 nähti ette vähese tähtsusega erand järgmise suhtes:

—	stauriidi püük traalide ja nootadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

—	stauriidi püük nakkevõrkudega ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0;

—	hariliku makrelli püük traalide ja nootadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

—	hariliku makrelli püük nakkevõrkudega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas ning CECAFi piirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0;

—	megrimi püük traalide ja nootadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

—	megrimi püük nakkevõrkudega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

—	merikuradi püük traalide ja nootadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

—	merikuradi püük nakkevõrkudega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas.

(50)

Delegeeritud määruses (EL) 2018/2033 nähti ette vähese tähtsusega erand järgmise suhtes:

—	anšoovise püük traalide ja nootadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

—	besuugo püük traalide ja nootadega ICESi 9.a rajoonis;

—	hariliku merikeele püük traalide ja nootadega ICESi 9.a rajoonis.

(51)

Liikmesriigid taotlesid nende erandite säilitamist ja nende kehtestamist pelaagiliste traalidega püütud merikuradi isendite suhtes. Liikmesriigid esitasid soovimatu püügi ebaproportsionaalsete kulude kohta üksikasjaliku majandusanalüüsi tulemused, mida hindas STECF (40). STECF täheldas, et kuigi uuring on üksikasjalik ja ulatuslik, ei saanud STECF selle metoodikat kirjaliku menetluse käigus täielikult hinnata. Võttes arvesse liikmesriikide esitatud teavet ja asjaolu, et STECF ei saanud uuringu metoodikat hinnata, tuleks need erandid käesolevasse määrusesse hõlmata. Liikmesriigid peaksid esitama erandit toetavad lisaandmed võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt iga aasta 1. maiks.

(52)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2237 nähti ette vähese tähtsusega erand järgmise suhtes:

—	merlangi püük traalide ja nootadega ICESi 8. alapiirkonnas;

—	merlangi püük nakkevõrkudega ICESi 8. alapiirkonnas.

(53)

Liikmesriigid taotlesid nende erandite säilitamist ja nende kehtestamist traalide ja nootadega ICESi 8. alapiirkonnas püütud merlangi suhtes ning pelaagiliste traalidega püütud merlangi suhtes. Liikmesriigid esitasid uusi tõendeid. STECF täheldas, (41) et on andmeid, mis viitavad sellele, et selektiivsuse parandamine turustatava saagi kadudeta on põhjalähedaste liikide segapüügil, mille käigus püütakse merlangi, keeruline, ning et käimas on uued uuringud. Erand tuleks kehtestada kaheks aastaks. Asjaomased liikmesriigid peaksid esitama käimasolevatest uuringutest saadava asjakohase teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt iga aasta 1. maiks.

(54)

Liikmesriigid taotlesid vähese tähtsusega erandi säilitamist ICES 8. alapiirkonnas nakkevõrkudega püütud merlangi suhtes ja esitasid uusi tõendeid. STECF jõudis järeldusele, (42) et nakkevõrkudega püügi puhul on selektiivsuse parandamine keeruline. Ebaproportsionaalseid kulusid käsitlevat teavet tuleb siiski täiendada. Erand tuleks kehtestada kaheks aastaks ja asjaomased liikmesriigid peaksid esitama lisaandmed igal aastal esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks.

(55)

Delegeeritud määruses (EL) nr 1394/2014 nähti ette vähese tähtsusega erandid järgmise suhtes:

—	põhjaputassuu püük tööstusliku pelaagilise püügi traaleriga ICESi 8. alapiirkonnas;

—	pikkuim-tuuni püük traalidega ICESi 8. alapiirkonnas;

—	anšoovise, makrelli ja stauriidi püük pelaagiliste traalidega ICESi 8. alapiirkonnas;

—	stauriidi ja makrelli püük seinnoodaga (PS) ICESi 8. alapiirkonnas.

(56)

Liikmesriigid taotlesid erandite säilitamist pelaagiliste liikide püügi suhtes. Delegeeritud määruses (EL) nr 1394/2014 nähti need erandid ette STECFi varasemate aastate positiivsele hinnangule tuginedes (43) ning need erandid kehtestati põhjendusel, et põhjaputassuu, stauriidi ja makrelli puhul on selektiivsuse parandamine keeruline ning pikkuim-tuuni ja anšoovise puhul on soovimatu saagi käitlemise kulud suured. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks erand säilitada.

(57)	Uutele ühistele soovitustele tuginedes on asjakohane tunnistada kehtetuks delegeeritud määrus (EL) 2019/2239 ja delegeeritud määrus (EL) 2019/2237 ning asendada need uue määrusega.

