1.   Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32c lõike 1 kohased teated kavandatud uuringute kohta, mida tahetakse teha tulevase pikendamistaotluse toetuseks, tuleb esitada piisavalt aegsasti enne käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 kohast pikendamistaotluse esitamist, et oleks võimalik korraldada avalik konsultatsioon ning et toiduohutusamet saaks anda põhjalikku nõu ja tulevase pikendamistaotluse toetuseks vajalikud uuringud saaks läbi viia õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

2.   Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32c lõike 1 kohane esitamiseelne nõustamine toiduohutusameti poolt peab toimuma referentliikmesriigi ja kaasreferentliikmesriigi osalusel ning seejuures tuleb arvesse võtta kõiki olemasolevaid toimeainega seotud kogemusi ja teadmisi, sealhulgas varasema heakskiidu või selle pikendamisega seotud olemasolevaid uuringuid.

1.   Võimalik taotleja võib igal ajal enne pikendamistaotluse esitamist taotleda toiduohutusameti töötajatelt üldist esitamiseelset nõustamist. Toiduohutusamet teavitab taotlusest referentliikmesriiki ja nad otsustavad koos, kas kaasreferentliikmesriik peab üldises esitamiseelses nõustamises osalema.

2.   Kui üldist esitamiseelset nõustamist taotleb mitu võimalikku taotlejat, soovitab toiduohutusamet neil esitada ühine pikendamistaotlus ja avaldada sel eesmärgil üksteisele oma kontaktandmed.

1.   Toimeaine tootja esitab artiklis 7 sätestatud vormingut kasutades pikendamistaotluse elektrooniliselt taotluste esitamise kesksüsteemi kaudu mitte hiljem kui kolm aastat enne heakskiidu aegumist.

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 686/2012 (7) lisa teises veerus esitatud referentliikmesriiki või iga kõnealuse lisa neljandas veerus esitatud, ühiselt referentliikmesriigina tegutsevate liikmesriikide rühma kuuluvat liikmesriiki, kõnealuse lisa kolmandas veerus esitatud kaasreferentliikmesriiki, teisi liikmesriike, toiduohutusametit ja komisjoni teavitatakse artiklis 7 osutatud taotluste esitamise kesksüsteemi kaudu.

Kui liikmesriikide rühm võtab endale ühiselt referentliikmesriigi rolli, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 686/2012 lisa B ja C osa tabelite neljandas veerus, ei määrata kaasreferentliikmesriiki. Sellisel juhul käsitatakse käesolevas määruses kõiki viiteid referentliikmesriigile viidetena „liikmesriikide rühmale, mis tegutseb ühiselt referentliikmesriigina“.

Enne pikendamistaotluse esitamise tähtaja lõppu lepivad ühiselt referentliikmesriigina tegutsevad liikmesriigid kokku ülesannete ja töökoormuse jaotuses.

Liikmesriigid, kes moodustavad osa liikmesriikide rühmast, mis tegutseb ühiselt referentliikmesriigina, püüavad hindamise käigus saavutada konsensuse.

2.   Ühise pikendamistaotluse võib esitada tootjate poolt määratud tootjate ühendus.

Kui sama toimeaine heakskiidu pikendamist soovib rohkem kui üks taotleja, võtavad kõnealused taotlejad kõik asjakohased meetmed, et esitada oma toimikud ühiselt. Kui vastupidiselt artiklis 4 osutatud toiduohutusameti nõuandele ei esita kõik asjaomased taotlejad selliseid toimikuid ühiselt, tuleb seda toimikutes põhjendada.

1.   Pikendamistaotlus koosneb pikendamistoimikust artiklis 7 sätestatud vormingus.

2.   Pikendamistoimik sisaldab järgmist:

a)	pikendamistaotluse ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste eest vastutava taotleja nimi ja aadress;

b)	kui taotleja ühineb ühe või mitme teise taotlejaga, siis teise taotleja või teiste taotlejate nimi, aadress ja vajaduse korral artikli 5 lõikes 2 nimetatud tootjate ühenduse nimi;

c)	teave vähemalt ühe toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme tüüpilise kasutusviisi kohta seoses igas tsoonis laialdaselt kasvatatava kultuuriga, millega tõestatakse vastavust määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele;

