(1)

COVID-19 pandeemia ja sellest tulenevate ulatuslike liikumispiirangute tõttu on kõigil liikmesriikidel ja põllumajandustootjatel kogu liidus olnud eriti keeruline kavandada, ja rakendada määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 32–36 sätestatud toetuskavasid puu- ja köögiviljasektoris ning artiklites 39–52 sätestatud toetuskavasid veinisektoris. Logistilised probleemid ja tööjõupuudus on muutnud need põllumajandustootjad COVID-19 pandeemia põhjustatud majandushäirete suhtes haavatavaks. Eelkõige kogevad nad finantsraskusi ja rahavooprobleeme. Olukord on kõnealustes sektorites põhjustanud häireid tarneahela toimimises.

(2)

Võttes arvesse seonduvate asjaolude erakorralisust, on vaja neid raskusi leevendada, tehes erandeid puu- ja köögiviljasektoris ning veinisektoris kohaldatavate delegeeritud määruste teatavatest sätetest.

(3)

Kõikides liikmesriikides on puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavade kavandamisel, haldamisel ja rakendamisel olnud erakordseid raskusi. See võib põhjustada viivitusi nende rakenduskavade elluviimisel ja nii ei pruugi tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud vastata liidu õiguslikele nõuetele, mis on nende rakenduskavade jaoks ette nähtud eelkõige komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/891 (3). Ka tootjaorganisatsioonid on COVID-19 pandeemia põhjustatud häirete suhtes haavatavad ning neil on finantsraskusi ja rahavooprobleeme, mille on põhjustanud tarneahelate häired ning teatavate turustusvõimaluste kadumine, eelkõige hulgimüügi- ja majutussektoris. Nad seisavad silmitsi logistiliste probleemidega ja tööjõupuudusest tulenevate mureküsimustega saagikoristusel ning tarbijateni jõudmisel tarneahela häirete tõttu. Sellel on otsene mõju tootjaorganisatsioonide finantsstabiilsusele ja nende suutlikkusele rakendada rakenduskavasid mitte ainult 2020. aastal, vaid ka järgnevatel aastatel, kuna 2020. aasta turustatud toodangu väärtus mõjutab liidu finantsabi arvutamist järgnevateks aastateks. See mõjutab omakorda tootjaorganisatsioonide suutlikkust võtta kasutusele meetmeid ja abinõusid käesoleva kriisi mõju leevendamiseks. Lisaks kahjustab turustatud toodangu väärtuse vähenemine COVID-19 pandeemia tõttu puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakenduskavade edasist järjepidevust ja elujõulisust, kuna 2020. aastal turustatava toodangu väärtus mõjutab ka liidu finantsabi arvutamist järgnevateks aastateks.

(4)

Tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud peavad vastama demokraatliku vastutuse tunnustamiskriteeriumile, kui delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artiklis 17 sätestatud nõuetest ei tulene teisiti. Artikli 17 lõike 2 esimese lõigu kohaselt peab mis tahes juriidilise või füüsilise isiku hääleõiguste ning aktsia- ja kapitaliosaluse maksimaalne osakaal moodustama kõigist hääleõigustest ning aktsia- ja kapitaliosalustest alla 50 %. COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel võivad mõned tootjaliikmed oma tegevuse lõpetada ning seetõttu ei pruugi teatavad tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud 2020. aastal sellele kriteeriumile vastata. Niisugune nõuetele mittevastavus võib kaasa tuua tunnustuse peatamise või kaotamise, toetuse maksmise peatamise, rahatrahvid ja liidu finantsabi tagasinõudmise. Seda silmas pidades tuleks ette näha, et 2020. aastal võib iga juriidilise või füüsilise isiku hääleõiguste ning aktsia- ja kapitaliosaluse osakaal moodustada üle 50 % tootjaorganisatsiooni kõigist hääleõigustest ning üle 50 % aktsia- ja kapitaliosalusest. Selleks et hoida ära võimu kuritarvitamist nende füüsiliste või juriidiliste isikute poolt, kes ajutiselt ületavad hääleõiguste ning aktsia- ja kapitaliosaluse piirmäära, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et kaitsta tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite võimu kuritarvitamise eest. Need meetmed võivad puudutada otsuseid, mis käsitlevad liidu finantsabi kasutamist, ja rakenduskavade muutmist, millest saaksid ebaproportsionaalselt suurt kasu üksikud füüsilised või juriidilised isikud.