(58)	Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Lossimiskohustuse rakendamine

Loodepiirkonna vetes (ICESi 5. (välja arvatud rajoon 5a ja ainult rajooni 5b liidu veed), 6. ja 7. alapiirkonnas) ning edelapiirkonna vetes (ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas (Assooride ümbruse veed) ning CECAFi piirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (Madeira ja Kanaari saarte ümbruse veed)) kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust põhjalähedaste ja pelaagiliste liikide püügi suhtes vastavalt käesolevale määrusele ajavahemikul 2021–2023.

Artikkel 2

Mõisted

1. „flaami paneel“ (ingl k Flemish panel) – piimtraali viimase silmarea kokkutõmmatud osa, mille:

—	tagumine pool on noodapära külge vahetult kinnitatud;

—	ülemine ja alumine võrguosa koosneb vähemalt 120 mm võrgusilmast (mõõdetuna sõlmede vahelt) ja

—	pinguletõmmatuna on pikkus vähemalt 3 m;

2. „selektiivtraali paneel“ (ingl k seltra panel) – valikut võimaldav sortimisseade, mis:

—	koosneb ülemisest paneelist, mille võrgusilma suurus on vähemalt 270 mm (rombsilm) või vähemalt 300 mm (ruutsilm) ja mis on paigaldatud noodapära sirges osas asuvasse neljast paneelist koosnevasse karpsektsiooni;

—	on vähemalt 3 m pikk;

—	asetseb noodapärasulgurist mitte kaugemal kui 4 m ja

—	on sama lai kui traali karpsektsiooni ülemise võrgulina laius (st ulatub jamuõmblusest jamuõmbluseni);

3. „sortimisvõrega sortimisseade“ (ingl k netgrid selectivity device) – kahe paneeliga traali sisse paigaldatav nelja paneeliga sortimisseade, kuhu on kaldu paigaldatud rombikujuliste silmadega võrgusein, mille võrgusilma suurus on vähemalt 200 mm, ning mille tulemusena tekib traali ülemisse ossa väljapääsuava;

4. „CEFASi sortimisrest“ (ingl k CEFAS netgrid) – sortimisvõrega sortimisseade, mille on välja töötanud keskkonna, kalanduse ja vesiviljeluse teaduse keskus (The Centre for Environment, Fisheries and Aquaculture Science, CEFAS) homaari püügiks Iiri meres;

5. „üles-alla veetavate võrgutrossidega traal“ (ingl k flip-flap trawl) – sortimisrestiga varustatud võrgutraal, mis on mõeldud selleks, et vähendada homaari püügi puhul tursa, kilttursa ja merlangi kaaspüüki;

6. „ülesveetav võrgutross“ (ingl k flip-up rope) – põhjalähedase püügi piimtraalidel kasutatava püügiseadme selline modifikatsioon, mis aitab vältida nii püügiseadet kui ka püütud saaki kahjustavate kivide ja rahnude traali sattumist;

7. „merepõhjaorganismide väljalaske paneel“ (ingl k Benthos release panel) – suurema võrgusilma või ruudukujulise võrgusilmaga paneel, mis on paigaldatud traali alumisse paneeli; tavaliselt kasutusel piimtraalidel, et lasta välja merepõhjaorganisme või prahti enne sellise materjali noodapärasse jõudmist;

8. „Keldi mere kaitseala“ – ICESi 7.f ja 7.g rajooni veed ning 7.j rajooni vete see osa, mis jääb põhja poole laiuskraadi 50° N ja ida poole pikkuskraadi 11° W;

9. „voracera“ – kohalikult kavandatud ja ehitatud mehhaniseeritud õngekonks, mida kasutavad rannalähedase püügi laevad Lõuna-Hispaanias ICESi 9.a rajoonis besuugo püügil.

II PEATÜKK

ELLUJÄÄMISMÄÄRAL PÕHINEVAD ERANDID LOODEPIIRKONNA VETES

Artikkel 3

Ellujäämismääral põhinev erand norra salehomaari puhul

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b kehtestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse:

a)	norra salehomaari (Nephrops norvegicus) suhtes, mis on püütud lõkspüüniste, püüniste või mõrdadega (püügivahendite koodid: (44) FPO, FIX ja FYK) ICESi 6. ja 7. alapiirkonnas;

b)	norra salehomaari (Nephrops norvegicus) suhtes, mis on püütud vähemalt 100 mm võrgusilmaga põhjatraalidega (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX) ICESi 7. alapiirkonnas;

c)	norra salehomaari (Nephrops norvegicus) suhtes, mis on püütud ICESi 7. alapiirkonnas 70–99 mm võrgusilmaga põhjatraalidega (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX), mida kasutatakse koos väga selektiivsete püügivahenditega, vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatule;

d)	norra salehomaari (Nephrops norvegicus) suhtes, mis on püütud 80–110 mm võrgusilmaga traallaudadega põhjatraalidega (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX) ICESi 6.a rajoonis kuni 12 meremiili kaugusel rannikust.

2. Lõike 1 punktis c sätestatud erandit kohaldatakse Keldi mere kaitsealas kalastavate laevade suhtes tingimusel, et kasutatakse mõnd järgmistest selektiivsetest püügivahenditest:

a)	vähemalt 300 mm ruudukujuliste silmadega selektiivaken;

b)	vähemalt 200 mm ruudukujuliste silmadega selektiivaken alla 12 m pikkusega laevade puhul;

c)	selektiivtraali paneel;

d)	kuni 35 mm võresammuga sortimisvõre, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (45) VI lisa B osas, või samaväärne sortimisvõrega sortimisseade;

e)	100 mm noodapära 100 mm ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga;

f)	kahekordne noodapära, kui kõige ülemise noodapära T90 võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm ning see on varustatud eralduspaneeliga, mille võrgusilma suurus on kuni 300 mm.

3. Lõike 1 punktis c sätestatud erandit kohaldatakse ICESi 7.a rajoonis kalastavate laevade suhtes tingimusel, et kasutatakse mõnd järgmistest selektiivsetest püügivahenditest:

a)	vähemalt 300 mm ruudukujuliste silmadega selektiivaken;

b)	vähemalt 200 mm silmadega ruutvõrksõel alla 12 m pikkusega laevade puhul;

c)	selektiivtraali paneel;

d)	kuni 35 mm võresammuga sortimisvõre, nagu on määratletud määruse (EL) 2019/1241 VI lisa B osas;

e)	CEFASi sortimisrest;

f)	üles-alla veetavate võrgutrossidega traal.

4. Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud norra salehomaari tagasiheitmisel lastakse isendid viivitamata tervena vette tagasi piirkonnas, kus need püüti.

Artikkel 4

Ellujäämismääral põhinev erand hariliku merikeele puhul

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate hariliku merikeele (Solea solea) isendite suhtes, mis püütud ICESi 7.d alapiirkonnas kuue meremiili piires rannikust ja väljaspool kindlaks tehtud noorkala kasvualasid traallaudadega põhjatraalidega (püügivahendite koodid: OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX), mille võrgusilma suurus noodapäras 80–99 mm, kui püütakse laevadega:

a)	mille pikkus on maksimaalselt 10 m ja mille mootori võimsus on maksimaalselt 221 kW, ja

b)	kui kalastatakse vetes, mille sügavus on 30 m või vähem, ja kui traalimise kestus on kuni 90 minutit.

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud hariliku merikeele tagasiheitmisel lastakse isendid viivitamata vette tagasi.

Artikkel 5

Ellujäämismääral põhinev erand railaste puhul

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b kehtestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse mis tahes püügivahenditega loodepiirkonna vetes (ICESi 6. ja 7. alapiirkonnas) püütud railaste (Rajiformes) suhtes.

2. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad igal aastal esimesel võimalusel (hiljemalt 1. maiks) lõikes 1 sätestatud erandit toetava täiendava teadusliku teabe. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu igal aastal 31. juuliks.

3. Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse ka kägurai suhtes. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad igal aastal esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks, kõnealust erandit toetava täiendava teadusliku teabe, sealhulgas esialgse teabe kägurai saagi, tagasiheite ja ellujäämusuuringu edenemise kohta asjaomaste liikide püügiga seoses. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu iga aasta 31. juuliks.

4. Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud railaste tagasiheitmisel lastakse isendid viivitamata vette tagasi.

Artikkel 6

Ellujäämismääral põhinev erand atlandi merilesta puhul

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b kehtestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse:

a)	ICESi 7.d–7.g rajoonis püütud atlandi merilesta (Pleuronectes platessa) suhtes, kui püügiks kasutatakse abaraid (püügivahendite koodid: GTR, GTN, GEN, GN);

b)	ICESi 7.d–7.g rajoonis püütud atlandi merilesta (Pleuronectes platessa) suhtes, kui püügiks kasutatakse traallaudadega traale (püügivahendite koodid: OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX);

c)	atlandi merilesta (Pleuronectes platessa) suhtes, mis on püütud ICESi 7.a–7.g rajoonis selliste kalalaevadega, mille mootori maksimaalne võimsus on üle 221 kW ja millel kasutatakse piimtraale (TBB), mis on varustatud ülesveetavate võrgutrosside või merepõhjaorganismide väljalaske paneeliga;

atlandi merilesta (Pleuronectes platessa) suhtes, mis on püütud ICESi 7.a–7.g rajoonis selliste kalalaevadega, millel kasutatakse piimtraale (TBB) ja mille mootori maksimaalne võimsus on 221 kW või mille maksimaalne pikkus on 24 m ning mis on ehitatud kalapüügiks kuni 12 meremiili kaugusel rannikust ning mille traalimise keskmine kestus ei ületa 90 minutit;

e)	atlandi merilesta (Pleuronectes platessa) suhtes, mis on püütud ICESi 7.d rajoonis põhjanootadega (püügivahendi kood: SDN).