d)

andmed ja riskihinnangud, mida on vaja: i) et kajastada muutusi õigusnormides pärast asjaomase toimeaine heakskiitmist või eelmist heakskiidu pikendamist; ii) et kajastada muutusi teaduslikes ja tehnilistes teadmistes, mis on toimunud pärast asjaomase toimeaine heakskiitmist või eelmist heakskiidu pikendamist; iii) et kajastada muutusi tüüpilistes kasutusviisides või iv) sest taotlus puudutab muudatustega pikendamist;

e)	toimeaine iga andmenõude puhul, nagu sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 283/2013, (8) iga katse- või uuringuaruande terviktekst ja selle kokkuvõte, sealhulgas need aruanded, mis olid heakskiitmistoimiku või hilisemate pikendamistoimikute osad;

f)	taimekaitsevahendi iga andmenõude puhul, nagu sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 284/2013, (9) iga katse- või uuringuaruande terviktekst ja selle kokkuvõte, sealhulgas need aruanded, mis olid heakskiitmistoimiku või hilisemate pikendamistoimikute osad, kui see on asjakohane;

g)	vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõikes 7 osutatud tõendavad dokumendid;

h)	iga selgroogsete loomadega tehtud katse või uuringu puhul kirjeldus, milliseid meetmeid on võetud, et vältida loomkatseid selgroogsetega;

i)	vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 (10) artiklis 7 osutatud jääkide piirnormide taotluse koopia;

j)	klassifitseerimisettepanek, kui leitakse, et aine tuleks klassifitseerida või ümber klassifitseerida vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008;

k)	kontrollnimekiri, mis tõendab, et pikendamistoimik on taotletavaid kasutusviise silmas pidades täielik, ning kus on näidatud, millised andmed on uued;

l)	määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 8 lõikes 5 osutatud eelretsenseeritud avaliku teaduskirjanduse kokkuvõtted ja tulemused;

m)	kogu esitatud teabe hinnang, milles on arvesse võetud teaduse ja tehnika arengut ja mis vajaduse korral hõlmab nende uuringute ja sellise teabe uuesti hindamist, mis olid heakskiitmistoimiku või hilisemate pikendamistoimikute osad;

n)	kaalutlused ja ettepanek mis tahes vajalike ja asjakohaste riskivähendusmeetmete kohta;

o)	kogu asjakohane teave, mis on seotud uuringutest teatamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 32b.

Esimese lõigu punktis o osutatud teave peab olema selgelt äratuntav.

Pikendamistoimik ei tohi sisaldada selliste katsete või uuringute aruandeid, mille käigus toimeainet või seda sisaldavat taimekaitsevahendit on teadlikult manustatud inimestele.

3.   Taotlejad teevad kõik endast oleneva, et saada juurdepääs uuringutele, mis olid osa heakskiitmistoimikust või hilisematest pikendamistoimikutest, ning esitada need uuringud, nagu nõutud lõike 2 punktides e ja f.

Eelmise heakskiidu- ja/või hilisemate pikendamistoimikutega seoses referentliikmesriigina tegutsenud liikmesriik või toiduohutusamet püüavad sellised uuringud kättesaadavaks teha, kui taotleja esitab tõendid selle kohta, et tal ei ole õnnestunud saada juurdepääsu uuringu omanikult.

4.   Kui lõike 2 punkti c kohaselt esitatud teave ei hõlma kõiki tsoone või ei puuduta laialdaselt kasvatavat põllukultuuri, esitatakse sellekohane põhjendus.

5.   Kui see on asjakohane, kuuluvad lõike 2 punktis c osutatud kasutusviiside hulka kasutusviisid, mida on hinnatud heakskiidu saamiseks või selle hilisemaks pikendamiseks. Vähemalt üks lõike 2 punktis c osutatud taimekaitsevahend ei tohi sisaldada ühtegi muud toimeainet, kui selline tüüpilise kasutusviisiga taimekaitsevahend on olemas.

6.   Taotleja määrab kindlaks esitatud andmete hulgas uued andmed ja loetleb need eraldi loetelus, sealhulgas kõik uued selgroogsete loomadega tehtud uuringud. Ta tõendab, et uued andmed on vajalikud vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 15 lõike 2 esimesele lõigule, ja viitab vajaduse korral määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklite 32a ja 32c kohaselt taotluse esitamisele eelnevas etapis saadud nõuannetele.

7.   Kui taotleja taotleb teatava teabe konfidentsiaalsena hoidmist vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 63 lõigetele 1, 2 ja 2a, esitab ta esitatava teabe konfidentsiaalse ja mittekonfidentsiaalse versiooni.

8.   Taotleja võib esitada määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 59 kohased andmekaitsenõuded.

1.   Toiduohutusamet loob taotluste esitamise kesksüsteemi ja teeb selle veebipõhiselt kättesaadavaks. Toiduohutusamet tagab, et taotluste esitamise kesksüsteem hõlbustab vastuvõetavuse kontrolli, mida teevad liikmesriigid artikli 8 kohaselt.

2.   Käesolevaga võetakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39f kohaselt vastu toiduohutusameti soovitatud standardandmevormingud IUCLIDi tarkvarapaketi osana.

3.   Pikendamistaotlus esitatakse taotluste esitamise kesksüsteemi kaudu, kasutades IUCLIDi tarkvarapaketti.

4.   Kui taotleja taotleb teatava teabe konfidentsiaalsena hoidmist vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 63 lõigetele 1, 2 ja 2a, märgistab ta sellise teabe asjakohase IUCLIDi funktsiooni abil.

Toiduohutusamet hindab sellist taotlust üksnes juhul, kui taotlus loetakse käesoleva määruse artikli 8 kohaselt vastuvõetavaks.

1.   Referentliikmesriik loeb pikendamistaotluse vastuvõetavaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	pikendamistaotlus on esitatud artikli 5 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ning artiklis 7 sätestatud vormingut ja tarkvara kasutades;

b)	pikendamistaotlus sisaldab kõiki artiklis 6 sätestatud elemente;

c)

pikendamistaotlus sisaldab kõiki täielikke uuringuid, millest on eelnevalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32b kohaselt teatatud, ja mitte ühtegi rohkem, välja arvatud need, mis sisalduvad heakskiitmistoimikus või hilisemates pikendamistoimikutes või mis on tehtud enne määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 32b sätestatud kohustuse kohaldamist; vastasel korral esitatakse mõjuv põhjendus;

d)	asjaomane lõiv on tasutud.

2.   Referentliikmesriik teavitab ühe kuu jooksul alates artikli 5 lõikes 1 sätestatud kuupäevast taotlejat, kaasreferentliikmesriiki, komisjoni ja toiduohutusametit pikendamistaotluse kättesaamise kuupäevast ja selle vastuvõetavusest.

3.   Kui pikendamistaotlus on esitatud kooskõlas lõike 1 punktiga a, kuid üks või mitu lõike 1 punktis b või d sätestatud elementi on puudu, teatab referentliikmesriik ühe kuu jooksul pärast pikendamistaotluse kättesaamist taotlejale, millised elemendid on puudu, ning määrab 14-päevase tähtaja nende elementide esitamiseks artiklis 7 osutatud taotluste esitamise kesksüsteemi kaudu. Selle tähtaja möödumisel toimib referentliikmesriik viivitamata kas lõike 4 või lõike 5 kohaselt.

4.   Kui pikendamistaotlus ei vasta lõike 1 punktis c sätestatud nõuetele, teavitab referentliikmesriik toiduohutusametiga kooskõlastatult ühe kuu jooksul alates pikendamistaotluse kättesaamisest sellest taotlejat ja määrab 14-päevase tähtaja selle mittevastavuse kohta nõuetekohase põhjenduse esitamiseks. Kui selle tähtaja möödumisel ei ole nõuetekohast põhjendust esitatud, loetakse pikendamistaotlus vastuvõetamatuks ning kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32b lõiget 4 või 5. Uuesti esitatud pikendamistaotluse vastuvõetavuse hindamine algab alles asjakohastest uuringutest teavitamisele ja/või vajaduse korral nende uuringute esitamisele järgneva, määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32b lõikes 4 või 5 nimetatud kuuekuulise ajavahemiku möödumist ning tingimusel, et sellest hetkest toimeaine heakskiidu aegumiskuupäevani on aega vähemalt kolm aastat. Kui toimeaine heakskiidu aegumiskuupäevani jääb sellest hetkest aega alla kolme aasta, loetakse uuesti esitatud pikendamistaotlus vastuvõetamatuks.

5.   Kui pikendamistaotlus ei ole esitatud lõike 1 punktis a osutatud tähtaja jooksul või kui lõike 3 ja 4 kohaselt puuduvate elementide esitamiseks määratud 14-päevase tähtaja lõpuks ei sisalda pikendamistaotlus jätkuvalt kõiki artiklis 6 sätestatud elemente, teatab referentliikmesriik viivitamata taotlejale, kaasreferentliikmesriigile, komisjonile, teistele liikmesriikidele ja toiduohutusametile, et pikendamistaotlus ei ole vastuvõetav, ning nimetab põhjused, miks see ei ole vastuvõetav.

1.   Kui taotlus on artikli 8 kohaselt vastuvõetav, esitab referentliikmesriik hiljemalt 13 kuu jooksul pärast pikendamistaotluse artikli 5 lõike 1 kohast esitamist, olles konsulteerinud kaasreferentliikmesriigiga, komisjonile ja toiduohutusametile aruande, milles hinnatakse, kas toimeaine vastab eeldatavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele (edaspidi „pikendamise hindamisaruande kavand“).

2.   Pikendamise hindamisaruande kavand sisaldab järgmist:

a)	soovitus heakskiidu pikendamise kohta, sealhulgas kõik vajalikud tingimused ja piirangud;

b)	soovitus selle kohta, kas ainet tuleks käsitada madala riskiastmega ainena;

c)	soovitus selle kohta, kas ainet tuleks käsitada asendust vajava ainena;

d)	ettepanek kehtestada jääkide piirnormid või põhjendus, kui selline ettepanek ei ole asjakohane;

e)

ettepanek toimeaine klassifitseerimiseks või vajaduse korral klassifikatsiooni kinnitamiseks või toimeaine ümberklassifitseerimiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohastele kriteeriumidele, nagu on täpsustatud selle artikli lõike 9 kohaselt esitatavas toimikus, millega ettepanek peab olema kooskõlas;

f)	lõpparvamus selle kohta, millised pikendamistoimikus nimetatud uuringutest on hindamise seisukohast asjakohased;

g)	soovitus selle kohta, milliste aruande osade puhul tuleks vastavalt artikli 13 lõikele 1 konsulteerida ekspertidega;

h)	punktid, mille puhul kaasreferentliikmesriik ei nõustunud referentliikmesriigi hinnanguga, kui see on asjakohane, või vajaduse korral punktid, kus ühiselt referentliikmesriigina tegutsev liikmesriikide rühm ei saavutanud kokkulepet, ning

i)	artikli 10 kohaselt korraldatud avaliku konsultatsiooni tulemused ja kuidas neid on arvesse võetud.

3.   Referentliikmesriik koostab olemasolevatest teaduslikest ja tehnilistest teadmistest lähtudes sõltumatu, objektiivse ja läbipaistva hinnangu, kasutades selleks pikendamistaotluse esitamise kuupäeval kehtivaid juhenddokumente. Selles võetakse arvesse kogu teavet, mis on esitatud pikendamistaotluse osana, sealhulgas toimikuid, mis esitati heakskiitmiseks ja hilisemateks heakskiidu pikendamisteks. Kui see on asjakohane, määrab referentliikmesriik kindlaks ka riskivähendusmeetmed ja kaalub nende kasutamist ning võitab arvesse artikli 10 kohase avaliku konsultatsiooni käigus laekunud kirjalikke märkusi. Kui taotleja ei suuda kõigist pingutustest hoolimata esitada iga niisuguse katse- ja uuringuaruande tervikteksti ja kokkuvõtet, mis oli heakskiitmistoimiku või hilisemate pikendustoimikute osa ning mille esitamine on nõutav artikli 6 lõike 2 punktide e ja f kohaselt, tagab referentliikmesriik, et asjaomaseid uuringuid hinnatakse ja võetakse arvesse uuringute üldhindamisel.

4.   Referentliikmesriik määrab hindamise käigus esmalt kindlaks, kas määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktides 3.6.2, 3.6.3, 3.6.4 ja 3.7 sätestatud heakskiitmiskriteeriumid on täidetud.

