(1)

Direktiivis (EL) 2018/1972 tunnistatakse, et kuna väikese võimsuse ja levialaga traadita juurdepääsupunktidel on tõenäoliselt positiivne mõju raadiospektri kasutamisele ja traadita side arengule liidus, tuleks väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõttu lihtsustada lubade nõudest vabastamisega.

(2)

Väikese levialaga traadita juurdepääsupunkt koosneb eri elementidest, nagu signaalitöötlusseade, antennisüsteem, kaabliühendused ja korpus. Mõnel juhul võib antennisüsteemi või selle osi paigaldada väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti muudest komponentidest eraldi ja ühendada ühe või mitme spetsiaalse kaabliga. See võib nii olla hajusantennisüsteemide puhul või hajusraadiosüsteemi puhul, mida kasutab üks või mitu operaatorit. Väikese levialaga traadita juurdepääsupunkt võib olla projekteeritud kahe või enama spektrikasutaja teenindamiseks.

(3)

Üldsuse heakskiidu ja kestliku kasutuselevõtu tagamiseks peaks väikese levialaga traadita juurdepääsupunktidel, mille suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 57 lõike 1 teist lõiku, olema võimalikult väike visuaalne mõju. Selleks peaksid need jääma nähtamatuks või olema paigaldatud visuaalselt märkamatul viisil tugikonstruktsioonile. Nende toimimine peaks ühtlasi tagama rahvatervise kõrgetasemelise kaitse vastavalt nõukogu soovitusele 1999/519/EÜ (2) üldsuse kokkupuute piiramise kohta elektromagnetväljadega.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) on sätestatud, et raadioseade, sealhulgas väikese levialaga traadita juurdepääsupunkt, tuleb konstrueerida selliselt, et oleks tagatud inimeste tervise kaitse ja ohutus.

(5)

Väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide füüsikaliste ja tehniliste omaduste juures, mille suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 57 lõike 1 teist lõiku, tuleks seega kindlaks määrata maksimaalne maht, kaalupiirangud ja kasutajate ühenduvuseks vajaliku kiirgusvõimsuse maksimumpiir. Väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti visuaalse mõju piiramiseks valitav maksimaalne maht peaks võimaldama paindlikku lähenemist disainile ja kohandatavust tugistruktuuri füüsikaliste ja tehniliste omadustega.

(6)

Komisjoni tellitud uuringus „Light Deployment Regime for Small-Area Wireless Access Points (SAWAPs) (4)“ on näidatud, et 20-liitrine mahupiirang peaks olema piisav, et hõlmata väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti põhielemente ja tagada samal ajal selle silmatorkamatus. Seda maksimaalse mahu nõuet tuleks kohaldada igaüht või mitut spektrikasutajat teenindava väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti paigaldise suhtes või mitme sellise väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti paigaldise suhtes, mis jagavad väikese pindalaga taristukohta, näiteks valgustusposti, valgusfoori, reklaamstendi või bussipeatust, mis oma füüsiliste mõõtmete ja/või tiheda esinemise tõttu teatavas asukohas võivad põhjustada visuaalset saastet.

(7)

Väikese levialaga traadita juurdepääsupunktid peaksid vastama Euroopa harmoneeritud standardile EN 62232:2017 (5) „Inimesele raadioside tugijaama läheduses toimiva raadiosagedusliku väljatugevuse, võimsustiheduse ja erineelduvuskiiruse mõõtmine“, mis sisaldab tugijaamade paigaldamise metoodikat, võttes arvesse nende kiirgusvõimsust, et hinnata inimeste kokkupuudet elektromagnetväljadega kooskõlas soovituses 1999/519/EÜ sätestatud piirnormidega.

(8)

Seda standardit kohaldatakse igat tüüpi tugijaamade suhtes, mis on jagatud viide paigaldusklassi vastavalt nende ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) piirnormidele: mõni millivatt (klass E0), 2 W (klass E2), 10 W (klass E10), 100 W (klass E100) ja üle 100 W (klass E+). Võttes arvesse selle standardi kohaseid ohutuid paigaldusvahemaid ja asjaolu, et direktiivis (EL) 2018/1972 on sätestatud, et väikese levialaga traadita juurdepääsupunktid peaksid olema väikese võimsusega seadmed, tuleks käesolevat määrust kohaldada üksnes paigaldusklasside E0, E2 ja E10 suhtes. Standardi EN 62232:2017 punkti 6.2.4 tabelis 2 on nõutud, et paigaldusklassi E10 kuuluva antenni madalaim kiirgav osa peab asuma avalikust kõnniteest vähemalt 2,2 meetri kõrgusel, nii et antenni põhikiire ja 2 meetri pikkuse inimese keha vahele jääb vähemalt 20 cm pikkune vahemaa (6).