2. Punktides c ja d sätestatud erandite puhul esitavad otsese majandamishuviga liikmesriigid iga aastal esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks, neid erandeid toetava täiendava teadusliku teabe, sealhulgas esialgse teabe atlandi merilesta püügi, tagasiheite ning ellujäämusuuringute edenemise kohta asjaomases püügipiirkonnas. Liikmesriigid esitavad 1. maiks 2021 ka kokkulepitud tegevuskava elluviimise ajakava. STECF annab sellele teabele hinnangu 30. juuniks 2021.

3. Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud atlandi merilesta tagasiheitmisel lastakse isendid viivitamata vette tagasi.

Artikkel 7

Ellujäämismääral põhinev erand lõkspüüniste, püüniste või mõrdadega püütud liikide puhul

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b kehtestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse nende liikide isendite suhtes, mida püütakse lõkspüüniste, püüniste või mõrdadega (püügivahendite koodid: FPO, FIX, FYK) ICESi 5. (välja on arvatud 5a ja hõlmatud ainult 5b piirkonna liidu veed), 6. ja 7. alapiirkonnas.

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud kalade tagasiheitmisel lastakse isendid viivitamata vette tagasi.

Artikkel 8

Ellujäämismääral põhinev erand pelaagiliste liikide puhul

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse ICESi 6. alapiirkonnas püütud makrelli ja heeringa suhtes, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	saak vabastatakse enne, kui teatav protsent (sätestatud lõigetes 2 ja 3) seinnoodast on suletud („tagasilaskepunkt“);

b)	seinnoot on varustatud nähtava poiga, mis märgib selgelt nooda jõudmist tagasilaskepunkti;

c)	laeval ja seinnooda mehhanismil on elektrooniline registreerimis- ja dokumenteerimissüsteem, mis märgib millal, kus ja mil määral iga püügioperatsiooni käigus seinnoota haalati.

2. Tagasilaskepunkt makrellipüügi puhul saavutatakse siis, kui 80 % seinnoodast on suletud, heeringapüügi puhul siis, kui 90 % seinnoodast on suletud.

3. Kui ümberpiiratud kalaparves on mõlemast kõnealusest liigist kalu, on tagasilaskepunkt siis, kui 80 % seinnoodast on suletud.

4. Makrelli- ja heeringasaagi vabastamine pärast tagasilaskepunkti on keelatud.

5. Ümberpiiratud kalaparvest võetakse enne selle vabastamist proov, et hinnata kalade liigilist ja suuruselist koostist ning kogust.

6. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse makrelli ja heeringa suhtes, mis püütakse ICESi 7.e ja 7.f rajoonis selliste pelaagiliste liikide püügil, mille suhtes ei kohaldata kvoote, kui käesoleva artikli lõigetes 1–5 ja artiklis 15 sätestatud nõuded on täidetud mutatis mutandis.

III PEATÜKK

ELLUJÄÄMISMÄÄRAL PÕHINEVAD ERANDID EDELAPIIRKONNA VETES

Artikkel 9

Ellujäämismääral põhinev erand norra salehomaari puhul

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b kehtestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse norra salehomaari (Nephrops norvegicus) isendite suhtes, mis püütakse ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas põhjatraalidega (püügivahendite koodid: OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, TBB, OT, PT ja TX).

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud norra salehomaari tagasiheitmisel lastakse isendid viivitamata vette tagasi piirkonnas, kus need püüti.

Artikkel 10

Ellujäämismääral põhinev erand railaste puhul

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b kehtestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse mis tahes püügivahenditega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas püütud railaste (Rajiformes) suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel railaste tagasiheitmisel lastakse isendid viivitamata vette tagasi.

3. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad lõikes 1 sätestatud erandit toetava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks 2022. STECF annab sellele teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2022.

4. Lõikes 1 osutatud erandit kohaldatakse kägurai suhtes:

ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas abaratega püütud isendite puhul kuni 31. detsembrini 2022. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad erandit toetava täiendava teadusliku teabe abaratega püütud kägurai kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks 2022. STECF annab sellele teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2022;

ICESi 8. alapiirkonnas põhjatraalidega püütud isendite puhul kuni 31. detsembrini 2021. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad erandit toetava täiendava teadusliku teabe põhjatraalidega püütud kägurai kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks 2021. STECF annab sellele teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2021.

