EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/1056,

15. juuli 2020,

elektroonilise kaubaveoteabe kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 ja artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Kaubaveo ja logistika tõhusus on väga oluline liidu majanduse kasvu ja konkurentsivõime, siseturu toimimise ning kõigi liidu piirkondade sotsiaalse ja majandusliku sidususe jaoks.

(2)	Käesoleva määruse eesmärk on ergutada kaubaveo ja logistika digiteerimist, et vähendada halduskulusid, parandada pädevate asutuste jõustamissuutlikkust ning edendada transpordi tõhusust ja kestlikkust.

(3)

Kaupade, sealhulgas jäätmete liikumisega kaasneb palju teavet, mida äriühingud omavahel ning äriühingud ja pädevad asutused omavahel edastavad siiani paberkandjal. Paberdokumentide kasutamine on logistikaettevõtjate jaoks suur halduskoormus ning toob logistikaettevõtjatele ja seotud tööstusharudele (nagu kaubandus ja tootmine), eelkõige VKEdele, kaasa lisakulud ning sellel on negatiivne mõju keskkonnale.

(4)

Peamiseks põhjuseks, miks ei toimu arengut teabevahetuse lihtsustamise ja suurema tõhususe suunas, mida olemasolevad elektroonilised vahendid võimaldaksid, peetakse ühtse õigusraamistiku puudumist liidu tasandil, milles nõutaks, et pädevad asutused aktsepteeriksid seaduse järgi nõutavat asjakohast kaubaveoteavet elektroonilisel kujul. Ühtsete kirjeldustega elektroonilise teabe aktsepteerimine pädevate asutuste poolt ei lihtsustaks mitte ainult pädevate asutuste ja ettevõtjate vahelist suhtlust, vaid lihtsustaks kaudselt ka ettevõtjatevahelise ühtse ja lihtsustatud elektroonilise suhtluse arengut liidus. See tooks kaasa ka märkimisväärse halduskulude kokkuhoiu ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, kes moodustavad suurema osa liidu veo- ja logistikaettevõtjatest.

(5)

Liidu transpordivaldkonna mõne valdkonna õigusaktides nõutakse, et pädevad asutused aktsepteeriksid digiteeritud teavet, kuid see ei hõlma kaugeltki kõiki asjaomaseid liidu õigusakte. Õigusnormidega ette nähtud teabe kaubavedude kohta kättesaadavaks tegemiseks pädevatele asutustele kogu liidus ning kõigi liidus tehtavate veoteenuste asjaomaste etappide puhul peaks olema võimalik kasutada elektroonilisi vahendeid. See peaks olema võimalik kogu õigusnormidega ette nähtud teabe ning kõigi transpordiliikide puhul.

(6)

Seepärast tuleks nõuda, et pädevad asutused aktsepteeriksid elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud teavet alati, kui ettevõtjad on kohustatud esitama teavet selle kohta, et nad täidavad nõudeid, mis on sätestatud käesoleva määrusega hõlmatud liidu õigusaktides. See nõue peaks hõlmama ka teavet, mida ametiasutused nõuavad lisateabena kooskõlas kõnealuste liidu õigusaktide sätetega, näiteks kui osa teavet puudub. Sama põhimõtet tuleks kohaldada ka siis, kui liikmesriigi õiguse kohaselt tuleb esitada teave, mis on täielikult või osaliselt identne teabega, mida tuleb esitada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liidu õigusaktide kohaselt. Samuti peaksid ametiasutused püüdma kõnealuse teabega seoses suhelda asjaomaste ettevõtjatega elektrooniliselt. Selline teavitamine ei tohiks piirata asjakohaste liidu õigusnormide ja liikmesriigi õiguse kohaldamist, mis on seotud õigusnormidega ette nähtud teabe kontrollimise ajal või pärast seda võetavate järelmeetmetega. Pädevate asutuste kohustust aktsepteerida ettevõtjate poolt elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud teavet tuleks kohaldada ka siis, kui liidu õigusaktides või käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvas liikmesriikide õiguses nõutakse teavet, millele on osutatud ka asjakohastes rahvusvahelistes konventsioonides, nagu konventsioonid, mis reguleerivad rahvusvahelisi veolepinguid eri transpordiliikide puhul, näiteks ÜRO kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsioon (CMR), rahvusvahelise raudteeveo konventsioon (COTIF), IATA resolutsioon 672 elektrooniliste lennusaatelehtede kohta, rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon (Montréali konventsioon) ja Budapesti konventsioon kaupade siseveetransporti käsitleva lepingu (CMNI) kohta.

(7)

Kuna käesoleva määruse eesmärk on üksnes lihtsustada ja edendada ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel teabe elektroonilist esitamist, ei tohiks see piirata selliste liidu õigusnormide või liikmesriigi sellise õiguse kohaldamist, millega on kindlaks määratud õigusnormidega ette nähtud teabe sisu, ning eelkõige ei tohiks sellega kehtestada ühtegi lisanõuet õigusnormidest tulenevatele teavitamis- või keelenõuetele. Kuigi käesoleva määruse eesmärk on võimaldada õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid täita elektrooniliste vahendite abil paberkandja asemel, ei piira see asjaomaste ettevõtjate võimalust esitada nimetatud teave paberkandjal, nagu on sätestatud asjakohastes liidu õigusnormides või liikmesriigi õiguses, ja see ei tohiks piirata ka asjakohaseid liidu nõudeid dokumentidele, mida kasutatakse kõnealuse teabe struktureeritud esitamiseks. Käesolev määrus ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (3) sätteid, mis käsitlevad jäätmesaadetiste menetlusnõudeid ja tolliasutuste tehtavat kontrolli. Käesolev määrus ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (4) või selle alusel vastu võetud rakendus- või delegeeritud õigusaktide ega Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonda käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1239 (5) aruandluskohustust käsitlevad sätteid, sealhulgas neid, mis on seotud tolli- või muude asutuste pädevusega.

(8)

Elektrooniliste vahendite kasutamine õigusnormidega ette nähtud teabe vahetamiseks võib vähendada ettevõtjate halduskulusid ja suurendada pädevate asutuste tõhusust. Nii ettevõtjad kui ka pädevad asutused peaksid võtma vajalikud meetmed õigusnormidega ettenähtud kaubaveoteabe (eFTI) masinloetavas vormis elektroonilise andmevahetuse võimaldamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate keskkondade (eFTI keskkonnad) kaudu, sealhulgas soetades vajalikud seadmed. Asjaomased ettevõtjad peaksid siiski jääma vastutavaks teabe esitamise eest inimloetavas vormis, kui pädevad asutused seda konkreetselt taotlevad, et võimaldada pädevatel asutustel täita oma ülesandeid olukordades, kus eFTI keskkonnale ei ole juurdepääsu.

(9)	Selleks, et ettevõtjad saaksid esitada asjakohast teavet elektrooniliselt igas liikmesriigis ühte moodi, on vaja tugineda ühtsetele kirjeldustele, mille komisjon peaks käesolevas määruses osutatud delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega vastu võtma.

(10)

Ühtsed kirjeldused andmeelementide määratluste ja tehniliste näitajate kohta peaksid tagama andmete koostalitlusvõime, kehtestades teabe elektroonilise edastamise jaoks ühtse tervikliku andmekogumi. See terviklik andmekogum peaks sisaldama kõiki andmeelemente, mis vastavad asjakohastes liidu õigusnormides ja liikmesriigi õiguses sisalduvatele teabe esitamise nõuetele, kus kõik ühe või mitme alamhulga ühised andmeelemendid on esitatud ainult üks kord.

(11)

Nendes ühtsetes kirjeldustes tuleks sätestada ka ühtsed menetlused ja üksikasjalikud normid, mis käsitlevad pädevate asutuste juurdepääsu sellele teabele, sealhulgas sellega seotud suhtlusele pädevate asutuste ja asjaomaste ettevõtjate vahel, näiteks sellise lisateabe taotlustele, mida pädevatel asutustel on vaja oma vastava regulatiivse jõustamise pädevuse teostamiseks kooskõlas asjaomaste liidu õigusnormide ja liikmesriigi õigusega, ning selle teabe töötlemist pädevate asutuste poolt.

(12)

Kõnealuste ühtsete kirjelduste sätestamisel tuleks arvesse võtta vastavates liidu õigusaktides ning vastavates Euroopa ja rahvusvahelistes andmevahetuse standardites, sealhulgas mitmeliigilise transpordi standardid, kehtestatud asjakohaseid andmevahetuse kirjeldusi ning komisjoni 23. märtsi 2017. aasta teatises „Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“ sätestatud põhimõtteid ja soovitusi. Euroopa koosvõimeraamistikus käsitletakse Euroopa digitaalsete avalike teenuste osutamist, mis on liikmesriikide poolt ühiselt kokku lepitud. Samuti tuleks hoolikalt jälgida, et need kirjeldused jääksid tehnoloogiliselt neutraalseks ja avatuks uuenduslikele tehnoloogiatele.

(13)

Et vähendada nii pädevate asutuste kui ka ettevõtjate kulusid, võiks kaaluda pädevatele asutustele juurdepääsupunktide loomist. Need juurdepääsupunktid toimiksid üksnes eFTI keskkondade ja pädevate asutuste vaheliste vahendajatena ning seetõttu ei tohiks neid eFTI andmeid, millele juurdepääsu nad vahendavad, säilitada ega töödelda, välja arvatud eFTI andmete töötlemisega seotud metaandmeid, näiteks järelevalveks või statistilistel eesmärkidel vajalikud töölogid. Liikmesriigid võivad ka kokku leppida oma vastavate pädevate asutuste jaoks ühiste juurdepääsupunktide loomises.

(14)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada funktsionaalsed nõuded eFTI keskkondadele, mida ettevõtjad peaksid kasutama õigusnormidega ette nähtud kaubaveoteabe pädevatele asutustele elektroonilisel kujul kättesaadavaks tegemiseks, et täita kõnealuse teabe asutuste poolt kohustuslikus korras aktsepteerimise tingimused, nagu on sätestatud käesolevas määruses. Samuti tuleb ette näha nõuded kolmandatest isikutest keskkondade teenuste osutajatele (eFTI teenuseosutajad). Need nõuded peaksid eelkõige tagama, et kõiki eFTI andmeid saab töödelda üksnes sellise kõikehõlmava õigustepõhise juurdepääsukontrolli süsteemi alusel, mis võimaldab funktsioonide määramist; et kõigil pädevatel asutustel on kooskõlas nende vastava regulatiivse jõustamise pädevusega kohene juurdepääs kõnealustele andmetele; et isikuandmeid saab elektrooniliselt töödelda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (6) kohaselt, ning et tundlikku äriteavet töödeldakse viisil, mis võimaldab kinni pidada selle teabe konfidentsiaalsuse tagamise nõudest.

(15)

Komisjon peaks vastu võtma eFTI keskkondade funktsionaalseid nõudeid käsitlevad kirjeldused. Kõnealuste kirjelduste vastuvõtmisel peaks komisjon püüdma tagada eFTI keskkondade koostalitlusvõime, hõlbustama nende keskkondade vahelist andmevahetust ja võimaldama ettevõtjatel kasutada mis tahes nende valitud keskkondi. Rakendamise hõlbustamiseks ja kulude minimeerimiseks peaks komisjon võtma arvesse ka olemasolevates IKT-süsteemides kasutatavaid asjakohaseid tehnilisi lahendusi ja standardeid. Samal ajal peaks komisjon tagama, et need kirjeldused jääksid võimalikult suures ulatuses tehnoloogiliselt neutraalseks, et soodustada pidevat innovatsiooni ja vältida tehnoloogilist kinnistumist.

(16)

Selleks et nii pädevatel asutustel kui ka ettevõtjatel oleks kindlustunne, et eFTI keskkonnad ja eFTI teenuseosutajad täidavad kõnealuseid funktsionaalseid nõudeid, peaksid liikmesriigid kehtestama sertifitseerimissüsteemi, mis tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (7) kohasele akrediteerimisele. Kõnealusest sertifitseerimisest kasu saamiseks kutsutakse juba kasutuses olevate IKT-süsteemide pakkujaid üles tagama, et nende süsteemid vastaksid käesolevas määruses eFTI keskkondadele kehtestatud nõuetele, ning taotlema sertifitseerimist. IKT-süsteemide sertifitseerimine peaks toimuma viivitamata.

(17)

eFTI keskkondade kasutamine annab ettevõtjatele tagatise, et õigusnormidega ette nähtud teavet aktsepteeritakse, ning annab pädevatele asutustele usaldusväärse ja turvalise juurdepääsu sellele teabele. Vaatamata sellele ja olenemata kõigi pädevate asutuste kohustusest aktsepteerida käesoleva määruse kohaselt sertifitseeritud eFTI keskkonna kaudu kättesaadavaks tehtud teavet, peaks jätkuvalt olema võimalik kasutada teisi IKT-süsteeme, kui liikmesriik nii otsustab. Samal ajal ei tohiks käesolev määrus takistada eFTI keskkondade kasutamist ettevõtjate vahel ega muud laadi kasutamist, kui see ei mõjuta negatiivselt käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemist kooskõlas määruse nõuetega.

(18)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse kohase kohustuse – aktsepteerida õigusnormidega ette nähtud elektroonilisel kujul kättesaadavaks tehtud teavet – rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Eelkõige tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kehtestada ühtsed menetlused ja üksikasjalikud õigusnormid, millega reguleeritakse pädevate asutuste juurdepääsu õigusnormidega ette nähtud teabele ja selle töötlemist, kui asjaomased ettevõtjad teevad kõnealuse teabe kättesaadavaks elektroonilisel kujul, sealhulgas üksikasjalikud normid ja tehnilised kirjeldused ning kehtestada üksikasjalikud kirjeldused eFTI keskkondade ja eFTI teenusosutajatega seotud nõuete rakendamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(19)

Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane kohaldamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte: I lisa A osa muutmiseks, et võtta arvesse kõik komisjoni poolt vastuvõetud delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid, milles kehtestatakse uued liidu õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded kaubaveo puhul; ning I lisa B osa muutmiseks, et lisada sellesse loetelud liikmesriigi õiguses sätestatud õigusnormidest tulenevatest teavitamisnõuetest, millest liikmesriik on käesoleva määruse kohaselt komisjoni teavitanud; ning et lisada sellesse asjakohased liikmesriikide õigusnormid, millega muudetakse liikmesriikide õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid või sätestatakse uued asjakohased õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse ning millest liikmesriigid on komisjoni kooskõlas käesoleva määrusega teavitanud; ning seoses käesoleva määruse täiendamisega, luues ühise andmekogumi ja andmete alamhulgad seoses vastavate käesoleva määrusega hõlmatud õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega, ning neid muutes ning käesoleva määruse teatavaid tehnilisi aspekte täiendades, nimelt seoses eFTI keskkondade sertifitseerimise ja sertifitseerimismärgi kasutamisega ja eFTI teenuseosutajate sertifitseerimisnormidega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega.

Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Lisaks on kõnealuste õigusaktide väljatöötamisel ja ettevalmistamisel oluline kaasata kõik asjaomaste foorumite asjakohased sidusrühmad, näiteks komisjoni 13. septembri 2018. aasta otsusega loodud eksperdirühm „Digitaalse transpordi ja logistika foorum“.

(20)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on tagada, et pädevad asutused toimiksid elektrooniliselt esitatud kaubaveoteabe aktsepteerimisel ühtselt, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda põhjusel, et on vaja kehtestada ühtsed nõuded, paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)	Kaubavedu käsitleva õigusnormidega ette nähtud teabe osana esitatud isikuandmete elektrooniline töötlemine peaks toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

(22)	Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Kõnealuseks hindamiseks on vaja koguda teavet ning samuti tuleb hinnata käesoleva määruse eesmärke silmas pidades selle tulemuslikkust.

(23)

Tulemuslik ja tõhus jõustamine eeldab, et kõigil pädevatel asutustel on otsene ja reaalajas juurdepääs asjakohasele õigusnormidega ette nähtud teabele elektroonilisel kujul. Sel eesmärgil ja kooskõlas komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatises „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ nimetatud põhimõttega „digitaalsus normiks“ peaks elektrooniliste vahendite kasutamine saama ettevõtjate ja pädevate asutuste vahelise õigusnormidega ette nähtud teabe vahetamise peamiseks viisiks. Seepärast peaks komisjon hindama võimalikke algatusi, mille eesmärk on kohustada ettevõtjaid kasutama elektroonilisi vahendeid, kui nad teevad õigusnormidega ette nähtud teabe pädevatele asutustele kättesaadavaks. Kui see on kohane, peaks komisjon tegema ettepaneku vastavate algatuste kohta, sealhulgas käesoleva määruse ja muude asjakohaste liidu õigusaktide võimaliku muutmise kohta. Pädevate asutuste jõustamissuutlikkuse parandamiseks ja nii ettevõtjate kui ka pädevate asutuste kulude minimeerimiseks peaks komisjon kaaluma ka täiendavaid meetmeid, nagu muudes liidu transpordialastes õigusaktides ette nähtud teabe salvestamiseks ja töötlemiseks kasutatavate IKT-süsteemide ja platvormide koostalitlusvõime parandamine ja ühine juurdepääsupunkt.

(24)

Käesolevat määrust ei saa kohaldada enne, kui selles ette nähtud delegeeritud aktid ja rakendusaktid on jõustunud. Seetõttu on komisjonil õiguslik kohustus need delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid vastu võtta ning ta peaks nendega kohe tööd alustama, et tagada asjakohaste tehniliste kirjelduste õigeaegne vastuvõtmine, võimaluse korral enne käesolevas määruses sätestatud vastavaid tähtpäevi. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide õigeaegne vastuvõtmine on oluline selleks, et liikmesriikidel ja ettevõtjatel oleks piisavalt aega võtta kooskõlas käesoleva määrusega vajalikke meetmeid. Seetõttu peaks käesolevas määruses sätestama erinevad kohaldamisperioodid.

(25)	Samuti tuleks käesoleva määruse kohase liikmesriikide teatamiskohustuse rakendamist alustada ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast, et võimaldada komisjonil käesoleva määruse kohane esimene delegeeritud õigusakt õigeaegselt vastu võtta.

(26)	Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (10) artikli 28 lõikele 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu territooriumil toimuva kaubaveoga seotud ja õigusnormidega ette nähtud teabe asjaomaste ettevõtjate ja pädevate asutuste vahelise elektroonilise edastamise õiguslik raamistik.

Sel eesmärgil kehtestatakse käesolevas määruses:

a)	tingimused, mille alusel peavad pädevad asutused aktsepteerima õigusnormidega ette nähtud teavet, kui asjaomased ettevõtjad on selle teabe elektroonilisel kujul kättesaadavaks teinud;

b)	teenuste osutamise normid, et asjaomased ettevõtjad saaksid õigusnormidega ette nähtud teabe pädevatele asutustele elektrooniliselt kättesaadavaks teha.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse:

õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuete suhtes, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides:

i)	EMÜ nõukogu määruse nr 11, (11) artikli 6 lõikes 1;

ii)	direktiivi 92/106/EMÜ, (12) artiklis 3;

iii)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009, (13) artikli 8 lõikes 3;

iv)	määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 16 punktis c ja artikli 18 lõikes 1, käesolev määrus ei piira liidu asjaomaste õigusnormide alusel tolliasutuste tehtavat kontrolli;

30. septembril 1957 Genfis sõlmitud ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe A lisa 5. osa peatükis 5.4, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (14) I lisa I.1 jaos; ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskirja (RID) käsitlevate määruste 5. osa peatükis 5.4, mis on esitatud 3. juunil 1999 Vilniuses sõlmitud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni C liitena, millele on osutatud nimetatud direktiivi II lisa II.1 jaos; ning 26. mail 2000 Genfis sõlmitud ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveeteedel vedamise Euroopa kokkuleppele (ADN) lisatud määruste 5. osa peatükis 5.4, millele on osutatud nimetatud direktiivi III lisa III.1 jaos;

käesoleva lõike punktis a osutatud liidu õigusakti või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (15) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 (16) kohaselt komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusaktides või rakendusaktides kehtestatud õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuete suhtes. Need delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid loetletakse käesoleva määruse I lisa A osas;

c)	käesoleva määruse I lisa B osas loetletud liikmesriigi õigusnormides sätestatud õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuete suhtes.

2. Liikmesriigid teatavad hiljemalt 21. augustiks 2021 komisjonile oma õiguse sätted ja vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded, mille kohaselt tuleb esitada teave, mis on täielikult või osaliselt identne teabega, mis tuleb esitada lõike 1 punktides a ja b osutatud õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuete kohaselt.

Pärast sellist teatamist teavitavad liikmesriigid komisjoni kõigist oma õigusnormidest, millega:

a)	muudetakse I lisa B osas loetletud liikmesriigi õiguse kohaseid õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid, või

b)	kehtestatakse uued asjakohased õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded, mille kohaselt tuleb esitada teavet, mis on täielikult või osaliselt identne lõike 1 punktides a ja b osutatud õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuete kohaselt esitatava teabega.

Liikmesriigid esitavad vastava teabe ühe kuu jooksul alates selliste õigusnormide vastuvõtmisest.

3. Komisjon võtab vastavalt artiklile 14 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse:

a)	I lisa A osa, et lisada viited igale õigusnormidest tulenevale teavitamisnõudele, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 1 punktis b;

b)	I lisa B osa, et lisada või kustutada viited liikmesriikide õigusaktidele ja õigusnormidest tulenevatele teavitamisnõuetele vastavalt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud teadetele.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„õigusnormidega ette nähtud teave“ – teave, mis esitatakse kas dokumendina või muul kujul ning mis on seotud kaubaveoga liidu territooriumil, sealhulgas transiitveod, ning mille asjaomane ettevõtja peab tegema kättesaadavaks kooskõlas artikli 2 lõikes 1 osutatud sätetega, et tõendada neid õigusnorme sätestavate õigusaktide asjaomaste nõuete täitmist;

2)	„õigusnormidest tulenev teavitamisnõue“ – nõue esitada õigusnormidega ette nähtud teavet;

„pädev asutus“ – ametiasutus, amet või muu organ, kes on pädev täitma ülesandeid artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide alusel ja kellel on vaja juurdepääsu õigusnormidega ette nähtud teabele, näiteks kontrollimiseks, jõustamiseks, kinnitamiseks või nõuete täitmise jälgimiseks liikmesriigi territooriumil;

4)	„elektrooniline kaubaveoteave“ või eFTI – andmeelementide kogum, mida töödeldakse elektrooniliselt eesmärgiga vahetada õigusnormidega ette nähtud teavet asjaomaste ettevõtjate vahel või asjaomaste ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel;

5)	„eFTI andmete alamhulk“ – struktureeritud andmeelementide kogum, mis vastab õigusnormidega ette nähtud teabele, mida nõutakse teatava artikli 2 lõikes 1 osutatud liidu õigusakti või liikmesriigi õiguse kohaselt;

6)	„eFTI ühine andmekogum“ – terviklik kogum struktureeritud andmeelemente, mis vastab kõigile eFTI andmete alamhulkadele, kus erinevate eFTI andmete alamhulkade ühised andmeelemendid on esitatud ainult üks kord;

7)	„andmeelement“ – väikseim teabeühik, millel on kordumatu määratlus ning täpsed tehnilised näitajad, nagu vorm, pikkus ja märkide tüüp;

„töötlemine“ – eFTI-ga tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või eFTI muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, piirangute seadmine, kustutamine või hävitamine;

9)	„töölogi“ – automaatselt tehtud salvestis eFTI elektroonilisest töötlemisest;

10)	„eFTI keskkond“ – info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinev lahendus, näiteks operatsioonisüsteem, kasutuskeskkond või andmebaas, mis on ette nähtud eFTI töötlemiseks;

11)	„eFTI keskkonna arendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on välja töötanud või omandanud eFTI keskkonna kas oma majandustegevusega seotud õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemiseks või selle keskkonna turule viimiseks;

12)	„eFTI teenus“ – teenus, mis seisneb eFTI töötlemises eFTI keskkonna abil eraldi või koos muude IKT lahendustega, sealhulgas koos muude eFTI keskkondadega;

13)	„eFTI teenuseosutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab lepingulist eFTI teenust asjaomasele ettevõtjale;

14)	„asjaomane ettevõtja“ – transpordi- või logistikaettevõtja või muu füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab õigusnormidega ette nähtud teabe kättesaadavaks tegemise eest pädevatele asutustele kooskõlas asjaomaste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega;

15)	„inimloetav vorm“ – andmete esitamise viis elektroonilisel kujul, mida füüsiline isik saab kasutada teabena ilma täiendava töötlemiseta;

16)	„masinloetav vorm“ – andmete esitamise viis elektroonilisel kujul, mida masin saab kasutada automaatseks töötlemiseks;

17)	„vastavushindamisasutus“ – vastavushindamisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses; asutus, kes on kõnealuse määruse kohaselt akrediteeritud tegema eFTI keskkondade või eFTI teenuseosutajate vastavushindamist;

18)

„vedu“ – kaupade, sealhulgas jäätmete kindlaksmääratud kogumi transport esimese pealevõtmise ja viimase kohaletoimetamise koha vahel ühe veolepingu või mitme järjestikuse veolepingu alusel, sealhulgas, kui see on asjakohane, vedu erinevate transpordiliikidega, olenemata veetavate konteinerite, pakendite või ühikute kogusest või arvust.