(5)

Puu- ja köögiviljasektoris COVID-19 pandeemia põhjustatud kahju tagajärjel väheneb turustatud toodangu väärtus ja see mõjutab oluliselt tootjaorganisatsioonidele järgneval aastal antavat liidu toetuse summat, kuna liidu toetus arvutatakse protsendina iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest. Kui turustatud toodangu väärtus 2020. aastal COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel märkimisväärselt väheneb, on tootjaorganisatsioonidel oht kaotada oma tunnustus, kuna üks tunnustamiskriteerium on tagada riiklikul tasandil kehtestatud teatav turustatud toodangu miinimumväärtus. See seaks ohtu tootjaorganisatsioonide pikaajalise stabiilsuse. Seega, kui toote väärtus väheneb 2020. aastal vähemalt 35 % COVID-19 pandeemia tõttu põhjustel, mis ei ole tootjaorganisatsiooni vastutuse ja kontrolli all, tuleks 2020. aastal turustatud toodangu väärtuseks määrata 100 % eelmise arvestusperioodi väärtusest. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 23 lõikes 4 sätestatud künnis 65 % turustatud toodangu väärtusest eelmisel perioodil ei ole piisav majandusliku ja finantsstabiilsuse saavutamiseks COVID-19 pandeemia tingimustes nende tootjaorganisatsioonide jaoks, keda selline turustatud toodangu väärtuse vähenemine puudutab. Seda künnist tuleks peaks 2020. aastal tõsta 100 %-ni turustatud toodangu väärtusest eelmisel arvestusperioodil, võttes arvesse COVID-19 pandeemia ulatuslikku majanduslikku mõju puu- ja köögiviljasektoris.

(6)

Parandamaks heakskiidetud rakenduskavade strateegiat ning nende kavandamist, juhtimist ja rakendamist, et oleks võimalik toime tulla COVID-19 pandeemia turumõjuga puu- ja köögiviljasektoris, peaks liikmesriikidel olema 2020. aastal võimalik muuta komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artiklis 27 osutatud riiklikku strateegiat isegi pärast seda, kui rakenduskavad on esitatud heakskiitmiseks. Liikmesriigid peaksid tagama, et heakskiidetud rakenduskavade osaks olevate mitmeaastaste ja käimasolevate tegevuste järjepidevust ja rakendamist ei katkestata.

(7)

Liikmesriigid tuleks 2020. aastal vabastada ka delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 27 lõikes 5 sätestatud kohustusest näha riiklikus strateegias ette rakendusfondi kasutamise maksimaalsed protsendimäärad, mille ulatuses võib teha kulutusi ühe meetme või tegevuse liigi puhul. See peaks tagama tootjaorganisatsioonidele meetmete võtmisel suurema paindlikkuse, et tulla toime COVID-19 pandeemia mõjuga puu- ja köögiviljasektoris.

(8)

Võttes arvesse COVID-19 pandeemia kahjuliku mõju kestust puu- ja köögiviljasektoris, võivad tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud liikmesriikide heakskiidul rakenduskavasid muuta järgmiste aastatega seoses või isegi rakendusaasta jooksul, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artiklis 34. Selleks et tulla toime COVID-19 pandeemia mõjuga, peaks neil olema võimalik 2020. aastal oma rakenduskavade rakendamine kas täielikult või osaliselt ajutiselt peatada.

(9)

Delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 36 lõikes 1 on sätestatud, et kui tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit peatab rakenduskava rakendamise enne selle kavandatud kestuse lõppu, siis sellele organisatsioonile või liidule pärast rakenduskava peatamise kuupäeva tehtud tegevusega seoses enam makseid ei tehta. Tootjaorganisatsioonide finantsstabiilsuse tagamiseks ei nõuta enne rakenduskava lõpetamist võetud toetuskõlblike meetmete jaoks saadud toetust siiski tagasi, kui tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit tõendab liikmesriigi pädevale asutusele, et rakenduskava lõpetati 2020. aastal COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel, mis ei ole tootjaorganisatsiooni vastutuse ja kontrolli all.

(10)

Selleks et tagada tootjaorganisatsioonide finantsstabiilsus, ei tohiks puu- ja köögiviljasektoris mitmeaastaste kohustuste täitmiseks, näiteks keskkonnameetmete rakendamiseks, antud liidu rahalist abi EAGFile hüvitada, kui meetmete pikaajalisi eesmärke ei olnud 2020. aastal võimalik saavutada nende rakendamise katkestamise pärast COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel.