Artikkel 11

Ellujäämismääral põhinev erand besuugo puhul

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse besuugo (Pagellus bogaraveo) suhtes, mis on püütud käsitööndusliku püügivahendiga voracera ICESi 9.a rajoonis, ning besuugo (Pagellus bogaraveo) suhtes, mis on püütud õngekonksude ja -nööridega (püügivahendite koodid: LHP, LHM, LLS, LLD) kuni 31. detsembrini 2022 ICESi 8. ja 10. alapiirkonnas ning ICESi 9.a rajoonis.

2. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad lõikes 1 sätestatud erandit toetava täiendava teadusliku teabe ICESi 8. alapiirkonnas ja ICESi 9.a rajoonis õngekonksude ja -nööridega püütud besuugo kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks 2022. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2022.

3. Tagasiheite korral lastakse lõikes 1 osutatud vahenditega püütud besuugo viivitamatult vette tagasi.

Artikkel 12

Ellujäämismääral põhinev erand anšoovise, stauriidi ja makrelli puhul

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse seinnoodaga (PS) püütud anšoovise (Engraulis encrasicolus), stauriidi (Trachurus spp.) ja makrelli (Scomber scombrus) suhtes tingimusel, et võrku ei hiivata täielikult pardale.

IV PEATÜKK

VÄHESE TÄHTSUSEGA ERANDID LOODEPIIRKONNA VETES

Artikkel 13

Vähese tähtsusega erandid loodepiirkonna vetes

1. Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 võib kõnealuse määruse artikli 15 lõike 5 punkti c kohaselt ja vastavalt lõigetele 2–7 edelapiirkonna vetes tagasi heita järgmised saagikogused:

merlangi (Merlangius merlangus) puhul kuni 5 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud ICES rajoonides 7.b–7.k laevadega, millel kasutatakse põhjatraale ja nootasid (OTB, OTT, OT, PTB, PT, SSC, SDN, SPR, SX, SV, TBN, TBS, TB, TX), mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, pelaagilisi traale (OTM, PTM) ja piimtraale (BT2), mille võrgusilma suurus on 80–119 mm;

b)	hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud ICESi 7.d–7.g rajoonis laevadega, millel kasutatakse hariliku merikeele püügiks abaraid ja nakkevõrke (GN, GNS, GND, GNC, GTN, GTR, GEN, GNF);

c)	hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui ICESi 7.d–7.h rajoonis püütakse harilikku merikeelt laevadega, millel kasutatakse TBB-tüüpi püügivahendit, mille võrgusilma suurus on 80–119 mm ja mis on varustatud flaami paneeliga;

kilttursa (Melanogrammus aeglefinus) puhul kuni 5 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud:

i)	ICESi 7.b, 7.c ja 7.e–7.k rajoonis laevadega, millel kasutatakse vähemalt 100 mm võrgusilmaga põhjatraale ja nootasid (OTB, OTT, OT, PTB, PT, SSC, SDN SPR, SX, SV, TBN, TBS, TB, TX), kui norra salehomaar ei moodusta saagist rohkem kui 30 % ja kui jätta välja piimtraaliga püük;

ii)	7.b, 7.c ja 7.e–7.k rajoonis laevadega, millel kasutatakse vähemalt 80 mm võrgusilmaga püügivahendit, kui norra salehomaar moodustab saagist rohkem kui 30 %;

iii)	7.b, 7.c ja 7.e–7.k rajoonis laevadega, millel kasutatakse vähemalt 80 mm võrgusilmaga piimtraale koos flaami paneeliga;

põhjalähedaste liikide segapüügil ICESi 7.a rajoonis laevadega, mille sihtliik on põhjamere garneel ja millel kasutatakse vähemalt 31 mm piimtraale (TBB):

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate liikide kombineeritud kogusena kuni 0,85 % atlandi merilesta ja kuni 0,15 % merlangi aastasest kogupüügist põhjalähedaste liikide kombineeritud segapüügi korral;

f)	hirvkala (Caproidae) puhul kuni 0,5 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud põhjatraale (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX) kasutavate laevadega ICESi 7.b, 7.c ja 7.f–7.k rajoonis;