Kui need kriteeriumid ei ole täidetud, piirdub pikendamise hindamisaruande kavand üksnes neile vastavate hindamise osadega, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõiget 7.

5.   Kui referentliikmesriik nõuab täiendavat teavet, seab ta taotlejale selle esitamiseks tähtaja. Nimetatud tähtajaga aga ei pikendata lõikes 1 sätestatud 13-kuulist ajavahemikku. Kõik määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 63 kohased konfidentsiaalsustaotlused esitatakse toiduohutusametile vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 7.

6.   Referentliikmesriik võib konsulteerida toiduohutusametiga ja taotleda teistelt liikmesriikidelt tehnilist või teaduslikku lisateavet. Nimetatud konsultatsioonid ja taotlused ei pikenda lõikes 1 sätestatud 13-kuulist ajavahemikku.

7.   Teavet, mille taotleja on esitanud, ilma et seda oleks nõutud või pärast käesoleva artikli lõike 5 kohaselt sellise teabe esitamiseks kehtestatud tähtaja möödumist, ei võeta arvesse, välja arvatud juhul, kui see esitatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 56 kohaselt.

8.   Kui referentliikmesriik esitab komisjonile ja toiduohutusametile pikendamise hindamisaruande kavandi, palub ta taotlejal esitada viivitamata käesoleva määruse artiklis 7 osutatud taotluste esitamise kesksüsteemi kaudu pikendamistoimiku, mis on ajakohastatud nõnda, et see sisaldab täiendavat teavet, mida referentliikmesriik palus käesoleva artikli lõike 5 kohaselt esitada või mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 56 kohaselt.

Kõik määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 63 kohased konfidentsiaalsustaotlused esitatakse toiduohutusametile vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 7.

9.   Referentliikmesriik esitab kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 37 lõikega 1 hiljemalt pikendamise hindamisaruande kavandi esitamise ajal Euroopa Kemikaaliametile toimeaine ühtlustatud klassifikatsiooni käsitleva arvamuse saamiseks kemikaaliameti nõuetele vastava ettepaneku seoses vähemalt järgmiste ohuklassidega:

a)	lõhkeained;

b)	äge mürgisus;

c)	nahasöövitus/-ärritus;

d)	raske silmakahjustus/silmade ärritus;

e)	hingamisteede või naha sensibiliseerimine;

f)	mutageensus sugurakkudele;

g)	kantserogeensus;

h)	reproduktiivtoksilisus;

i)	mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude;

j)	mürgisus sihtelundi suhtes – korduv kokkupuude;

k)	ohtlik veekeskkonnale.

Referentliikmesriik põhjendab nõuetekohaselt oma seisukohta, et ühte või mitmesse kõnealusesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumid ei ole täidetud.

Kui kemikaaliametile on juba esitatud toimeaine klassifitseerimise ettepanek ja selle hindamine on pooleli, esitab referentliikmesriik täiendava klassifitseerimisettepaneku üksnes seoses mis tahes sellise esimeses lõigus esitatud loetellu kuuluva ohuklassiga, mida menetluses olev ettepanek ei hõlma, välja arvatud juhul, kui nende loetletud ohuklassidega seoses on saanud teatavaks uued andmed, mida menetluses olev toimik ei sisalda.

Ohuklasside puhul, mida määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti c kohaselt asutatud kemikaaliameti riskihindamise komitee mõnes olemasolevas arvamuses on juba käsitletud, on sõltumata sellest, kas asjaomane arvamus on või ei ole olnud aluseks ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistust käsitlevale otsusele toimeaine kandmise kohta määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisasse, piisav, kui referentliikmesriik esitab kemikaaliametile esitatud ettepanekus nõuetekohase põhjenduse selle kohta, et asjaomane olemasolev arvamus – või kui sellise arvamuse alusel on juba tehtud VI lisasse lisamist käsitlev otsus, siis kehtiv klassifikatsioon – on seoses esimeses lõigus loetletud ohuklassidega jätkuvalt kehtiv. Kemikaaliamet võib esitada referentliikmesriigi esitatud ettepaneku kohta oma seisukoha.

10.   Riskihindamise komitee seab eesmärgiks võtta määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 osutatud arvamus vastu 13 kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõike 9 esimese lõigus osutatud ettepaneku esitamist.

1.   Toiduohutusamet teeb kindlaks, kas referentliikmesriigi esitatud pikendamise hindamisaruande kavand sisaldab kokkulepitud vormingus kogu asjakohast teavet, ning edastab selle taotlejale ja teistele liikmesriikidele hiljemalt kolm kuud pärast kavandi kättesaamist.

2.   Pärast pikendamise hindamisaruande kavandi kättesaamist kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, võib taotleja kahe nädala jooksul esitada toiduohutusametile taotluse, et teatavat pikendamise hindamisaruande kavandis sisalduvat teavet, mis on pärit tema taotlusest, käsitletaks vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 63 ja kooskõla käesoleva määruse artikli 6 lõikega 7 konfidentsiaalsena.

Toiduohutusamet teeb pikendamise hindamisaruande kavandi üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud teabe, mille kohta esitatud konfidentsiaalsustaotlus on põhjendatuna vastu võetud.

3.   Toiduohutusamet jätab kirjalike märkuste esitamiseks 60 päeva alates kuupäevast, mil aruande kavand tehakse avalikult kättesaadavaks. Sellised märkused edastatakse toiduohutusametile, kes kogub need kokku ja edastab koos oma märkustega referentliikmesriigile või ühiselt referentliikmesriigina tegutsevale liikmesriikide rühmale ning, kui see on asjakohane, kaasreferentliikmesriigile. Toiduohutusamet esitab komisjonile oma arvamuse selle kohta, kas saadud märkusi arvesse võttes ei ole vaja menetlust vastavalt artiklile 13 jätkata.

4.   Kooskõlas artikliga 10 teeb toiduohutusamet ajakohastatud toimiku üldsusele kättesaadavaks samal ajal pikendamise hindamisaruande kavandiga.

1.   Toiduohutusamet koostab olemasolevatest teaduslikest ja tehnilistest teadmistest lähtudes järelduse, kasutades pikendamistaotluse esitamise kuupäeval kehtivaid juhenddokumente, samuti võttes arvesse riskihindamise komitee arvamust selle kohta, kas toimeaine vastab eeldatavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Vajaduse korral korraldab toiduohutusamet konsultatsiooni ekspertidega, sealhulgas referentliikmesriigi ja kaasreferentliikmesriigi ekspertidega.

Toiduohutusamet koostab esimese lõigu kohase järelduse viie kuu jooksul alates käesoleva määruse artikli 12 lõikes 3 osutatud ajavahemiku lõpust või kahe nädala jooksul pärast määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 osutatud riskihindamise komitee arvamuse vastuvõtmist, kui see vastu võetakse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Kui see on asjakohane, käsitleb toiduohutusamet oma järelduse kavandis riskide vähendamise võimalusi, mis on kindlaks tehtud pikendamise hindamisaruande kavandis või vastastikuse eksperdihinnangu käigus.

Komisjon võib viivitamata pärast artikli 12 lõikes 3 osutatud ajavahemiku lõppemist toiduohutusametile teatada, et järeldust ei ole vaja.

2.   Kui toiduohutusamet leiab, et taotlejalt on vaja saada täiendavat teavet, määrab ta referentliikmesriigiga konsulteerides kõige rohkem ühe kuu pikkuse tähtaja, mille jooksul taotleja peab selle teabe esitama liikmesriikidele, komisjonile ja toiduohutusametile. 60 päeva jooksul pärast täiendava teabe kättesaamist annab referentliikmesriik saadud teabele hinnangu ja saadab selle hinnangu toiduohutusametile.

Kui kohaldatakse esimest lõiku, pikendatakse lõikes 1 osutatud ajavahemikku kahekordse kõnealuses lõigus osutatud ajavahemiku võrra.

3.   Toiduohutusamet võib paluda komisjonil konsulteerida Euroopa Liidu referentlaboriga, mis on määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/625, (11) et kontrollida, kas taotleja soovitatud analüütiline meetod jääkide määramiseks on rahuldav ja vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punkti g nõuetele. Euroopa Liidu referentlabori nõudel esitab taotleja proovid ja analüütilised standardid.

