(1)

14. augustil 2019 jõustus uus määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil. Selle I lisas on kehtestatud keelatud liikide nimekiri, V lisas erisätted Põhjamere suhtes piirkondlikul tasandil kehtestatud tehniliste meetmete kohta ja VII lisas erisätted edelapiirkonna vete suhtes piirkondlikul tasandil kehtestatud tehniliste meetmete kohta.

(2)

Määruse (EL) 2019/1241 artikli 2 lõikega 2 on komisjonile antud õigus võtta kooskõlas kõnealuse määruse artiklitega 15 ja 29 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse muutmiseks, nähes ette, et artikli 13 või V–X lisa A või C osa asjakohaseid sätteid kohaldatakse ka harrastuspüügi suhtes.

(3)

Määruse (EL) 2019/1241 artikli 10 lõikega 4 on komisjonile antud õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud keelatud liikide nimekirja.

(4)

Määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 2 on komisjonile antud õigus võtta kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 29 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte määruse (EL) 2019/1241 lisades sätestatud tehniliste meetmete muutmiseks, täiendamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või nendest erandite tegemiseks, sealhulgas lossimiskohustuse rakendamisel.

(5)

I lisas on esitatud keelatud liikide nimekiri. Määruse (EL) 2019/1241 V ja VII lisas on sätestatud tehnilised erimeetmed vastavalt Põhjamere ja edelapiirkonna vete jaoks.

(6)

Belgial, Taanil, Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Rootsil on otsene huvi Põhjamere kalavarude majandamiseks. Pärast konsulteerimist Põhjamere nõuandekomisjoni ja pelaagiliste liikide nõuandekomisjoniga esitasid kõnealused liikmesriigid 4. mail 2020 komisjonile delegeeritud õigusakti käsitleva ühise soovituse.

(7)

Belgial, Hispaanial, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Portugalil on otsene huvi kalavarude majandamiseks edelapiirkonna vetes. Pärast konsulteerimist edelapiirkonna vete nõuandekomisjoni ja pelaagiliste liikide nõuandekomisjoniga esitasid kõnealused liikmesriigid 4. mail 2020 komisjonile delegeeritud õigusakti käsitleva ühise soovituse.

(8)

Käesoleva määruse eesmärk on inkorporeerida ühte õigusakti olemasolevad sätted tehniliste meetmete kohta, mis võeti varem vastu Põhjamere ja edelapiirkonna vete tagasiheitekavade osana, ning uued kavandatavad tehnilised meetmed.

(9)

Liikmesriikide esitatud teabe põhjal andis kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) positiivse hinnangu piirkondlike rühmade esitatud tõenditele, millega toetati mõlemas ühises soovituses esitatud tehnilisi meetmeid (3).

(10)

Käesolevas määruses sisalduvaid meetmeid on hinnatud vastavalt määruse (EL) 2019/1241 artikli 2 lõikele 2 ning artiklitele 10, 15 ja 18. Liikmesriigid esitasid tõendid selle kohta, et ettepanekud on kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõigetega 4 ja 5.

(11)

Kalanduse eksperdirühmaga konsulteeriti ühise soovituse osas 28. juulil 2020. Euroopa Parlament osales kohtumisel vaatlejana.

(12)

Põhjamerest huvitatud liikmesriikide esitatud ühises soovituses (Põhjamere ühine soovitus) soovitati lisada viljastatud homaar määruse (EL) 2019/1241 I lisas esitatud selliste liikide nimekirja, mille puhul on keelatud püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine, säilitamine, müük, müügiks väljapanek või pakkumine. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, et kõnealuse meetme kehtestamist toetavad veenvad tõendid. STECF märkis, et sarnaseid meetmeid on võetud ka muudes piirkondades ning need on toonud pikaajalist majanduslikku kasu, kuna varude taastumise tõttu on homaari lossimine suurenenud. Kavandatud meede tuleks seepärast lisada käesolevasse määrusesse.

(13)

Põhjamere ühises soovituses soovitati suurendada euroopa homaari kaitseks kehtestatud alammõõtu Rootsi majandusvööndis ICESi 3a rajoonis. STECF juhtis tähelepanu sellele, et hoolimata sellist taotlust toetavate konkreetsete tõendite puudumisest kujutab meede endast kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdu suurendamist. Sellise meetme abil püütakse varu väiksema intensiivsusega, mis omakorda toob ilmset kasu varu kaitsele. Kavandatud meede tuleks seepärast lisada käesolevasse määrusesse.

(14)

Põhjamere ühises soovituses tehti ka ettepanek ühtlustada ICESi 3a rajoonis ja ICESi 4. alapiirkonnas harrastuspüügi käigus püütud huntahvena kaitseks kehtestatud alammõõt töönduslikuks püügiks kehtestatud huntahvena kaitseks kehtestatud alammõõduga, mis on sätestatud nõukogu määruse (EL) 2020/123 (4) artikli 10 lõikes 5. STECF märkis oma aruandes 20–04, et arvestades harrastuskalapüügi osa üldises kalastussuremuses, on töönduslikuks püügiks kehtestatud alammõõdu kohaldamine ka harrastuspüügi suhtes positiivne majandamismeede. Kavandatud meede tuleks seepärast lisada käesolevasse määrusesse.

