„II LISA

OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE NÕUDED

A OSA

0.1.   Sissejuhatus

0.1.1.

Käesoleva lisaga kehtestatakse nõuded, mida tarnija peab järgima artikli 31 kohase ohutuskaardi koostamisel aine või segu kohta.

0.1.2.

Ohutuskaardil esitatud teave keemiliste ainete kohta on kooskõlas teabega, mis on esitatud registreerimisel ja kemikaaliohutuse aruandes, kui see on nõutav. Kui kemikaaliohutuse aruanne on koostatud, paigutatakse ohutuskaardi lisasse asjakohane kokkupuutestsenaarium või asjakohased kokkupuutestsenaariumid.

0.1.3.

Ohutuskaardi igas asjaomases jaos märgitakse, kas see hõlmab nanovorme ja millised need on, ja seotakse iga sellise nanovormiga asjakohane ohutusteave. Vastavalt VI lisas sätestatule tähistab termin „nanovorm“ käesolevas lisas nanovormi või sarnaste nanovormide rühma.

0.2.   Ohutuskaardi koostamise üldised nõuded

0.2.1.

Ohutuskaardi eesmärk on tagada, et kasutajatel oleks võimalik võtta vajalikke meetmeid inimeste tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks töökohal ning keskkonna kaitseks. Ohutuskaardi koostaja võtab arvesse, et ohutuskaart peab teavitama selle kasutajat aine või seguga seotud ohtudest ning andma teavet nende ohutu ladustamise, käitlemise ja kõrvaldamise kohta.

0.2.2.

Ohutuskaartidel esitatud teave vastab samuti direktiivis 98/24/EÜ sätestatud nõuetele. Eeskätt peab ohutuskaart andma tööandjale võimaluse kindlaks määrata keemiliste ohutegurite olemasolu töökohal ning hinnata nende kasutamisest tulenevat riski töötajate tervisele ja ohutusele.

0.2.3.

Teave ohutuskaardil esitatakse selgel ja kokkuvõtlikul viisil. Ohutuskaardi koostab pädev isik, kes võtab arvesse kasutajaskonna teadaolevaid erivajadusi ja -teadmisi. Ainete ja segude tarnijad tagavad, et kõnealused pädevad isikud on saanud asjakohase koolituse, sealhulgas läbinud täiendusõppe.

0.2.4.

Ohutuskaardi keelekasutus peab olema lihtne, selge ja täpne; vältida tuleks žargooni, akronüüme ja lühendeid. Ei tohi kasutada väljendeid „võib olla ohtlik“, „tervisemõju puudub“, „enamiku kasutustingimuste puhul ohutu“ või „kahjutu“ ega muid väljendeid aine või segu ohutuse kohta või muid asjaomase aine või segu klassifikatsiooniga vastuolus olevaid väljendeid.

0.2.5.

Ohutuskaardi koostamise kuupäev märgitakse esilehele. Kui ohutuskaardi andmetes on tehtud muudatusi ning uus muudatustega ohutuskaart edastatakse saajatele, teavitatakse neid muudatustest ohutuskaardi 16. jaos, kui muudatustele ei ole osutatud mujal. Muudatustega ohutuskaardi korral märgitakse esilehele koostamise kuupäev „Muudetud: (kuupäev)“, versiooni ja läbivaatamise number, asendatava dokumendi kuupäev või muu teave muudetava versiooni kohta.

0.3.   Ohutuskaardi formaat

0.3.1.

Ohutuskaardi lehekülgede arv ei ole kindlaks määratud. Dokumendi pikkus peab olema vastavuses aine või segu ohtlikkuse ja kättesaadava teabega.

0.3.2.

Kõik ohutuskaardi (sh kõikide lisade) leheküljed nummerdatakse ning igal leheküljel peab olema kas märge ohutuskaardi lehekülgede arvu kohta (näiteks 1/3) või märge järgneva lehekülje kohta (näiteks „jätkub järgmisel leheküljel“ või „ohutuskaardi lõpp“).

0.4.   Ohutuskaardi sisu

Käesolevas lisas nõutud teave, kui see on asjakohane ja kättesaadav, lisatakse ohutuskaardile B osa asjakohaste punktide alla. Ohutuskaardil peavad kõik punktid olema täidetud.

0.5.   Muud teabele esitatavad nõuded

Kuna ainetel ja segudel on palju erinevaid omadusi, võib mõnel juhul osutuda vajalikuks lisada asjakohase punkti alla täiendavalt asjakohast ja kättesaadavat teavet.

Täiendav ohutus- ja keskkonnateave on nõutud, et võtta arvesse meremeeste ja muude transporditööliste vajadusi ohtlike kaupade mahtlastina transportimise puhul mere- ja sisevee puistlastilaevadega või tankeritega, mille suhtes kehtivad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) või riiklikud eeskirjad. Punktis 14.7 soovitatakse kooskõlas asjaomaste Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumentidega lisada üldine klassifitseerimisega seotud teave, kui sellist lasti transporditakse mahtlastina. Lisaks peavad laevad, mis veavad naftat või kütteõli, nagu need on määratletud MARPOLi (1) I lisas, mahtlastina või kütteõli punkerdades, olema enne laadimist varustatud materjali ohutuskaardiga vastavalt IMO meresõiduohutuse komitee (MSC) resolutsioonile „Soovitused MARPOLi I lisa naftalasti ja kütteõli materjali ohutuskaartide koostamiseks“ (MSC.286(86)). Selleks, et merel ja maismaal oleks kasutamiseks üks ühtlustatud ohutuskaart, võib vajaduse korral lisada ohutuskaardile resolutsiooni MSC.286(86) lisasätted MARPOLi I lisa lasti ja laevade kütteõli meretranspordiks.

0.6.   Ühikud

Kasutatakse nõukogu direktiivis 80/181/EMÜ (2) sätestatud mõõtühikuid.

0.7.   Erijuhtumid

Ohutuskaart tuleb koostada ka määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 1.3 nimetatud erijuhtudel, mille puhul kehtivad märgistamise suhtes erandid.

1.    JAGU. Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine

Ohutuskaardi selles jaos sätestatakse, kuidas ainet või segu identifitseeritakse ning kuidas märgitakse ohutuskaardile nende kindlaksmääratud asjakohased kasutusalad, aine või segu tarnija nimi ning aine või segu tarnija üksikasjalik kontaktinfo, sealhulgas kontaktandmed hädaolukorra puhuks.

1.1.   Tootetähis

Aine tootetähis esitatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 lõikele 2 ja segu tootetähis esitatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 lõike 3 punktile a ning see on identne märgistusel oleva nimetusega selle liikmesriigi ametlikus keeles (nende liikmesriikide ametlikes keeltes), kus aine või segu turule viiakse, kui asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) ei sätesta teisiti.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul vastab tootetähis registreerimisel esitatud nimetusele; samuti märgitakse käesoleva määruse artikli 20 lõikes 3 sätestatud registreerimisnumber. Täiendavad tähised võib esitada isegi siis, kui neid ei ole registreerimisel kasutatud.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud allkasutajate kohustusi, võib tarnija, kui ta on ühtlasi levitaja või allkasutaja, jätta ühisel esitamisel tootetähisele märkimata registreerimisnumbri selle osa, mis viitab konkreetsele registreerijale, juhul kui:

a)	nimetatud tarnija tagab, et ta esitab järelevalve eesmärgil tehtud nõude korral täieliku registreerimisnumbri, või juhul, kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab nõude oma tarnijale, vastavalt alapunktile b ning

b)

nimetatud tarnija esitab järelevalve eest vastutavale liikmesriigi ametiasutusele (edaspidi „järelevalveasutus“) täieliku registreerimisnumbri seitsme päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud nõude kas otse järelevalveasutuselt või edastatuna saajalt; juhul kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab see tarnija nõude seitsme päeva jooksul pärast selle saamist oma tarnijale ning teatab sellest samal ajal ka järelevalveasutusele.

Ohutuskaart võib hõlmata rohkem kui ühte ainet või segu, kui kõnealusel ohutuskaardil esitatud teave vastab kõikide ainete või segude osas käesoleva lisa nõuetele.

Kui üks ohutuskaart hõlmab ühe aine eri vorme, lisatakse asjakohane teave, näidates selgelt ära, milline teave millise vormi kohta käib. Teise võimalusena võib iga vormi või vormide rühma kohta koostada eraldi ohutuskaardi.

Kui ohutuskaart puudutab üht või mitut nanovormi või aineid, mis sisaldavad nanovorme, märgitakse see ära sõna „nanovorm“ kasutades.

Muud identifitseerimisvahendid

Esitatakse muud nimetused või sünonüümid, millega ainet või segu märgistatakse või mille all neid üldiselt tuntakse.

Kui segul on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 VIII lisa A osa punktiga 5 unikaalne koostise tähis (unique formula identifier, edaspidi „UFI“) ja kui kõnealune UFI on märgitud ohutuskaardile, esitatakse UFI käesolevas punktis.

1.2.   Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata

Aine või segu kindlaksmääratud kasutusalade (näiteks „põrandate puhastamiseks“, „tööstuslikuks kasutamiseks polümeeride tootmisel“ või „professionaalseks kasutamiseks puhastusvahendites“) kohta esitatakse vähemalt lühikirjeldus, mis on aine või segu saaja jaoks asjakohane.

Vajaduse korral märgitakse kasutusalad, mille puhul tarnija ei soovita ainet või segu kasutada, ja selle põhjendus. Loetelu ei pea olema ammendav.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi selles punktis esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaks määratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumitele.

1.3.   Andmed ohutuskaardi tarnija kohta

Märgitakse ohutuskaardi tarnija, kelleks võib olla tootja, importija, ainuesindaja, allkasutaja või levitaja. Esitatakse tarnija täielik aadress ja telefoninumber ning samuti ohutuskaardi koostamise eest vastutava pädeva isiku e-posti aadress.

Kui tarnija ei asu liikmesriigis, kus aine või segu turule viiakse, ning tarnija on määranud kõnealuses liikmesriigis vastutava isiku, esitatakse lisaks nimetatud vastutava isiku täielik aadress ja telefoninumber.

Kui on nimetatud ainuesindaja, võib esitada ka andmed liiduvälise tootja või formuleerija kohta.

Mis puudutab registreerijaid, siis teave ohutuskaardi tarnija kohta ja teave aine või segu tarnija kohta (selle esitamise korral) peab olema kooskõlas registreerimisel tootja, importija või ainuesindaja kohta esitatud teabega.

1.4.   Hädaabitelefoni number

Esitatakse hädaabiteabeteenistuse kontaktandmed. Kui liikmesriigis, kus aine või segu turule viiakse, on olemas ametlik nõuandeasutus (selleks võib olla tervisega seotud teabe vastuvõtmise eest vastutav asutus, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklis 45), on piisav, kui esitatakse selle telefoninumber. Sõnaselgelt märgitakse kõik selliste teenuste piiratud kättesaadavuse põhjused, näiteks tööaeg, või teatavat liiki teabega seotud piirangud.

2.    2.JAGU. Ohtude identifitseerimine

Ohutuskaardi selles jaos kirjeldatakse ainest või segust tulenevaid ohte ja esitatakse nende ohtudega seotud asjakohased hoiatused.

2.1.   Aine või segu klassifitseerimine

Aine või segu klassifikatsioon esitatakse määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumide kohaselt. Kui tarnija on määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 40 kohaselt esitanud ainet käsitleva teabe klassifitseerimis- ja märgistusandmikku kandmiseks või kui ta on esitanud selle teabe osana nimetatud määruse kohasest registreerimisest, peab ohutuskaardil esitatud klassifikatsioon olema identne kõnealusesse andmikku märgitud või registreeringus esitatud klassifikatsiooniga.