(11)

Võttes arvesse COVID-19 pandeemia põhjustatud häireid, eelkõige tööjõupuudust saagikoristusel ja logistikahäireid 2020. aastal, ning puu- ja köögiviljasektori toodete riknemisohtu, tuleks tootjaorganisatsioonidele võimaldada paindlikkust delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 48 lõikes 3 osutatud koristamata jätmise korral kohaldatava meetme rakendamisel. Seega peaks 2020. aastal olema võimalik jätta puu- või köögiviljad koristamata isegi siis, kui müügiks ettenähtud toodang on asjaomaselt alalt saadud tavapärase tootmistsükli jooksul või isegi kui samalt alalt on varem puu- või köögivilju toorelt koristatud.

(12)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 54 punktile b ja artikli 58 lõikele 3 peavad nii tootjaorganisatsioonid kui ka liikmesriigid puu- ja köögiviljasektori rakenduskavade ning nende tõhususe ja tulemuslikkuse hindamise kavade jälgimisest ja hindamisest teatama komisjonile 15. novembriks 2020. Pidades silmas liikmesriikide haldusasutuste tegevuses COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel tekkinud häireid, tuleks kõnealuse määruse artiklis 58 osutatud 2020. aasta hindamisaruande esitamise tähtaega pikendada kuni 30. juunini 2021.

(13)

Puu- ja köögiviljasektoris COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel tekkinud häired mõjutavad tootjaorganisatsioonide suutlikkust rakendada 2020. aastal maksimaalselt nelja kuu jooksul parandusmeetmeid, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 59 lõigetes 1 ja 4. Seepärast tuleks liikmesriikidel lubada neid tähtaegu pikendada 2020. aastal kauemaks kui neli kuud.

(14)

Delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 5 kohaselt peab tootjaorganisatsioon tunnustuse säilitamiseks püsivalt vastama liikmesriigi kehtestatud liikmete miinimumarvu nõudele. Kui tootjaorganisatsioon seda nõuet ei täida, peab liikmesriik delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 59 lõike 2 kohaselt peatama asjaomase tootjaorganisatsiooni tunnustuse ja toetusmaksed ning vähendama 2 % võrra iga-aastast toetussummat kalendrikuu või selle osa kohta, mil tunnustus on peatatud. Pidades silmas COVID-19 pandeemia põhjustatud häireid, ei tohiks liikmesriigid peatada puu- ja köögiviljasektoris toetuste maksmist tootjaorganisatsioonidele, kes ei vasta 2020. aastal liikmete miinimumarvu nõudele.

(15)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik pikendada delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 59 lõikes 2 osutatud parandusmeetmete rakendamise perioodi tunnustuse peatamise ajal üle 12 kuu alates kuupäevast, mil asjaomane tootjaorganisatsioon sai hoiatuskirja, kui kõnealune tootjaorganisatsioon ei saanud parandusmeetmeid rakendada COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel. Sellist pikendamist ei tohiks ette näha kauemaks kui 31. detsembrini 2020, mis peaks tootjaorganisatsioonidele andma parandusmeetmete võtmiseks piisavalt aega.

(16)

Pidades silmas COVID-19 pandeemia põhjustatud häireid puu- ja köögiviljasektoris, ei tohiks liikmesriigid vähendada delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 59 lõikes 2 sätestatud iga-aastast toetussummat 2 % kalendrikuu või selle osa kohta, kui peatatud tunnustusega tootjaorganisatsioon ei saa COVID-19 pandeemia tõttu 2020. aastal parandusmeetmeid võtta. Samal põhjusel ei tohiks liikmesriigid kohaldada delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 59 lõikes 5 sätestatud iga-aastase toetussumma vähendamist 1 % võrra kalendrikuu või selle osa kohta.

(17)

Delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 59 lõike 6 kohaselt peavad liikmesriigid tunnustuse tühistama, kui tootjaorganisatsioon ei tõenda turustatud toodangu miinimumväärtuse või -mahu kriteeriumidele vastavust sellele aastale järgneva teise aasta 15. oktoobriks, mil neid kriteeriume ei täidetud. Kuna COVID-19 pandeemia põhjustatud häired puu- ja köögiviljasektoris mõjutavad tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu väärtust ja mahtu, ei tuleks 2020. aastat arvesse võtta turustatud toodangu miinimumväärtusele või -mahule vastavuse kindlakstegemisel kõnealuse määruse artikli 59 lõike 6 kohaselt.