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema megrimi (Lepidorhombus spp.) puhul kuni 4 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud ICESi 7. alapiirkonnas laevadega, mis kasutavad piimtraale (TBB), mille võrgusilma suurus on 80–119 mm (BT2), ning põhjatraale (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX) järgmistel tingimustel:

püük toimub TR2-tüüpi laevadega ICESi 7.f ja 7.g rajoonis ning 7.h rajooni selles osas, mis jääb põhja poole laiuskraadi 49° 30′, ning 7.j rajooni selles osas, mis jääb põhja poole laiuskraadi 49° 30′ ja ida poole pikkuskraadi 11°, ning saagist enam kui 55 % moodustab merlang või 55 % merikurat, merluus või megrim kombineeritult;

ii)	ICESi 7. alapiirkonnas, väljaspool eelnimetatud piirkonda, TR2 laevade puhul;

h)	hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud ICESi 7.a rajoonis laevadega, mis kasutatavad 80–119 mm võrgusilmaga piimtraale (BT2), mille selektiivsust on parandatud (flaami paneel);

põhjaatlandi hõbekala (Argentina silus) puhul kuni 0,6 % kõnealuse liigi kõigi püügivahenditega püütud aastasest kogusaagist, kui püük toimub ICESi 5.b rajoonis (ELi veed) ja ICESi 6. alapiirkonnas laevadega, mis kasutavad vähemalt 100 mm võrgusilmaga (TR1) põhjatraale (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX);

stauriidi (Trachurus spp.) puhul kuni 3 % kõnealuse liigi kaaspüügist tulenevast aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi 6. alapiirkonnas ja ICESi 7.b–7.k rajoonis põhjalähedaste liikide segapüügil laevadega, mis kasutavad põhjatraale, nootasid ja piimtraale (OTB, OTT, OT, PTB, PT, SSC, SDN, SPR, SX, SV, TBB, TBN, TBS, TB, TX);

makrelli (Scomber scombrus) puhul kuni 3 % kõnealuse liigi kaaspüügist tulenevast aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi 6. alapiirkonnas ja ICESi 7.b–7.k rajoonis põhjalähedaste liikide segapüügil laevadega, mis kasutavad põhjatraale, nootasid ja piimtraale (OTB, OTT, OT, PTB, PT, SSC, SDN, SPR, SX, SV, TBB, TBN, TBS, TB, TX);

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema kilttursa (Melanogrammus aeglefinus) puhul kuni 3 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud ICESi 6.a rajoonis Šotimaa lääneranniku vetes norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püügil laevadega, millel kasutatakse kuni 119 mm võrgusilma suurusega põhjatraale (OTB, OTT, OT, TBN, TB), tingimusel, et laevad kasutavad käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 kirjeldatud väga selektiivseid püügivahendeid;

m)	põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) puhul kuni 5 % aastasest kogusaagist, kui see on püütud ICESi 5.b, 6. ja 7. alapiirkonnas tööstusliku pelaagilise püügi traaleriga, mille sihtliik on kõnealune liik ja mille pardal töödeldakse kõnealust liiki surimiks;

n)	pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) puhul kuni 5 % aastasest kogusaagist, kui püük toimub ICESi 7. alapiirkonnas kaksiktraalnoodaga ja kui sihtliik on pikkuim-tuun;

makrelli (Scomber scombrus), stauriidi (Trachurus spp.), heeringa (Clupea harengus) ja merlangi (Merlangius merlangus) puhul kuni 1 % aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi 7.d rajoonis traalnootasid kasutavate (OTM ja PTM) kuni 25 m pikkuste pelaagilise püügi traaleritega, kui sihtliikideks on makrell, stauriid ja heeringas.

2. Lõike 1 punktis a sätestatud vähese tähtsusega erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2021. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad lisateabe saagi koostise kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks 2021. STECF annab esitatud teadusliku teabele hinnangu 31. juuliks 2021.

3. Lõike 1 punktis g sätestatud vähese tähtsusega erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2022. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad lisateabe kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate megrimi isendite laevadel hoiustamise kulude kohta ja laevastiku andmed esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks 2022. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2022.

4. Lõike 1 punktis h sätestatud vähese tähtsusega erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2022. Vähese tähtsusega erandiga seotud otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad lisateabe selektiivsuse ja vähese tähtsusega erandi kasutamise kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks 2022. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2022.

5. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad lõike 1 punktides f ja i–k sätestatud erandit toetava lisateabe selektiivsuse ja ebaproportsionaalsete kulude kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks 2022. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2022.

6. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad lõike 1 punktides m, n ja o sätestatud erandite kehtestamist toetava lisateabe püügitavade kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kui 1. maiks 2023. STECF lõpetab esitatud teadusliku teabe hindamise 31. juuliks 2023.

7. Lõike 1 punktides d, f ja i–l sätestatud vähese tähtsusega erandeid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2022.