Kui segu ei vasta määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele, tuleb see sõnaselgelt märkida.

Teave segus sisalduvate ainete kohta esitatakse punktis 3.2.

Kui klassifikatsioon, sealhulgas ohulaused, ei ole täielikult välja kirjutatud, lisatakse viide 16. jaole, kus esitatakse kõikide klassifikatsioonide, sh kõikide ohulausete täistekst.

Ohutuskaardi jagudes 9–12 kirjeldatakse vastavalt kõige olulisemaid kahjulikke füüsikalisi mõjusid, mõju inimeste tervisele ja keskkonnale selliselt, et valdkonnaga mitteseotud isikud suudaksid identifitseerida aine või seguga seotud ohte.

2.2.   Märgistuselemendid

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1272/2008 märgitakse klassifitseeritud aine puhul märgistusele vähemalt järgmised elemendid: ohupiktogrammid, tunnussõnad, ohulaused ja hoiatuslaused. Ohupiktogrammi täiemahulise must-valge graafilise kujutise või ainult sümboli graafilise kujutise võib asendada määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase värvilise piktogrammiga.

Esitatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 25 lõigete 1–6 ja artikli 32 lõike 6 kohased märgistuselemendid.

2.3.   Muud ohud

Esitatakse teave selle kohta, kas aine vastab kriteeriumidele, mille kohaselt see on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv vastavalt XIII lisale, kas aine on lisatud artikli 59 lõikes 1 nimetatud loetellu, kuna sellel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, ja kas tegu on ainega, mis on tunnistatud endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2100 (3) või komisjoni määruses (EL) 2018/605 (4). Segu puhul esitatakse teave kõigi selliste ainete kohta, mille sisaldus segus on 0,1 % massiprotsenti või rohkem.

Esitatakse teave muude ohtude kohta, mis ei mõjuta küll klassifikatsiooni, kuid võivad suurendada aine või segu ohtlikkust tervikuna, näiteks õhusaasteainete tekkimine kõvastumisel või töötlemisel, tolmusus, plahvatusohtlikkus, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 2. osa punkti 2.1 klassifitseerimiskriteeriumidele, tolmu plahvatusohtlikkus, ristsensibiliseerimine, lämbumine, külmumine, suur lõhna või maitse tekitamise võime või keskkonnamõjud, nagu oht mullaorganismidele või võime osooni fotokeemiliselt tekitada. Lause „Võib pihustamisel tekitada plahvatusohtliku segu tolmust ja õhust“ on asjakohane tolmu plahvatusohu korral.

3.    3. JAGU. Koostis / teave koostisainete kohta

Ohutuskaardi selles jaos kirjeldatakse aine või segu koostisainete, sealhulgas lisandite ja stabiliseerivate lisaainete keemilist määratlust, vastavalt allpool kirjeldatule. Märkida tuleb asjakohane ja kättesaadav ohutusalane teave võimaliku pinnakeemia kohta.

3.1.   Ained

Esitatakse aine peamise koostisosa keemiline määratlus, kasutades kas tootetähist või punktis 1.1 nimetatud muud identifitseerimisvahendit.

Lisandi, stabiliseeriva lisaaine või peamisest koostisosast erineva koostisosa puhul, mis klassifitseeritakse ja mida võetakse arvesse aine klassifitseerimisel, esitatakse keemiline määratlus järgmiselt:

a)	tootetähis vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 lõikele 2;

b)	kui tootetähis puudub, esitatakse muu nimetus (tavaliselt kasutatav nimetus, kaubanduslik nimetus, lühend) või identifitseerimisnumber.

Konkreetne sisalduse piirnorm, korrutustegur ja akuutse toksilisuse hinnang (kui need on olemas) esitatakse selliste ainete puhul, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osasse, või kui need on määratud kooskõlas nimetatud määruse I lisaga.

Kui aine on registreeritud ja kui see hõlmab nanovormi, märgitakse osakese need omadused, mis määravad ära nanovormi vastavalt VI lisas kirjeldatule.

Kui aine ei ole registreeritud, kuid ohutuskaart hõlmab nanovorme, mille osakeste omadused mõjutavad aine ohutust, märgitakse need omadused.

Aine tarnija otsustab ise, kas nimetab lisaks kõik koostisosad, sealhulgas klassifitseerimata koostisosad.

Selles punktis võib esitada ka teavet mitme koostisosaga ainete kohta.

3.2.   Segud

Tootetähis, kontsentratsioon või kontsentratsioonivahemikud ja klassifikatsioonid esitatakse vähemalt kõikide nende ainete kohta, millele on viidatud punktis 3.2.1 või 3.2.2. Segu tarnija otsustab ise, kas nimetab lisaks segu kõik koostises olevad ained, sealhulgas need, mis ei vasta klassifitseerimiskriteeriumidele. Esitatava teabe alusel on saajal võimalik hõlpsalt määratleda segu koostisainetest tulenevaid ohte. Segust endast tulenevad ohud esitatakse 2. jaos.

Segu koostisainete kontsentratsioonide puhul märgitakse kas:

a)	täpne massi- või mahuprotsent, kui see on tehniliselt võimalik, alanevas järjekorras, või

b)	massi- või mahuprotsendi vahemik, kui see on tehniliselt võimalik, alanevas järjekorras.

Kontsentratsioonivahemiku puhul, kui teave segu kui terviku mõju kohta ei ole kättesaadav, lähtutakse tervise- ja keskkonnaohtude kirjeldamisel iga koostisaine suurimast kontsentratsioonist.

Kui teave segu kui terviku mõju kohta on kättesaadav, esitatakse selle teabe põhjal määratud klassifikatsioon 2. jaos.

Alternatiivset keemilist nimetust võib kasutada, kui see on lubatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 24 kohaselt.

3.2.1.

Määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele vastava segu puhul esitatakse andmed järgmiste ainete (vt ka tabel 1.1) ning nende kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemiku kohta segus: a) tervise- või keskkonnaohtu põhjustavad ained määruse (EÜ) nr 1272/2008 tähenduses, kui nende sisaldus on võrdne või suurem kui järgmistest piirnormidest madalaim: i) määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 sätestatud üldised piirnormid; ii) määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 3.–5. osas märgitud üldised sisalduse piirnormid, võttes arvesse 3. osa teatavates tabelite märkustes täpsustatud kontsentratsioone seoses kohustusega teha segu kohta taotluse korral kättesaadavaks ohutuskaart, ja määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 3.10 märgitud hingamiskahjustusega seotud piirnorme ≥ 1 %; iii) määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas märgitud konkreetsed sisalduse piirnormid; iv) määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 esitatud üldine piirnorm, mida on kohandatud nimetatud määruse I lisa punktis 4.1 sätestatud arvutuse abil, kui nimetatud määruse VI lisa 3. osas on kehtestatud asjakohane korrutustegur; v) määrusega (EÜ) nr 1272/2008 kehtestatud klassifitseerimis- ja märgistusandmikus sätestatud konkreetsed sisalduse piirnormid; vi) üks kümnendik konkreetse sisalduse piirnormist aine puhul, mis on klassifitseeritud naha sensibilisaatoriks või hingamiselundite sensibilisaatoriks, millel on konkreetne sisalduse piirnorm; vii) määruse (EÜ) nr 1272/2008 II lisas sätestatud sisalduse piirnormid; viii) määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 esitatud üldine piirnorm, mida on kohandatud nimetatud määruse I lisa punktis 4.1 sätestatud arvutuse abil, kui nimetatud määrusega kehtestatud klassifitseerimis- ja märgistusandmikus on sätestatud asjakohane korrutustegur; b) ained, mille suhtes on kehtestatud liidu ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas ja mis ei ole juba hõlmatud alapunktiga a; c) ained, mis vastavad ükskõik millistele järgmisest kriteeriumidest juhul, kui konkreetse aine kontsentratsioon on 0,1 % või suurem: — ained, mis on XIII lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad; — ained, mis on lisatud artikli 59 lõikes 1 nimetatud loetellu muudel kui käesoleva punkti alapunktis a nimetatud põhjustel (näiteks endokriinseid häireid põhjustavate omaduste tõttu); — ained, mis on tunnistatud endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks vastavalt kriteeriumitele, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2017/2100 või määruses (EL) 2018/605. Tabel 1.1 Nende ohuklasside, ohukategooriate ja sisalduse piirnormide loetelu, mille puhul tuleb punktis 3.2.1 teha märge aine sisalduse kohta segus. Ohuklass ja -kategooria Sisalduse piirnorm (%) 1., 2. ja 3. kategooria akuutne toksilisus ≥ 0,1 4. kategooria akuutne toksilisus ≥ 1 1. kategooria, 1A-, 1B-, 1C- ja 2. kategooria nahasöövitus/-ärritus ≥ 1 1. ja 2. kategooria raske silmakahjustus/silmade ärritus ≥ 1 1. kategooria või 1B-kategooria hingamiselundite sensibilisaator ≥ 0,1 1A-kategooria hingamiselundite sensibilisaator ≥ 0,01 1. kategooria või 1B-kategooria naha sensibilisaator ≥ 0,1 1A-kategooria hingamiselundite sensibilisaator ≥ 0,01 Mutageensus sugurakkudele, 1A- ja 1B-kategooria ≥ 0,1 Mutageensus sugurakkudele, 2. kategooria ≥ 1 1A-, 1B- ja 2. kategooria kantserogeensus ≥ 0,1 1A-, 1B- ja 2. kategooria reproduktiivtoksilisus ning toime imetamisele ja imetamise kaudu ≥ 0,1 1., 2. ja 3. kategooria toksilisus sihtorgani suhtes – ühekordne kokkupuude ≥ 1 1. ja 2. kategooria toksilisus sihtorgani suhtes – korduv kokkupuude ≥ 1 Hingamiskahjustusi tekitav mürgisus ≥ 1 Ohtlik veekeskkonnale – 1. kategooria akuutne toksilisus ≥ 0,1 Ohtlik veekeskkonnale – 1. kategooria krooniline toksilisus ≥ 0,1 Ohtlik veekeskkonnale – 2., 3. ja 4. kategooria krooniline toksilisus ≥ 1 Ohtlik osoonikihile ≥ 0,1

3.2.2.

Määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele mittevastava segu puhul esitatakse andmed järgmiste ainete ning nende kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemiku kohta segus, kui aine kontsentratsioon on võrdne järgmiste kontsentratsioonidega või neist suurem: a) 1 massiprotsent mittegaasiliste ja 0,2 mahuprotsenti gaasiliste segude puhul, kui tegemist on: i) tervise- või keskkonnaohtu põhjustavate ainetega määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud tähenduses või ii) ainetega, mille suhtes on kehtestatud liidu ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas; b) 0,1 massiprotsenti selliste ainete puhul, mis vastavad ükskõik millisele järgmistest kriteeriumitest: — ained, mis on XIII lisas sätestatud kriteeriumite kohaselt püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad; — ained, mis on XIII lisas sätestatud kriteeriumite kohaselt püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad; — ained, mis on lisatud artikli 59 lõikes 1 nimetatud loetellu muudel kui käesoleva punkti alapunktis a nimetatud põhjustel (näiteks endokriinseid häireid põhjustavate omaduste tõttu); — ained, mis on tunnistatud endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks vastavalt kriteeriumitele, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2017/2100 või määruses (EL) 2018/605; c) 0,1 % aine puhul, mis on klassifitseeritud 1. või 1B-kategooria naha sensibilisaatoriks, 1. või 1B-kategooria hingamiselundite sensibilisaatoriks või 2. kategooria kantserogeeniks; d) 0,01 % aine puhul, mis on klassifitseeritud 1A-kategooria naha sensibilisaatoriks või 1A-kategooria hingamiselundite sensibilisaatoriks; e) üks kümnendik konkreetse sisalduse piirnormist aine puhul, mis on klassifitseeritud naha sensibilisaatoriks või hingamiselundite sensibilisaatoriks, millel on konkreetne sisalduse piirnorm; f) 0,1 % aine puhul, mis on klassifitseeritud 1A-, 1B- või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks või mis avaldab toimet imetamisele või imetamise kaudu.