II PEATÜKK

ÕIGUSNORMIDEGA ETTE NÄHTUD TEAVE, MIS ON ELEKTROONILISELT KÄTTESAADAVAKS TEHTUD

Artikkel 4

Nõuded asjaomastele ettevõtjatele

1. Artikli 5 lõike 1, 2 ja 3 kohaldamisel täidavad asjaomased ettevõtjad käesolevas artiklis sätestatud nõudeid.

2. Kui asjaomased ettevõtjad teevad õigusnormidega ette nähtud teabe pädevale asutusele kättesaadavaks elektrooniliselt, kasutavad nad selleks andmeid, mida on töödeldud sertifitseeritud eFTI keskkonnas ja mida on töödeldud sertifitseeritud eFTI teenuseosutaja poolt, kui see on asjakohane. Asjaomane ettevõtja teeb õigusnormidega ette nähtud teabe kättesaadavaks masinloetavas vormis ning pädeva asutuse taotluse korral inimloetavas vormis.

3. Masinloetavas vormis teave tehakse kättesaadavaks autenditud ja turvalise ühenduse kaudu eFTI keskkonna andmeallikaga. Asjaomased ettevõtjad edastavad artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud kordumatu elektroonilise identifitseerimisühenduse, mis võimaldab pädeval asutusel üheselt identifitseerida veoga seotud õigusnormidega ette nähtud teabe.

4. Pädevate asutuste taotletud inimloetavas vormis teave tehakse kättesaadavaks kohapeal asjaomase ettevõtja omandis oleva elektroonilise seadme ekraanil.

Artikkel 5

Nõuded pädevatele asutustele

1. Alates 30 kuud pärast esimese artiklites 7 ja 8 osutatud delegeeritud õigusakti ja rakendusakti jõustumise kuupäeva aktsepteerivad pädevad asutused õigusnormidega ette nähtud teavet, mille asjaomased ettevõtjad on teinud elektrooniliselt kättesaadavaks kooskõlas artikliga 4, sealhulgas juhul, kui pädevad asutused nõuavad sellist õigusnormidega ette nähtud teavet lisateabena.

2. Kui asjaomane ettevõtja on teinud käesoleva määruse artikli 4 kohaselt elektrooniliselt kättesaadavaks õigusnormidega ette nähtud teabe, mida nõutakse määruse (EÜ) nr 1013/2006 alusel, aktsepteerivad asjaomased pädevad asutused ka sellist õigusnormidega ette nähtud teavet ilma määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 26 lõigetes 3 ja 4 osutatud kokkuleppeta.

3. Kui artikli 2 lõikes 1 osutatud liidu õigusaktis või liikmesriigi õiguses nõutav õigusnormidega ette nähtud teave vajab ametlikku kinnitamist, nagu tempel või tunnistus, edastab vastav asutus selle kinnituse elektrooniliselt kooskõlas artiklites 7 ja 8 osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaselt kehtestatud nõuetega.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmiseks võtavad liikmesriigid meetmeid, et võimaldada nende kõigil pädevatel asutustel pääseda juurde asjaomaste ettevõtjate poolt artikli 4 kohaselt kättesaadavaks tehtud õigusnormidega ette nähtud teabele ja seda töödelda. Need meetmed on kooskõlas artiklites 7 ja 8 osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega.

Artikkel 6

Konfidentsiaalne äriteave

Pädevad asutused, eFTI teenuseosutajad ja asjaomased ettevõtjad võtavad meetmeid, et tagada käesoleva määruse kohaselt töödeldud ja vahetatud äriteabe konfidentsiaalsus ning tagada, et sellisele teabele võib ligi pääseda ja seda võib töödelda üksnes vastava loaga.

Artikkel 7

eFTI ühine andmekogum ja eFTI andmete alamhulgad

1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust luues eFTI ühise andmekogumi ja eFTI andmete alamhulgad, sealhulgas vastavad määratlusi ja tehnilisi näitajaid käsitlevad tehnilised kirjeldused iga eFTI ühises andmekogumis ja eFTI andmete alamhulkades oleva andmeelemendi kohta, ning muutes neid seoses asjakohaste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega, nagu on osutatud artikli 2 lõikes 1.

2. Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel teeb komisjon järgmist:

a)	võtab arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone ja liidu õigust; ning

b)	püüab tagada eFTI ühise andmekogumi ja eFTI andmete alamhulkade koostalitlusvõime asjakohaste rahvusvahelisel või liidu tasandil aktsepteeritavate andmemudelitega, kaasa arvatud mitmeliigiliste andmemudelitega;

3. Esimene selline delegeeritud õigusakt hõlmab kõiki lõikes 1 osutatud elemente ning see võetakse vastu hiljemalt 21. veebruariks 2023.

Artikkel 8

Ühtne juurdepääsukord ja ühtsed juurdepääsunormid

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse ühtsed menetlused ja üksikasjalikud normid, sealhulgas ühtsed tehnilised kirjeldused, pädevate asutuste juurdepääsuks eFTI keskkondadele, sealhulgas menetlused õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemiseks ning selle teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja asjaomaste ettevõtjate vahel.

2. Lõikes 1 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel püüab komisjon tagada haldusmenetluste tõhususe ning minimeerida nõuete täitmisega seotud kulusid nii asjaomaste ettevõtjate kui ka pädevate asutuste jaoks.

3. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimene selline rakendussakt hõlmab kõiki käesoleva artikli lõikes 1 osutatud elemente ning see võetakse vastu hiljemalt 21. veebruariks 2023.

III PEATÜKK

eFTI KESKKONNAD JA eFTI TEENUSEOSUTAJAD

1. JAGU

Nõuded eFTI keskkondadele ja eFTI teenuseposutajatele

Artikkel 9

eFTI keskkondade funktsionaalsed nõuded

1. Õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemiseks kasutatavad eFTI keskkonnad pakuvad funktsionaalsust tagamaks, et:

a)	isikuandmeid saab töödelda vastavalt määrusele (EL) 2016/679;

b)	äriteavet saab töödelda vastavalt artiklile 6;

c)	pädevad asutused saavad andmetele juurde pääseda ja neid töödelda vastavalt artiklites 7 ja 8 osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega vastu võetud kirjeldustele;

d)	asjaomased ettevõtjad saavad teha teabe pädevatele asutustele kättesaadavaks kooskõlas artikliga 4.

e)	veo ja sellega seotud andmeelementide vahel on võimalik luua kordumatu elektrooniline identifitseerimisühendus, mis sisaldab ka struktureeritud viidet, näiteks kordumatut viitenumbrit, eFTI keskkonnale, kus andmed on kättesaadavad;

f)	andmeid saab töödelda üksnes loaga ja kinnitatud juurdepääsu alusel;

kogu andmete töötlemine registreeritakse nõuetekohaselt töölogides, et oleks võimalik tuvastada vähemalt iga eraldi töötlemistoiming, toimingu teinud füüsiline või juriidiline isik ning toimingute järjestus iga üksiku andmeelemendi puhul; esialgne andmeelement säilitatakse, kui olemasolevat andmeelementi toimingu käigus muudetakse või see kustutatakse;

h)	andmeid saab arhiveerida ja need on pädevatele asutustele kättesaadavad kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktide ja liikmesriigi õigusega, millega kehtestatakse asjaomased õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded;

käesoleva lõike punktis g osutatud töölogid arhiveeritakse ja need jäävad pädevatele asutustele kättesaadavaks auditeerimise eesmärgil ajavahemikuks, mis on sätestatud asjaomastes liidu õigusaktides ja liikmesriigi õiguses, millega kehtestatakse vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded, ning järelevalve eesmärgil artiklis 17 osutatud ajavahemikeks;

j)	andmed on kaitstud korruptsiooni ja varguse eest;

töödeldavad andmeelemendid vastavad eFTI ühisele andmekogumile ja eFTI andmete alamhulkadele, mis on moodustatud artiklis 7 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaselt, ning neid võib töödelda ükskõik millises liidu ametlikus keeles, nagu on ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega ja liikmesriigi õigusega, millega kehtestatakse vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded.

2. Komisjon võtab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuete kohta vastu rakendusaktid, millega sätestatakse üksikasjalikud kirjeldused. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Nende kirjelduste vastuvõtmisel komisjon:

a)	püüab tagada eFTI keskkondade koostalitlusvõime;

b)	võtab arvesse asjakohaseid olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja standardeid;

c)	tagab, et need kirjeldused jääksid võimalikult suures ulatuses tehnoloogiliselt neutraalseks.

Esimene selline rakendusakt hõlmab kõiki käesoleva artikli lõikes 1 osutatud elemente ning see võetakse vastu hiljemalt 21. augustiks 2023.

Artikkel 10

Nõuded eFTI teenuseosutajatele

1. eFTI teenuseosutajad tagavad, et:

a)	andmeid töötlevad üksnes volitatud kasutajad vastavalt selgelt kindlaks määratud ja antud töötlemisõigustele eFTI keskkonna raames kooskõlas asjakohaste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega;

b)	andmed salvestatakse ja need on kättesaadavad kooskõlas liidu õigusaktide ja liikmesriigi õigusega, millega kehtestatakse vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded;

c)	pädevatel asutustel on vahetu juurdepääs, millega ei kaasne mingeid makse ega tasusid, õigusnormidega ette nähtud teabele kaubavedude kohta, mida töödeldakse nende eFTI keskkondade abil;

d)	andmed on kohaselt kaitstud, sealhulgas lubamatu või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse üksikasjalikud normid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuete kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimene selline rakendusakt, mis hõlmab kõiki käesoleva artikli lõikes 1 osutatud elemente, võetakse vastu hiljemalt 21. augustiks 2023.

2. JAGU

Sertifitseerimine

Artikkel 11

Vastavushindamisasutused

1. Vastavushindamisasutusi eFTI keskkondade ja eFTI teenuseosutajate sertifitseerimiseks, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklites 12 ja 13, akrediteeritakse määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt.

2. Akrediteeringu saamiseks peavad vastavushindamisasutused vastama II lisas sätestatud nõuetele. Riiklikud akrediteerimisasutused edastavad käesoleva artikli lõike 3 kohaselt määratud riiklikule asutusele selle veebisaidi aadressi, kus nad teevad olemasoleva teabe akrediteeritud vastavushindamisasutuste kohta, sealhulgas nende asutuste ajakohastatud loetelu, üldsusele kättesaadavaks.

3. Iga liikmesriik määrab asutuse, kes peab käesoleva artikli lõike 2 ning artikli 12 lõike 2 ja artikli 13 lõike 2 kohaselt esitatud teabe alusel ajakohastatud loetelu akrediteeritud vastavushindamisasutustest, eFTI keskkondadest ja eFTI teenuseosutajatest, kellel on kehtiv sertifikaat. Need määratud riiklikud asutused avaldavad selle loetelu valitsuse ametlikul veebisaidil.