4.   Toiduohutusamet edastab esialgse järelduse taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile ning annab taotlejale võimaluse kahe nädala jooksul märkusi esitada.

Kui toiduohutusamet toob oma esialgses järelduses välja kriitilised probleemid ja/või kriitilised andmelüngad, mille tulemusena võib eeldada, et puudub vähemalt üks vähemalt ühe toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi tüüpiline kasutusviis, mille puhul oleksid täidetud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid, ning taotlejal ei olnud võimalik seda taotluse esitamise ajal teada ega artikli 13 lõike 2 kohase lisateabe nõudmise tulemusena neid probleeme kõrvaldada, võib taotleja nimetatud kahe nädala jooksul esitada nende probleemide kohta lisateavet liikmesriikidele, komisjonile ja toiduohutusametile.

Toiduohutusamet võtab koostöös referentliikmesriigi ja kaasreferentliikmesriigiga märkusi ja uut teavet arvesse. Toiduohutusamet koostab lõppjärelduse 75 päeva jooksul pärast esimeses lõigus osutatud kahenädalase tähtaja lõppu.

Juhul, kui toiduohutusamet koostas järelduse enne käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud viie kuu möödumist, võib järelejäänud aja lisada eelmises lõigus nimetatud 75-le päevale.

5.   Toiduohutusamet edastab oma lõpliku arvamuse taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile.

6.   Pärast seda, kui taotlejale on antud kaks nädalat aega nõuda, et teatavat taotlusest tulenevat järelduses sisalduvat teavet käsitletaks määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 63 ja käesoleva määruse artikli 6 lõike 7 kohaselt konfidentsiaalsena, teeb toiduohutusamet oma järelduse üldsusele kättesaadavaks, jättes avaldamata teabe, mille ta on lubanud jätta konfidentsiaalseks.

7.   Teavet, mille taotleja on esitanud, ilma et sea oleks nõutud või pärast käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu või lõike 4 teise lõigu kohaselt sellise teabe esitamiseks kehtestatud tähtaja möödumist, ei võeta arvesse, välja arvatud juhul, kui see esitatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 56 kohaselt.

1.   Komisjon esitab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 79 lõikes 1 osutatud komiteele pikendamisaruande kavandi ja vastava määruse eelnõu kuue kuu jooksul alates toiduohutusameti järelduse kättesaamisest või, kui sellist toiduohutusameti järeldust ei ole, pärast käesoleva määruse artikli 12 lõikes 3 osutatud ajavahemiku lõppu.

Pikendamisaruande kavandis ja määruse eelnõus võetakse arvesse pikendamise hindamisaruande kavandit, käesoleva määruse artikli 12 lõikes 3 osutatud märkusi ja toiduohutusameti järeldust, kui selline järeldus on esitatud, ning määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 osutatud riskihindamise komitee arvamust, kui selline arvamus on vastu võetud.

Taotlejale antakse võimalus esitada 14 päeva jooksul märkusi pikendamisaruande kavandi kohta.

2.   Komisjon võtab vastu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 20 lõike 1 kohase määruse, lähtudes pikendamisaruandest ja võttes arvesse märkusi, mille taotleja on esitanud käesoleva artikli lõike 1 kolmandas lõigus osutatud tähtaja jooksul, ning muid käsitletava küsimuse puhul õigustatud tegureid ja ettevaatuspõhimõtet, kui määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimused on asjakohased.

1.   Liikmesriigid võivad nõuda tasude ja lõivude maksmist vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 74, et katta kulusid, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva tööga.

2.   Juhul, kui samaaegselt esitatakse pikendamistaotlus rohkem kui ühe toimeaine kohta, mille puhul võib vähemalt osa riskihindamisest lugeda rakendatavaks kõigi toimeainetega seotud pikendamistaotluste suhtes, peavad lõivud olema proportsionaalsed ja nende kohaldamisel tuleb arvesse võtta, et võidakse teha ühine riskihindamine.

Esimest lõiku kohaldatakse eelkõige selliste samaaegselt esitatud pikendamistaotluste suhtes, mis puudutavad geneetiliselt, bioloogiliselt ja/või ökoloogiliselt sarnaseid mikroorganismide tüvesid või sarnase keemilise struktuuriga feromoone, mis toimivad sama sihtorganismide taksoni suhtes.