(15)

Põhjamere ühises soovituses soovitati lisaks jätkata mitme täiendava tehnilise meetme võtmist, milles liit ja Norra leppisid kokku 2011 (5). ja 2012. aastal (6). Mõned neist konkreetsetest tehnilistest meetmetest olid juba lisatud määruse (EL) 2019/1241 V lisasse, teised lisati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punkti a kohaselt aastateks 2019–2021 komisjoni delegeeritud määrusesse (EL) 2019/2238 (7). Nende meetmete eesmärk on suurendada selektiivsust ja vähendada soovimatut püüki lossimiskohustusega hõlmatud püügipiirkondades või liikide puhul ning need tuleks lisada määruse (EL) 2019/1241 V lisasse. Seetõttu peaks käesolev määrus hõlmama kõnealuseid meetmeid.

(16)

Põhjamere ühises soovituses soovitati ka jätkata delegeeritud määrusega (EL) 2019/2238 lubatud SepNep-traalide kasutamist. STECF jõudis järeldusele, et esitatud teave oli üksikasjalik ja usaldusväärne ning täiendavad tõendid SepNep-traali tõhususe kohta loeti esitatuks. STECF analüüsis püügivahendit varasematel aastatel ja selle järeldused jäävad kehtima (8). Esitatud teabe põhjal jõudis STECF ka järeldusele, et SepNep-traal vastab määruse 2019/1241 artikli 15 lõikele 5 kui samaväärsele selektiivsusvahendile norra salehomaari sihtpüügi suhtes kehtestatud tehniliste sätete kontekstis ega põhjusta selektiivsusstandardite halvenemist. Meede tuleks seepärast lisada käesolevasse määrusesse.

(17)

Põhjamere ühises soovituses soovitati ka euroopa homaari tööndusliku ja harrastuspüügi hooajalist keeldu Rootsi majandusvööndis ICESi 3a rajoonis. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud tõendeid ja märkis, et kuigi ei esitatud konkreetset toetavat teavet, mis võimaldanuks kvantifitseerida meetme võimalikku kasu, on selle tulemuseks kalastussuremuse vähenemine, mis koos muude kavandatud meetmetega avaldab homaarivarudele tõenäoliselt positiivset mõju. Kavandatud meede tuleks seepärast lisada käesolevasse määrusesse.

(18)

Põhjamere ühises soovituses soovitati keelata euroopa homaari püük Rootsi majandusvööndis ICESi 3a rajoonis muude püügivahenditega kui homaaripüünistega. STECF jõudis järeldusele, et kuigi ei esitatud konkreetset toetavat teavet, mis võimaldanuks kvantifitseerida meetme võimalikku kasu, on homaari ja langusti püügil nakkevõrkude kasutamise keelamine avaldanud muudes piirkondades positiivset mõju ning et meetmel on homaarivarudele tõenäoliselt positiivne mõju. Meede tuleks seepärast lisada käesolevasse määrusesse.

(19)

Edelapiirkonna vetest huvitatud liikmesriikide esitatud ühises soovituses (edelapiirkonna vete ühine soovitus) soovitati säilitada ICESi 8c rajoonis ja 9. alapiirkonnas kaldanoodaga (xávega) väikesemahulisel rannalähedasel püügil püütud stauriidi kaitseks kehtestatud alammõõt, mis on praegu lisatud komisjoni delegeeritud määrusesse (EL) nr 1394/2014 (9). STECF viitas oma eelmisele hinnangule, kus ta hindas kõnealust meedet positiivselt, ja jõudis järeldusele, (10) et ühises soovituses sätestatud tingimuste tõttu ei muuda ettepanek tõenäoliselt kalavarude varasemat püügiviisi. Võttes arvesse, et kõnealuse taotluse tingimused ei ole muutunud ja et STECF märkis, et püügiviis on püsinud stabiilsena vähemalt 20 aastat, tuleks kõnealune meede lisada käesolevasse määrusesse.

(20)

Edelapiirkonna vete ühises soovituses soovitati ühtlustada järgmiste edelapiirkonna vetes harrastuspüügi käigus püütud liikide kaitseks kehtestatud alammõõt töönduspüügi suhtes kohaldatava kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõduga: kilttursk, saida, pollak, merluus, megrim, harilik merikeel, atlandi merilest, merlang, harilik molva, sinine molva, makrell, heeringas, stauriid, anšoovis ja sardiin. Ühises soovituses tehti ettepanek suurendada tursa, besuugo ja huntahvena varude kaitseks kehtestatud alammõõte harrastuspüügi puhul. STECF analüüsis esitatud tõendeid ja järeldas, (11) et arvestades harrastuskalapüügi osa üldises kalastussuremuses, on töönduslikuks püügiks kehtestatud alammõõdu kohaldamine ka harrastuspüügi suhtes positiivne majandamismeede. Meede tuleks seepärast lisada käesolevasse määrusesse.

(21)

Selleks et optimeerida kalavarude kasutamise mustrit, suurendada püügivahendite selektiivsust ja vähendada soovimatut püüki, on asjakohane liikmesriikide esitatud tehnilised meetmed vastu võtta.

(22)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Võttes arvesse, et tagasiheitekavade raames vastu võetud teatavad tehnilised meetmed aeguvad 2020. aasta lõpus, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021,

1)

I lisasse lisatakse järgmine punkt:

2)

V lisa muudetakse järgmiselt:

3)

VII lisa A osa muudetakse järgmiselt: