(1)

10. oktoobril 2019 algatas Euroopa Komisjon alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Korea Vabariigist (edaspidi „Korea“ või „asjaomane riik“) pärit teatava raske termopaberi (edaspidi „raske termopaber“ või „vaatlusalune toode“) impordiga liitu. Algatamisteade avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 26. augustil 2019 aastal Euroopa termopaberi assotsiatsioon (edaspidi „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu raske termopaberi kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Kuna alusmääruse artikli 14 lõikes 5a sätestatud tingimused ei olnud täidetud, ei kuulunud vaatlusaluse toote import registreerimisele. Ükski huvitatud isik ei esitanud selle punkti kohta märkusi.

(4)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 6. mail 2020 huvitatud isikutele kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning tegi teatavaks dumpingumarginaali ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisava marginaali arvutamise korra. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta. Märkusi saadi kaebuse esitajalt ja koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt.

(5)

Komisjon kehtestas 27. mail 2020. aastal komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/705 (3) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Koreast pärit raske termopaberi liitu impordi suhtes.

(6)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“) esitasid kaebuse esitaja ja koostööd tegev eksportiv tootja kirjaliku esildise oma seisukohtadega esialgsete järelduste kohta.

(7)

Ärakuulamist taotlenud isikutele anti selleks võimalus. Ära kuulati kaebuse esitaja ja koostööd tegev eksportiv tootja. Lisaks toimus koostööd tegeva eksportiva tootja taotlusel ärakuulamine kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Soovitused, mille ärakuulamise eest vastutav ametnik esitas ärakuulamise käigus, on kajastatud käesolevas määruses. 2020. aasta juunis saatis komisjon eksportivale tootjale veel kolm teadet üksikasjalikuma teabega hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste kohta.

(8)

Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(9)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Komisjon kontrollis telefoni teel üle ainsa koostööd teinud sõltumatu importija Ritrama SpA küsimustikule antud vastused.

(10)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatava raske termopaberi liitu suunatud impordi suhtes (edaspidi „lõplikud järeldused“). Kõigile isikutele anti võimalus esitada märkusi lõplike järelduste kohta kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Märkused saadi koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt ja kaebuse esitajalt.

(11)

Pärast eksportiva tootja märkuste saamist edastas komisjon Hansolile täiendava teabe selle kohta, kuidas arvutati impordijärgsed kulud ja kuidas import lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud perioodil suurenes, sest Hansoli märkused käsitlesid neid aspekte.

(12)

Komisjoni talitused kuulasid eksportiva tootja ära.

(13)

Huvitatud isikute märkusi arutati ja neid on käesolevas määruses võimaluse korral arvesse võetud.

(14)

Kuna valikuuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 7–13.

(15)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 19, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. juulist 2018 kuni 30. juunini 2019 (edaspidi „uurimisperiood“) ning kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(16)

Koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et komisjon on kaldunud kõrvale oma väljakujunenud praktikast, ja teatas, et uurimisperiood peaks lõppema 30. septembril 2019, st menetluse algatamise kuupäevale lähemal kuupäeval. Koostööd tegeva eksportiva tootja sõnul ei saadud komisjoni valitud uurimisperioodi puhul arvesse võtta uuemaid suundumusi – kahe valimisse kaasatud ELi tootja ühinemine 2019. aasta märtsis, toorainekulude arvatav langus alates 2019. aasta keskpaigast ja asjaolu, et liidu tootmisharu hakkas kasutama BPA-vaba rasket termopaberit, mis toimus alles 2019. aasta keskel. See väide lükati tagasi. Komisjonil on selle valiku tegemisel kaalutlusõigus, tingimusel et see on kooskõlas alusmääruse artikliga 6, mille kohaselt on uurimisperiood tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkune menetluse algatamisele vahetult eelnev ajavahemik. Käesoleva uurimise puhul on see tingimus täidetud. Pealegi ei ole Hansol esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud suundumused oleksid mõjutanud kahju- ja põhjusliku seose analüüsi. Nii tooraine hinda kui ka BPA-vabade toodete küsimust võeti arvesse ajutise määruse põhjendustes 103–110 ja 111–115.

(17)

Kuna uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi kohta muid märkusi ei laekunud, kinnitati ajutise määruse põhjendus 19.

(18)

Kuna vaatlusaluse toote määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 20–22 esitatud järeldused.

(19)

Kuna samasuguse toote määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 23 ja 24 esitatud järeldused.

(20)

Kuna normaalväärtuse kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 25–35.

(21)

Ekspordihinna arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 36–39.

(22)

Komisjon ei saanud ühtegi märkust ekspordihinna arvutamise kohta Hansoli otsemüügi puhul sõltumatutele klientidele. Seega kõnealuse müügi ekspordihind, mis on kindlaks määratud alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, kinnitatakse.

(23)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas Hansol kaks elementi Hansoli toodangut importiva ettevõtja Hansol Europe B.V. kaudu liitu müüdud vaatlusaluse toote ekspordihinna arvutuses. Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 võeti selle hinna kindlaksmääramisel aluseks hind, millega imporditud toodet esimest korda sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Seejuures viidi see hind vastavusse algse tehasehinnaga, arvates muu hulgas maha seotud isiku müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumi.

(24)

Hansol väitis esiteks, et komisjon oleks pidanud mõningad Hansol Europe BV vaatlusaluse toote müügi-, üld- ja halduskulud kindlaks määrama teisiti. Pärast selle väite saamist uuris komisjon uuesti sellekohast kontrollitud teavet ning nõustus väitega ja muutis kulude arvutust.

(25)

Teiseks väitis Hansol, et komisjoni kasutatud kasumimarginaal ei olnud mitte vaatlusaluse toote importija, vaid toote kasutaja kasumimarginaal, mistõttu käesoleval juhul ei saa sellest lähtuda. Hansol väitis, et komisjon peaks ikkagi jääma sõltumatu importija kasumimäära juurde, mida kasutati ka Korea Vabariigist pärit teatava kerge termopaberi impordi suhtes läbiviidud dumpinguvastases uurimises (4). Komisjon võttis Hansoli väite analüüsimiseks ühendust asjaomase äriühinguga. See äriühing, kes oli käesolevas uurimises ainus importija küsimustikule vastaja, kinnitas, et see, kes muudab raske termopaberi tootmisahela järgmise etapi tooteks, on tõepoolest pigem vaatlusaluse toote kasutaja, mitte importija. Seetõttu võeti Hansoli väide vastu. Kuna toimikus muid andmeid ei leidunud, võttis komisjon esialgselt kasutatud kasumimarginaali asemel kasutusele eespool nimetatud kerge termopaberi juhtumi puhul kasutatud kasumimarginaali.

(26)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 40 ja 41.

(27)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 22–24, vaatas komisjon väidete alusel, millega ta nõustus, läbi ekspordihinna mõningad elemendid.

(28)

Niisiis on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised.

(29)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 47 ja 48 esitatud järeldused.

(30)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 49–51 esitatud järeldused.

(31)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas eksportiv tootja mitu märkust komisjoni esialgsete tähelepanekute kohta. Need käsitlevad impordihindade analüüsi tulemusi ning eelkõige ELi ja dumpinguhindade omavahelist võrdlust.

(32)

Hansol vaidlustas metoodika, mida komisjoni kasutas liitu eksporditud ja liidu tootmisharu müüdud tooteliikide võrdlemiseks, et võrdlus oleks õiglane. Komisjon oli kindlaks määranud erinevad põhiomadused ja edastanud need huvitatud isikutele koos küsimustikega, mis avaldati kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil menetluse algatamise kuupäeval. Muude elementide hulgas oli komisjon ühe põhiomadusena nimetanud toote nn pinnakaalu, mida väljendatakse (täis)grammides ruutmeetri kohta (edaspidi „ruutmeetrikaal“).

(33)

Õiglase võrdluse tagamiseks anti igale tooteliigile konkreetne toote kontrollnumber vastavalt toote konkreetsetele põhiomadustele. Selleks et eksporditava raske termopaberi ja liidu tootmisharu müüdava raske termopaberi piisav omavaheline vastavus, kohandas komisjon toote kontrollnumbrite algset ülesehitust ja esitas ruutmeetrikaalud teatavates vahemikes. Sellised vahemikud on näiteks 66–68 grammi ja 73–76 grammi.

(34)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas koostööd tegev eksportiv tootja selle lähenemisviisi kolmel põhjusel:

(35)

Need väited lükati tagasi. Käesoleval juhul arvutati ühikuhinnad kaalu alusel (tonnides) ning seega on ruutmeetrikaalu mõju hindadele ja kuludele komisjoni valitud arvutusmeetodis juba arvesse võetud.

(36)

Lisaks tuleb nii WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2, eelkõige artikli 2 lõike 6, kui ka alusmääruse artikli 1 lõike 4 kohaselt omavahel võrrelda samasuguseid tooteid, kuid konkreetset meetodit selleks ei ole antud. See, et komisjon kasutab kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste algetapis toodete põhiomaduste tähistamiseks toote kontrollnumbrit, on väljakujunenud praktika. Need kontrollnumbrid ei ole aga komisjonile siduvad ja ta võib uurimise käigus nende numbrite ülesehitust muuta, kui õiglane võrdlus on tagatud. Käesoleval juhul leidis komisjon, et toote kontrollnumbrite rühmitamine oli vajalik selleks, et tagada eksporditava ja liidu tootmisharu müüdava raske termopaberi piisav omavaheline vastavus õiglaseks võrdluseks ning et kõnealune rühmitamine on asjakohane, kuna nii liidus kui ka Koreas kasutatakse tootmisharus teatavad vahemikke, st 5–10 grammist kõikumist standardsest ruutmeetrikaalust. Seda arvesse võttes on komisjon järginud põhjenduses 31 selgitatud rühmitamisel konservatiivset lähenemisviisi.

(37)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist küsis Hansol selgitust selle kohta, kas müük, mida kasutati hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali kindlaksmääramiseks, sisaldas ka ühe valimisse kaasatud liidu tootja kattekihiga toodet.

(38)

Hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamiseks võrdles komisjon eksportiva tootja liitu suunatud müüki valimisse kaasatud liidu tootjate müüdud samasuguse toote müügiga. Arvutuskäik oli Hansolile ja kaebuse esitajale teatavaks tehtud. Selle arvutuses ei eristanud komisjon kolme valimisse kaasatud liidu tootjat. Kuna nende kolme valimisse kaasatud liidu tootja tootevalik on erinev, ei olnud võimalik teatavaid Hansoli ja kõigi kolme valimisse kaasatud äriühingu tooteliike omavahel võrrelda. Konfidentsiaalsuse tõttu ei saa komisjon avaldada, millised valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid milliseid tooteliike, kuid igal juhul võrdles ta Hansoli eksporditud kattekihiga tooteliike liidu tootmisharu müüdavate kattekihiga tooteliikidega.

(39)

Eksportiv tootja vaidlustas ka komisjoni arvutused impordijärgsete kulude kohta. Oma arvutustes oli komisjon kohandanud vastavalt vajadusele Hansoli eksporditehingute väärtust, et võtta arvesse impordijärgseid kulusid ja tollimakse. Ta leidis, et impordijärgseteks kuludeks (käitlemiskulud, sadamamaksud ja tollivormistustasud) on mõistlik võtta 1 % CIF-väärtusest. Hansol sellega ei nõustunud ja väitis, et komisjon ei võtnud oma arvutustes impordijärgseks kuluks 1 % Hansoli CIF-väärtusest, vaid 1 % Hansoli CIF-ekspordiväärtusest ELi tollipiiril. Hansol palus, et komisjon kasutaks arvutustes 1 % CIF-hinnana impordijärgset kulu.

(40)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Hansoli CIF-ekspordiväärtus ELi tollipiiril põhineb Hansoli ekspordihinnal, mida on vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 kohandatud kui seotud kaupleja kaudu toimunud müüki. Selleks et saada ELi „mahalaaditud“ kauba ekspordihind piiril, mis on võrreldav ELi tootmisharu hinna ja taotlushinnaga, tuleb seda hinda omakorda suurendada impordijärgsete kulude võrra. Võrdlustulemus väljendatakse protsendina Hansoli deklareeritud CIF-väärtusest, mida kasutati turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes, sest kavandatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldataks ka liidu tollipiiril kehtinud tegelike CIF-väärtuste suhtes.

(41)

Komisjon kontrollis siiski uuesti impordijärgseid kulusid Hansoli tegelike andmete alusel, ilma neid 1 % võrra suurendamata. Selle põhjal olid impordijärgsed kulud ligikaudu [3–6] eurot tonni kohta. Kuna see summa saadi liiga väheste arvete alusel, võrdles komisjon seda järeldustega, mida kasutati Korea Vabariigist pärit teatava kerge termopaberi importi käsitlevas dumpinguvastases uurimises. Kuna mõlemad summad jäid samasse vahemikku, leidis komisjon, et käesolevas uurimises saab kasutada Hansoli andmeid.

(42)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hansol, et komisjoni välja arvutatud impordijärgsed kulud on liiga väiksed ja need oleksid pidanud hõlmama lisaks tollivormistuskuludele ka sisenemiskohas tekkinud käitlemis-, ladustamis- ja dokumenteerimiskulusid. Ta esitas oma arvutuse, mille kohaselt jäid impordijärgsed kulud vahemikku 10–40 eurot tonni kohta.

(43)

Hansoli poolt pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud arvutused sisaldasid ka selliseid kulusid nagu ladustamis- ja halduskulud, mida komisjon ei olnud kasutanud. Toimikus ei leidu andmeid, mis kinnitaksid Hansoli väidet, et tema müügiprotsessi eripära tõttu peaksid kõnealused lisakulud kuuluma impordijärgsete kulude, mitte aga kaupade importimise järgsete standardteenuste alla, ning kuna uurimine on jõudnud hilisesse etappi, ei saa neid ka enam kontrollida. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(44)

Tuginedes üldkohtu otsusele kohtuasjas T-383/17, (6) vaidlustas eksportiv tootja ka selle, et ekspordihinna kindlaksmääramiseks alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel tehtud kohandust saab kasutada hinna allalöömise (ja kahju kõrvaldamist võimaldava taseme) arvutamiseks.

(45)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Esiteks on see kohtuotsus Euroopa Kohtusse edasi kaevatud (7). Seetõttu ei ole kohtuotsuse järeldused küsimuses, milles Hansol vastuväite esitas, lõplikud.

(46)

Teiseks ei ole alusmäärusega hinna allalöömise arvutusmeetodit kindlaks määratud. Seega on komisjonil selle kahjuelemendi hindamisel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlusõigust piirab vajadus tagada, et järeldused põhineksid otsesel tõendusmaterjalil ja et uurimine oleks objektiivne, nagu on nõutud alusmääruse artikli 3 lõikes 2.

(47)

Rääkides hinna (eelkõige ekspordihinna) allalöömise arvutamisel kasutatavatest elementidest, peab komisjon välja selgitama alguspunkti, mil algab või võib alata konkureerimine liidu turul liidu tootjatega. Alguspunkt on tegelikult esimese sõltumatu importija ostuhind, kuna sellel äriühingul on põhimõtteliselt valik osta kas liidu tootmisharult või kolmandate riikide klientidelt. Kui eksportival tootjal on liidus välja kujunenud sidusettevõtjate süsteem, on nad juba otsustanud, et nende kaubaallikad asuvad kolmandates riikides. Seega peaks võrdlemine aset leidma vahetult pärast seda, kui kaup ületab liidu piiri, mitte jaotusahela hilisemas etapis, näiteks kauba müümisel lõppkasutajale. Selline lähenemisviis tagab järjepidevuse ka juhtudel, kui eksportiv tootja müüb tooteid otse sõltumatule kliendile (importijale või lõppkasutajale), sest sellisel juhul ei kasutataks edasimüügihindu juba nende määratlusest lähtudes. Teistsuguse lähenemisviisi puhul diskrimineeritaks eksportivaid tootjaid üksnes nende poolt kasutatava müügikanali alusel.

(48)

Käesoleval juhul ei saa teatava osa eksportmüügi puhul kasutada impordihinna nimiväärtust, sest eksportiv tootja ja importija on omavahel seotud. Seega tuleb usaldusväärse impordihinna käepäraseks kindlaksmääramiseks see hind arvutada, kasutades alguspunktina seotud importija edasimüügihinda esimesele sõltumatule kliendile. Sellisel rekonstrueerimisel on asjakohased dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõikes 9 sätestatud ekspordihinna arvutamise eeskirjad ning neid saab kohaldada analoogia alusel, samuti saab neid kasutada ekspordihinna kindlaksmääramiseks dumpinguhinnaga müügi puhul. Kohaldades dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõiget 9 analoogia alusel, saab leida hinna, mis on täielikult võrreldav hinnaga, mida kasutatakse sõltumatutele klientidele suunatud müügi uurimisel, ning liidu tootmisharu müügihinnaga.

(49)

Seetõttu on usaldusväärse hinna väljaselgitamisel põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi lahutamine sõltumatutele klientidele edasimüügi hinnast, kuna see võimaldaks õiglast võrdlust.

(50)

Samuti märkis komisjon, et praeguses juhtumis toimub enamik müügist nii liidu tootmisharu puhul kui ka eksportivate tootjate puhul otse, ilma kauplejate ja importijateta. Otsemüük moodustas rohkem kui 96 % valimisse kaasatud liidu tootjate müügist ja peaaegu 70 % eksportiva tootja müügist.

(51)

Kuigi komisjon jääb kindlaks eespool esitatud lähenemisviisile, vaatles ta uurimise täielikkuse huvides ka muid hinna allalöömise marginaali arvutamise meetodeid.

(52)

Esiteks kaalus komisjon vajadust võtta hinna allalöömise marginaali arvutamisel arvesse lõpptarbija liiki. See võimaldaks arvesse võtta kaubandustasandi erinevusi liidu tootmisharu sisese kaubanduse ja Korea müügitehingute vahel. Selgus, et nii valimisse kaasatud liidu tootjad kui ka Hansol müüsid peaaegu ainult töötlejatele – mõlemad ligikaudu 98 % oma müügist. Sellest järeldati, et müük toimus üldiselt samal kaubandustasandil ja muid hinna allalöömise arvutusi ei ole vaja teha.

(53)

Komisjon kaalus ka võimalust arvutada hindade allalöömise marginaal üksnes liidu tootmisharu otsemüügi põhjal. Nagu eespool märgitud, moodustas müük sõltumatutele klientidele peaaegu 97 % valimisse kaasatud liidu tootjate müügist. Seega ei muudaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine seotud äriühingu kaudu toimunud väheste tehingute puhul hinna allalöömise taset kuigi oluliselt.

(54)

Kokkuvõtteks võib öelda, et olenemata hindade allalöömise marginaali arvutamise viisist lööb Hansoli eksport liitu alla liidu müügihinnad. Seepärast lükati väide tagasi.

(55)

Tuleb ka rõhutada, et lisaks kindlakstehtud hinna allalöömisele, mis ulatub pärast põhjendustes 35, 37 ja 23 (8) selgitatud muudatuste tegemist 5,1 %ni, näitas uurimine, et igal juhul aitas uurimisperioodil toimunud dumpinguhinnaga import alla suruda hindu liidu turul alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses. Liidu tootmisharu hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 14 %, kuid võiks eeldada, et ausa konkurentsi tingimustes oleksid need kasvanud samavõrra kui tootmiskulud, mis suurenesid 23 %. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 76 ja 82 ja erinevalt 2016. aastast, mil dumpinguhinnaga import sellist survet ei avaldanud, ei saanud liidu tootmisharu seekord tõsta hindu vastavalt tootmiskulude suurenemisele, kuna Koreast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine liidu turul avaldas hinnasurvet. Vaatlusalusel perioodil suurenes see import 83 %. Seetõttu kannatas liidu tootmisharu kasumlikkus, mis vähenes vaatlusalusel perioodil peaaegu 70 % ja oli uurimisperioodil väga madal.

(56)

Seega olenemata käesolevas juhtumis tehtud järeldustest hindade allasurumise kohta, tekitas dumpinguhinnaga import märkimisväärset hinnasurvet, sest takistas hinna tõstmist. Nii suurenesid tootmiskulud uurimisperioodil 9 protsendipunkti rohkem kui müügihind liidus.

(57)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hansol oma väidet, ilma täiendavaid andmeid esitamata, et komisjon oleks pidanud seotud importija kaudu toimunud müügi puhul hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide arvutamisel aluseks võtma seotud importija küsitud kaalutud keskmise müügihinna esimesele sõltumatule kliendile liidu turul. Hansol väitis, et kuna komisjon seda ei teinud, jättis ta tahtlikult tähelepanuta üldkohtu järeldused kohtuasjades Jindal Saw (9) ja Kazchrome, (10) rikkudes seega õigusriigi ja õiguskindluse põhimõtteid.

(58)

See väide lükatakse tagasi põhjendustes 45–49 esitatud põhjustel.

(59)

Lisaks väitis Hansol, et kuna tema arvates toimus hinna allalöömise marginaali kindlaksmääramine valesti, siis on vale ka komisjoni järeldus hindade allasurumise kohta ning seega kogu kahju ja põhjusliku seose analüüs. Ta väitis ka seda, et hindade allalöömise ja hindade allasurumise kindlaksmääramisel tehtud vea tõttu kehtestatakse suurem dumpinguvastane tollimaks kui on vajalik dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 4.

(60)

See väide lükatakse tagasi. Hinna allalöömise määr on arvutatud õigesti. Seda on selgitatud põhjendustes 45–49. Nagu on märgitud põhjendustes 55 ja 56, on ka hindade allasurumise määr ajutise määruse tabelites 2, 3, 7 ja 10 esitatud andmete põhjal õigesti kindlaks tehtud. Nagu on selgitatud põhjenduses 54, leidis komisjon, et hindade märkimisväärne allalöömine esineb igal juhul ja see ei olene hinnamõju arvutamiseks kasutatud meetodist. Lisaks osutas komisjon, et hindade allalöömine on vaid üks paljudest komisjoni analüüsitud kahjuteguritest ning et hindade allasurumise, kahju ja põhjusliku seose kohta tehtud järeldustes on arvesse võetud nii seda kui ka kõiki muid asjakohaseid tegureid. Mis puudutab lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kindlaksmääramist vastavalt alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohastele eraldi reeglitele, siis tuletas komisjon meelde, et see ei olene ei hinna allalöömisest ega hinna allasurumisest. Käesolevas juhtumis põhineb kahju kõrvaldamist võimaldav tase turuhinnast madalama hinnaga müügil (võttes aluseks alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d kohaselt arvutatud taotlushinna), mitte hinna allalöömise ega hinna allasurumise tasemel.

(61)

Kuna asjakohasest riigist importimise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 52–59 esitatud järeldused.

(62)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 60–64 esitatud järeldused.

(63)

Kuna makromajanduslike näitajate kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 65–73 esitatud järeldused.

(64)

Kuna mikromajanduslike näitajate kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 74–86 esitatud järeldused.

(65)

Kuna kahju suhtes tehtud järelduse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 87–90 esitatud järeldused.

(66)

Kuna asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tööstusharu kantud kahju põhjusliku seose kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 91–120 esitatud järeldused.

(67)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 123–126 esitatud järeldused.

(68)

Kuna liidu sõltumatute importijate ja kasutajate huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 127–134 esitatud järeldused.

(69)

Kuna teiste huvitatud isikute huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 135–138 esitatud järeldused.

(70)

Eespool kirjeldatu põhjal ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjenduses 139 esitatud järeldused.

(71)

Vastuväited, mida eksportiv tootja esitas impordijärgsete kulude, hindade võrreldavuse ja hindade allalöömise arvutustes alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaste kohanduste tegemise kohta, kehtivad ka kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutuste puhul. Need aga lükkas komisjon põhjendustes 31–60 tagasi.

(72)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas eksportiv tootja märkusi taotluskasumi kohta, mida oli algul kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamiseks kasutatud. Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 144, lähtus komisjon liidu tootmisharu 2016. aasta kasuminäitajast, mis oli 8–11 %, kuna see kasum oli saadud enne Koreast pärit impordi järsku kasvu. Hansol ei olnud nõus, et kasumimarginaali 8–11 % käibest võib pidada tavapärastes konkurentsitingimustes saadava kasumlikkuse tasemeks. Tema väitel hakkas import Koreast kasvama alles 2018. aastal. 2017. aasta oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul aasta, mil liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa olid suurimad, Koreast ja muudest riikidest pärit impordi omad aga väikseimad. Koreast pärit import oli 2017. aastal 31 % väiksem kui 2016. aastal. Seetõttu väitis Hansol, et taotlushinna arvutamiseks kasutatav kasumitase ei tohiks olla kõrgem kui liidu tootmisharu 2017. aastal saavutatud kasumitase, nimelt 5–8 %.

(73)

Komisjon lükkas väite tagasi. Liidu tootmisharu poolt 2017. aastal teenitud kasumit juba mõjutas Koreast pärit import. Nagu on märgitud ajutise määruse tabelis 3, langesid Korea ekspordihinnad 2016.–2017. aastal 5 %. Samal ajal suurenesid liidu tootmisharu tootmiskulud 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 5 %, hinnad aga ainult 1 %, nagu nähtub ajutise määruse tabelist 7. Korea madalamate hindade surve tõttu ei suutnud liidu tootmisharu juba 2017. aastal kulude kasvu täielikult hindadesse üle kanda, ja see mõjutas tootmisharu kasumlikkust. Seetõttu leidis komisjon, et taotluskasumi arvutamine 2017. aasta kasumitaseme põhjal ei võtaks arvesse tavapärastes konkurentsitingimustes eeldatavat kasumlikkust.

(74)

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon oleks pidanud kahe valimisse kaasatud liidu tootja puhul tegema saamata jäänud investeeringuid käsitlevad kohandused vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2c.

(75)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 145, lükkas komisjon need väited tagasi, kuna need ei olnud piisavalt põhjendatud. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaatas komisjon need väited läbi ja kinnitas oma esialgse järelduse. Esitatud teabes mainiti mõningaid investeerimisprojekte ja ka liidu tootjad esitasid mõned ostupakkumised. Kuid liidu tootjad ei seletanud, mis nendest projektidest sai, ostupakkumisi ei olnud võimalik siduda investeerimisprojektidega ning küsimustiku vastustes esitatud arvud ei vastanud dokumentides esitatutele. Seega ei saanud komisjon kindlaks teha, kas neid investeeringuid ka tegelikult kavandati.

(76)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjoni nõutav kohustus tõendada, et investeeringutest loobuti ebaõiglasest impordist põhjustatud liidu tootmisharu finantsseisundi halvenemise tõttu, on ülemäära raske. Ta lisas, et asjaomased äriühingud olid selgitanud investeerimisprojektide ärajätmise põhjuseid selgelt ja et dokumendid olid kooskõlas küsimustikule antud asjaomaste äriühingute vastustega, ning selgitas põhjalikumalt kahe äriühingu tehtud arvutusi.

(77)

Kaebuse esitaja selgituste abil sai komisjon võrrelda küsimustiku vastustes olevaid arvandmeid dokumentides esitatutega. Kuna need põhjalikumad selgitused tõendasid vaid ühe äriühingu puhul, et uurimisperioodil osutatud investeeringuid tõepoolest kavandati, kuid jäeti tegema, otsustas komisjon rahuldada selle äriühingu taotluse ja taotluskasumit vastavalt suurendada.

(78)

Eksportiv tootja vaidlustas ka selle, et komisjon lisas tulevased keskkonnakulud liidu tootmisharu taotlushinnale kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d. Ta väitis, et sarnaselt liiduga on ka Koreal heitkogustega kauplemise kava, mis käivitati 2015. aastal. Kuna Hansol, nagu ka liidu tootjad, peab tulevikus ostma saastekvoote, ja nende kvootide hind arvatavasti tõuseb, mõjutab heitkogustega kauplemise kava Hansoli ekspordihindu samal määral kui liidu tootjate hindu. Seega polevat komisjon, suurendades liidu tootjate taotlushinda heitkogustega kauplemise süsteemist tulenevate tulevaste kulude summa võrra, kuid jättes Hansoli ekspordihinnale lisamata samalaadse summa, mis kajastaks tema kulusid seoses Korea heitkogustega kauplemise süsteemi järgimisega, võrrelnud omavahel võrreldavaid hindu.

(79)

Komisjon lükkas väite tagasi. See, et Koreal on oma heitkogustega kauplemise süsteem, ei mõjuta alusmääruse artikli 7 lõike 2d kohaldamist. Selle sätte kohaselt tuleb liidu tootmisharu taotlushinna kindlaksmääramisel muu hulgas arvesse võtta tulevasi keskkonnakulusid.

(80)

Pärast põhjendustes 23–25, 41 ja 76–77 selgitatud kohanduste tegemist saadi väiksem, 16,9 % kahju kõrvaldamist võimaldav tase.

(81)

Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmandas lõigus ja võttes arvesse, et komisjon lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud perioodil importi ei registreerinud, analüüsis komisjon impordimahtude muutumist, et selgitada välja, kas põhjenduses 4 kirjeldatud lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud perioodil toimus uurimisaluse impordi edasine oluline suurenemine, ja võtta sellest suurenemisest tulenevat täiendavat kahju arvesse kahjumarginaali kindlaksmääramisel.

(82)

Andmebaasi „Järelevalve 2“ andmete kohaselt oli Koreast pärit import lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud kolmenädalase perioodi jooksul 71 % suurem kui keskmine kolme nädala impordimaht uurimisperioodil. Sellest järeldas komisjon, et lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud perioodil suurenes uuritav import märkimisväärselt.

(83)

Selleks et kajastada impordi suurenemisest põhjustatud täiendavat kahju, otsustas komisjon kohandada kahju kõrvaldamist võimaldavat taset vastavalt impordimahu suurenemisele, mida vastavalt artikli 9 lõikele 4 peetakse asjakohaseks kaaluteguriks. Selleks arvutas ta välja korrutusteguri, mille saamiseks liitis ta lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud kolmenädalase perioodi impordimahu [2 000 – 2 200] tonni ja 52 nädala pikkuse uurimisperioodi impordimahu ning jagas saadud summa uurimisperioodi impordimahuga, mida oli ekstrapoleeritud 55 nädalale. Nii saadi näitaja 1,04, mis väljendab impordi edasisest kasvust põhjustatud täiendavat kahju. Kahjumarginaal 16,9 % korrutati selle teguriga. Seega on lõplik kahju kõrvaldamist võimaldav tase Hansoli ja kõigi teiste äriühingute puhul 17,6 %.