3.2.3.

Punktis 3.2 nimetatud ainete puhul: — esitatakse aine klassifikatsioon vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, sealhulgas ohuklass(id) ja ohukategooria(d), mis on sätestatud nimetatud määruse VI lisas esitatud tabelis 1.1; lisaks esitatakse ohulaused ja täiendavad ohulaused. Selles punktis ei pea ohulaused ja täiendavad ohulaused olema täielikult välja kirjutatud, piisab nende koodidest. Juhul kui nimetatud laused ei ole täielikult välja kirjutatud, tuleb viidata 16. jaole, milles esitatakse kõikide ohulausete täistekstid. Kui aine ei vasta klassifitseerimiskriteeriumidele, nimetatakse aine punktis 3.2 märkimise põhjused, nagu „klassifitseerimata väga püsiv ja väga bioakumuleeruv aine“ või „aine, millele on kehtestatud liidu ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas“; — konkreetne sisalduse piirnorm, korrutustegur ja akuutse toksilisuse hinnang (kui need on olemas) esitatakse aine puhul, mis kuulub määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osasse, või kui need on määratud kooskõlas nimetatud määruse I lisaga; — kui ainet on segus kasutatud nanovormis ja kui aine on sellisena registreeritud või kui sellele on nii viidatud allkasutaja kemikaaliohutuse aruandes, märgitakse osakese need omadused, mis määravad ära nanovormi vastavalt VI lisas kirjeldatule. Kui ainet on segus kasutatud nanovormis, aga kui aine ei ole sellisena registreeritud või sellele ei ole nii viidatud allkasutaja kemikaaliohutuse aruandes, märgitakse osakese need omadused, mis mõjutavad segu ohutust.

3.2.4.

Kooskõlas käesoleva määruse artikli 20 lõikega 3 märgitakse punktis 3.2 nimetatud ainete puhul nende nimetus ja ka registreerimisnumber, kui see on olemas. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud allkasutajate kohustusi, võib segu tarnija jätta tootetähisele märkimata registreerimisnumbri selle osa, mis viitab konkreetsele registreerijale andmete ühisel esitamisel, kui: a) nimetatud tarnija tagab, et ta esitab järelevalve eesmärgil tehtud nõude korral täieliku registreerimisnumbri, või juhul, kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab nõude oma tarnijale, vastavalt alapunktile b ning b) nimetatud tarnija esitab järelevalve eest vastutavale liikmesriigi ametiasutusele (edaspidi „järelevalveasutus“) täieliku registreerimisnumbri seitsme päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud nõude kas otse järelevalveasutuselt või edastatuna saajalt; juhul kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab see tarnija nõude seitsme päeva jooksul pärast selle saamist oma tarnijale ning teatab sellest samal ajal ka järelevalveasutusele. Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt esitatakse ka EÜ number, kui see on olemas. Samuti võib lisaks esitada CASi numbri ja IUPACi nimetuse, kui need on olemas. Selles punktis märgitud ainete alternatiivsete keemiliste nimetuste puhul, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 24, ei ole registreerimisnumbri, EÜ numbri ja muude üksikasjalike keemiliste tähiste esitamine vajalik.

4.    4. JAGU. Esmaabimeetmed

Ohutuskaardi selles jaos kirjeldatakse esmaabimeetmeid selliselt, et neist saaksid aru ka väljaõppeta inimesed ning abi saaks osutada ilma keerukate seadmeteta ning ravimite piiratud valiku korral. Kui meditsiiniabi on vajalik, märgitakse see juhistesse koos märkega kiireloomulisuse kohta.

4.1.   Esmaabimeetmete kirjeldus

4.1.1.

Esmaabijuhistes võetakse arvesse asjakohaseid kokkupuuteviise. Teave meetmete kohta jagatakse alapunktidesse vastavalt kokkupuuteviisidele, nt sissehingamine, sattumine nahale, sattumine silma ja allaneelamine.

4.1.2.

Soovitused hõlmavad järgmist: a) kas vältimatu meditsiiniabi on vajalik ning kas kokkupuute järel on oodata võimalikke hilisemaid tagajärgi; b) kas ainega kokku puutunud isik soovitatakse viia kokkupuutekohast värske õhu kätte; c) kas on soovitatav eemaldada kõnealuselt isikult riided ja jalatsid ning kuidas neid käidelda ning d) kas esmaabi osutajatel soovitatakse kasutada isikukaitsevahendeid.

4.2.   Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju

Esitatakse kokkuvõtlik teave kokkupuutega seotud olulisemate akuutsete ja hilisemate sümptomite ning mõjude kohta.

4.3.   Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja eriravi vajalikkuse kohta

Vajaduse korral esitatakse teave hilisematest mõjudest tulenevate kliiniliste uuringute ja meditsiinilise järelevalve kohta ning üksikasjad antidootide (kui need on teada) ja vastunäidustuste kohta.

Teatavate ainete või segude puhul võib olla oluline rõhutada, et töökohal peavad olema kättesaadavad spetsiifiliseks ja vältimatuks raviks vajalikud erivahendid.

5.    5. JAGU. Tulekustutusmeetmed

Ohutuskaardi selles jaos kirjeldatakse aine või segu põhjustatud või selle läheduses tekkinud tulekahju kustutamise nõudeid.

5.1.   Tulekustutusvahendid

Sobivad kustutusvahendid:

esitatakse teave sobivate kustutusvahendite kohta.

Sobimatud kustutusvahendid:

esitatakse teave selle kohta, kas mõni kustutusvahend on aine või seguga seotud konkreetse juhtumi korral sobimatu (nt vältida kõrgsurve kustutusvahendeid, mis võivad põhjustada võimaliku plahvatusohtliku tolmu ja õhu segu tekkimist).

5.2.   Aine või seguga seotud erilised ohud

Esitatakse teave aine või seguga seotud eriliste ohtude kohta, nagu aine või segu põlemisel tekkivad ohtlikud põlemissaadused, näiteks „põlemisel võivad tekkida süsinikmonooksiidi mürgised aurud“ või „tekitab põlemisel väävel- ja lämmastikoksiide“.

5.3.   Nõuanded tuletõrjujatele

Esitatakse soovitused kõikide kaitsemeetmete kohta, mida on vaja võtta tule tõrjumisel, näiteks „jahutage mahuteid veega“ ning soovitused tuletõrjujate erikaitsevahendite, näiteks jalatsite, kaitseriiete, kinnaste, silmade ja näokaitsevahendite ning hingamisaparaatide kohta.

6.    6. JAGU. Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda

Ohutuskaardi selles jaos soovitatakse asjakohaseid meetmeid aine või segu lekete ja keskkonda sattumise korral, et vältida või minimeerida kahjustavat mõju inimestele, varale ja keskkonnale. Juhul kui lekke ulatus on määrava tähtsusega, eristatakse väikseid ja ulatuslikke lekkeid. Kui lekke tõkestamise ja kokkukogumise kord on erinevad, tehakse ohutuskaardile vastav märge.

6.1.   Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras

6.1.1.   Tavapersonal

Esitatakse aine või segu juhusliku lekke või keskkonda sattumisega seotud soovitused:

a)	asjakohaste kaitsevahendite kandmine (sealhulgas ohutuskaardi 8. jaos märgitud isikukaitsevahendid), et vältida aine sattumist nahale ja silma ning isikliku riietuse saastumist;

b)	süttimisallikate kõrvaldamine, piisava ventilatsiooni tagamine, tolmu leviku tõkestamine ning

c)	toimimine hädaolukorras, näiteks vajadus evakueerida ohupiirkonnas viibivad isikud või konsulteerida eksperdiga.

6.1.2.   Päästetöötajad

Esitatakse soovitused päästetöötajate kaitseriietuse asjakohase materjali kohta (näiteks „sobiv: butüleen“; „sobimatu: PVC“).

6.2.   Keskkonnakaitse meetmed

Esitatakse soovitused keskkonnakaitse meetmete kohta, mis tuleb võtta aine või segu juhusliku lekke või keskkonda sattumise korral, näiteks vältida sattumist äravoolutorudesse, pinna- ja põhjavette.

6.3.   Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid

6.3.1.

Esitatakse asjakohased soovitused lekke tõkestamiseks. Asjakohased tõkestamismeetodid võivad hõlmata järgmist: a) isoleerimine, äravoolutorude katmine; b) avauste sulgemise protseduurid.

6.3.2.

Esitatakse asjakohased soovitused puhastusmeetmete kohta lekke korral. Asjakohased puhastusmeetmed võivad hõlmata järgmist: a) neutraliseerimise meetodid; b) saastusest puhastamise meetodid; c) adsorbeerivad materjalid; d) puhastamismeetodid; e) vaakumtehnika; f) tõkestamiseks ja puhastamiseks vajalikud vahendid (sh sädemevabade tööriistade ja seadmete kasutamine, kui see on asjakohane).

6.3.3.

Esitatakse kogu muu teave, mis on seotud lekke või keskkonda sattumisega, sealhulgas soovitused sobimatute tõkestus- ja puhastusmeetodite kohta, näiteks märge „ärge kunagi kasutage …“.

6.4.   Viited muudele jagudele

Vajaduse korral viidatakse 8. ja 13. jaole.

7.    7. JAGU. Käitlemine ja ladustamine

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse soovitused ohutu käitlemise kohta. Kirjeldatakse asjakohaseid ettevaatusabinõusid punktis 1.2 viidatud kindlaksmääratud kasutusalade puhul ning tulenevalt aine või segu iseloomulikest omadustest.

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse inimeste tervise- ja keskkonnakaitsega ning ohutuse tagamisega seotud teave. See aitab tööandjal töötada välja sobiva töökorralduse ja korralduslikud meetmed kooskõlas direktiivi 98/24/EÜ artikliga 5 ja direktiivi 2004/37/EÜ artikliga 5.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi selles jaos esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaks määratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas sätestatud kemikaaliohutuse aruande kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud riskiohjamisele.

Lisaks käesolevas jaos esitatud teabele võib asjakohast teavet leida ka 8. jaost.

7.1.   Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud

7.1.1.

Määratakse kindlaks soovitused: a) aine või segu ohutuks käitlemiseks, näiteks meetmed aerosoolide ja tolmu tekke ning tulekahjude vältimiseks ja tõkestamiseks; b) kokkusobimatute ainete ja segude käitlemise vältimiseks; c) tähelepanu juhtimiseks toimingutele ja tingimustele, mis tekitavad uusi riske, muutes aine või segu omadusi, ning asjakohastele vastumeetmetele ning d) aine või segu keskkonda sattumise vähendamiseks, näiteks nõuded lekete vältimiseks või aine eemale hoidmiseks äravoolutorudest.

7.1.2.

Esitatakse üldised tööhügieeninõuded: a) mitte süüa, juua ja suitsetada töökohal; b) pärast kasutamist käsi pesta ning c) eemaldada saastunud riided ja kaitsevahendid enne toitlustamisega seotud ruumi sisenemist.