4. Iga aasta 31. märtsiks teavitavad need määratud riiklikud asutused komisjoni lõikes 3 osutatud loetelust ja esitavad veebisaidi aadressi, kus see loetelu on üldsusele kättesaadavaks tehtud. Komisjon avaldab nimetatud veebisaitide aadressid oma ametlikul veebisaidil.

Artikkel 12

eFTI keskkondade sertifitseerimine

1. eFTI keskkonna arendaja taotluse korral hindab vastavushindamisasutus eFTI keskkonna vastavust artikli 9 lõike 1 nõuetele. Kui hinnang on positiivne, annab vastavushindamisasutus välja nimetatud eFTI keskkonna vastavustunnistuse. Kui hinnang on negatiivne, esitab vastavushindamisasutus taotlejale negatiivse hinnangu põhjenduse.

2. Vastavushindamisasutused peavad ajakohastatud loetelu eFTI keskkondadest, mille nad on sertifitseerinud ja mille sertifitseerimise nad on tühistanud või peatanud. Nad teevad selle loetelu oma veebisaitidel üldsusele kättesaadavaks ning edastavad selle veebisaidi aadressi artikli 11 lõikes 3 osutatud määratud riiklikule asutusele.

3. Sertifitseeritud eFTI keskkonna kaudu pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtud teabega on kaasas sertifitseerimismärk.

4. Kui artikli 9 lõikes 2 osutatud rakendusaktidega sätestatud tehnilisi kirjeldusi muudetakse, taotleb eFTI keskkonna arendaja uut sertifitseerimist.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust sätestades õigusnormid eFTI keskkondade sertifitseerimise ja sertifitseerimismärgi kasutamise kohta, sealhulgas normid sertifitseerimise uuendamise, peatamise ja tühistamise kohta.

Artikkel 13

eFTI teenuseosutajate sertifitseerimine

1. eFTI teenuseosutaja taotluse korral hindab vastavushindamisasutus eFTI teenuseosutaja vastavust artikli 10 lõike 1 nõuetele. Kui hinnang on positiivne, annab vastavushindamisasutus välja vastavustunnistuse. Kui hinnang on negatiivne, esitab vastavushindamisasutus taotlejale negatiivse hinnangu põhjenduse.

2. Iga vastavushindamisasutus peab ajakohastatud loetelu eFTI teenuseosutajatest, mille ta on sertifitseerinud ja mille sertifitseerimise ta on tühistanud või peatanud. Ta avaldab selle loetelu oma veebisaitidel ning edastab selle veebisaidi aadressi artikli 11 lõikes 3 osutatud määratud riiklikule asutusele.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et lisada käesolevale määrusele õigusnorme eFTI teenuseosutajate sertifitseerimise kohta, sealhulgas õigusnorme sertifitseerimise uuendamise, peatamise ja tühistamise kohta.

IV PEATÜKK

VOLITUSTE DELEGEERIMINE JA RAKENDUSSÄTTED

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 2 lõikes 3, artiklis 7, artikli 12 lõikes 5 ja artikli 13lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 20. augustist 2020. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3, artiklis 7, artikli 12 lõikes 5 ja artikli 13 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 2 lõike 3, artikli 7, artikli 12 lõike 5 ja artikli 13 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Läbivaatamine

1. Hiljemalt 21. veebruariks 2029 hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab aruande peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Komisjon hindab ka võimalikke algatusi, mille eesmärk on eelkõige:

a)	kohustada ettevõtjaid tegema õigusnormidega ette nähtud teave pädevale asutustele elektrooniliselt kättesaadavaks, kooskõlas käesoleva määrusega;

b)	luua täiendav koostalitlusvõime ja vastastikune seotus eFTI keskkonna ning õigusnormidega ette nähtud teabe salvestamiseks ja töötlemiseks kasutatavate erinevate IKT-süsteemide ja -platvormide vahel, nagu on sätestatud teistes transpordialastes liidu õigusaktides.

Kõnealused hindamised hõlmavad eelkõige käesoleva määruse ja muude asjakohaste liidu õigusaktide muutmist, millele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile artiklis 17 osutatud teabe, mida on vaja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks.

Artikkel 17

Järelevalve

Hiljemalt 21. augustiks 2027 ning seejärel iga viie aasta tagant esitavad liikmesriigid komisjonile artikli 9 lõike 1 punktides g ja i osutatud töölogide alusel kordade arvu, mil pädevad asutused said ligipääsu õigusnormidega ette nähtud teabele, mille asjaomased ettevõtjad artikli 4 kohaselt elektrooniliselt kättesaadavaks tegid, ja töötlesid seda.

Kõnealune teave esitatakse aruandlusperioodi iga aasta kohta.

Artikkel 18

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Määrust kohaldatakse alates 21. augustist 2024.

3. Artikli 2 lõiget 2, artikli 5 lõiget 4, artiklit 7, artiklit 8, artikli 9 lõiget 2 ja artikli 10 lõiget 2 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuli 2020

Euroopa Parlamendi nimel

president

D.M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KLOECKNER

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 265.

(2) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. aprilli 2020. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 157, 8.5.2020, lk 1). Euroopa Parlamendi 8. juuli 2020. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1239, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL (ELT L 198, 25.7.2019, lk 64).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(9) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(11) EMÜ nõukogu: määrus nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel (EÜT P 52, 16.8.1960, lk 1121).

(12) Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72).