V PEATÜKK

VÄHESE TÄHTSUSEGA ERANDID EDELAPIIRKONNA VETES

Artikkel 14

Vähese tähtsusega erandid edelapiirkonna vetes

1. Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 võib kõnealuse määruse artikli 15 lõike 5 punkti c kohaselt edelapiirkonna vetes tagasi heita järgmised kogused:

a)	merluusi (Merluccius merluccius) puhul kuni 5 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud piimtraale, põhjatraale ja nootasid (püügivahendite koodid: OTM, PTM, OTT, OTB, PTB, OT, PT, TBN, TBS, TX, SSC, SPR, TB, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

b)	hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 5 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud pelaagilisi traale ja nootasid (püügivahendite koodid: OTM, PTM, OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TBB, OT, PT ja TX) kasutavate laevadega ICESi 8.a ja 8.b rajoonis;

c)	hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud abaraid ja nakkevõrke (püügivahendite koodid: GNS, GN, GND, GNC, GTN, GTR ja GEN) kasutavate laevadega ICESi 8.a ja 8.b rajoonis;

d)	limapeade (Beryx spp.) puhul kuni 5 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud õngekonkse ja -nööre (püügivahendite koodid: LHP, LHM, LLS ja LLD) kasutavate laevadega ICESi 10. alapiirkonnas;

e)	stauriidi (Trachurus spp.) puhul kuni 5 % stauriidi aastasest kogusaagist, kui see on püütud piimtraale, põhjatraale ja nootasid (püügivahendite koodid: OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TBB, OT, PT, TX, SSC, SPR, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

f)	stauriidi (Trachurus spp.) puhul kuni 3 % stauriidi aastasest kogusaagist, kui see on püütud nakkevõrke (püügivahendite koodid: GNS, GND, GNC, GTR, GTN) kasutavate laevadega ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0;

g)	makrelli (Scomber scombrus) puhul kuni 5 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud piimtraale, põhjatraale ja nootasid (püügivahendite koodid: OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TBB, OT, PT, TX, SSC, SPR, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

h)	makrelli (Scomber scombrus) puhul kuni 3 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud nakkevõrke (püügivahendite koodid: GNS, GND, GNC, GTR, GTN) kasutavate laevadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas ning CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0;

i)	megrimi (Lepidorhombus spp.) puhul kuni 5 % megrimi aastasest kogusaagist, kui see on püütud piimtraale, põhjatraale ja nootasid (püügivahendite koodid: OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TBB, OT, PT, TX, SSC, SPR, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

j)	megrimi (Lepidorhombus spp.) puhul kuni 4 % megrimi aastasest kogusaagist, kui see on püütud nakkevõrke (püügivahendite koodid: GNS, GND, GNC, GTR ja GTN) kasutavate laevadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

k)	merikuradi (Lophiidae) puhul kuni 5 % merikuradi aastasest kogusaagist, kui see on püütud pelaagilisi traale, piimtraale, põhjatraale ja nootasid (püügivahendite koodid: OTM, PTM, OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TBB, OT, PT, TX, SSC, SPR, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

l)	merikuradi (Lophiidae) puhul kuni 4 % merikuradi aastasest kogusaagist, kui see on püütud nakkevõrke (püügivahendite koodid: GNS, GND, GNC, GTR ja GTN) kasutavate laevadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

m)	merlangi (Merlangius merlangus) puhul kuni 5 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud pelaagilisi traale, piimtraale, põhjatraale ja nootasid (püügivahendite koodid: OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TBB, OT, PT, TX, SSC, SPR, SDN, SX ja SV) kasutavate laevadega ICESi 8. alapiirkonnas;

n)	merlangi (Merlangius merlangus) puhul kuni 4 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud nakkevõrke (püügivahendite koodid: GNS, GND, GNC, GTR ja GTN) kasutavate laevadega ICESi 8. alapiirkonnas;

o)	anšoovise (Engraulis encrasicolus) puhul kuni 5 % selle liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud piimtraale, põhjatraale ja nootasid (OTT, OTB, PTB, OT, PT, TBN, TBS, TX, SSC, SPR, TB, TBB, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas;

p)	besuugo (Pagellus bogaraveo) puhul kuni 5 % selle liigi aastasest kogusaagist, kui see on püütud piimtraale, põhjatraale ja nootasid (OTT, OTB, PTB, OT, PT, TBN, TBS, TX, SSC, SPR, TB, TBB, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega ICESi 9a alapiirkonna Cádizi lahe osas;

q)	merikeele (Solea spp.) puhul kuni 1 % merikeele aastasest kogusaagist, mis on püütud piimtraale, põhjatraale ja nootasid (püügivahendite koodid: OTT, OTB, PTB, OT, PT, TBN, TBS, TX, SSC, SPR, TB, TBB, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega ICESi 9.a alapiirkonnas Cádizi lahes;

põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) puhul kuni 5 % aastasest kogusaagist, kui see on püütud ICESi 8. alapiirkonnas tööstusliku pelaagilise püügi traaleriga, millega kasutatakse traalnootasid (OTM) ja kaksiktraalnootasid (PTM), mille sihtliik on kõnealune liik ning mille pardal töödeldakse kõnealust liiki surimiks;