7.2.   Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused

Esitatud soovitused peavad olema kooskõlas ohutuskaardi 9. jaos kirjeldatud füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Vajaduse korral esitatakse erinõuded ladustamistingimuste kohta, sealhulgas:

a)	kuidas ohjata riske, mis on seotud i) plahvatusohtliku keskkonnaga; ii) söövitavate tingimustega; iii) tuleohtlikkusega; iv) kokkusobimatute ainete või segudega; v) aurustumist soodustavate tingimustega ning vi) võimalike süttimisallikatega (sealhulgas elektriseadmed);

b)	kuidas kontrollida mõjusid, mis on seotud i) ilmastikutingimustega; ii) ümbritseva rõhuga; iii) temperatuuriga; iv) päikesevalgusega; v) niiskusega ning vi) vibratsiooniga;

c)	kuidas tagada aine või segu püsivus, kasutades i) stabilisaatoreid ning ii) antioksüdante;

d)	muud soovitused, sealhulgas i) ventilatsiooninõuded; ii) erinõuded laoruumidele või mahutitele (sealhulgas kemikaalile vastupidavad seinad ja ventilatsioon); iii) ladustamisel kehtivad koguselised piirangud (vajaduse korral) ning iv) pakendi sobivusega seotud nõuded.

7.3.   Erikasutus

Erikasutus(t)eks ette nähtud ainete ja segude kohta esitatud soovitused peavad vastama punktis 1.2 nimetatud kindlaksmääratud kasutusaladele ning olema üksikasjalikud ja praktilised. Kui ohutuskaardile on lisatud kokkupuutestsenaarium, esitatakse viide sellele või märgitakse asjakohane teave vastavalt punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud nõuetele. Kui tarneahelas tegutseja on teinud segu kohta kemikaaliohutuse hindamise, piisab, kui ohutuskaart ja kokkupuutestsenaarium vastavad segu käsitlevale kemikaaliohutuse aruandele; sel juhul ei nõuta kooskõla iga koostisainet käsitleva kemikaaliohutuse aruandega eraldi. Võib osutada tootmisharusid või sektoreid käsitlevatele üksikasjalikele juhenditele (sh allikas ja väljaandmise kuupäev), kui need on kättesaadavad.

8.    8. JAGU. Kokkupuute ohjamine / isikukaitse

Ohutuskaardi selles jaos kirjeldatakse töökeskkonnas kohaldatavaid kokkupuute piirnorme ja vajalikke riskijuhtimismeetmeid.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi selles jaos esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaks määratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas sätestatud kemikaaliohutuse aruande kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud riskiohjamisele.

8.1.   Kontrolliparameetrid

8.1.1.

Esitatakse olemasolev teave aine või segude kõikide koostisainete järgmiste riiklike piirnormide ja kõikide õiguslike aluste kohta, mis kehtivad liikmesriigis, kus ohutuskaart koostatakse. Töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide loetelu koostamisel tuleb lähtuda punktis 3 esitatud keemilisest määratlusest:

8.1.1.1.

riiklikud ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas, mis on kooskõlas direktiivis 98/24/EÜ sätestatud liidu ohtlike ainete piirnormidega töökeskkonnas ja hõlmavad kõiki komisjoni otsuse 2014/113/EL (5) artikli 2 lõike 3 kohaseid märkeid;

8.1.1.2.

riiklikud ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas, mis on kooskõlas direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud liidu ohtlike ainete piirnormidega töökeskkonnas ja hõlmavad kõiki otsuse 2014/113/EL artikli 2 lõike 3 kohaseid märkeid;

8.1.1.3.

kõik muud riiklikud ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas;

8.1.1.4.

riiklikud bioloogilised piirnormid, mis on kooskõlas direktiivis 98/24/EÜ sätestatud liidu bioloogiliste piirnormidega ja hõlmavad kõiki otsuse 2014/113/EL artikli 2 lõike 3 kohaseid märkeid;

8.1.1.5.

kõik muud riiklikud bioloogilised piirnormid.

8.1.2.

Vähemalt kõige asjakohasemate ainete osas esitatakse teave kehtivate soovitatavate seiremeetmete kohta.

8.1.3.

Kui aine või segu kindlaksmääratud kasutamisel tekivad õhusaasteained, esitatakse ka nende ainete piirnormid töökeskkonnas ja/või bioloogilised piirnormid.

8.1.4.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande või I lisa punktis 1.4 osutatud asjakohaste tuletatud mittetoimivate tasemete (DNELid) või I lisa punktis 3.3 osutatud arvutuslike mittetoimivate sisalduste (PNECid) esitamist, esitatakse aine asjakohane DNEL või PNEC vastavalt ohutuskaardi lisas sätestatud kokkupuutestsenaariumitele.

8.1.5.

Kui seoses erikasutusega nõutakse riskijuhtimismeetmetega seotud otsuste vastuvõtmiseks riskianalüüsi koostamist kontrollitasemete lõikes, tuleb esitada piisavad andmed, et tagada tõhus riskijuhtimine. Täpsustatakse kontrollitasemete lõikes koostatava riskianalüüsi soovituse kontekst ja piirangud.

8.2.   Kokkupuute ohjamine

Kui ohutuskaardile lisatud kokkupuutestsenaarium ei sisalda asjakohast teavet, on käesoleva punkti kohase teabe esitamine kohustuslik.

Kui tarnija on loobunud XI lisa 3. jao kohastest katsetest, peab ta märkima kasutamise eritingimused, mis põhjendavad katsetest loobumist.

Kui aine on registreeritud kui kohapeal kasutatav või transporditav isoleeritud vaheaine, peab tarnija märkima, et asjaomane ohutuskaart vastab eritingimustele, mis õigustavad aine registreerimist kooskõlas artikliga 17 või 18.

8.2.1.   Asjakohane tehniline kontroll

Kirjeldatud asjakohased kokkupuute ohjamise meetmed peavad olema kooskõlas aine või segu kohta punktis 1.2 esitatud kindlaksmääratud kasutusaladega. Teave peab olema piisav, et tööandja saaks vajaduse korral ja kooskõlas direktiivi 98/24/EÜ artiklitega 4–6 ja direktiivi 2004/37/EÜ artiklitega 3–5 hinnata aine või segu kasutamisest tulenevat riski töötajate tervisele ja ohutusele.

See teave täiendab 7. jaos juba esitatud teavet.

8.2.2.   Isiklikud kaitsemeetmed, nagu isikukaitsevahendid

8.2.2.1.

Isikukaitsevahendite kasutamise kohta esitatav teave peab olema kooskõlas töökeskkonnas kohaldatavate heade hügieenitavadega ning kaitsevahendite kasutamisega peavad kaasnema muud kontrollimeetmed, sealhulgas tehniline kontroll ning ventilatsioon ja isolatsioon. Vajaduse korral viidatakse 5. jaos esitatud soovitustele tuletõrjujate/keemiareostuse likvideerijate isikukaitsevahendite kohta.

8.2.2.2.

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/425 (6) ja osutades Euroopa Standardikomitee asjakohastele standarditele, kirjeldatakse üksikasjalikult, millised vahendid on kaitse tagamiseks piisavad ja sobivad, sealhulgas: a) silmade/näo kaitsmine silmade/näo kaitsevahendite, näiteks kaitseprillide ja näokaitsete kindlaksmääramisel lähtutakse aine või segu ohtlikkusest ja kokkupuute võimalikkusest; b) naha kaitsmine i) käte kaitsmine lähtudes aine või segu ohtlikkusest ja nahaga kokkupuute võimalikkusest, ulatusest ja kestusest määratakse täpselt kindlaks aine või segu käitlemisel kasutatavate kinnaste liik, sealhulgas: — materjali tüüp ja paksus; — kindamaterjali tüüpiline või minimaalne läbimisaeg. Vajaduse korral märgitakse lisameetmed käte kaitsmiseks; ii) muu kui lisaks kätele on vaja kaitsta ka muid kehaosi, märgitakse nõutava kaitsevahendi liik ja kvaliteet, näiteks pika käisega kaitsekindad, saapad ja kaitseülikond, lähtudes aine või segu ohtlikkusest ja kokkupuute võimalikkusest. Vajaduse korral kirjeldatakse täiendavaid naha kaitsmiseks võetavaid meetmeid ja spetsiaalseid hügieenimeetmeid; c) hingamisteede kaitsmine lähtudes aine või segu ohtlikkusest ning kokkupuute võimalikkusest, määratakse kindlaks gaasi, auru, udu või tolmu puhul kasutatavad kaitsevahendid, sealhulgas õhku puhastavad respiraatorid, mille puhul täpsustatakse asjakohase filtri liik (kassett või kanister), sobivad tahkete osakeste filtrid ja maskid või kompaktsed hingamisaparaadid; d) termiline oht kui materjali käsitlemisega kaasneva termilise ohu vältimiseks on vaja kanda spetsiifilisi kaitsevahendeid, pööratakse erilist tähelepanu isikukaitsevahendite konstruktsioonile.

8.2.3.   Kokkupuute ohjamine keskkonnas

Esitatakse teave, mida tööandjal on vaja liidu keskkonnakaitsealastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet, koostatakse ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumite jaoks kokkuvõte riskijuhtimismeetmetest, mis võimaldavad asjakohaselt kontrollida keskkonna kokkupuudet ohtliku ainega.

9.    9. JAGU. Füüsikalised ja keemilised omadused

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse vajaduse korral aine või segu kohta empiirilised andmed. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 8 lõiget 2.

Nõuetekohaste kontrollimeetmete võtmiseks esitatakse kogu asjakohane teave aine või segu kohta. Selles jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel või kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu klassifikatsiooniga.

Segude puhul ja juhul, kui andmed ei kehti segu kohta tervikuna, märgitakse kannetes sõnaselgelt, millist segus sisalduvat ainet andmed iseloomustavad.

Esitatud omadused identifitseeritakse sõnaselgelt ja esitatakse asjakohaseid mõõtühikuid kasutades. Kui see on vajalik arvväärtuste tõlgendamiseks, esitatakse ka kindlaksmääramise meetod, muu hulgas mõõtmis- ja võrdlustingimused. Kui ei ole sätestatud teisiti, on temperatuur ja rõhk standardtingimustes vastavalt 20 °C ja 101,3 kPa.

Punktides 9.1 ja 9.2 loetletud omadused võidakse esitada loetelu vormis. Selles jaos võidakse omadused loetleda teistsuguses järjekorras, kui seda peetakse asjakohaseks.

9.1.   Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta

Kõik ohutuskaardid sisaldavad allpool nimetatud omadusi. Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse see sõnaselgelt ära, esitades võimaluse korral selle põhjused.

a)	Füüsikaline olek Füüsikaline olek (gaas, vedelik või tahke aine) märgitakse üldiselt temperatuuri ja rõhu standardtingimustes. Mõistete „gaas“, „vedelik“ ja „tahke aine“ puhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 1.0 esitatud määratlusi.

b)	Värv Märkida tuleb tarnitava aine või segu värvus. Juhul kui üks ohutuskaart hõlmab segu erinevaid variante, mis võivad olla erinevat värvi, võib värvi kirjeldamiseks kasutada mõistet „erinevad“.

c)	Lõhn Kui lõhn on üldtuntud või kui seda on kirjanduses kirjeldatud, esitatakse selle kvalitatiivne kirjeldus. Lõhnaläve olemasolu korral tuleb see märkida (kvalitatiivne või kvantitatiivne väärtus).

d)

Sulamis-/külmumispunkt Ei kohaldata gaaside suhtes. Sulamis- ja külmumispunkt märgitakse standardrõhu juures. Juhul kui sulamispunkt ületab mõõtevahemiku ülempiiri, märgitakse temperatuur, kuni milleni sulamispunkti ei täheldatud. Kui enne sulamist või selle kestel toimub lagunemine või sublimatsioon, tuleb see märkida. Vahade ja pastade kohta võib sulamispunkti ja külmumispunkti asemel märkida pehmenemispunkti/pehmenemistemperatuuri vahemiku. Segude puhul tuleb märkida, kui sulamispunkti/külmumispunkti ei ole tehnilistel põhjustel võimalik määrata.

e)

Keemispunkt, keemise algpunkt ja keemisvahemik Omadused esitatakse standardrõhu juures. Samas võib keemispunkti esitada madalama rõhu juures, kui keemistemperatuur on väga kõrge või kui lagunemine toimub enne standardrõhu juures keemahakkamist. Juhul kui keemispunkt ületab mõõtevahemiku ülempiiri, märgitakse temperatuur, kuni milleni keemispunkti ei täheldatud. Kui enne keemahakkamist või keemise kestel toimub lagunemine või sublimatsioon, tuleb see märkida. Segude puhul tuleb märkida, kui keemispunkti ei ole tehnilistel põhjustel võimalik määrata; sellisel juhul märgitakse ära kõige madalamal temperatuuril keema hakkava koostisaine keemispunkt.

f)

Süttivus Kohaldatakse gaaside, vedelike ja tahkete ainete suhtes. Märgitakse, kas aine või segu on süttiv, st võib põlema minna või selle saab põlema panna, isegi kui seda ei ole klassifitseeritud seoses tuleohtlikkusega. Esitada võib täiendava teabe, kui see on kättesaadav ja asjakohane, näiteks kas süttimisel on muud tagajärjed kui harilikul põlemisel (nt plahvatus) ja süttivus muudes kui standardtingimustes. Sõltuvalt vastavast ohuklassifikatsioonist võib süttivuse kohta esitada konkreetsema teabe. Selles punktis ei esitata punktis 9.2.1 esitatud teavet.

g)

Alumine ja ülemine plahvatuspiir (7) Ei kohaldata tahkete ainete suhtes. Tuleohtlike vedelike kohta tuleb märkida vähemalt alumine plahvatuspiir. Kui leekpunkt on umbes –25 °C või üle selle, ei pruugi ülemise plahvatuspiiri kindlaksmääramine standardtemperatuuril võimalik olla; sellisel juhul on soovitatav esitada ülemine plahvatuspiir kõrgemal temperatuuril. Kui leekpunkt on üle 20 °C, ei pruugi alumise plahvatuspiiri kindlaksmääramine standardtemperatuuril võimalik olla; sellisel juhul on soovitatav esitada nii alumine kui ka ülemine plahvatuspiir kõrgemal temperatuuril.

h)	Leekpunkt Ei kohaldata gaaside, aerosoolide ja tahkete ainete suhtes. Segude puhul esitatakse väärtus – selle olemasolul – segu kohta. Vastasel juhul esitatakse kõige väiksema leekpunktiga aine/ainete leekpunkt.

i)	Isesüttimistemperatuur Kohaldatakse ainult gaaside ja vedelike suhtes. Segude puhul esitatakse isesüttimistemperatuur – selle olemasolul – segu kohta. Kui väärtus segu kohta ei ole kättesaadav, esitatakse kõige madalama isesüttimistemperatuuriga aine/ainete isesüttimistemperatuur.

j)

Lagunemistemperatuur Kohaldatakse ainult isereageerivate ainete ja segude, orgaaniliste peroksiidide ning muude selliste ainete ja segude suhtes, mis võivad laguneda. Märkida tuleb isekiireneva lagunemise temperatuur (SADT) ja kogus, mille puhul see kehtib, või lagunemise algtemperatuur. Märgitakse, kas esitatud temperatuur on isekiireneva lagunemise temperatuur (SADT) või lagunemise algtemperatuur. Juhul kui lagunemist ei täheldatud, märgitakse temperatuur, alla mille lagunemist ei täheldatud, nt „alla x °C lagunemist ei täheldatud“.

k)	pH Ei kohaldata gaaside suhtes. Märkida tuleb aine või segu pH tarnimisel või juhul kui toode on tahkel kujul, vesi- või muu lahuse pH väärtus antud sisalduse juures. Märkida tuleb katseaine või -segu kontsentratsioon vees

l)	Kinemaatiline viskoossus Kohaldatakse ainult vedelike suhtes. Mõõtühikuna kasutatakse mm2/s. Mittenjuutoniliste vedelike puhul märgitakse tiksotroopne või reopeksne käitumine.

m)

Lahustuvus Lahustuvus märgitakse üldiselt temperatuuri standardtingimustes. Märkida tuleb veeslahustuvus. Samuti võib esitada lahustuvuse muudes polaarsetes ja mittepolaarsetes lahustites. Segude puhul tuleb märkida, kas segu lahustub vees või muus lahustis või kas see seguneb vee või muu lahustiga täielikult või ainult osaliselt. Nanovormide puhul tuleb lisaks veeslahustuvusele märkida lahustuvuskiirus vees või muus asjakohases bioloogilises keskkonnas või keskkonnaosas.

n)

N-oktanool/vesi jaotustegur (logaritmiline väärtus) Ei kohaldata anorgaaniliste ja ioonsete vedelike suhtes ja üldiselt ei kohaldata segude suhtes. Märgitakse, kas esitatud väärtus põhineb katsetel või arvutustel. Sellise aine nanovormide kohta, mille suhtes ei kohaldata n-oktanool/vesi jaotustegurit, esitatakse dispersiooni stabiilsus erinevates keskkondades.

o)

Aururõhk Aururõhk märgitakse üldiselt temperatuuri standardtingimustes. Lenduvate vedelike kohta esitatakse lisaks sellele aururõhk temperatuuril 50 °C. Neil puhkudel, kui üks ohutuskaart hõlmab vedelate segude või veeldatud gaasisegude variante, esitatakse aururõhu vahemik. Vedelate segude või veeldatud gaasisegude kohta esitatakse aururõhu vahemik või vähemalt kõige lenduvama(te) koostisosa(de) aururõhu vahemik, kui segu aururõhu määrab või määravad ennekõike ära see koostisosa või need koostisosad. Samuti võib märkida küllastunud auru kontsentratsiooni.

p)

Tihedus ja/või suhteline tihedus Kohaldatakse ainult vedelike ja tahkete ainete suhtes. Tihedus ja suhteline tihedus märgitakse üldiselt temperatuuri ja rõhu standardtingimustes. Märkida tuleb tihedus ja/või suhteline tihedus temperatuuril 4 °C oleva vee suhtes (nimetatakse ka erikaaluks). Neil puhkudel, kui tihedus võib varieeruda, nt tulenevalt partiist, või kui üks ohutuskaart hõlmab aine või segu mitut varianti, võib esitada näitaja vahemiku. Ohutuskaardile tuleb märkida, kas esitatud on absoluutne tihedus (ühikuteks on nt g/cm3 või kg/m3 ) ja/või suhteline tihedus (ühikuta suurus).

q)

Auru suhteline tihedus Kohaldatakse ainult gaaside ja vedelike suhtes. Gaaside kohta märgitakse gaasi suhteline tihedus temperatuuril 20 °C oleva õhu suhtes. Vedelike kohta märgitakse auru suhteline tihedus temperatuuril 20 °C oleva õhu suhtes. Vedelike kohta võib samuti märkida suhtelise tiheduse D m temperatuuril 20 °C oleva auru/õhu segu suhtes.

r)

Osakeste omadused Kohaldatakse ainult tahkete ainete suhtes. Märkida tuleb osakese suurus (ekvivalentdiameetri mediaan, diameetri arvutamiseks kasutatud meetod (numbri-, pinna- või mahupõhine) ja vahemik, mille piires mediaanväärtus varieerub). Samuti võib esitada muud omadused, nagu granulomeetriline jaotus (nt vahemikuna), kuju, pikkuse ja laiuse suhe, agregatsioon/aglomeratsioon, eripind ja tolmusus. Kui aine on nanovormis või kui tarnitav segu sisaldab nanovormi, tuleb käesolevas punktis ära märkida sellekohane teave või juhul kui see on mujal ohutuskaardil juba esitatud, sellele viidata.

9.2.   Muu teave

Lisaks punktis 9.1 nimetatud omadustele tuleb märkida muud füüsilised ja keemilised näitajad, nagu punktides 9.2.1 ja 9.2.2 loetletud omadused, kui nende esitamine on oluline aine või segu ohutu kasutamise seisukohast.

9.2.1.   Teave füüsikaliste ohtude klasside kohta

Selles punktis on loetletud omadused, ohutusnäitajad ja katsetulemused, mille ohutuskaardile kandmine võib olla kasulik juhul, kui aine või segu on klassifitseeritud vastavasse füüsikalise ohu klassi. Samuti võib olla asjakohane esitada andmed, mida loetakse konkreetse füüsikalise ohu seisukohast oluliseks, ent mis ei tingi klassifitseerimist (nt negatiivne tulemus, mis lähenevad kriteeriumile).

Koos andmetega võib esitada selle ohuklassi nime, millega need on seotud.

a)

Lõhkeained Seda punkti kohaldatakse samuti määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punkti 2.1.3 märkuses 2 osutatud ainete ja segude suhtes ning muude ainete ja segude suhtes, mis reageerivad kuumutamisel kinnises mahutis positiivselt. Esitada võib järgmised andmed: i) löögitundlikkus; ii) kinnises mahutis kuumutamise mõju; iii) kinnises mahutis süütamise mõju; iv) põrutustundlikkus; v) hõõrdetundlikkus; vi) termiline stabiilsus; vii) pakend (liik, suurus, aine võis segu netomass), mille alusel määrati lõhkeaineklassi „jaotis“ või mille alusel aine või segu vabastati klassifitseerimisest lõhkeainena.

b)

Tuleohtlikud gaasid Puhaste tuleohtlike gaaside kohta võib lisaks punkti 9.1 alapunktis g osutatud teabele plahvatuspiiride kohta esitada järgmised andmed: i) T Ci (maksimaalne tuleohtliku gaasi sisaldus, mis segatuna lämmastikuga ei ole õhus tuleohtlik, mooliprotsentides); ii) põlemiskiirus, kui gaas on põlemiskiiruse alusel klassifitseeritud 1B-kategooriasse. Tuleohtlike gaaside segu kohta võib lisaks punkti 9.1 alapunktis g osutatud teabele plahvatuspiiride kohta esitada järgmised andmed: i) plahvatuspiirid, kui neid on katsetatud, või teave selle kohta, kas klass ja kategooria on määratud arvutuste põhjal; ii) põlemiskiirus, kui gaasisegu on põlemiskiiruse alusel klassifitseeritud 1B-kategooriasse.

c)

Aerosoolid Märkida võib järgneva tuleohtlike komponentide protsentuaalse sisalduse (kogumassist), välja arvatud juhul kui aerosool on klassifitseeritud 1. kategooria aerosooliks sellepärast, et see sisaldab üle 1 % (massist) tuleohtlikke komponente või selle põlemiskuumus on vähemalt 20 kJ/g ja selle suhtes ei rakendata tuleohtlikuks klassifitseerimise menetlust (vt märkus määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 2.3.2.2).

d)

Oksüdeerivad gaasid Puhaste gaaside kohta võib esitada C i (ekvivalentsuskoefitsient hapniku suhtes) vastavalt standardile ISO 10156 „Gaasid ja gaaside segud – tuleohtlikkuse ja oksüdeerumisvõime määramine ballooni ventiili läbilaskevõime valimisel“ või vastavalt samaväärsele meetodile. Gaasisegude kohta võib katsetatud segude puhul märkida sõnad „1. kategooria oksüdeeriv gaas“ (katsetatud vastavalt standardile ISO 10156 või samaväärsele meetodile) või standardi ISO 10156 või samaväärse meetodi kohaselt arvutatud oksüdatsioonivõimsuse.

e)	Rõhu all olevad gaasid Puhta gaasi kohta võib esitada kriitilise temperatuuri. Gaasisegu kohta võib esitada pseudokriitilise temperatuuri.

f)	Tuleohtlikud vedelikud Kui aine või segu on klassifitseeritud tuleohtlikuks vedelikuks, ei ole selles punktis vaja esitada andmeid keemispunkti ja leekpunkti kohta, kuna nimetatud andmed tuleb esitada kooskõlas punktiga 9.1. Esitada võib teabe põlemisvõime säilimise kohta.

g)	Tuleohtlikud tahked ained Esitada võib järgmised andmed: i) metallipulbrite kohta põlemistase või põlemisaeg; ii) märge selle kohta, kas niisutatud tsooni katse on läbitud.

h)	Isereageerivad ained ja segud Lisaks sellele, et vastavalt punkti 9.1 alapunktile j esitatakse SADT, võib esitada järgmise teabe: i) lagunemistemperatuur; ii) detonatsiooniomadused; iii) deflagratsiooniomadused; iv) kinnises mahutis kuumutamise mõju; v) plahvatusjõud (kui see on kohaldatav).

i)	Pürofoorsed vedelikud Esitada võib teabe selle kohta, kas esineb isesüttimine või filterpaberi söestumine.

j)	Pürofoorsed tahked ained Esitada võib järgmised andmed: i) pulbri kujul esinevate tahkete ainete puhul märge selle kohta, kas aine kallamisel või sellele järgneva viie minuti jooksul toimub isesüttimine; ii) märge selle kohta, kas pürofoorsed omadused võivad aja jooksul muutuda.

k)	Isekuumenevad ained ja segud Esitada võib järgmised andmed: i) märge selle kohta, kas esineb isesüttimine, ja suurim saavutatud temperatuuritõus; ii) määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 2.11.4.2 osutatud sõelumiskatsete tulemused, kui need on asjakohased ja kättesaadavad.

l)	Ained ja segud, mis eraldavad kokkupuutel veega tuleohtlikke gaase Esitada võib järgmised andmed: i) eralduva gaasi identifitseerivad andmed, kui need on teada; ii) märge selle kohta, kas eralduv gaas on isesüttiv; iii) gaasi eraldumise kiirus.

m)	Oksüdeerivad vedelikud Esitada võib teabe selle kohta, kas tselluloosiga segamisel esineb isesüttimine.

n)	Oksüdeerivad tahked ained Esitada võib teabe selle kohta, kas tselluloosiga segamisel esineb isesüttimine.

o)	Orgaanilised peroksiidid Lisaks sellele, et vastavalt punkti 9.1 alapunktile j esitatakse SADT, võib esitada järgmise teabe: i) lagunemistemperatuur; ii) detonatsiooniomadused; iii) deflagratsiooniomadused; iv) kinnises mahutis kuumutamise mõju; v) plahvatusjõud.

p)	Metalle söövitavad ained Esitada võib järgmised andmed: i) metallid, mida aine või segu söövitab; ii) korrosioonikiirus ja märge selle kohta, kas see puudutab terast või alumiiniumi; iii) viide muudele ohutuskaardi jagudele seoses kokkusobivate või kokkusobimatute materjalidega.

q)	Desensibiliseeritud lõhkeained Esitada võib järgmised andmed: i) kasutatud desensibilisaator; ii) eksotermilise lagunemise energia; iii) korrigeeritud põlemiskiirus (Ac); iv) desensibiliseeritud lõhkeaine pahvatusohtlikkus desensibiliseeritud olekus.

9.2.2.   Muud ohutusnäitajad

Võib olla kasulik kanda ohutuskaardile aine või segu allpool loetletud omadused, ohutusnäitajad ja katsetulemused:

a)	mehaaniline tundlikkus;

b)	isekiireneva polümeriseerumise temperatuur;

c)	plahvatusohtliku tolmu ja õhu segu tekkimine;

d)	puhvermahtuvus;

e)	aurustumiskiirus;

f)	segunevus;

g)	elektrijuhtivus;

h)	söövitavus;

i)	gaasirühm;

j)	redokspotentsiaal;

k)	vabade radikaalide tekitamise võime;

l)	fotokatalüütilised omadused.

Märkida tuleb muud füüsikalised ja keemilised parameetrid, kui nende esitamine on oluline aine või segu ohutu kasutamise seisukohast.

10.    10. JAGU. Püsivus ja reaktsioonivõime

Ohutuskaardi selles jaos kirjeldatakse aine või segu püsivust ning teatavatel kasutamistingimustel ja keskkonda sattudes tekkida võivaid ohtlikke reaktsioone; vajaduse korral lisatakse viide kasutatud katsemeetoditele. Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse selle põhjused.

10.1.   Reaktsioonivõime

10.1.1.

Kirjeldatakse aine või segu reaktsioonivõimega seotud ohtu. Kui see on võimalik, esitatakse spetsiifiliste katsete tulemused aine või segu kohta tervikuna. Teave võib lähtuda ka aine või segu klassi või rühma üldistest andmetest, kui need kajastavad adekvaatselt aine või seguga seotud võimalikku ohtu.

10.1.2.

Kui segu käsitlevad andmed ei ole kättesaadavad, esitatakse andmed segus sisalduvate ainete kohta. Kokkusobimatuse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta aineid, mahuteid ja saasteaineid, millega aine või segu võib transportimisel, ladustamisel ja kasutamisel kokku puutuda.

10.2.   Keemiline stabiilsus

Märgitakse, kas aine või segu on tavapärase ümbritseva keskkonna või eeldatavate ladustamis- ja käitlemistingimuste temperatuuri ja rõhu korral stabiilne või ebastabiilne. Kirjeldatakse kõiki stabilisaatoreid, mida kasutatakse või võidakse kasutada aine või segu keemilise stabiilisuse säilitamiseks. Kirjeldatakse kõikide aine või segu füüsikalises olekus toimuvate muudatuste võimalikku ohtlikkust. Desensibiliseeritud lõhkeainete kohta esitatakse kõlblikkusaega puudutav teave ja juhised selle kohta, kuidas kontrollida desensibiliseeritust; tehakse märge selle kohta, et desensibilisaatori eemaldamisel saab tootest lõhkeaine.

10.3.   Ohtlike reaktsioonide võimalikkus

Vajaduse korral märgitakse, kas aine või segu reageerimisel või polümeriseerumisel võib tekkida ülerõhk, eralduda soojust või tekkida mõni teine ohuolukord. Kirjeldatakse tingimusi, mille puhul ohtlik reaktsioon võib toimuda.

10.4.   Tingimused, mida tuleb vältida

Loetletakse ohtlikke olukordi põhjustada võivad tingimused („tingimused, mida tuleb vältida“), näiteks temperatuur, rõhk, valgus, põrutus, staatiline elekter, vibratsioon või muu füüsikaline mõjur; võimaluse korral lisatakse kõnealuste ohtudega seotud riskijuhtimismeetmete lühikirjeldus. Desensibiliseeritud lõhkeainete kohta esitatakse teave meetmete kohta, mis tuleb võtta selleks, et vältida desensibilisaatori soovimatut eemaldamist, ja kui aine või segu ei ole küllaldaselt desensibiliseeritud, loetletakse tingimused, mida tuleb vältida.

10.5.   Kokkusobimatud materjalid

Loetletakse ainete või segude liigid või konkreetsed ained, näiteks vesi, õhk, happed, alused, oksüdeerijad, millega reageerimisel võib aine või segu tekitada ohuolukorra (plahvatus, mürgiste või tuleohtlike ainete teke, soojuse eraldumine), ning võimaluse korral lisatakse kõnealuste ohtudega seotud riskijuhtimismeetmete lühikirjeldus.

10.6.   Ohtlikud lagusaadused

Loetletakse teadaolevad ohtlikud lagusaadused, mille teket võib põhjendatult eeldada aine kasutamisel, ladustamisel, lekkimisel ja kuumutamisel. Ohtlikud põlemissaadused tuleb loetleda ohutuskaardi 5. jaos.

11.    11. JAGU. Teave toksilisuse kohta

Ohutuskaardi selles jaos esitatud teave on suunatud eelkõige töötajatele meditsiini, töötervishoiu ja ohutuse valdkonnas ning toksikoloogidele. Esitatakse kokkuvõtlik, kuid täielik ja mõistetav kirjeldus erinevate toksikoloogiliste (tervise)mõjude kohta ning olemasolevad andmed kõnealuste mõjude tuvastamiseks, sealhulgas asjakohane teave toksikokineetika, metabolismi ja leviku kohta. Selles jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel ja/või kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu klassifikatsiooniga.

11.1.   Teave ohuklasside kohta, nagu see on määratletud määruses (EÜ) nr 1272/2008

Esitatakse teave järgmiste ohuklasside kohta:

a)	akuutne toksilisus;

b)	nahasöövitus/-ärritus;

c)	raske silmakahjustus/silmade ärritus;

d)	hingamisteede või naha sensibiliseerimine;

e)	mutageensus sugurakkudele;

f)	kantserogeensus;

g)	reproduktiivtoksilisus;

h)	mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude;

i)	mürgisus sihtelundi suhtes – korduv kokkupuude;

j)	hingamiskahjustus.

Need ohud tuleb alati ohutuskaardil loetleda.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse lühikokkuvõte VII–XI lisa kohaldamisel saadud teabe kohta; vajaduse korral esitatakse teave kasutatud katsemeetodite kohta. Käesoleva määruse I lisa punkti 1.3.1 kohaselt sisaldab registreerimisele kuuluvate ainete puhul kõnealune teave ka kättesaadavate andmete ja määruses (EÜ) nr 1272/2008 esitatud 1A- ja 1B-kategooria kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimiskriteeriumide võrdluse tulemusi.

11.1.1.   Esitatakse teave kõikide ohuklasside või nende alajaotuste kohta. Kui märgitakse, et aine või segu ei kuulu konkreetsesse ohuklassi või alajaotusesse, märgitakse ohukaardile ka selgesõnaliselt, kas see tuleneb andmete puudumisest, andmete saamise tehnilisest võimatusest, mittetäielikest andmetest, või täielikest, kuid klassifitseerimiseks ebapiisavatest andmetest; viimasel juhul märgitakse ohutuskaardile „kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud“.

11.1.2.   Selles punktis esitatud andmed võivad iseloomustada nii turule viidavaid aineid kui ka segusid. Segu puhul esitatakse selle kui terviku toksikoloogiliste omaduste kirjeldus, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 6 lõiget 3. Võimaluse korral loetletakse ka segus sisalduvate ohtlike ainete asjakohased toksikoloogilised omadused, näiteks LD50, hinnanguline akuutne toksilisus või LC50.

11.1.3.   Kui aine või segu kohta on palju katseandmeid, võib vajaduse korral kirjeldada tähtsamate uuringute tulemusi kokkuvõtvalt, näiteks kokkupuuteviiside lõikes.

11.1.4.   Kui konkreetsesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumid ei ole täidetud, esitatakse seda otsust põhjendav teave.

11.1.5.   Teave võimalike kokkupuuteviiside kohta

Esitatakse teave võimalike kokkupuuteviiside kohta ning aine või segu võimaliku mõju kohta sõltuvalt kokkupuuteviisist, see tähendab manustamisest (allaneelamine), sissehingamisest või kokkupuutest naha/silmadega. Kui tervisemõju ei ole teada, tehakse ohutuskaardile vastav märge.