(9)

Esteetilistel põhjustel tuleks väikese levialaga E10-klassi traadita juurdepääsupunktide, mis tõenäoliselt kasutavad ära 20-liitrise maksimummahu, paigaldada üksnes suurtesse siseruumidesse, mille lae kõrgus on vähemalt 4 meetrit, nagu muuseumid, staadionid, konverentsikeskused, lennujaamad, metroojaamad, raudteejaamad või kaubanduskeskused.

(10)

Väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti kaal ja kuju ei tohiks nõuda kasutatava tugistruktuuri struktuurset tugevdamist.

(11)

Kuna on ette näha asjaomaste standardite edasiarendamist, siis selleks, et need hõlmaksid väikese levialaga traadita juurdepääsupunkte, milles kasutatakse aktiivantennisüsteeme, ei tohiks praeguses etapis kohaldada selliste juurdepääsupunktide loavaba kasutuselevõtukorda.

(12)

Selleks et pädevad asutused saaksid teostada kontrolli ja järelevalvet, eelkõige mitme ühiselt paikneva antennisüsteemi puhul, peaks iga operaator, kes on võtnud kasutusele väikese levialaga traadita juurdepääsupunktid, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud omadustele, esitama pädevale asutusele õigeaegselt teate nende juurdepääsupunktide paigaldamise ja asukoha kohta.

(13)

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust määrata kindlaks elektromagnetväljade koondtasemed, mis tulenevad direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 57 lõike 1 teise lõiguga hõlmatud väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide ühispaiknemisest või koondamisest kohalikul alal, ning tagada nende vastavus kohaldatavatele kokkupuute kogupiirmääradele kooskõlas liidu õigusega, kasutades muid vahendeid kui individuaalseid lubasid.

(14)

Käesoleva määruse rakendamist tuleks korrapäraselt jälgida, et lihtsustada vajaduse korral selle läbivaatamist, võttes arvesse riiklikke tavasid ja standardimise arengut, eelkõige seoses aktiivantennisüsteemide kaasamisega.

(15)

Käesolev määrus ei piira ohutust, kommunaalteenuste osutamist ja eraomandi austamist käsitlevate riiklike meetmete kohaldamist, sealhulgas omanike õigust otsustada oma omandi kasutamise üle.

(16)

Käesolev määrus ei piira vähem piiravate süsteemide riiklikul tasandil kohaldamist väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõtuks, et võimaldada väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõtu proportsionaalset tihedust ja väikest visuaalset mõju.

(17)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas sidekomitee arvamusega,

1)

„Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus“ (EIRP) – antenni sisendisse antava võimsuse korrutis antennivõimendusega, isotroopse antenni suhtes antud suunas.

2)

„Antennisüsteem“ – väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti riistvaraline osa, mis kiirgab raadiosagedusenergiat, et pakkuda lõppkasutajatele traadita ühenduvust.

3)

„Aktiivantennisüsteem“ (Active antenna system, AAS) – väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti antennisüsteem, kus antennikomponentide vahelist amplituudi ja/või faasi reguleeritakse pidevalt, nii et antenni kiirgusdiagramm kohandub lühiajalistele muutustele eetris. Siia alla ei kuulu antennikiire kuju muutmine pikemaks ajaks, nt püsiv elektriline allakallutus. Aktiivantennisüsteemiga varustatud väikese levialaga traadita juurdepääsupunktis on aktiivantennisüsteem väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti lahutamatu osa.

4)

„Siseruum“ – mis tahes ruum, kaasa arvatud transpordivahendid, millel on lagi või katus või mis tahes kinnitatud või liikuv struktuur või seade, mis suudab katta kogu selle ruumi ning mis on, kui uksed, aknad ja vahekäigud välja arvata, püsivalt või ajutiselt täielikult suletud seinte või külgedega, olenemata katuse, seina või külgede jaoks kasutatava materjali liigist ning sellest, kas struktuur on alaline või ajutine.

5)

„Välisruum“ – igasugune ruum, mis ei ole siseruum.