s)	pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) puhul kuni 5 % aastasest kogusaagist, kui püük toimub ICESi 8. alapiirkonnas kaksiktraalnoodaga (PTM) ja traalnoodaga (OTM) ning kui sihtliik on pikkuim-tuun;

t)	anšoovise (Engraulis encrasicolus), makrelli (Scomber scombrus) ja stauriidi (Trachurus spp.) puhul kuni 4 % pelaagilist traali kasutava pelaagilise püügi traaleriga ICESi 8. alapiirkonnas püütud aastasest kogusaagist, kui sihtliigid on anšoovis, makrell ja stauriid;

u)	stauriidi (Trachurus spp.) ja makrelli (Scomber scombrus) puhul kuni 4 % aastasest kogusaagist ning anšoovise (Engraulis encrasicolus) puhul kuni 1 % aastasest kogusaagist, kui see on püütud seinnoodaga (PS) ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajoonides 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0.

2. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad lõike 1 punktides e–q sätestatud erandite kehtestamist toetava täiendava teadusliku teabe võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt iga aasta 1. maiks.

3. Lõike 1 punktides m ja n sätestatud vähese tähtsusega erandeid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2022.

VI PEATÜKK

SAAGI DOKUMENTEERIMINE

Artikkel 15

Saagi dokumenteerimine pelaagilise püügi laevastike puhul

Artiklis 8 sätestatud erandi alusel vette tagasi lastud kalakogused ja artikli 8 lõike 5 kohase proovivõtu tulemused tuleb kanda püügipäevikusse.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Delegeeritud määrused (EL) 2019/2239 ja (EL) 2019/2237 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. august 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 83, 25.3.2019, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3) 1. veebruarist 2020 ei ole Ühendkuningriik enam liikmesriik.

(4) Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2239, millega täpsustatakse loodepiirkonna vetes teatavate põhjalähedaste liikide püügi suhtes kehtiva lossimiskohustuse üksikasjad ajavahemikus 2020–2021 (ELT L 336, 30.12.2019, lk 47).

(5) Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2237, millega täpsustatakse edelapiirkonna vetes teatavate põhjalähedaste liikide püügi suhtes kehtiva lossimiskohustuse üksikasjad ajavahemikus 2020–2021 (ELT L 336, 30.12.2019, lk 26).

(6) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2537709/STECF+PLEN+19-02.pdf

(7) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/1099561/STECF+PLEN+15-02.pdf

(8) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2147402/STECF+PLEN+18-02.pdf

(9) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2147402/STECF+PLEN+18-02.pdf

(10) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/1099561/STECF+PLEN+15-02.pdf

(11) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(12) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(13) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2147402/STECF+PLEN+18-02.pdf

(14) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2537709/STECF+PLEN+19-02.pdf

(15) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2147402/STECF+PLEN+18-02.pdf

(16) Komisjoni 20. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1393/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate pelaagiliste liikide püügiga loodepiirkonna vetes (ELT L 370, 30.12.2014, lk 25).

(17) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/812327/STECF+PLEN+14-02.pdf

(18) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/1710831/STECF+17-08+-+Evaluation+of+LO+joint+recommendations.pdf/d7110d8a-c4da-498c-8b30-98d0b5c2fc22

(19) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/1710831/STECF+17-08+-+Evaluation+of+LO+joint+recommendations.pdf

(20) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2124128/STECF+18-06+-+Evaluation+of+LO+joint+recommendations.pdf

(21) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(22) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(23) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(24) Komisjoni 20. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1394/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate pelaagiliste liikide püügiga edelapiirkonna vetes (ELT L 370, 30.12.2014, lk 31).

(25) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(26) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/1099561/STECF+PLEN+15-02.pdf

(27) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(28) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2537709/STECF+PLEN+19-02.pdf

(29) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(30) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(31) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(32) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(33) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(34) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/812327/STECF+PLEN+14-02.pdf

(35) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/812327/STECF+PLEN+14-02.pdf

(36) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/812327/STECF+PLEN+14-02.pdf

(37) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(38) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/1099561/STECF+PLEN+15-02.pdf

(39) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2147402/STECF+PLEN+18-02.pdf

(40) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(41) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(42) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2694823/STECF+20-04+-+Eval+JRs+LO+and+TM+Reg.pdf

(43) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/812327/STECF+PLEN+14-02.pdf

(44) Käesolevas määruses kasutatud püügivahendite koodid vastavad koodidele, mis on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) XI lisas. Vähem kui 10 m kogupikkusega laevade puhul vastavad tabelis esitatud püügivahendite koodid FAO püügivahendite klassifikatsiooni koodidele.

(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).