11.1.6.   Füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomid

Kirjeldatakse aine või seguga, segus sisalduvate ainetega või teadaolevate kõrvalsaadustega kokkupuutumise võimalikku tervist kahjustavat mõju ja võimalikke sümptomeid. Esitatakse olemasolev teave aine või segu füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomite kohta, mis võivad ilmneda aine või seguga kokkupuutumisel. Kirjeldatakse nii vähese kokkupuute korral tekkivaid esimesi sümptomeid kui ka tõsise kokkupuutega kaasnevaid tagajärgi, näiteks „võib põhjustada peavalu ja peapööritust, millele järgneb minestamine või teadvuse kaotus; kokkupuude suurte kogustega võib põhjustada koomasse langemist ja surma“.

11.1.7.   Lühi- ja pikaajalise kokkupuutega seotud kohene, hilisem ja krooniline mõju.

Esitatakse teave selle kohta, kas lühi- või pikaajalisel kokkupuutel on kohene või hilisem mõju. Esitatakse teave nii akuutsete kui ka krooniliste tervisemõjude kohta, mis on tingitud inimeste kokkupuutest aine või seguga. Kui teave inimeste kohta ei ole kättesaadav, esitatakse kokkuvõtlik teave katseandmete kohta, märkides selgelt ära üksikasjalikud andmed kas loomade ja loomaliikide kohta või in vitro katsete ja rakutüüpide kohta. Toksikoloogiliste andmete puhul märgitakse, kas need põhinevad inimeste või loomadega seotud andmetel või in vitro katsetel.

11.1.8.   Vastastikune mõju

Teave vastastikuse mõju kohta esitatakse vajaduse korral ning juhul, kui see on kättesaadav.

11.1.9.   Eriomaste andmete puudumine

Alati ei ole võimalik saada teavet aine või seguga seotud ohtude kohta. Juhul kui andmed konkreetse aine või segu kohta ei ole kättesaadavad, võib võimaluse korral esitada teabe samalaadsete ainete või segude kohta, kui need on kindlaks määratud. Kui eriomaseid andmeid ei kasutata või kui need ei ole kättesaadavad, tuleb seda sõnaselgelt märkida.

11.1.10.   Segud

Kui segu kui terviku tervisemõju ei ole testitud, esitatakse asjakohane teave 3. jaos loetletud asjakohaste ainete kohta.

11.1.11.   Segu kohta esitatud teave vastandatuna ainete kohta esitatud teabele

11.1.11.1.

Segus sisalduvad ained võivad avaldada organismis vastastikust mõju, mis on seotud nende imendumise, metabolismi ja eritumise erineva kiirusega. Selle tulemusena võib toksiline mõju muutuda ning segu kui terviku toksilisus võib erineda segus sisalduvate ainete toksilisusest. Toksikoloogiliste andmete esitamisel ohutuskaardi käesolevas punktis tuleb nimetatud asjaolu arvesse võtta.

11.1.11.2.

Iga aine puhul on oluline kaaluda, kas selle kontsentratsioon on piisav, et mõjutada segu üldist mõju tervisele. Esitatakse teave iga aine toksilise mõju kohta, välja arvatud järgmistel juhtudel: a) teabe kordumisel esitatakse see vaid üks kord segu kui terviku kohta, näiteks kui kaks ainet põhjustavad mõlemad oksendamist ja kõhulahtisust; b) kui ei ole tõenäoline, et kõnealune mõju ilmneb konkreetse kontsentratsiooni korral, näiteks kui kergelt ärritava toimega ainet on lahustatud mitteärritavas lahustis alla teatava kontsentratsioonivahemiku; c) kui teave segus sisalduvate ainete vastastikuse mõju kohta ei ole kättesaadav, ei esitata oletusi, vaid kirjeldatakse iga segus sisalduva aine tervisemõju eraldi.

11.2   Teave muude ohtude kohta

11.2.1.   Endokriinseid häireid põhjustavad omadused

Teave endokriinseid häireid põhjustavatest omadustest tuleneva tervist kahjustava mõju kohta esitatakse selle olemasolul nende ainete kohta, mis on punktis 2.3 esitatud kui endokriinseid häireid põhjustavate omadustega ained. See teave kujutab enesest lühikokkuvõtet vastavates määrustes ((EÜ) nr 1907/2006, (EL) 2017/2100, (EL) 2018/605) sätestatud hindamiskriteeriumite kohaldamisel saadud teabest, mis on asjakohane inimeste tervisele endokriinseid häireid põhjustavate omaduste hindamise seisukohast.

11.2.2.   Muu teave

Esitatakse muu asjakohane teave kahjulike tervisemõjude kohta, isegi kui seda ei ole klassifitseerimiskriteeriumidega ette nähtud.

12.    12. JAGU. Ökoloogiline teave

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse teave, mis võimaldab hinnata aine või segu mõju keskkonda sattumisel. Ohutuskaardi punktides 12.1–12.7 esitatakse lühikokkuvõte andmetest, sealhulgas asjakohastest katseandmetest, kui need on kättesaadavad, ning märgitakse selgelt liigid, keskkond, ühikud, katse kestus ja tingimused. Kõnealusest teabest võib olla abi lekete käitlemisel ja jäätmetöötluse hindamisel, heidete kontrollimisel, juhusliku keskkonda sattumise korral võetavate meetmete puhul ja transportimisel. Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata (sest kättesaadavate andmete põhjal ei vasta aine või segu klassifitseerimiskriteeriumidele) või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse selle põhjused. Lisaks, kui aine või segu ei ole klassifitseeritud muudel põhjustel (näiteks andmete saamise tehnilise võimatuse või mittetäielike andmete tõttu), märgitakse see sõnaselgelt ohutuskaardile.

Osa omadusi on ainespetsiifilised, st bioakumuleeruvus, püsivus ja lagunduvus; see teave tuleb esitada, kui see on kättesaadav ja asjakohane, iga segus sisalduva asjakohase aine kohta (st nende kohta, mida on nimetatud ohutuskaardi 3. jaos ning mis on keskkonnale ohtlikud või PBT-/vPvB-ained). Lisaks esitatakse teave aine või segu lagunemisel tekkivate ohtlike muundumissaaduste kohta.

Selles jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel ja/või kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu klassifikatsiooniga.

Kui on kättesaadavad usaldusväärsed ja asjakohased katseandmed, esitatakse need andmed ja need on mudelite põhjal saadud andmete suhtes ülemuslikud.

12.1.   Mürgisus

Esitatakse teave toksilisuse kohta, kui see on kättesaadav, lähtudes vee- ja/või maismaaorganismidega seotud uuringuandmetest. Esitatakse asjakohased kättesaadavad andmed vesikeskkonnale, sealhulgas kaladele, koorikloomadele, vetikatele ja muudele veetaimedele, avalduva akuutse ja kroonilise toksilisuse kohta. Lisaks esitatakse võimaluse korral kättesaadavad toksilisust käsitlevad andmed mulla mikro- ja makroorganismide kohta ning muude keskkonna seisukohast oluliste organismide, näiteks lindude, mesilaste ja taimede kohta. Kui aine või segu pärsib mikroorganismide aktiivsust, kirjeldatakse ka võimalikku mõju reoveepuhastitele.

Kui katseandmed ei ole kättesaadavad, kaalub tarnija võimalust esitada mudelite põhjal saadud usaldusväärsed ja asjakohased andmed.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse kokkuvõte käesoleva määruse VII–XI lisa kohaldamisel saadud teabe kohta.

12.2.   Püsivus ja lagunduvus

Lagunduvus iseloomustab aine või segus sisalduvate teatavate ainete võimet keskkonnas laguneda kas biolagunduvuse või muude protsesside, näiteks oksüdeerumise või hüdrolüüsi tulemusel. Püsivus on tõendatava lagunemise puudumine olukordades, mis on määratletus XIII lisa punktides 1.1.1 ja 1.2.1. Võimaluse korral esitatakse püsivuse ja lagunduvuse hindamiseks olulised katsetulemused. Kui on esitatud lagunduvuse poolestusajad, tuleb märkida, kas see tähendab aine mineraliseerumist või esmast lagunemist. Esitatakse ka teave aine või teatavate segus sisalduvate ainete lagunemisvõime kohta reoveepuhastites.

Kui katseandmed ei ole kättesaadavad, kaalub tarnija võimalust esitada mudelite põhjal saadud usaldusväärsed ja asjakohased andmed.

Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.

12.3.   Bioakumulatsioon

Bioakumulatsioonivõime iseloomustab aine või segus sisalduvate teatavate ainete omadust koguneda elustikku ja läbida toiduahelat. Esitatakse bioakumulatsioonivõime hindamiseks olulised katsetulemused. Need peavad osutama kättesaadavatele andmetele oktanooli-vee jaotusteguri (Kow) ja biokontsentratsiooniteguri (BCF) kohta või muudele bioakumulatsiooniga seotud asjakohastele parameetritele, kui need on kättesaadavad.

Kui katseandmed ei ole kättesaadavad, tuleb kaaluda võimalust esitada mudelite abil saadud prognoosid.

Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.

12.4.   Liikuvus pinnases

Liikuvus pinnases iseloomustab aine või segu koostisosade võimet liikuda keskkonda sattudes loodusjõudude kaasabil põhjavette või keskkonda sattumise kohast eemale. Andmete kättesaadavuse korral esitatakse pinnases liikuvuse võime. Teavet liikuvuse kohta pinnases saab asjakohastest liikuvusega seotud andmetest, nagu adsorptsiooniuuringud ja leostumiskatsed, keskkonnaosadevaheline teadaolev või eeldatav levik ning pindpinevus. Näiteks võib adsorptsioonitegurit pinnases (Koc) prognoosida Kow-väärtuse järgi. Leostumist ja liikuvust võib prognoosida mudelite abil.

Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.

12.5.   Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, esitatakse püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamiste tulemused vastavalt kemikaaliohutuse aruandele.

12.6.   Endokriinseid häireid põhjustavad omadused

Teave endokriinseid häireid põhjustavatest omadustest tuleneva tervist kahjustava mõju kohta esitatakse selle olemasolul nende ainete kohta, mis on punktis 2.3 esitatud kui endokriinseid häireid põhjustavate omadustega ained. See teave kujutab enesest lühikokkuvõtet vastavates määrustes ((EÜ) nr 1907/2006, (EL) 2017/2100, (EL) 2018/605) sätestatud hindamiskriteeriumite kohaldamisel saadud teabest, mis on asjakohane keskkonnale endokriinseid häireid põhjustavad omaduste hindamise seisukohast.

12.7.   Muu kahjulik mõju

Esitatakse kättesaadav teave muude kahjulike mõjude kohta, näiteks säilivus keskkonnas (kokkupuude), võime osooni fotokeemiliselt tekitada, osoonikihi kahandamise potentsiaal või võime aidata kaasa globaalsele soojenemisele.

13.    13. JAGU. Jäätmekäitlus

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse teave konkreetse aine või segu ja/või selle mahuti jäätmekäitluse kohta, et valida ohutu ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlusviis, mis vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (8) sätestatud nõuetele, liikmesriigis, kus ohutuskaart esitatakse. Lisaks 8. jaos esitatud teabele esitatakse jäätmekäitlusega tegelevate isikute ohutusega seotud teave.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist ning kui jäätmeetappi käsitlev analüüs on tehtud, peab jäätmekäitlusmeetmetega seotud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumitele.