(84)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hansol, et komisjonil puuduvad tõendid, millest järeldada impordi sellist suurenemist, ning tõendamata on ka see, et selle impordi tootis Hansol Koreas ja müüs selle lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud kolmenädalase perioodi jooksul sõltumatutele klientidele liidus. Tema arvates võis osa sellest impordist müüa hoopis mõni teine Korea raske termopaberi tootja.

(85)

See väide lükatakse tagasi. Alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt on komisjon kohustatud lõplike meetmete vastuvõtmisel analüüsima kogu tema käsutuses olevat asjakohast teavet ja tegema kindlaks, kas lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud perioodil on uurimisega seotud import veelgi oluliselt suurenenud. Selleks et välja selgitada kogu vaatlusaluse toote import Koreast lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud perioodil, analüüsiski komisjon kogu tema käsutuses olevat asjakohast teavet, nimelt Koreast pärit vaatlusaluse toote impordi mahtu uurimisperioodil, nagu on esitatud ajutise määruse põhjendustes 52 ja 53 ja mis leidis kinnitust lõppetapis, ning statistilisi andmeid vastavalt andmebaasile „Järelevalve 2“. Selle kohta on Hansolile avaldatud rohkem üksikasju. Analüüs hõlmas kogu riiki. Ka impordi kasvust tulenevat täiendavat kahju kohaldati kogu riigi suhtes, nagu on nõutud artikli 9 lõikes 4, sest uurimine hõlmab kogu Koreast pärit importi.

(86)

Hansol väitis veel, et Koreast liitu suunatud raske termopaberi impordi mahu suurenemine tuleneb otseselt raske termopaberi nõudluse kasvust, sest COVID-19 pandeemia ajal on suurenenud etikettide tarbimine. Pandeemia põhjustatud majandusšokk on erakorraline ja sügav olukorramuutus, mis mõjutas liidu ja kogu maailma etiketituru toimimist. Seetõttu ei ole alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmanda lõigu kohaldamine põhjendatud.

(87)

See väide lükatakse tagasi. Artikli 9 lõike 4 kolmandas lõigus on sätestatud, et kui komisjon ei ole lõplike järelduste avalikustamisele eelnenud perioodil importi registreerinud, võtab ta arvesse täiendavat kahju, mis on tekkinud sellest, et uurimisalune import on veelgi oluliselt suurenenud. Suurenemise põhjuste arvessevõtmist ei ole mainitud. Kuna kõnealusel perioodil kasvas Koreast pärit import märkimisväärselt, kohandas komisjon kahjumarginaale vastavalt sellele sättele, kuna artiklis on kasutatud väljendit „võtab arvesse“. Seda komisjon käesoleval juhul tegigi. Komisjon märkis, et impordi kasvust tuleneva täiendava kahju kajastamise meetodi vastu ei esitatud ühtegi väidet.

(88)

Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmandas lõigus, kohaldatakse sellist kahjumarginaali suurendamist ajavahemiku suhtes, mis ei ole pikem artikli 11 lõikes 2 osutatud perioodist.

(89)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(90)

Korea Rahvavabariigist pärit teatava raske termopaberi impordi suhtes tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 ja artikli 9 lõike 4 teises lõigus sätestatud väiksema tollimaksu reegliga.

(91)

Kuna muud äriühingud peale Hansoli dumpinguvastase jääktollimaksu kohta märkusi ei esitanud, siis ajutise määruse põhjendus 153 kinnitati.

(92)

Eespool esitatud põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(93)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti kõnealuste äriühingute puhul kindlaks käesoleva uurimise ajal. Neid tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes Koreast pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul.

(94)

Äriühing võib taotleda individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamist pärast oma juriidilise isiku nimevahetust. Taotlus tuleb saata komisjonile (11). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab teha kindlaks, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(95)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kes uurimisperioodil rasket termopaberit liitu ei eksportinud.

(96)

Võttes arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad.

(97)

Lõplikud tollimaksumäärad on ajutistest tollimaksumääradest madalamad. Tagatud summad, mis ületavad nende imporditud kaupade lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tuleks seega vabastada.

(98)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (12) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(99)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee arvamusega,