(18)

2020. aastal lõppevaid rakenduskavasid rakendavad tootjaorganisatsioonid ei pruugi COVID-19 pandeemiast tingitud põhjustel vastata määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõike 5 punktis b sätestatud tingimustele. Sellises olukorras ei tohiks delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 61 lõikes 6 osutatud toetuse kogusumma vähendamist kohaldada asjaomaste rakenduskavade suhtes puu- ja köögiviljasektoris 2020. aastal.

(19)

Veini tootvates liikmesriikides on veinisektori toetusprogrammide tegevuste kavandamisel, haldamisel ja elluviimisel esinenud erakordseid raskusi. See võib põhjustada viivitusi nende tegevuste rakendamisel ja seega ei pruugi need tegevused vastata liidu õiguslikele nõuetele, mis on sätestatud eelkõige komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/1149 (4). COVID-19 pandeemia põhjustatud häired mõjutavad ka veinisektori ettevõtjaid, kellele on finantsraskused ja rahavoo probleemid, mida tingivad tarneahela häired, teatavate müügikohtade sulgemine, eelkõige jaemüügi tasandil ja toitlustussektoris. Neil on logistikaprobleemid ja raskused oma tootmise juhtimisel tööjõupuuduse tingimustes ning raskused tarbijateni jõudmisel tarneahela häirete tõttu. Sellel on otsene mõju veiniettevõtjate finantsstabiilsusele ja nende suutlikkusele rakendada 2020. aastal veinitoetusprogrammide meetmeid.

(20)

Meetmed, mida valitsused on viimastel kuudel võtnud COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi lahendamiseks, eelkõige hotellide, baaride ja restoranide sulgemine, inimeste ja kaupade liikumise piiramine hädavajalikuga ning teatavate piiride sulgemine liidus, avaldavad liidu veinisektorile negatiivset mõju ja põhjustavad turuhäireid.

(21)

Lisaks avaldavad tööjõupuudus, mis on samuti seotud COVID-19 pandeemiaga, ning pandeemia põhjustatud logistilised raskused survet viinamarjakasvatajatele ja kogu veinisektorile, kes seisavad järgmise saagikoristuse ajal silmitsi üha suuremate probleemidega: madalad hinnad, vähenenud tarbimine, transpordi- ja müügiraskused. Kõik need tegurid põhjustavad veiniturul tõsiseid häireid.

(22)

Liidu veinituru seisukord on 2019. aastal olnud niigi raske ning veinivarud on alates 2009. aastast kõrgeimal tasemel. Selline areng on peamiselt tingitud 2018. aasta rekordilisest saagist ja veinitarbimise üldisest vähenemisest liidus. Lisaks on eksporti mõjutanud asjaolu, et Ameerika Ühendriigid, mis on liidu peamine veini eksporditurg, kehtestasid Euroopa veinidele täiendavad imporditariifid. COVID-19 pandeemia on andnud veel ühe löögi haavatavale sektorile, mis ei suuda enam oma tooteid tõhusalt turustada, peamiselt suurte eksporditurgude sulgemise tõttu ning meetmete tõttu, mis on võetud karantiini ja liikumispiirangute tagamiseks, milleks on eelkõige toitlustustegevuse katkestamine ja võimatus varustada tavakliente. Veinitootmiseks vajalike peamiste sisendite, näiteks pudelite ja korkide tarnimise keerukus pärsib veinisektori ettevõtjate tegevust veelgi, takistades neil juba müügivalmis veini turuleviimist.

(23)

Seetõttu on COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel vaja võtta kiireloomulisi ajutisi meetmeid turuhäirete kõrvaldamiseks. Need hõlmavad muu hulgas ajutiselt muudatuste tegemist valitud tegevuse eesmärki ja lõpuleviidud toimingute eest maksete tegemist isegi juhul, kui kogu tegevust ei ole täielikult ellu viidud. Samuti tuleks lubada viinamarjaistanduste ümberkorraldamist ja muutmist ning investeeringuid ja innovatsiooni ilma karistusi kohaldamata.

(24)

Selleks et aidata ettevõtjatel reageerida praegustele erandlikele asjaoludele ning tegutseda selles ettearvamatus ja ebakindlas olukorras, on asjakohane võimaldada suuremat paindlikkust delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklite 22, 26, artikli 53 lõike 1 ja artikli 54 kohaste meetmete rakendamisel.

(25)

Seoses toorelt koristamise toetusega ei ole delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 22 kohaselt samal maatükil toorelt koristamine kahel järjestikusel aastal lubatud. Pidades silmas praegust ebakindlust COVID-19 pandeemia pikkuse ja tõsiduse osas ning selleks, et võimaldada tootjatel oma tootmist paremini reguleerida ja pikema aja jooksul turuolukorraga paremini kohaneda, tuleks kõnealune piirang ajutiselt tühistada kuni 15. oktoobrini 2020.

(26)

Delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklis 26 piiratakse veinisektori toetusprogrammide raames ühisfondide loomiseks antavat toetust kolme aastaga. Võttes arvesse COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi ning selleks, et veelgi soodustada vastutustundlikku lähenemisviisi kriisiolukordadele, peetakse asjakohaseks kolmeaastane piirang ajutiselt tühistada. See võimaldab pakkuda tootjatele toetust pikema aja jooksul ja annab paremaid võimalusi säilitada kriisi ajal oma sissetulek.

(27)

Eeskirjad, mis on seotud määruse (EL) nr 1308/2013 kohaste veinisektori toetusprogrammide raames toimuva tegevuse võimalike muudatustega, on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 53 lõikes 1. Selleks et toetusesaajad saaksid piisavalt ja tõhusalt reageerida COVID-19 pandeemiaga seotud erandlikele asjaoludele ning kohandada tootmist ja turustamist, tuleks lubada kõnealuste eeskirjade kohaldamisel täiendavat ajutist paindlikkust. Seepärast on asjakohane lubada liikmesriikidel teha kõnealustest eeskirjadest ajutiselt erandeid, lubades toetusesaajatel esitada algselt heakskiidetud tegevuse muudatused ilma riigi ametiasutuste heakskiiduta. Sel viisil võivad liikmesriigid lubada kõnealuste meetmete kohase tegevuse muutmist algselt heakskiidetud rahastamiskõlbliku toetuse summa piires ilma eelneva heakskiiduta. Selline erand aitaks toetusesaajaid, kes ei suuda teatavaid tegevusi kriisi tõttu lõpule viia ja soovivad neid muuta, et vältida edasist majanduslikku kahju või tulla paremini toime turuolukorraga. Lisaks on asjakohane ajutiselt lubada valitud tegevuse eesmärgi muutmist viinamarjaistanduste edendamise, ümberkorraldamise ja muutmise ning investeeringute ja innovatsiooniga seotud meetmete puhul, sest erinevalt muudest veinitoetusprogrammide raames võetavatest meetmetest võivad nende meetmete eesmärgid olla mitmekordsed, näiteks investeeringud veinitehasesse ja veinikeldrisse. Sellistel juhtudel, kui toetusesaaja ei suuda tegevuse eesmärki täielikult täita, peaks tal olema lubatud vähendada kõnealuse tegevuse eesmärkide ulatust. Pädev asutus peaks sellised muudatused siiski jätkuvalt heaks kiitma.

(28)

Selleks et toetusesaajaid ei karistataks selle eest, et nad kasutavad uut paindlikkusmeedet, mis võimaldab heakskiidetud tegevusi ilma eelneva heakskiiduta muuta, või et nad ei ole rakendanud kogu oma tegevust nii nagu pädev asutus oli algselt heaks kiitnud, või tegevuse algse eesmärgi muutmise eest, on vaja teha ka ajutine erand delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 54 lõikest 1, milles on sätestatud, et toetust makstakse siis, kui ollakse veendunud, et kas kogu tegevus või kõik sellesse kuuluvad üksikud osad on täielikult ellu viidud. Sellega tagatakse, et toetust makstakse üksikmeetmetele, nagu on sätestatud käesolevas määruses, tingimusel et need meetmed on täielikult ellu viidud.

(29)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 46 ja 47 alusel toetatavate tegevuste puhul on samuti vaja teha ajutine erand delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 54 lõikest 4, et toetusesaajaid ei karistataks selle eest, et nad ei ole kriisi tõttu rakendanud oma tegevusi kogu pindalal, mille jaoks toetus heaks kiideti, et tagada toetuse maksmine tegevuse selle osa eest, mis on ellu viidud, ilma karistusi kohaldamata.

(30)

Kuna meetmed on vaja võtta kohe, peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,