13.1.   Jäätmetöötlusmeetodid

Ohutuskaardi selles punktis:

a)	määratakse kindlaks jäätmetöötlusmahutid ja -meetodid, sealhulgas nii aine kui ka segu ja saastunud pakenditega seotud asjakohased jäätmetöötlusmeetodid (näiteks põletamine, ringlussevõtt, ladestamine prügilasse);

b)	määratakse kindlaks füüsikalised/keemilised omadused, mis võivad mõjutada jäätmetöötlusviisi valikut;

c)	soovitatakse mitte valada jäätmeid kanalisatsiooni;

d)	kui see on vajalik, määratakse kindlaks kõik soovitatud jäätmetöötlusviisiga seotud eriettevaatusabinõud.

Viidatakse kõikidele asjakohastele jäätmeid käsitlevatele liidu õigusaktidele või nende puudumisel kõikidele kehtivatele riiklikele või piirkondlikele õigusaktidele.

14.    14. JAGU. Veonõuded

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse üldine klassifitseerimisega seotud teave 1. jaos loetletud ainete ja segude transportimiseks maantee-, raudtee, mere-, sisevee- või õhutranspordiga. Kui selline teave ei ole kättesaadav või ei ole asjakohane, tehakse ohutuskaardile vastav märge.

Kui see on asjakohane, esitatakse ohutuskaardi selles jaos teave transpordiklassifikatsiooni kohta ÜRO kõikide näidiseeskirjade osas: ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo kokkulepe (ADR), ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskiri (RID) ja ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe (ADN); kõiki nimetatud kolme akti rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ, (9) nagu ka rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo eeskirja (IMDG) (10) seoses pakendatud kaupade veoga, asjaomaseid IMO koodekseid puistlasti mereveo kohta (11) ja ohtlike kaupade ohutu õhuveo tehnilisi juhiseid (ICAO TI) (12).

14.1.   ÜRO number või ID number

Esitatakse ÜRO näidiseeskirjade, IMDG, ADRi, RIDi, ADNi või ICAO TI kohane ÜRO number või ID number (st aine, segu või kauba neljakohaline identifitseerimisnumber, mille ette lisatakse tähed UN või ID).

14.2.   ÜRO veose tunnusnimetus

Märgitakse veose tunnusnimetus, nagu see on esitatud ÜRO näidiseeskirjade peatüki 3.2 „Ohtlike kaupade loetelu“ tabeli A veerus 2 „Nimi ja kirjeldus“, ADRis, RIDis ja ADNi peatüki 3.2. tabelites A ja C, lisades sellele sulgudes tehnilise nimetuse (kui see on asjakohane), välja arvatud juhul, kui seda kasutati punktis 1.1 tootetähisena. Kui ÜRO number ja veose tunnusnimetus jääb erinevate transpordiliikide puhul samaks, ei ole seda teavet vaja korrata. Meretranspordi puhul märgitakse lisaks ÜRO veose tunnusnimetusele transporditavate IMDG koodeksiga hõlmatud kaupade tehniline nimetus, kui see on asjakohane.

14.3.   Transpordi ohuklass(id)

Märgitakse transpordi ohuklass (ja lisariskid), mis on ainele või segule omistatud lähtuvalt valdavast ohust, mida nad ÜRO näidiseeskirjade kohaselt kujutavad. Sisetranspordi puhul märgitakse transpordi ohuklass (ja lisariskid), mis on ainele või segule omistatud lähtuvalt valdavast ohust, mida nad ADRi, RIDi ja ADNi kohaselt kujutavad.

14.4.   Pakendigrupp

Vajaduse korral märgitakse ÜRO näidiseeskirjade kohane pakendigrupp vastavalt ÜRO näidiseeskirjade, ADRi, RIDi ja ADNi nõuetele. Pakendigrupi number antakse teatavatele ainetele, sõltuvalt nende ohtlikkusest.

14.5.   Keskkonnaohud

Märgitakse, kas aine või segu on ÜRO näidiseeskirjade kriteeriumide kohaselt keskkonnaohtlik (vt ADR, RID ja ADN) ning kas IMDG koodeksi ja ohtlikke kaupu vedavate laevade hädaolukorrale reageerimise menetluste kohaselt on see merd saastav. Kui on lubatud või kui on kavas kasutada aine või segu siseveekogudel transportimiseks tankereid, märgitakse aine või segu keskkonnaohtlikkus ainult lähtuvalt ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppest.

14.6.   Eriettevaatusabinõud kasutajatele

Kõigi asjakohaste transpordiliikide kohta esitatakse teave võimalike eriliste ettevaatusabinõude kohta, mida kasutaja peab teadma või järgima või arvesse võtma transportimisel või edasitoimetamisel nii oma valdustes kui ka väljaspool.

14.7.   Mahtlasti merevedu kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumentidega

Käesolevat punkti kohaldatakse ainult juhul, kui veost on kavas transportida mahtlastina kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumentidega: SOLASi VI peatükk või VII peatükk, (13) MARPOLi II lisa või V lisa, IBC koodeks, (14) IMSBC koodeks (15) ja IGC koodeks (16) või selle varasemad versioonid, st EGC koodeks (17) või GC koodeks) (18).

Vedellasti puhul esitatakse toote veodokumendi kohane nimetus (kui see erineb punktis 1.1 esitatud nimetusest), mis on kooskõlas IBC koodeksi peatükis 17 või 18 esitatud tootenimetuste loeteluga või IMO merekeskkonna kaitse komitee (MEPC).2/ringkirja uusima versiooniga (19). Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ (20) I lisa punkti 3 lõigu B alapunktiga a esitatakse nõutav laeva liik ja saastekategooria.

Kuivlasti kohta esitatakse puistlastsaadetise nimi. Märgitakse, kas vastavalt MARPOLi V lisale peetakse veost merekeskkonnale kahjulikuks (HME), kas IMSBC koodeksi kohaselt on tegu materjaliga, mis on ohtlik ainult mahtlastina (MHB) (21) ja millise lastigrupina tuleks seda IMSBC järgi käsitleda.

Lahtiste veeldatud gaaside veoste puhul esitatakse tootenimi ja nõutav laeva liik vastavalt IGV koodeksile või selle varasematele versioonidele, st EGC koodeksile või GC koodeksile.

15.    15. JAGU. Reguleerivad õigusaktid

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse teave ainete või segude suhtes kohaldatavate muude reguleerivate aktide kohta, mida ei ole ohutuskaardil veel nimetatud (näiteks kas aine või segu suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta, (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (23) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) (24).

15.1.   Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutus-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid

Esitatakse teave asjakohaste ohutus-, tervise- ja keskkonnaalaste liidu sätete kohta (näiteks SEVESO kategooria/nõukogu direktiivi 96/82/EÜ (25) I lisas loetletud ained) või teave aine või segu (sealhulgas segus sisalduvate ainete) õigusliku staatuse kohta riiklikul tasandil, sh nõuanded meetmete kohta, mida vastuvõtja nimetatud sätetest tulenevalt peab võtma. Kui see on asjakohane, esitatakse ka teave asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohta, millega nimetatud sätteid rakendatakse ja muude asjakohaste riiklike meetmete kohta.

Kui ohutuskaardil käsitletud aine või segu suhtes kehtivad inimeste või keskkonna kaitset käsitlevad liidu erisätted (näiteks VII jaotise kohaselt antud autoriseeringud või VIII jaotise kohaselt seatud piirangud), märgitakse need ohutuskaardile. Kui VII jaotise kohaselt antud autoriseeringuga on kehtestatud tingimused või järelevalvekord aine või segu allkasutajale, need esitatakse.

15.2.   Kemikaaliohutuse hindamine

Ohutuskaardi selles punktis märgitakse, kas tarnija on teinud aine või segu kohta kemikaaliohutuse hindamise.

16.    16. JAGU. Muu teave

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse muu teave, mis ei kuulu 1.–15. jao alla, sealhulgas teave ohutuskaardi läbivaatamise kohta:

a)

ohutuskaardi muutmise korral märgitakse selgelt eelmise versiooniga võrreldes tehtud muudatused, välja arvatud juhul, kui need muudatused on märgitud ohutuskaardi muudes jagudes; vajaduse korral esitatakse ka muudatuste selgitused. Aine või segu tarnija peab suutma taotluse korral muudatusi selgitada;

b)	ohutuskaardil kasutatud lühendite ja akronüümide selgitus;

c)	viited kirjandusele ja teabeallikad;

d)	segude puhul märgitakse, millist meetodit kasutati määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklis 9 viidatud teabe hindamisel, et segu klassifitseerida;

e)	asjakohaste ohu- ja/või hoiatuslausete loetelu. Esitatakse kõikide nimetatud lausete täistekst, kui seda ei ole esitatud 2.–15. jaos;

f)	nõuanded kõikide koolituste kohta, mis on töötajatele vajalikud, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse.

B OSA

Vastavalt artikli 31 lõikele 6 sisaldab ohutuskaart järgmist 16 jagu ning lisaks samuti loetletud punkte (v.a 3. jagu, mille puhul lisatakse vastavalt vajadusele vaid punkt 3.1 või 3.2).

1. JAGU. Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine

1.1.

Tootetähis

1.2.

Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata

1.3.

Andmed ohutuskaardi tarnija kohta

1.4.

Hädaabitelefoni number

2. JAGU. Ohtude identifitseerimine

2.1.

Aine või segu klassifitseerimine

2.2.

Märgistuselemendid

2.3.

Muud ohud

3. JAGU. Koostis / teave koostisainete kohta

3.1.

Ained

3.2.

Segud

4. JAGU. Esmaabimeetmed

4.1.

Esmaabimeetmete kirjeldus

4.2.

Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju

4.3.

Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja eriravi vajalikkuse kohta

5. JAGU. Tulekustutusmeetmed

5.1.

Tulekustutusvahendid

5.2.

Aine või seguga seotud erilised ohud

5.3.

Nõuanded tuletõrjujatele

6. JAGU. Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda

6.1.

Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras

6.2.

Keskkonnakaitse meetmed

6.3.

Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid

6.4.

Viited muudele jagudele

7. JAGU. Käitlemine ja ladustamine

7.1.

Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud

7.2.

Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused

7.3.

Erikasutus

8. JAGU. Kokkupuute ohjamine/isikukaitse

8.1.

Kontrolliparameetrid

8.2.

Kokkupuute ohjamine

9. JAGU. Füüsikalised ja keemilised omadused

9.1.

Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta

9.2.

Muu teave

10. JAGU. Püsivus ja reaktsioonivõime

10.1.

Reaktsioonivõime

10.2.

Keemiline stabiilsus

10.3.

Ohtlike reaktsioonide võimalikkus

10.4.

Tingimused, mida tuleb vältida

10.5.

Kokkusobimatud materjalid

10.6.

Ohtlikud lagusaadused

11. JAGU. Teave toksilisuse kohta

11.1.

Teave ohuklasside kohta, nagu see on määratletud määruses (EÜ) nr 1272/2008

11.2.

Teave muude ohtude kohta

12. JAGU. Ökoloogiline teave

12.1.

Mürgisus

12.2.

Püsivus ja lagunduvus

12.3.

Bioakumulatsioon

12.4.

Liikuvus pinnases

12.5.

Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine

12.6.

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused

12.7.

Muu kahjulik mõju

13. JAGU. Jäätmekäitlus

13.1.

Jäätmetöötlusmeetodid

14. JAGU. Veonõuded

14.1.

ÜRO number või ID number

14.2.

ÜRO veose tunnusnimetus

14.3.

Transpordi ohuklass(id)

14.4.

Pakendigrupp

14.5.

Keskkonnaohud

14.6.

Eriettevaatusabinõud kasutajatele

14.7.

Mahtlasti merevedu kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumentidega

15. JAGU. Reguleerivad õigusaktid

15.1.

Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutus-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid

15.2.

Kemikaaliohutuse hindamine

16. JAGU. Muu teave